Teadus on üllas ja hea. Teadus kuulub teadlastele ja selleks, et teadust teha,  tuleb ülikooli minna. Äkki tahad kohe pihta hakata rahvateaduse  või kodanikuteaduse entusiastina? Täna tutvustamegi sulle laia menüüd, kus palju erinevaid väljakutseid,  mille vahel valida. Äkki soovid astuda Jakob hurda jälgedes ja aidata meie rahva  loole tiivad anda? Või ehk on sinu elus nüüd aeg hetkeks peatuda  ja lilli nuusutada? Kõigepealt aga vaatame, kas jagada ehk hoopis kirge. Sten Lasmaniga. Olles nii-öelda päriselus küll pianist On vist loodusvaatlus? Väga hea vaheldus, et ma. Tegelikult seda tehes olen eemal. Kõikidest teistest. Asjadest ja see on selline akude laadimine eriti intensiivne  muidugi kevadperioodil. Linnuvaatlusega tegelemiseks ei pea alati sõitma. Kuskile pimedasse ürgmetsa. Vaid tihtipeale on ka linna sees või või linna veeres just  kõige paremad linnukohad. Nii Tallinna kui ka Tartu külje all on mitmeid Eesti  parimaid linnuvaatluspaiku ja linnuvaatluse puhul tegelikult  see spekter on niivõrd lai, näiteks ma pean  ka praegu koduakna liikuma. Elan Tallinna kesklinnas ja ma nüüd kevade jooksul ikka  pistan pea aknast välja ja vaatan, kas tuleb mõni uus liik  koduakna liigiks. Linnuvaatlejad enamasti peavad aasta nimekirja. See tähendab seda, et iga aasta esimesel jaanuaril on  ka vares suur sündmus. Tuled hommikul välja, vaatad varese. Paned kirja, oled väga rahul ja õnnelik. Sten Lassmann teab peast kõiki Eesti linde  ka ladina keeles. No ja eks eks ma siin mõningaid liike loodan ära näha. Nagu enamus inimestel ma kohustuste tõttu iga kell ei saa  kuskile maastikule sõita, kedagi otsima. Nii et iga loodus, veedet, looduses veedetud tund  või minut on tegelikult suur privileeg. Ja, ja siis, kui midagi veel näeb ka, siis enamasti näeb küll,  kui õigel kellaajal õiges kohas olla. On selliseid linnuliike, kes on. Mind üle avaldanud pikemat aega, näiteks üks on vaenukägu,  et ma olen tõesti mitmel korral kolmel neljal viiel korral  käinud retkel kohtades, kus ma tean, et vaenukägu on  ja on mõningatel juhtudel olnud pool tundi tagasi. Aga siis, kui mina seal olen käinud, siis ei ole õnnestunud näha. Aga ma suhtun ka sellesse nii, alguses on muidugi väike pettumus,  eriti kui kaugemalt kohale sõidad. Mul oli üks väga vahva lugu, käisin. Peipsi ääres Jõesuus teadsin ka, et seal Ühe mehe taga aias laulab vaenukägu, info oli minuni jõudnud. Luusisin seal ümber, aga peremees oli kodus  ka ja ta oli alguses päris kuri, kargas maika väel välja,  küsisid. Mis sa siin teed üldse, et mis toimub? Kui ma ütlesin, et ma linde vaatan, siis ta esma. Reaktsioon oli see, et. Mul siin lind ei ole ja mine naabri juurde,  naabrid on. Aga siis, kui ma võtsin linnuraamatu välja  ja näitasin talle vaenukäo pilti, siis ta ütles,  ah see lind, see istus mul ju akna peal viis minutit tagasi  ja röökis tule sisse, vaatad, on seal kuskil taga. No teinekord saab nalja ka. Ja. Teil siia Luke mõisa meil võttebussis hakkas lausa hirm,  me teadsime, et me tuleme ju nurmenukkude kohta lugu filmima,  aga mitte kuskil ei olnud ühtegi nurmenukku