Mida tähendab ühe riigi jaoks tuumaenergia tootmine? Külaskäik tuumajaama suletud uste taha. Ma pole kunagi varem viibinud tuumajaamas  ja kindlasti mitte nii lähedal ühele tuumareaktorile. See on ikka tõeline tehnik, nagu mingisugune järve kallas,  mitte tehismärgala juba. Kunstlikult loodud märgaladega lahendatakse põllumajanduse reostusprobleemi. Euroopa ja tegelikult kogu maailm otsib võimalusi,  kuidas kindlustada enda energiatootmise tulevik,  mis peab olema süsinikuheitmevaba. Minu selja taga on Forsmark i tuumajaam ühtekokku kolme reaktoriga. See annab Rootsi elektrienergia toodangust umbes 15 protsenti. Täna on meil võimalus minna siia tuumajaama,  et näha lähemalt, mida tähendab ühe riigi jaoks tuumaenergia tootmine. Kiiver on peas, kaitseriietus samuti seljas ongi aeg  siseneda tuumajaama südamesse. Tuumajaama sisenemisel on väga oluline panna käima  ka isiklik tosimeeter. Paar minutit olen saanud tuumajaamas ringi jalutada üsna  ohutus kohas ilmselt, sest tosimeeter näitab ümarat nulli. Aga võib öelda, et siin on kolme värvi süsteem näitamaks  radiatsiooni ohutaset. Siin on näha, et ilmselt selles konteineris on midagi sellist,  millel on juba järgmine tase. Sinine on see, et ütleme täiesti või võrdlemisi ohutu,  kollane on järgmine aste ja punane näitab seda,  et, et seal on juba erireeglid. Kollase reegli puhul tuleb panna lisaks endale selga  ka uued jalanõud, mis on kollast värvi. Minul näete, on praegu täiesti sinised ja  siis ka siit kummikindad, et radiatsiooniohtu välistada. Ma arvan, et see on minu jaoks mõnes mõttes elu suur sündmus. Ma pole kunagi varem viibinud tuumajaamas  ja kindlasti mitte nii lähedal ühele tuumareaktorile nimelt  seal selle võib öelda siis basseini vee all asuki reaktor,  mis siit selle energia tuumakütusest välja toob  ja parasjagu on siin käimas hooldustööd. Kord aastas toimub siin ka ühel viiendiku tuumakütuse vahetus. Ja see vesi siin basseinis peab olema äärmiselt puhas,  igasugustest mineraalidest vaba. Et need seadmed tuumajaamas ei roostetaks. Forsmarki tuumaelektrijaama reaktorite kütus on uraan. Uraani, molekulide tuumade lõhustumisel tekib palju soojusenergiat,  millega keedetakse vett. Keemisel tekkiva veeauruga saab turbiinide  ja generaatorite abil elektrit toota. Umbes kolmandik tuumajaamas toodetud soojusenergiast  muudetakse elektriks. Ülejäänud kaks kolmandikku on jääksoojus,  mis tuleb maha jahutada. Andmed näitavad, et Soome ja Rootsi tuumaelektrijaamade  jahutusvetega jõuab Läänemerre igal aastal soojust. Näiteks hoiab Forsmarki merre juhitud üles soojendatud vesi  kahe kuni kolme ruutkilomeetri suuruse ala Botja lahes  talvel jäävaba. Lisaks on kõrgem veetemperatuur loonud Läänemerre jõudnud  võõrliikidele jaamade lähistele sobivamad tingimused  elamiseks ja edasilevimiseks. Kuid sellega jahutusvee mure ei piirdu. Siin käib nüüd kontroll, et. Kõik esemed, mis olid kaasas Tuumajaamas on ka päriselt radiatsioonivabad pärast seal käimist. Selline näeb välja ühe tuumajaama kontrollruum  ehk siis siit juhitakse kogu protsessi energiatootmises. Homach fu. Elera her? Ni? Sellised näevadki välja tuumakütuse elemendid,  siin on sees peenikesed vardad ja iga selle varda sees on  rida väikseid uraanikraanuleid. Ja arvutused