Tere, jõulud on suurim kingituste tegemise  ja pakkide saamise aeg. Igal aastal toome tuppa jõulupuu ja meie lauad on enamasti  heast ja paremast lookas. Kuid kas te olete mõelnud, miks me seda kõike teeme  ja millise jälje jätavad meie jõulukombed loodusele? Tänases saates läheme jõuluhulluse vaatluse kele. Me oleme nüüd teie poe jõuluasjade leti juures,  mis ajast need juba siin välja pannakse? No eks ta on jah nõnda olnud, et üha varasemaks on see aeg liikunud,  aga mulle tundub, et ta sinna novembri keskpaika ikkagi  kuskile on pidama jäänud, et ega väga palju enne ikkagi neid  asju välja ei panda. Ja, ja mida ma olen meie ostuosakonnast kuulnud,  on ka see, et, et et kui tänasel raskel ajal juba siit  ja sealt inimesed hoiavad kokku siis üks asi,  mille arvelt kokku ei hoita, on pühade kaup. Jõulud on kingituste tegemise aeg, eriti lastele,  et mis kingitused üldse on? Trendikad? No trendid ajas kindlasti muutuvad, küll on mingisugused  sellised asjad, mis ilmselt jäävad ja on olnud pikalt  ja jäävad ka enne näiteks mingisugused legod  või muud klotsid. Aga tegelikult ikkagi muidugi mõjutab hästi palju  ka see, et mis mujal maailmas toimub, et kui on mingid  multifilmid välja tulnud ja, ja nendele on toodetud  selliseid ilusaid nukke, näiteks või muid muid selliseid elemente,  siis need kindlasti lähevad väga hästi kaubaks,  sest et lapsed lihtsalt nõuavad neid. Et kui on pandud midagi välja alusega, siis on sellepärast,  et muidu ei jõuaks riiuleid täita. See seda ostetakse lihtsalt nii palju ja. Just et selleks, et need oleksid kohe võimalik sul siit  mööda minnes võtta siis siis me toomegi nad niimoodi suure  suurelt välja, sest muidu lihtsalt oleks riiulite täitmine  liiga koormav. Mandariin on ehtne jõulutoitu. Kui palju teil neid läheb siis? No ikka tonnides me räägime ikka kõvasti suurtest tonnidest,  ehk siis mandariin on tõesti üks selline vili,  mis, mis ilmselt on igas peres laual, et et ju  jõulumagustoit nii-öelda niisugune tervislikum. Aga verivorstid hapukapsad, kõik sellised. Noh, loomulikult loomulikult ja ma arvan,  et see on ka kõikide tootjate jaoks selline tore väljakutse,  et milliseid erinevaid stiili verivorsti nad see aasta  võiksid pakkuda, nii et selliseid erinevaid erinevate  maitsetega erinevate lisanditega tooteid enne jõule väga  palju pakutakse ja jaekaubanduse puhul on see võib-olla  selline huvitav eripära, et et tegelikult me kõik saame neid  maitsta ja neid proovida juba suvel, sest et  siis valmistatakse ette jõuludeks. Toidu jakaubanduses ma, mille pärast arvan,  et ka mujal jaekaubanduses on. On kaks hästi olulist kuud, üks on juuni,  meil on jaanipäev ja ütleme siis nii, et omavahel öeldes  võiks isegi öelda, et aastale paneb punkti,  ehk siis kui hästi sul läheb. Just seesama jõulukuu, et kui sa sellel kuul suudad tagada  piisavalt varusid, et sa saad piisavalt pakkuda sellist kaupa,  mida klient siis soovib ja tahab proovida  ja osta. Et kui sa sellel kuul õnnestud,  siis võiks öelda, et terve aasta on õnnestunud. Jõulud on kindlasti üks suurema keskkonnamõjuga eluperioode  aastas ja jõulude ajal toimub üks tohutu tarbimine,  mille tulemuseks on jube keskkonnamõju alates jäätmetest  kuni igasugu muude heitmeteni, nii et võib öelda,  et jõuludega koos sellises rõõmsas jõulumeeleolus tekitame  me katastroofi list mõju keskkonnale. Muidugi, jõulude