Ning nüüd kihnukeelse uudise Õhtaks kihnlased Tšining Olmert kase,
Mark maaniast ning täna õhta teeme juttu meite rahvuskalast räimest.
Rannametsa Valdo, millal see aja otsustasid,
et seost mere Messuab või oma enge merele kingid? Ja seegi oli lapsepõlves otsust, et ikka päris noorest peast
me oleme selgelt meeles, kui Kihnu koolis käisime,
siis kogu aeg küsiti, et kelleks sooja täheldanud ju?
Noh, kõikide tiga sportlaseks nagu ikka ju siis ma ütlesin
hea küll, sportlase koha siis võib-olla või midagi sihukest
tegema ja mis oli nagu ka teiste seas populaarne,
aga kalu võiks, tahtsime kogu eks vaja. Niuke kala Liivi lahte sant, kõige tähtsam kala. Noh, see loomulik räim pole üldse mingit küsimustki,
siin mõned aastad pähe paelu Ahunast oli olnud ju
ning räimepüük nagu jäi nagu taha plaaneldikuse sime,
pakkuge 90.-te aastate alguses vä?
Ah, mis sellest räimest ikka püüame olnud ju aga Tulad
aastat kui aunast olles mitte siis kas kõik räime poole vaatama? Üsna pea tuleb trükist välla Kihnu Instituudi uus õpik Kihnu koolile,
see on siis Kihnu loodusluuraamat ning seal on taimed seal olnd.
Lennud ning kaladest on ta angerjas ning räim,
kass ja palja silmaga teed vahet kohamilazan kastis.
Jääräim või Dumiga, õieräim või õmbu.
Õie räim. Väimetel ikka teeb natuke vahet, no hakata nakata
sügisräimest peale, seal on hoopis teine nädal on teise
teistsuguse pea kuju ning keha on nagu heeringamoodi rohkem.
Rasvasus samamoodi. Aga nad ongi ju kõik heeringa peresse nad koos killud kuuluvad. Seda küll, aga ikkagi sügiskuderäim on ikkagi kõige lähemal
selle Atlandeeringele maigu poolest ning võib-olla kuju
poolest ehki tanud pisikesena.
Aga kui võtta nüüd seda jääräime või et asi on selles,
et jääräim on põhiline, see räim, mis tuleb Balti meres
sisse siia kudema, Nix joon suurem ning see tuleb paremini
teistest räimetest, vaata, kui nüüd jää Väim kaubae,
siis ta läheb. Algus on päris suur, siis tuleb pisikese,
natuke on segamini juba teisi, nagu öeldakse,
toomingaräim või õmbu õunaräim olnd ju.
Ma tean, küll see meie nimetame, mäe nimetatakse särisev,
eks räimeks võib-olla see on niisugune väga ühtlane läinud,
kõik on peaaegu ühepikkused, nikku lähed paadiga juba
Jeemiat juurde ning vaga Jelman siis nad kargavad sedasi kolm,
40 sentimeetrit isegi kastist õhku ning osa,
kui palju sisse ja väljapoole Wuomi Covel niikui paadi vastabaatile,
kui räim kogu tõmmatud on, siis nad Kiised nagu keeb,
kõik see soomused lendavad ning see on nüüd see Duminga
või õmbuy räim, onju, aga kui ise mõtle selle peale räime peale,
mina usun, et see on nüüd Liivi lahe räim,
mis tuleb kudema ning peale selle tuleb juba kilu rohkem
ning sihukeses Veluiast sihukest nagu mereprahti vä. Sa rääkisid särisega räim, kas selles äris hea räim ka panni
peal rohkem säriseb kui teised? Ei täi särisev panni peal rohkem ühtiaga,
ta on ühtlase suurusega, tavaliselt. Kui sead nimetad jääräim tuleb Balti merest,
siis mõtled seda avamerd, see asi on läänekaares.