näitavad seda, et kaks sellist pisikest  graanulit annavad elektrivajaduse terveks aastaks ühele majapidamisele. Nii et kui mõelda, siis tõesti, see on väga energiatõhus  elektritootmise viis, aga tuleb tõdeda, et  ka äärmiselt radioaktiivne see tähendab ohtlik. Järgmises saates uurime lähemalt, kuidas ladustatakse  radioaktiivseid jäätmeid ning küsime, kas iga riik vajab tuumaelektrijaama. Mõnus kodune, selline nõgesevälu. Nõgeseid on siin palju ja Iga kahe nädala tagant üritame niita siis ikkagi,  muidu üldse kõndida ei saakski. Siuke. Hästi toitaineterikas madal turvas on siin  ka ja madal muld, et. Kõik kasvab kiiresti. Ja no sellest, et siin nii palju toitaed on,  on näha ka need sama lepa võsas ja pajuvõsa,  et tõeline džungel siin Viis aastat tagasi polnud siin ühtegi puud,  nüüd on siin kuskil nelja-viie meetrised lepapuud juba. 2015. aastal nägi see ala välja hoopis kunstlikum. Uutele kividega kaetud tiikide, äärtesse  ja poolsaartele istutati pilliroogu ja hundinuiasid  ning Tartu Ülikooli teadlased hakkasid uurima,  kuidas inimeste poolt tehislikult rajatud märgalad võiks  meie põllumajanduse keskkonnamõju vähendada. Noh, põldudel on ikka nii, et põlde väetatakse kõiki väetis,  kõiki toitaineid, taimed ära ei omasta, toimub seal vihma  või leostumine, see jõuab ikkagi varem või hiljem veekeskkonda. Ja see märga roll põhimõtteliselt ongi siis kinni püüda need toitajad,  mis põllult on nagu vabanenud ja kaitsta  siis nii-öelda teisi suuremaid ökosüsteeme  selle eest, et noh, eutrofeerumine, meil siseveekogudes on  tegelikult tõsine probleem, et taolised süsteemid aitavad  seda probleemi vähendada. Kraav, mille vesi siit märgalast läbi voolab On olnud  teadlaste seire all juba 1985.-st aastast. Liigsed toitaineid kanduvad koos veega ümbritsevatelt  põllumaadelt kokku 220-l hektarilt ja ilma märgalata  liiguksid nad edasi otse porijõkke, sealt emajõkke  ja lõpuks Peipsi järve. Kuna nii Emajõe kui ka Peipsi keemiline seisund on halb,  siis on oluline neid veekogusid kaitsta. Kui ma vaatan seda tehismärgala oma silmaga,  siin on ees üks tiik hundinuiadega ja taga rohkelt võsa aga  tegelikult nii lihtne süsteem see ilmselt ei ole. Mis siia rajatud on? No peale rajamist Kohe alguses oli, siin on selline sügava veekala,  eks ole, oli poolteist meetrit sügavust eesmärk oli  siis suuremaid pinnas osakesi setitada. Aga kuna seda setet ja orgaanikat kuhjub siia  nii intensiivselt, siis me näeme, et tegelikult on siin  praegu hundinuiad, on põhimõtteliselt tiigi kõik kinni katnud. Ja see, need kõrgemad puud, mis me näeme,  need on need poolsaared tegelikult selle märgala sees,  et aitaks nagu vee viibaega suurendada, et see vesi nagu  lookleb põhimõtteliselt poolsaare. Aa, et see vesi tuleb siit, eks ju, sisse seal vee ajal  ilmselt praegu ka siit maalt läheb siia tiiki,  mis hakkab kuidagi vahel looklema, jah. Ja põhimõtteliselt kui näiteks ülevalt vaadata,  siis on näha, kus on see hundinuia või pillirootaimestik,  et see vaheldub siis sellise poolsaarte peal oleva  siis puude ja puude ja võsaga. Ja noh, kõik see tihe taimestik tegelikult aitab meil neid  puhastaid protsesse läbi viia. Toitaine rohkes vees kasvavad paljud veetaimed eriti  kiiresti ning kasutavad elutegevuseks vees