nii-öelda panus keskkonnamõjus eelkõige  tuleneb tarbimisest ehk need kingid kõik,  mida me oma tuttavatele lähedastele ostame,  kinkide osakaal ja ka see maht on pidevalt suurenenud  nii nii maailmas kui ka Eestis. Kuidas siis inimeste tähelepanu ostukeskuses kinni püüda,  ma näen, et siin torkavad hästi silma miinused  ja protsendid. Ja see on üks klassikaline võte, et kohe suur kasu sees,  eks ole, saad kolmandiku võrra odavamalt,  aga näe, vaata, kui sa lähemalt vaatad. Sa pead 100 euro eest ostma, et saada seda soodustust,  mitte niisama ei hakka siin asi sinu kasuks mängima,  vaid sa pead ka panustama ja oleneb kampaaniast,  jah, aga kaugele oli näha, et on miinus 30 see meelita,  kas su lähedale ja võib-olla sa alles poes  siis avastada, siis lööd juba võib-olla käega,  olgu peale, ostan ikka. Ja näe, vaata siin üheksa, 90, suur punane silt,  see on ju peaaegu tasuta ohumärk, põhimõtteliselt kui sa  siit möödud, siis oled juba millegagi midagi maha maganud  ja et kui oleks tagasihoidlikum silt 10 eurot suurelt oleks  euro välja kirjutatud raha, see maksab sulle raha. Aga siin euromärk ei ole eurot midagi hinnast ei ole  lihtsalt üheksa 90, see see ei tundu nagu 10,  seal on nii suur hüpe nagu psühholoogiliselt,  kahe endine hüpe. Aga meie peas, see on palju suurem kui üks sent. Kampaaniad panevad meid tundma, et näiteks kui mõni  kampaania on piiratud aja jooksul, et siis meil on tunne,  et kui me nüüd kohe seda ära ei osta siis me jääme ju  sellest heast pakkumisest ilma, et meil selline kaotuse kartus,  et parem siis ostame kohe ja rohkem, et see kuidagi  siis kasuta ära seda meie tundlikkust. Ja no kõik need ilusad pildid lihtsalt me eelmises poes nägime,  olid armsad lapsed, siin jõulumeeleolu kõik  ja soojus lahkus. Hea tunne see kindlasti kõik meid mõjutab see muusika,  kuulad jõululaulud, siis tahad siin natuke kauem aega veeta,  kui siin, nii mõnus on. Aga kuidas on näiteks selliste sissepääsudega,  et vaatan, mõned on siin näiteks siin nurga peal on niimoodi,  et praktiliselt tule pane käsi külge. Kaval, see on, see on ideaalne sissepääs,  et, et see on nii lai, et, et sa lausa niimoodi  põhimõtteliselt see kõnnib. Ja see kutsub, see on väga, kutsub tegelikult,  et kujuta nüüd ette, et siin oleks keskel lihtsalt üks  tavaline uks siis kuidagi ei. Ja eriti kui sa peaks füüsiliselt lahti tegema  selle piilu n võibolla ahistav, et siis ma võib-olla ei  tahagi sealt vahelt ligi pugeda. Et aga siit on niimoodi, et astu kust tahad  ja isegi sa saad viimase hetkeni sa juba hakkad mööda minema  ja sul on ikka veel viimase hetkeni aega otsustada. No no ma lähen. Et see on juba nagu tõenäosus teooria, et,  et sul on nii palju võimalusi keerata paremale. Ei, nüüd ma keeran paremale. Vaat kus miinus 60 protsenti ja, või saada  ka neli asja kolme hinnaga ja siin mõlemad,  aga kas sa nägid ikka, et kuni miinus 60 jälle see miinus 60  on nii suur ja siis see kuni on nagu natuke väiksemalt  ja seda võiks nagu tegelikult praktiliselt ignoreerida isegi,  ja kuni oleneb, kui kanged prillid on, et võib olla,  ei näegi seal. Aga siin kui on ikkagi võimalus saada rohkem korraga  ja see on ka üks hästi levinud trikk, et,  et võibolla sa näiteks vajad, ma ei tea,  T-särki ja mütsi aga et siis selline sellised kampaaniad,  et osta neli saad kolme hinna eest, et siis see soodustab  just nimelt