näha. On hea meel, et siin ikkagi neid on. Ja et siin Lõuna-Eesti kandis tõesti on nurmenukke oluliselt  palju vähem kui Põhja-Eestis või Lääne-Eestis,  mis olid selline täiesti täitsa tavaline maastikus,  et et noh, üks asi on see, et, et nurmenukule sobivaid  kasvukohti on rohkem Lääne ja, ja Põhja-Eestis,  et talle meeldib selline natukene aluselisem mulda siin  Lõuna-Eestisse natukene. Ha hüppelisem, aga õnneks leiab siit ka selliseid suuri  nurmenukku välusid, aga samas neid neid annab ikka otsida. Siin Lõuna-Eesti kandis. Sipe Aavik tunneb nurmenukkude keelt. Ja. Enamasti sellistes heas elujõus nurmenuku asurkondades on  selliseid meie tuipe nagu ongi pooleks enam-vähem. Et me leiamegi enam-vähem sellised, kus see täpikene on,  selliseid isendeid leiame umbes 50 protsenti,  pluss-miinus natukene. Siin võib see varieeruda ja 50 protsenti  ehk siis pooled on enamasti siis sellised,  kus me näeme viite tolmukat hoopiski. Siia, et inimesed uurima lillede suguorganeid absoluutselt  ja saadame nad vaatame piiluma lillede. See seeliku alla just nimelt, kas nemad siis omavahel  moodustaksid sellise viljaka paari või pigem vastupidi,  just just nii ongi, et selleks, et nurmenukk saaks seemneid  toota ja, ja paljuneda, et see asurkond siin ikka elujõuline püsiks. On vaja, et, et oleks mõlemat tüüpi õitega  siis isendeid või mõlemad tüüpi selles asurkonnas. Et õietolm, mis pärineb nüüd siit Kõrge emakaga. Taimedelt peab sa stuma teist tüüpi õitega isendile,  ühesõnaga ka nurmenukul ja ka mõnedel teistel taimedel ei  ole üldse ükskõik kellega et ka neile on oluline,  et ka nemad võivad partnereid valida. Ja just see ongi väga oluline, et alal hoida seda  geneetilist varieeruvust, et, et, et oleks ikka. Värsket verd. Kas teadsid, et nurmenukkudel on kaht tüüpi õisi es tüüpi  õiel on tolmukad nii suured, et paistavad õiest välja. EL tüüpiõiel on aga lühikesed tolmukad ja peale vaadates  näeb ainult täpikese moodi emakat. Küsimus on, et et kuidas viimase 100 aasta jooksul aset  leidnud maastikumuutused on mõjutanud taimede elurikkust  või liigirikkust aga lisaks sellele siis uurime me  ka seda, et, et kuidas need maastikumuutused mõjutavad  ka taimede geneetilist mitmekesisust või  siis liigisisest mitmekesisust või varieeruvust. Ja meie, meie selliseks mudelsüsteemiks on Eesti  niidukooslused pärandniidud loopealsed näiteks  ja puisniidud ja ja kus, kus siis see harilik nurmenukk on  üks selliseid indikaatorliike et needsamad loopealsed  ja puisniidud on viimase 100 aasta jooksul tast pestiliselt vähenenud,  nende pindala on väga palju vähenenud ja kannatavad  märkimisväärselt need liigid, kes sõltuvad nendest nendest kooslustest. A. Mitte kõik Eestimaa nurmenukud ei saa elada imelisel aasal,  mõni peab leidma omale kodu mujal. Meil Eestimaal on selliseid piirkondi ja maastikke,  kus niidukooslasi praktiliselt üldse enam ei leidu,  mis tähendab, et et nende liikidele, kes sõltuvad niidukooslustest,  neil pole enam kuskil kasvada ja ja, ja nad on sunnitud  leidma endale selliseid alternatiivseid kasukohti nagu me  näeme