Selleks, et saada Euroopa Liidust kliima
ja keskkonnatoetust, on üks kaasnevaid nõudeid püsirohumaade säilitamine.
Reegli järgi ei tohi püsirohumaade osakaal riigis tervikuna
väheneda üle viie protsendi, võrreldes näiteks 2018. aastal
fikseeritud võrdlusbaasiga.
Maaeluministeeriumi maakasutusepoliitika osakonna juhataja
Katrin rannik räägib, et kahjuks on Eesti põllumajandajate
seas taotlejaid, kes keelule vaatamata on püsirohumaid
kasutanud näiteks vilja kasvatamiseks. Vaadatakse pindala igal aastal ja iga rohumaa kohta,
mis on vanem kui kuus aastat, tekibki püsirohumaa märge,
et seda tegelikult PRIA jälgib ja iga aasta lõpus saab ta
siis teada, kui palju püsirohumaadest on üles haritud
ja siis seda suhtarvu võrrelda vastava aasta referentsiga. Püsirohumaade tagasi rajamine toimub nii,
et määratud pindala ulatuses tuleb külvata heintaimi
ja hoida maad vähemalt viis aastat.
Rohumaana seesugusest tegevusest saab sel aastal Eestis osa
245 taotlejat, kogupindalaga pea 2300 hektarit. Mis puudutab püsirohumaade tagasi rajamist,
siis seda ei pea tegema täpselt samasse kohta,
aga põllumajandustootjate kaupa siis PRIA ikkagi seda
kohustuse täitmist jälgib.
Kindlasti ei tasu sellest kergekäeliselt suhtuda,
et ka praegu on väga palju selliseid taotlejaid,
kes ei ole oma püsirohumaa tagasirajamise kohustust täitnud
ja see on ka see, mis lükkab selle suhtarvu täitmise
väga-väga keeruliseks. Ka teiste jaoks. Paljude teiste seas sai eelmise aasta viimastel päevadel
püsirohumaade tagasirajamise kohustusest teatisega
Kagu-Eesti põllumees Kerwin Adamson.
Adamson-iga seotud ettevõte oli varasemalt tegelenud hobusekasvatusega,
millega praeguseks enam nii suured ei tegeleta,
jätkab Germine Adamson. Seega me otsustasime üles harida endise,
siis karjakopli, mis isenesest on viljakas maa
ja kus saab väga hästi vilja kasvatada, kuid siis,
nüüd kevadeks on meil kohustus selle mao ulatuses tagasi rajada,
püsi roomaid, me saame küll ise valida, näiteks mõne vähem viljakama,
kuid eks need vähem viljakad maad on juba ammu pigem jäänud
kõrvale ja, ja vähem viljaka maa peal keegi eriti villa
kasutada ei üritagi. Adamsoni sõnul tähendab nõue põllumeeste jaoks lihtsamas
keeles seda, et viljakas maalapp tuleb sööti jätta.
Seega leiab Adamson, et Euroopa Liidu toetuste jagamise
süsteemi peaks uuesti üle vaatama. Võrdluseks, näiteks Taani riigi, kus kogu riigi
territooriumist on põllumaa osakaal 60 kuni 70 protsenti.
Samas on neil metsa 14 protsenti.
Võtame Eesti, kus on põllumaa osakaal riigi territooriumist
ainult 20 protsenti ja metsa on meil näiteks 51 protsenti,
siis need numbrid ka need ju näitavad, et kogu Euroopa liitu
ei saa võtta ühe tervikuna ja kõik liikmesriigid on ikkagi erinevad.