tegelikult ületarbimist, et siis sa mõtled,  no ma võtan siis selle kolmanda asja tegelikult no mul  võib-olla ma siis ostan püksid ka, et et see just nagu  võib-olla siis ostukoguseid suurendab. Seda juhtub tihti inimestega, et nad lähevad poodi ühe  plaaniga ja ostavad kogemata Ta rohkem ja siin kindlasti on  roll kaupmeestel, et ka kõik sellised kampaaniat,  kus näiteks võid saada kingituse, kui sa ostad mingi X hinna  eest või, või et iga neljas toode on tasuta. Et siis need on just nagu disainitud sellel eesmärgil,  et inimene ostaks õige natukene rohkem, kui ta alguses plaanis. Uuringute järgi tuleb välja, et üle poolte inimestest saavad  jõulude ajal kingitusi, mida tegelikult ei soovi. Noh, näiteks Inglismaa uuringute järgi 62 protsenti  inimestest vastasid nad said vähemalt ühe kingituse  mida nad tegelikult ei oleks tahtnud. Aga kui me nüüd vaatame, mis see numbrites tähendab,  et siis seal 32 miljonit inimest ja nüüd me võime  siis selle korrutada kõikide nende ke elanike arvuga,  kes tähistavad jõule ja me saame juba väga väga suure arvu  kokku sealt võttes. Me teeme kingitusi, mis kokkuvõttes ei too meile endale  rõõmu ja ei too kingisajale ka rõõmu, et  siis tegelikult see ei ole ju jõulude mõte. Jõulude mõte on ju ju tekitada häid emotsioone ja,  ja häid tundeid nii endale kui kui kingisajale. Jõulude ajal tekivad kaubanduskeskuste ette müügipunktid,  kus iga pere saab välja valida endale kõige kaunima jõulupuu  kuid tihti on need pärit sadade kilomeetrite kauguselt  ja sageli pole need enam isegi kuused. Heiki, see on nüüd sinu kuusepõld, mis kuused sul siin on? Noh, jah, võib öelda, istandik nimetab, mina võib muidugi  põld öelda, eks ta ongi ju vana siis kartulipõld ja,  aga mis kuused siin on, tegelikult on siin ütleme,  tavaline metsakuusk metsaühistu kaudu, siis olen istikuid  ostnud ja siis on ka nulgu kuigi palju. Aga nuluga nagu see lugu, et ta ei kasva Eestis ikkagi liiga hästi,  et ta on suhteliselt tundlik, et kapriisne,  et kui midagi. Noh, Eesti kliima on ikkagi tema jaoks liiga külm,  et kui midagi juhtub, siis ta põeb seda mitu aastat  ja ja samad kuused, mis on, kui me vaatame nüüd siin need nulud,  eks ole, madalad ja siis vaatame siiapoole need kuused,  need on täpselt sama vanad. Ahah, et ikkagi Eesti kuusk kasvab hästi,  Eestis on jah, kuusk ka Eesti puu ja kasvab hästi. Kuidas sul see kuuseäri käib, et kas sina käid  ka seal kaubanduskeskuse ees või, või kliendid tulevad sinu juurde? Kuuseäri, et mina ei ole seda niimoodi kunagi nagu mõelnudki,  et eks ta kindlasti mingis mõttes on äri,  aga, aga ma arvan, et rohkem see, mis toimub  kaubanduskeskuste juures. Et seal on siis palgatud müüjad, seal on palgatud turva,  seal on aiad tuleb omanik, siis maksab raha  siis nendele müüjatele selle müüdud kauba eest,  eks ole. Et seal on see äri. Meil on see emotsioon. Inimene tuleb siia ja tulevad välja, see on  nii tore vaadata, tead. Liigiliselt on see siis tavaline Eesti harilik kuusk  siis või liigiliselt on tavaline Eesti harilik kuusk,  jah. Et selles mõttes ei mingit erisusi noh,  ilusaks saab, siis tuleb, näeb lihtsalt hoolduse,  st kuidas nad nii ilusaks saavad, siis teed sa midagi nendega. Nojah, ega nad ise päris niimoodi ei kasva,  et metsakuusel on see, et see latt võib hästi õre ju,  eks ole. Ja okkad on, oksad on ka peenemad. Et eks see annab