näiteks siin põllu servas teeservas liini alustel,  et kus me võib-olla ei võikski arvata, et me seal mingit  elurikkust kohtame, aga samas võivad sellised elemendid olla  ka väga-väga olulised nende liikide jaoks. Ehk siis selline väikene nurmenuku lapike  ka see pakuks teile väga suurt huvi, oleks rõõmsad,  kui keegi selle ka ära kaardistaks. Ja absoluutselt ja noh, miks, mis, mis meie projekti selline  küsimus või põhiküsimus ongi, et et milline on see  õietüüpide tasakaal, kui need nurmenuku asurkonnad on väikesed. Kuidas see uurimine siis käib, oletame, et ma näen kuskil  oma külas väikest nurmenuku puhmast tahaks panustada teadusesse,  mis ma peaks selleks tegema? Kõige lihtsam on muidugi siis, kui on olemas nutivahend. Et siis võib minna leheküljele nurmenuk.ee. Ja avaneb lehekülg, kampaania lehekülg Eesti otsib nurmenukke,  mine loodusesse, leia nurmenuku, märgipildistaja,  jaga teistega ja siin siis saab nüüd kohe hakatagi  nurmenukke vaatlema, et tuleb klõpsida teevaatlus. Siin on mõningad küsimused. Hea on, kui on sisse lülitatud ka see GPS,  et me saame, saame koordinaadid automaatselt. See võimaldab meil veel igasuguseid andmeid siia juurde panna,  nagu näiteks maastikuandmed, et kas ongi põlluservas tehtud  või kuskil asula lähistel väärtuslikud väärtuslikud andmed  meie analüüsi jaoks ja siin siis kas leidsid nurmenukke  ja kas nurmenukud õitsevad, õitsevad ja õitsevad. Ja et kui palju siis nurmenukke sinu arvates siin kasvab,  et siin ongi see kategooriat vähe, keskmiselt väga palju,  ma arvan, väga palju on siin tuhandetes. Kahe. Jah, väga palju ja siis hakkabki töö pihta. Hea juhendamise korral saab ülesandega hakkama  ka lasteaia laps. Et meil on tulnud vaatluse ka päris mitmetest lasteaedadest,  mis on väga-väga tore ja, ja minu enda. Võib küll öelda, et noh, mina tegelen nurmenukkudega. Seetõttu minu laps teab nii hästi nurmenukku,  aga et veel enne, kui ta õppis ära sõna nurmenukk kahe  aastasena hakkas ta Hõikumat näe, es. S esi ka veel päris hästi öelda ei osanud selles mõttes. Saab sellega hakkama, võiks öelda. Ka üks. Oi. A. Ja. Meil on võimalik otsida kataloogis pealkirjade järgi kõiki  meie arhivaale mida on kokku umbes 10 miljonit  ja me oleme väga aktiivselt digiteerinud viimased  kümme-viisteist aastat ja teinud kättesaadavaks  siis nende säilikute arhivaalide sisu. Aga väga tihti on seda infot nii palju rohkem. Pealkirjad on suhteliselt üldised, aga ühe säiliku vahel  võib olla tohutult palju erinevaid dokumente,  väga palju infot, mis ei tulegi sellest nii-öelda ametlikust  kirjeldusest välja. Ja kuna ilmselgelt ei ole meile jõukohane kogu seda infot,  et detailselt lahti kirjutada siis teiste maailma arhiivide  eeskujul üks kümmekond aastat me oleme tegelenud ühisloomega,  kutsunud appi vabatahtlikke, valinud välja selliseid allikaid,  mille kirjeldused võib-olla ei ole nii üksikasjalikud,  et seda infot sealt leida. Ja, ja palunud vabatahtlikel seda seda infot avada. Paha. Tõnis Türna naudib arhiivitööd ja jagab seda teistelegi. Ehk siis sisuliselt üks, olgugi et nad on vabatahtlikud  