Üle Tartu linna on circa 10 loendurid, mis registreerivad
jalgsi ning rattaga liiklejaid.
Kui 10 aastat tagasi moodustasid kergliiklejad ligikaudu
viis protsenti kogu Tartus tehtavast liiklusest siis
mööduval aastal on keskmiselt üheksa protsenti kõigist
liikumistest tehtud rattaga jätkab Tartu abilinnapea Raimond Tamm. See näitaja on siin viimastel aastatel püsinud suhteliselt
sarnasel tasemel, küll aga on.
Kui nüüd võrrelda näiteks siin 10 12 aasta taguse ajaga on,
on rattaga liikujate osakaal ligikaudu kahekordseks kasvanud. Jalgrataste alla käivad ka tõukerattad, mille kasutamise
trend on Tartu tänavatel samuti tõusuteel. Täna ma võin öelda, et umbes 15 protsenti kogu
rattakasutusest moodustab tõukerataste kasutamine,
rase potentsiaal sellel osakaal kasvanud on,
on kindlasti suurem.
Usun, et see tasakaal nii-öelda tavarataste
ja tõukerataste vahel läheb veelgi nii-öelda tõukerataste poole. Siiski sõnab tammed, kergliiklus on koht,
kust ülikoolilinn jõudsamalt edasi võiks areneda.
Arengu eelduseks on nii taristu järjepidev loomine kui ka
rattaringluse töökorras hoidmine.
Näiteks kasutas 2021. aastal rattaringlust veidi üle
seitsmeteistkümne 1000 inimese. Meil on täna juba teada, et riigi tasandil on avanemas uued meetmed,
mis võimaldavad kergliiklustaristu arendamiseks täiendavat
välisrahastust Tartusse tuua.
Et need võimalused kindlasti annavad meile siis sellise võimaluse,
et me saame ka Tartu linnas rattateede arendamist jõudsamalt
eest vedada. Linna järgmise aasta eelarve järgi panustab omavalitsus
jalgratta- ning jalgteede ja sildade ehitusele 750000 eurot.
Sellest umbes pool kulub liiva ja Narva maan Nende vahel
kergliiklustee rajamiseks ning hipodroomi tänava
kergliiklustee ehituseks.
Toetuste abil arendatakse edasi ka jalgrattateede põhivõrku kesklinnas.
Korrast taristu toob inimesi kergliiklust harrastama.
Hea näide on Tamme sõnul Turu sild, mida loendurid Nende
andmete põhjal kergliiklejad kõige rohkem kasutavad.