ikka tihedus annab see,  et see hoolduse lõikamine Aga et sa ikkagi käid siin suvel, siis midagi algab see  tegelikult niimoodi, et siis kuskil noh,  kui see kuusk on, ütleme üks noh, selline. Siis ma käin ja lõikan lada kõigile ära ja ülemise oksaringi  ka võtad, noh, ma ei tea, kas sind saab kätte võtta. Et. Noh, võta siis ülevalt selle ladra Võta näiteks, siin on ka lõigatud, on ju? Siis võtad üle oksa ringi lõikab, makstakse ära. Madalal kuusel. Ja sa niimoodi teed seda paar aastat. Aga kas üldiselt tundub, et see jõulupuude teema on  selliseks kommertslikuks liiga läinud, et tõesti igal pool  on need müügipunktid ja, ja tihti need puud on kuskilt  kaugelt pärit, ei ole. Kui ikkagi võetakse novembri alguses ikka need puud maha,  kui ma lähen kaubanduskeskusesse novembri keskel,  on juba noh, hakatakse välja panema jõulupuid,  mis tähendab seda, et need võetud maha siis ikkagi novembri  alguses noh, mingi 10. november või eelgi varem,  eks ole ja tihti ka tuuakse siis noh, väljast Taanis ja,  ja ma ei tea, kust neid tuuakse, eks ole. Siis. Noh, seal lisandub see transport ja kõik  ja see, see hulgimüük ja see on kõik selline noh,  juba ärike Et see kohalik Eesti kuusk sinu meelest on,  on parim viis, kuidas seda jõulu siis jõulupuuga tähistada. No mis ma teistmoodi öelda saan? Aga ma arvan küll jah, et tegelikult ka,  et võtta siis argumendid, et meil jääb ära see transpordikulu,  see on kõik ju tegelikult ka noh, keskkonnale koormav kõik see,  see kütus ja kõik, mis selleks kulub, eksole. Kui nüüd üldse jõuludel kuusk ära jätta,  kas jõulud oleksid kurvemad? Sinu arust noh, eks ta harjumus asi ja, ja minu arvates küll  sellest on ju nii palju lastele rõõmu ja kõik,  et ma arvan, see käib ikka jõuludega kokku küll. Jõulukuused on huvitav teema, kuna tihtipeale on,  tekib meil ju küsimus, et milliseid kuuski eelistada,  kas looduslikku kuuske, kas tuua sisemetsast,  osta see või siis hoopis minna ostukeskusesse  ja osta endale plastist kuusk ja viimasel ajal on seda  teemat üpris palju uuritud ja selge on see,  et kõige väiksema keskkonnajalajäljega on meie oma kodumaine  kuusk kas siis metsast otse tuues või siis kasvatuse ostes. Nii et tegelikult looduslik kuusk on kõige väiksema keskkonnajalajäljega. Mis puudutab plastist kuuske, siis selge see,  et see tuleb meil Hiinast fossiilsest plastist toodetuna,  siin on isegi välja arvutatud, et et plastkuuse  või kunstkuuse jala jalg on kuskil 40 kilogrammi CO kahe  ekvivalenti mis on küllaltki suur kogus ja,  ja teiselt poolt on väga oluline siis, kui me  selle plastis kuuse ostame, seda ka pikaajaliselt kasutame. Meie kogemused siin erinevaid jäätmeanalüüse tehas,  me ikkagi näeme, et see plastkuusk ostetakse aastaks kaheks,  maksimaalselt kolmeks aastaks ja visatakse ära. No sellisel juhul me ikkagi tekitame väga hullu  keskkonnamõju ja keskkonnajalajälje. Pakkide saatmine on tänu kulleritele ja pakiautomaatidele  väga mugav. Jõulude eel ja ajal on postitöötajatel iga minut arvel,  et kingitused õigel ajal kuuse alla jõuaksid. No nii tundub, et see kingitus on kenasti kohal. Ja siin ongi pakiautomaadist logistikakeskusesse jõudnud saadetised. Võib-olla on tegemist jõulukinkidega, mine sa tea,  millal siis algab teie jaoks siin selline võib öelda tipphooaeg. Meie tipphooaeg algab tegelikult novembrikuust,  kus me näeme, et pakkide maht