tegelikult nad on teie kolleegid. Võib nii öelda, et meie enda osakondade kõrval töötab meil  kogu aeg üks tohutult palju suurem osakond,  kelle töötajatele me palgalehti välja ei kirjuta  ja keda me väga tihti ei näegi, kui laias laastus ütleme ühe  sellise projekti raames tuleb, kui me suudame teha  ka näiteks head sellist tutvustust meedias tuleb korraga  palju inimesi. Ja umbes võib-olla kolmandik peale esimest katsetamist läheb  ära ja enam tagasi ei tule. Ja, ja siis kujuneb välja selline väikse arvuline seltskond,  kes jäävadki selle projekti juurde kuni selle lõpuni. Et, et, et see on hästi iseloomulik kõikidele projektidele. Ja kui rääkida sellest samast vallakohtute projektist,  mida ma ise vean siis sealne edetabeli esisisestaja on  üksinda teinud kogu sellest suurest tööst ära terve neljandik. Et ta on ka seda öelnud, et ta ei alusta ühtegi päeva ilma selleta,  et ta ei võta hommikul seda keskkonda lahti ja,  ja ei tee teatud hulka protokolle ära ja  siis ta saab oma päevatoimetuste juurde juba edasi minna. See on nagu elustiil ja kui sa oled mõelnud,  et tahaks ise ka ajalooga kuidagi vahetumalt kontaktis olla,  siis rahvusarhiiv pakub selleks võimaluse. Kui materjalid on digiteeritud, siis nad jõuavad  ka näiteks sinu arvutiekraanile, juhul kui sa oled kasutaja. Nii, mis meil siin siis on? Meil on siin vallakohtute ühisloome lehekülg  ja me oleme ta teinud nii lihtsaks ja kasutajasõbralikuks,  nagu me oskasime. Et kõik on üles ehitatud esimene vaade Eesti kaardi põhjal  ja siin avanevad siis Eesti kaardil kohe kihelkonnad oma  piirides ja iga kihelkonna peal on siis sellise ikoonikesega  tähistatud nende vallakohtute arhiivid, mis on  siis rahvusarhiivis säilinud. Et kui kokku oli 19. sajandil umbes tuhatkond valda,  siis meil on sellest esialgsest 1000-st vallast säilinud  umbes 450 valla kohtuarhiivid, ülejäänud lihtsalt aegade  jooksul ei ole säilinud. Siin on nüüd siis meil valida Kolga vallakohtu arhiivist  erinevaid protokolliraamatuid eri perioodidest,  et mille me võiksime lahti teha. Võtame protokolli raamat 1874 kuni 1876 ette sai võetud. Sigula küla, mehe Jüri talpaki asi. Jüri Talpak kaebab, et. Tolli. Tallitaja see on siis vallavanem ehk Põhja-Eestis nimetati  teda talitajaks. Tallitaja Johan Jüriens. Olla. Esmaks tema. Koha reha. Luha. Kas me soomida saame, saame? Võib -olla on raha, raha. Reha pärast võib- olla nii suurt häda poleks. Tegelikult ei saa nii öelda, sest. Ka reha oli raha ja, ja kui me täna vaatame võib-olla  natukene muigamisega mingite teemade peale,  mida vallakohtades arutati, siis siis tollel hetkel kõigel,  millel oli rahaline väärtus ja kui probleeme tekkis,  siis sellega ka kohtusse pöörduti, aga siin on raha. Ma arvan, et algus on tehtud, me väga pikalt edasi minema ei pea,  aga, aga kõik võivad veenduda. Tekstid on ilusas eesti keeles ja loetavad ja. Intriige täis juba esimesest lausest peale tegemist on  tohutu allikamassiiviga, et isegi olukorras,  kus ainult pooled kohtute arhiivid on säilinud,  on seda kõike nii meeletul hulgal, et nende uurijate jaoks,  