lahustunud  ja põhjamutta settinud lämmastiku ja fosforiühendeid. Sügiseti setib osa surnud taimemassist märgala põhja,  osa laguneb ja selle käigus kanduvad mõningad toitained taas  veega edasi. Toitainete eemaldamisel mängivad olulist rolli  ka mikroobid, kes lagundavad vees olevaid lämmastikuühendeid. Teadlased uurivadki nüüd, kui hästi õnnestub loodud  ökosüsteemil toitaineid ringlusest eemaldada. Tegevused on taas, me alustame kõigepealt veeproovide võtmisega,  määrame kohapeal erinevad keemilised füüsikalised  parameetrid ja siis lähevad erinevad pori tervesse laboritesse. Esimese hooga me tavaliselt puhastame selle kannu ära,  kannu muidugi tabu, puhastatud, aga ikkagi kohaliku vee  kõigepealt kokku ja siis saame siis selle. Proovi iga kahe nädala tagant on see proovi võtmine,  mis need veeproovid näitavad. Veeproovid näitavad, et, Põllumajanduses tuleb ikka enam-vähem sama palju. Nii nii fosforit kui ka lämmastikku. Et selle viie aastaga ei ole suurt midagi muutunud aga kui  räägime märga hinnangus, siis at. Aga olen näinud ikka olulist Toitainete eemaldamise efektiivsuse tõusu,  et. Et sellise suvekuudel näiteks fosforist peame kinni ikkagi  või märga peab kinni ikka kuskil 95 protsenti  ja peale kevadel on see mõnevõrra väiksem kui veevool hulka suurem,  see viib aeg palju väiksem. Aga selline aasta keskmine üle 50 protsendi,  mis on tegelikult suhteliselt hea näitaja. Et see tähendab seda, et see töötab jah,  et see põhimõtteliselt on süsteem töökorras. Peale laboriproovide, siis mõõdame ka kohapeal erinevad  parameetrid ära, et. Mis aitatud lõpuks tulemusi siis paremini tõlgendada  ja no näeme, et tegelikult vesi on suhteliselt soe,  et 23 kraadi, aga kui me märgalast välja võlust väljavoolust  proovi võtame pärast, siis me näeme kindlasti,  et see märkimisväärse vähenenud samuti suhteliselt kõrge  ka isegi hapniku konsultatsioon ja, ja no B,  me näeme, et on niisugune neutraali lähedane,  et väga hästi sellistele veetaimadele sobib küll. Lisaks veesaaste vähendamisele mõjutab tehismärgalaga  kasvuhoonegaaside lendumist sõltuvalt sellest,  kas vees on hapnikurikkad või vaesed. Tingimused võib erituda kas lämmastikku või naerugaasi,  süsihappegaasi või metaani. Et saada teada, mis rolli tehisMärgala kasvuhoonegaaside  ringes mängib, viivad teadlased läbi pidevaid põhjalikke mõõtmisi. Ma saan aru, et see, mis su seljas on ikka,  on üks väga kallis aparaat ja see on võrdlemisi kallis  ja et vette kukutada ei tahaks, seda siis võib mitukümmend 1000. Kuludesse kanda aga mõõdab väga palju häid asju,  mõõdab väga palju häid asju ja noh, see, Graafiku peal me praegu näemegi siin tegelikult,  et meil reaalajas jookseb nii metaani kui süsinikdioksiidi. Ja veeauru kontsentratsioonid, et. Nii põhimõttelise üritame selle kambri siia siia aluse peale  ära panna. Ega see. Natuke on sellega siin toimetamist, aga oluline on see,  et oleks õhu ja sellepärast see rõngas, kuhu see  kamberräävon enne eelnevalt veega täidetud. Põhimõtteliselt peale sulgemist me hakkame mõõtma praegu me näemegi,  et kui enne atmosfääri õhus oli metaani kontsentratsioon  kuskil 2000 osakest miljardi kohta, siis praegu on ta juba  üle 5000. Ehk siis näeme märkimisväärset tõusu juba  selle esimese esimese. Paarikümne