hüppeliselt kasvab  ja heas mõttes on meil siis pakiuputus. Pakiuputus on siin tõepoolest, ümberringi on kõik kohad  erinevaid saadetisi täis ja ma vaatan, et see töökollektiiv  on teil erakordselt suur, kas tavaliselt näiteks keset suve  võib siin ka olla? Tükki viis kuus-seitse inimest korraga? Eriti tõenäoliselt vähem, sest suvel tellitakse  ka vähem, aga muul ajal on meil ikka jah,  sigimist sagimist üsna palju majas. Kas teil tuleb keegi veel lisaks siia appi just sellel kõige  kiiremal ajal? Jõulude ees, et me tegelikult värbame lisatöötajaid,  ehk kuna me teame, et pakke on rohkem ja meil töötajaid  rohkem ka vaja, küll aga ka kontoris, tegelt käivad inimesed  abis just sellepärast, et oleks õlgalatunnet. Et me koos teeksime need jõulud iga aasta väga hästi ära. Tegelikult kogu organisatsioon ootab seda aega. Me peame selleks valmis olema. Et kui meie jaoks kiirem periood ongi november-detsember,  kus me saame öelda, et on jõulu jõuluaeg  siis selleks, et kõik töötaks laitmatult. Me tegelikult peame valmistuma juba augustis,  septembris ja, ja noh, see aasta ka on niimoodi läinud. Kas netikaubanduse võidukäik on kuidagi teie saadet iste  rohkuse aasta peale ühtlasemalt ümber jaotanud  või tähendab see seda ikkagi, et vaatamata sellele tulevad  välja sellised hooaja tipud? Tegelikult ta ikkagi ühtlasi jaotanud ei ole. Et ta on ikkagi üsna sarnane sellele, kuidas inimesed muidu  oste teevad, et on kõrgema mahuga kuud. Esimene selline kõrgmahuperiood on kevadel aprill,  mai ostetakse rohkem niisuguseid aiakaupu suveks  ettevalmistavaid asju ja teine siis ikkagi november,  detsember, kus on niisugused jõuluostud. Pluss on hästi palju nii-öelda ostupühasid  nii koduturu omasid kui ka rahvusvahelisi,  kus inimesed ostavad hästi palju mida siis pühadehooajal  põhiliselt saadetakse. Me tegelikult näeme, et inimesed saadavad  ja tellivad absoluutselt kõike riideid, jalanõusid,  tehnikat, absoluutselt kõike. Novembriks, kui on ostupühad, siis ostetakse rohkem  selliseid nii-öelda muidu vajaminevaid esemeid ja,  ja asju. Mida lähemale jõuludele, seda rohkem tellitakse  tegelikult just jõulukinke. Sarnased tegelt nagu on jaekaubanduses üldse? Kuidas teie näete, et postivaldkonnas oleks vähem sellist logistikat,  ka inimeste mõttes vähem sõitmist ja vähem transporti kõige? Mõistlikum tegelikult ongi nii, et, et sa tead,  kus on sul kodule lähim pakiautomaat, sa teenid,  pakid sinna, kuller toob need 100 200 inimese pakid kõik  ühte pakiautomaati kokku ja kui vähegi võimalik,  mine jaluta koeraga, sõida jalgrattaga ja tooma pakk  siis ilma autot kasutamata ära. Et uuringud näitavad, et sellisel viisil on see jalajälg  loodusele tegelikult kõige väiksem. Kõige olulisem küsimus, millal teie inimesed lõpuks  jõulurahu saavad. Meie inimesed saavad jõulurahu siis, kui 23 detsembri õhtul  on kõigil pakid pakiautomaadis niimoodi,  et nad jõuaksid õigel ajal kuuse alla. See on see, mille nimel me tööd teeme ja kui see on saavutatud,  siis meie inimesed saavad minna ise oma jõulupraadi  ja verivorsti õnnelikult perega sööma. Kingid ehk kaubad, see iseenesest ju tähendab tohutut  logistilist süsteemi seal taga ja see omakorda on tänasel  päeval tohutu jutu keskkonnamõjuga eelkõige muidugi see  kasvuhoonegaaside emissioon, mis siis nende kaupade  transportimisel tuleb, nii et jällegi siit tasuks mõelda,  