kes otsivad andmeid mingi kindla teema kohta tänasel päeval,  see või, või tänaseni see ongi tähendanud rida realt  läbilugemist väljakirjutamist. Nüüd, kui me suudame vabatahtlike huvi huviliste abiga tekitada,  siis nendest digiteeritud piltidest Masin loetava teksti, siis on juba väga lihtne igalühel,  kes uurib siis perekonna suhteid, kes uurib kirjakeele kujunemist,  kes uurib vallakohtu, kui asutuse toimimist  või mida iganes need andmed on, on tänu sellele ühisloomele  nüüd väga lihtsasti kasutatavad. Ja. Kus need vabadussõja toimikud siis on adara tänaval viiendas hoidlas,  poolhoidlat on täis vabadussõja aegseid dokumente,  tervise pool, tervise pool. To. Harju sõjaväeringkonna staap 1900. Viime selle siis. Vaatame, mis seal on. Eliis Truuman tunneb end arhiiviriiulite vahel nagu kalavees  ja oskab lühikeste lausete rägastikust kohe leida üles Eesti  ajaloo pöördepunktid. Kuperjanov Julius leitnant Kuperjanovi partisanide polgust,  kes võitluses langenud kustutatakse nimetatud polgu nimekirjast. Vaha. Kõige keerulisem on leida inimesi erinevatest nimekirjadest,  näiteks Tartu kaitsepataljoni tagavararood. Siin on sõdurite nimekiri, et siin ei ole mitte mingit  alfabeedilist järjekorda, kõik jooksevad segamini,  et kui kedagi otsida, tuleb läbi vaadata terve säilik. Ja seepärast ongi vabadussõja ühisloome,  et me digiteerimime need säilikud ära, laeme keskkonda üles  ja seal saavad vabatahtlikud sisestada sõduri nime  ja kõik teised andmed, mis tema kohta on. Nii moodustub andmebaas ja on palju lihtsam  siis sellest säilikust tulevasest andmebaasist inimesi leida. Nii mis usku luterlane poissmees, lesk, naisemees,  poissmees, amet, Sepp. Ja inimene siis vaatab, võtab selle BDF-i ette,  näiteks sellest leheküljest hakkab järjest kirjutama kuusk  oma Johannes Kaarli poeg. Meile on ette antud vorm, kus tuleb lihtsalt lahtreid täita. Et see teeb asja palju lihtsamaks, on ette antud,  milliseid andmeid me otsime, näiteks perekonnanimi,  eesnimi, isa, nimi, siis sinna lahtritesse panete  selle info kirja, salvestatakse järgmise sõduri. Ja kui te sellega nüüd kunagi tõesti täiesti ühele poole jõuate,  kõik on valmis. Mida head see siis meile annab? Et vabadussõja tõttu jäi Eesti vabariik iseseisvaks  ja me võlgleme selle tänu ja mäletamist,  et kõik sõdurid oleksid ülesleitavad. Praegu kahjuks sellist võimalust ei ole,  meil puudub üks nimekiri, raamat või andmebaas,  kus kõiki sõdureid kindlaks teha, praegu me seda teha ei suuda. Aga vabadussõja ühisloome, andmebaas peaks  siis selle tühimiku täitma. No. Ja. Ja. Mis on kodanikuteadus või siis ka harrastusteadus,  et harrastusteadus on selline vanem vorm  või vanem viis, kuidas seda on kutsutud et kaasata  siis inimesed, kellel on mingi huvi. Panustama andmeid koguma selle huvitava asja kohta  niisugusel moel, et see muutuks ka teistele kättesaadavaks. Et siis kodanikuteadus on selle poolest erinev,  et. Seal on fookuses. Paljude inimeste kaasamine, et nad oleksid aktiivsed,  nad suudaksid nagu paremini enda ümbruskonnas teha otsuseid  koos teadlastega. Kai Pata