sekundiga. Kas see nüüd hea või halb, et märgala metaani eritab? No mida rohkem ta metaani üritab, seda rohkem ta nii-öelda  kliima soojenemisse panustab, et tavalised süsteemid,  pigem on oluline leida meetmeid, kuidas seda metaani  emissioone vähendada. Mis need on siis? Noh, ega siin põhiliselt kaks meedet ongi,  üks meede on see, et veetaset reguleerida selliselt,  et on mingi optimum, kus see metaani tootmine on natuke väiksem. Ja siis periooditi seal samamoodi maapealset biomassi eemaldada,  sest see maa pealne biomass kogu see orgaanika,  mis seal sügisel laguneb, et see on toit jälle mikroobidele. Mida rohkem seal süsinik on, seda rohkem seda metaani  metaani emiteerub. Et see on selline keemiaklass, kus peab kogu aeg nagu  sättima neid asju, jah. Sellest bilansi leidmist nagu selle Veekaitse seisukohalt ja et me nagu liiga palju nüüd gaas  atmosfääri ei, ei lase, et see on kõik niisugune. See ongi see teaduse pool nii-öelda, et võimalikult. Efektiivseks üle süsteem muuta, et oleks igas mõttes nagu keskkonnasõbralik. Paljudes maailma riikides on tehislikult loodud märgalad  tavaline praktika. Neid tehakse nii avaveelisi kui tiheda taimestikuga  teadusuuringute järgi sobivad veepuhastamise jaoks just viimased. Süsteemi peab loomulikult aeg-ajalt hooldama biomassi  ja muda eemaldamisega ja näiteks Soomes saab eemaldatud  võsast multš, mida kasutatakse biogaasi tootmiseks  ning muda leiab oma koha põllumajanduses täiendava väetisena. Sellest tehismärgalast saadud kogemuste põhjal on teadlastel  plaanis koostada ka juhendmaterjal, et tulevikumärgalasid  oleks lihtsam rajada. Väheväärtuslik põllumaa või kus on nagu teada,  et on reostust või sellist tugevat ajukoormust  siis tava süsteemide rajamine on kindlasti oluline. Ja. Noh, varasemalt oli siin ka selline suurem võsa,  eks ole, aga noh Märgala ökosüsteem, et et pigem nagu julgustaks põllumehe  nüüd süsteeme rajama. Et lisaks sellele, et keskkonna saab puhtaks,  saab ka ikka kohaliku elurikkuste suurendada. See on ikka tõeline tehnik, nagu mingisugune järve kallas,  mitte tehismärgala juba. Et eks ta on tehnik ja et kui eespool nägime kõvasti uninuia,  siis tegelikult märganud k areng on selline,  et lõpuks on siin siuke tihe pilliroog. Ja noh, üks mõnus aspekt on ka Mergalas töötades see,  et siin tegelikult tekib nagu oma selline väike mikrokliima,  et nagu siin varjus On ouselt jahedam kui selle kummakeset kui tänase päeva puhul,  et siin korralik kuuma laine peale, et siis siin töötada,  tegelikult on täitsa täitsa normaalne, et kogu see Veeaur ja temperatuuri reguleerimine, et siin Päris mõnus, tulevikus, kui meil on kuumalained aina rohkem,  siis ka ju tehismärgalad võiksid inimestele lausa ka. No ja ega ta ongi sellised süsteemid sobiksid ju tegelikult  ka linnakeskkonda, et kui meil on, kus meil on vaja  reguleerida tegelikult see linnatemperatuur praegu meil igal  pool asfalt ja. Sillusad kivid, et siis tegelikult tekitada selliseid  nii-öelda looduslähedasi kas märgalasid või üldse tihedalt  kõrgema taimestikuga alasid, et see aitab tulevikus võidelda nii. No nüüd kohaneda siis nii-öelda kliimamuutustega ka,  et see aitab väga hästi keeratuuri reguleerida,  et võsa ei pea kartma, võsa ei pea kindlasti kartma.