milliseid kinke me ostame. Mõistlik oleks osta neid kinke, mis on kohapeal toodetud kohalikud,  sest nende jalajälg on oluliselt väiksem kui kuskilt kaugel  maadel ostetud vingete kinkide oma. Peale selle kõik need kaubad, kingid, see transport,  logistika saatmine, see tekitab tohutu koguse pakendid  ja pakendi jäätme. Ja, ja erinevad uuringud sealhulgas ka meie uuringud näitavad,  et detsembris 30 40 protsenti pakendijäätmete kogused  suurenevad ja ma kujutan ette, et me kõik oleme  ka ise oma nahal ju kogenud pärast jõuluõhtut seda tohutu  pakendi kogust, mis meil siis kodus hunnikus vedeleb. Jõulude ajal läheb meie kõht miskipärast väga tühjaks  ja meie jõululauad peavad alati olema head  ja paremat täis ja seda terve jõuluöö ja rahvapärimuse järgi  peame me üheksa korda sööma. Aga mispärast me jõulude ajal nii palju sööme? Jõulude ajal me oleme harjunud palju sööma,  see eeldab muidugi lookas laudasid muidugi tihtipeale on  meil jõulude järgselt tervis kehva, aga keskkonna seisukohast,  kuna on need kogused selgesti liiga suured,  sellepärast et meie analüüsid näitavad, et me väga palju  jõululaual ülejäänud toitu viskama lihtsalt ära ta jääb  tarbimata ja läbi selle ühelt poolt kogu see ressurss,  mida me ära viskame, aga teiselt poolt ka keskkonnamõju,  nimelt toidud ja eelkõige lihatoidud, mis on tavalised jõululaual,  panustavad väga suures osas süsinikujalajälge  ja sealt vaadatuna, toit on kindlasti sellise jõuluaja  süsinikujalajälje tekitajatest teisel, kolmandal kohal ja,  ja just need lihatoidud on, on need, mis seal sinna  oluliselt panustavad. Kaetud lookas laud on ju ilus jõulutraditsioon,  selles ei ole otseselt ju midagi halba. Vastupidi, pere on koos ja nauditakse pühi. Aga lihtsalt vahel see söömine kipub minema üle ülesöömiseks. Et üks asi on kindlasti see, et me ei taha midagi otsa,  saaks nii, et siis varutakse igaks juhuks liiga palju  verivorste ja kui nad seal laua peal juba on  siis ja on ilusad, siis me muudkui võtame  ja võtame ja eks kindlasti nii positiivsed kui negatiivsed emotsioonid,  mis seal laua ümber siis tekivad, need tegelikult panevad  meid natuke rohkem näksima ja juurde tõstma. Kas teie restoranis jõuluaeg on kuidagi teistsugune kui  ülejäänud aasta? Jaa, absoluutselt. Absoluutselt. See on nagu jõuluaeg, on igal pool teistsugune ikka ikka,  see on. Ma arvan, see on kõigil kõigis restoranides toitlustus,  ettevõtetes, asutustes, kõikides kodudes ikka jõuluõhtusöögid,  jõululõunasöögid, pidulikumad, õhtusöögid,  pidulikumad on suurettevõtete jõulupeod,  väiksemate organisatsioonide ja Kuidas nende kogustega on, et noh, räägitakse ikkagi jõulude  ajal tuleb korralikult süüa, et kodudes on nii,  et jõuluauk peab olema kaetud lookas tuleb süüa üheksa korda. Kuidas pidudel tellitakse, seda sööki? Jah, no see on nii, peod on nii erineva sellise külalise segmendiga,  aga, aga ma nagu mõtlen, et. Et kui me, kui me restorani lähme ja jõulud on nagu märksõnaks,  siis et seal ei ole pigem need kogused ja,  ja ma mõtlen su jutu peale, et kas siis ka kodus on,  et meil peab olema hästi palju ja hästi,  sööme hästi palju, et, et ega ei ole ju alati,  see on pigem mingisugusest siit mõtlemises kinni  ja ja, ja ma ei ütleks, et restoranis jõulude aeg on need  toidukogused suuremad kui tavaliselt. Kas selliseid asju juhtub veel, et tänasel päeval jääb järgi  restoranides