Saaremaast. Sõrve tagant sisse tuleb ikka sädemete seda suurt räime,
mis seal soojemad, aga elavneks Hiiumaa,
taganege kõik sealpool ikka. Viimsel ajal kuulda seda, olla nüüd ette vähesian. Ega nende ennustusi kindlasti võtta, nagu need teadlased,
vehklejad täpselt ei saa võtta, nad mõõtvat küll,
aga siis nagu tänavu aasta oli, öeldi, et anti suur kvoot paelu,
räime on, aga kus see räim jäi siis? Aga võib-olla põhjus on see, et mede piirivalve peab hoopis
taeva vaatama, et lennukis liiga palju seal põlenud
ning hullutab väed, traalimehed kündvad merd pikkupidi lõhki
ning võtvad räimede. Ei usu eelmised aastad, kuid jääd saagid olid selle järgi
juba näe, päev kujuntraali meestel jääd saagid kevade siis on,
jätkub ka kojameestele.
Anna meestele kala, aga tänavu aasta talve juba märtsis olid
seal ka pisikesed saagid.
Tähendab, teda on vähem. Mina tead Manija ning Kihnu kalurid Nofadika kilusid räime,
püstvälja. Kuidas te kilu tunnete? Noh, kilu on hoopis teise näoga, muidugi nüüd olid tänavastaningnaa,
suudad kilud, nagu ollakse särise Väim olnud.
Aga temal on ikka hoopis teine pea, kujunik kõhu alt krobeline,
kui vasta karva tõmmata.
Kui muidu tunne, siis katsu käega. Kui katsud käega kõhu alt asja tundma pead,
siis. Et gobeline niukene okkad jäävad käe taha,
kindi sõrmi libi sääselt. Mõisa Viktor täna hommiku ütlesime, oled kilud olla habemega. Noh, võib ka seda nimeta, kui lõua alt tõmbad saba amata,
killud on samamoodi sõrmaju kätki teente aga tunda on hästi. Aga kui räim panna pisikesse karpi kiluvürtsi ka juurde
ning peale kleepi veel Tallinna tornid, siis võib ka räimest
kilu teha vä? Ei või ikka hoopis teine maikond ning squant on nagu kõvem
kilu oma econd pehmem ning teene maitsega. Rootsi kunn Gustav kolmas ütles, et tema alamad pidada
pisikest balti heeringat kontaga söömas ei olla Rootsi
kuningriigile kasulik.
Mede president pole veel, seda, ütlen aga,
kas sea söödkontaga. Kiluse kontega pisikesi räimi ka ikka kui on suitsetatud
sedasi või praetult, noh, mõne korra kõhnad õied pole aega
nagu nokigi selle kallal. Aga kui sind une pealt üle saada ning panna kaks räime,
teine teise kõrva kevade räim ning sügisräim,
kas tunnede paugust? Ikka tunneb, kui värvi vaadata, kui nagu just merest paati tuleb,
on ju selle kevade ja imelik on see selgunud nagu sinisem
ning sihuke natuke teistvärviga. Kiusatust pole tolm peale, et kui nad teistmoodi välja näevad,
teistmoodi suus maitsevad, et psüühise rämele ka teine õige
nimi panna, et kihnlased oma keelt täiusta. Noh, ei, ikka öeldakse ikka sügisene Väimisedena kaeviun.
Ei, selle peale ei põle mõtteline teine nimi panna. Ometi võrgu räim ehk sügisräim, anud, palju magusam
ning palju rasvasem ning aga palju raskem ka merest välja tuua.
Mitmed mehed on hukka saanud 84. aasta mihklikuus,
neli meest võttis meri omale, nii et kes sealt möllist
nälgas ning Tibrikas taha, kui tulid. No seda kindlasti, aga see töö on ikka ääretult raske
praeguse moodi, nagu meie teeme vanasti nendel rulli koha
peal mitte mis aitab nagu võrgu üles kerida nüüd meetilise
EAS-i juures, aga kui võtta nagu Islandil võimural,
kus võrguga paelu, püüdakse seal rull raputab ise kalad välja,
sest kilud ning kõige hullem see, et kala osta,
see asi võib-olla oleks ka sügisräime, aga seadja mitte.
Kordame seda kala meres, Soad ühepäevased naba elu,
et mõne võrgu pealt neli 500 kilu võib olla,
aga teise pääsevad valla viis kala üksi ning mitte mingit
kindlust ei põle. Seda kala on meres Nabalu vähem. Kallurisi ka mitu korda vähem.