tunneb teadusmetodoloogiat läbi  ja lõhki. Ja. Kas see tähendab siis seda, et inimesed tegelikult ei pea  lihtsalt olema mingisuguse väikese töölõigu täitmist vaid  nad võivad ise olla ka projekti initsiaatorid,  et nemad võivad öelda, et näiteks, et elan siin,  loodus kaunis kohas, siia rajati suur tehas,  siin on järv. Ma teen nüüd teadlastele ettepaneku, et ma hakkan järvest  vett korjama iga nädal teile saatma ja siis üheskoos  monitoorimi ja meil on siis andmed, meil on teadus,  kas nii pidi võib ka käia? Niipidi käivad ka päris mitmed kodanikuteaduse projektid,  Eestis on selliseid vähem, aga sellised. Inimeste ühenduste poolt loodud. Ettevõtmisi on täiesti näiteks Ameerikas,  ma tean selliseid, kus siis andmete kogumine on nagu laiali  jagatud inimeste kätte, aga see, kuidas neid kogutakse,  on teadlastega eelnevalt kokku lepitud, et need nendel  andmetel oleks väärtus. Ja no kui inimestel paluda andmeid koguda,  siis väga tihti on nii, et sul on vaja häid andmekogumise viise,  mis on jõukohased inimestele. Tegelikult see järgmine etapp on ka väga oluline,  et mis saab andmetest edasi, kuidas me viime need andmed  rakendusse või kuidas? Näiteks tekivad poliitikad nende pealt, kuidas me loome  midagi nende andmete abil, et uuemates suundades ongi  kodanikuteaduse nagu roll kaasata inimesi  ka nendesse etappidesse. Et kuidas me mõtestada andmed, mida me sealt välja loeme  ja mida me nendest andmetest lubame teha  ja ei luba teha, mida me tahame, et nendega juhtuks  ja ei taha, et nendega juhtuks. Et see nagu on selline. Mitte inimesi ärakasutav et andmed meie enda jaoks,  et kui me mõtleme juba Jakob Hurda aja peale. Meil on väga tore selline rahva poolt kogutud arhiiv olemas  Eesti kirjandusarhiiv, kus hästi palju Seda väärtuslikku teadusinfot, mida me praegu seni kasutame,  selle kogusid kõik meie Eesti enda inimesed. A. Oleme Eesti kirjandusmuuseumis, mille üht fondihoidlat  jagavad arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvalaule arhiiv. Ja kui muidu on siin see aines kõik moodsatel tänapäevastel,  arhiiviriiulitel, siis rahvaloole arhiivis otsustasime,  et üks oluline osa võib öelda rahval arhiivi aluskivi on  eraldi omaette vanemas kapis. Risto Järv tunneb nii Eesti pärimust kui  ka selle arhiivi jõudmise lugu. Jakob Hurt ärgitas üle Eesti koolmeistreid talupoegi  kooliõpilasi saatma talle pärimust rahvalaule,  rahvajutte muinasjutte mõistan teid, uskumusi,  kombeid. Nii kogunes folkloorilugu, mida on nimetatud  maailma suurimaks Siit juhuslikult ühte köidet võttes me näeme erinevaid käekirju. See teebki selle väärtuslikuks, et inimesed,  kes pääsesid erinevatesse kohtadesse, saatsid talle seda,  mida neil õnnestus kokku kanda. Hurt ise ütles, et just nendest raasukestest võibki koguneda  suur teadusemägi. Me näeme siin kohamuistendid. Me näeme siin muinasjutte, mõistatusi, vanasõnu võib olla  üsna kindel, et mõni ka nendest vanasõnadest  või mõistatustest, mis teie olete kuulnud,  on just nimelt siinsamas. Nendes köidetes peidul, mis panid aluse Eesti Rahvalule arhiivile. Aku. O. Kange. A.