toitu toimub sellist toidu raiskamist  või hinnad on juba nii kallid, et seda ei saa teha. Ei ole ka hindadest lähtuvalt see. Et isegi kui me keskkonnateemadel või kui me mõtleme,  et kas restoranides jääb toitu toitu järgi  ja kui restoranis jääb toitu järgi, siis see ei ole juba tänapäeval. Ma kahtlen või arvan, ütlevad et need ei ole  professionaalsed restoranid ikkagi sellistes väga välja  peetud lugupeetud. Kaugele jõudnud restoranides reeglina toitu järgi ei jää. Kuidas sina tippkokana soovitaksin kodudesse oma jõululauda suhtuda,  et seda toitu ei, ei jääks järgi. Kui palju seda peaks üldsegi tegema seal? Kodudesse kõikidele kodudesse, kaasa arvatud,  endale on kõige põhisoovitus, on see pigem vähem kui rohkem,  aga need, mis on selle pere, selle kogukonna jaoks olulised,  need välja tuua ja nautidagi, seda aga kindlasti sellel õhtul. Ja ma saan aru, et see on ka eestlasele ja meile loomulik,  et me saame perega lähedaste kokku. Ja meil ikkagi peaks see seal laua peal olema,  et me ei peaks kindlasti hakkama kokku hoidma see,  et nüüd sellel õhtul, kui me oleme lähedastega koos,  et me saame koos nautida, aga, aga, aga mitte et üle toodet  mitte üle paisutatud, et meil oleks kõikvõimalikud,  pigem see, mis selle pere traditsioonides on see,  nagu välja tuli. Hästi tore oleks, kui me kõik muutuks aina teadlikumaks sellest,  et ületarbimine on kahjulik nii meile endile kui  ka keskkonnale. Ja tegelikult ka see lahendus on nagu nii-öelda in-win  või kahepoolselt kasulik, et sulle endale on kasulik,  kui nagu sellised impulsostud või ütleme,  mõttetumad kulutused jäävad tegemata. Sa võid oma raha panna hoopis siin aasta lõpus kolmandale pensionisambale,  aga samal ajal me hoiame kokku ka loodust ja,  ja säästa keskkonda. Et tegelikult see, see kasu on nii sulle endale kui  ka keskkonnale, et seda teadlikkust inimesteni viia,  oleks hästi oluline. Kui me mõtleme natuke selle jõulutunde peale,  et mis tekitab meil selle päris jõulutunde,  et siis mõeldes ise jõulude peale tagasi,  ma ei mäleta väga kingitusi, mis mulle on tehtud,  aga küll ma mäletan seda tunnet, kui pere on kõik koos. Kõik sagivad. Meil on kuidagi tore olla, meil on mingid teatud rituaalid,  traditsioonid. Asjad, mida me alati siis koos teeme, mis tekitab meil  sellise toreda turvatunde ja vot seda ma alati meenutan,  kuidagi hea ja sooja tundega. Nii et siin võib-olla ka võiks mõelda pigem seda,  et mis tekitab selle selle toreda jõulurituaali  ja see ei ole üldse mitte kingitav. Et olgu see siis näiteks ühine küpsetamine,  piparkookide tegemine võib olla lögi tegemine,  võib-olla kuuse sissetoomine selle, et, Võib-olla võiks sellega siduda hoopis mingi hea tegevusega. Mõelgem, mida me tahaksime mäletada aastate pärast oma  jõuludest ja mida me tahaksime, et lapsed mäletaksid neist jõuludest. No kõht läks igatahes küll tühjaks, nähes kõike seda toiduilu,  muidugi tuleb meelde tuletada, et pühadega ei maksa üle pingutada. Samas jõule peab nautima, aga tuleb mõistlik olla,  tuleb, tuleb ja sellega seoses muidugi meenus praegu mulle,  et mul said kodus hapukapsas ja verivorst otsa  ja mul on siiamaani tegemata kingid sugulastele,  naisele, lapsele, koerale, naabrile, naabri kassile  ja ka sinule. Lähme vaatame. Lähme vaatame, tegelikult ütle, mis su lemmik verivorsti  sort on. Ai, ma soovitan üht head. Häid jõule.