Aga kaua aega läheb, et Mälli ning Tibrikasse
ning nälga latsi sõita. Tibake läheb üks Kihnu sadamas poolteist tundi sellega
paadiga mölli välimise otsa juurde, pane tund aega otsa,
kaks, kaks pool tundi, aga näljanimi on sedasi tulnu nagu
vanemad lehemite vehkis minule, et palju aega,
tähe sodi, tohutu palju räimi, üks poedsay näljast nagu
räimi sellest sealt mereosast ning siis kõik kihnlased paelu
poeta läksid sinna, panid oma võrgud sisse
ning siis tuli niisugune torm, mis oli viis,
kuus päeva ning peale selle öeldigi, et võttis võrgu,
näed, see on nälg, selle peale tuleb nälg,
et sinnani tasu ennem minna. Et sellest tuligi nälje madal. Aga kust see möll siis tuleb, kas see on see,
et kui pagi üles keerab, et siis läbi laintemöllu tuleb
sinna platsi sõita? Et vaata seal ümber on niisugune 20 meetrist Vetnik,
seal on mölli madal, on kaheksa meetert,
sinna tõesti võib see suurem laine peale murda,
et aga ikkagi väga raske oli vanasti, et kuidas Levet kesk
merd selle mölli madala üles nüüd siis Kihnu on pisike siis
juba iili paistab ning et moa märke ei põle,
see pidi täpset, kelleni kompassiga minema
ning selle koha üles otsima, aga vanasti pandi sinna üks
kadakas lobi püst rütmite ige korraldada,
otsi. Kas nüüd peaks tuulepargi selle koha peale püsti,
vanemate kõik leidvad otsekohe üles, kus need suured labad vehklevad? Praegu on selle plaani järgi möll jääbki sinna diilitas
ja see on tuulepargialas üks koht kindlas,
kus neid tuleks nende labasi vehkleja pannontyybrice
kindlasti ning sellepärast praeguse uuringu kövedki,
see on see põhikoht, kus räimi rohkem ning kihnul ligemal.
Aga kui mölli madal selle räime mõttes ikka on väga tähtis koht,
kus seesama liike kudemas. Siis peab Kihnu rahvas oma sõna sekka ütlema,
et on siis nõudlus või mitte, aga veel parem oleks ju
räimede käest küsida, tahate, tahate? Vaata räimede käest on raske küsida, et mäe küsisid
arendajad või kiskjaid Kihnu rahvamajas,
et te panete nüüd tuulepargid püsti ning järsku enam kala peale,
mis siis saab, kas siis viite oma mastide vä?
Ei vii, on ju.
Kas siis hea küll?
Makstakse kalurile mõni sent, võib-olla või,
või vahet põlaga räimel juba lõikenema olla,
kui talle meeldinud, aga võlla meeldib väge seal Maste vahel olla,
jää rahulik, ei tea ju. Võib-olla tuleks katseks üks mast püsti panda. Tsemaestoffen ammu püstimisel suurte vaidluste peale,
mis nad meedia 10 aastat juba vaidlevad üldse püsti panemisi
või üks Mastveegaks Vofen ammu püsti olema,
nüüd siis oleks olnud midagi uuri, kasu olnud.
Aga nüüd pannakse meri ters ning siis ütleb,
et I Läks valesti põlevkivi räime.
Muidugi mees vajab adu küll elektrit on tarvis,
mina tahan pimedas jastumite. Ma tahaks ka valges olla ning minul ei põle otseselt silme
visuaalselt selle tuuliku vastu mitte kedagi.
On Davis, elu, läheb Ede koe. Mis asja tahad, et siis räimetele soovime? Väemetele ikka soovi, et harjuga kui eluga nagu meie kõik,
peame harjuma autod ning muud asjad ning tuulikud
ning inimene peab harjuma häviuga räimed kua. Aitäh nende sõnade eest, katsume siis vikerraadio kaudu
nendele selle sõnumi Ede kohe anda.
Selline saigi tänaõhtune kihnukeelne saade,
käisime küla rannametsa Waldol, kes on kogu oma elu
pühendanud räimetele ning teistele kaladele.
Olge ikka lõbusad ning kõbus kõike siis ning sealpool merd.
