Tere kuuleme huvitaja saadet tänases saates tuleb meil juttu hilissuvise iluaia, kõige silmapaistvatest õitsejatest, Sloksidest, elulõngadest, aga ka viinapuudest. Nimelt möödunud nädalavahetusel Tallinna botaanikaaias näitus just floksid elulõngad ning siis viinamarjad ja meil on külas täna botaanik Urmas Laansoo, kellelt siis uurimegi nende taimede kohta üht-teist. Pärast virgutusvõimlemist aga ajame juttu Tamme talu perenaise Eli Viide ohviga hoidistamisest ja maitsetaimedest tuleks siis meie vestlus minu nimi, Krista räim, head kuulamist. Ja nüüd tänase saate põhiteema juurde, mida sa juba ka ennist natukene tutvustatud. Niisiis juttu tuleb loksidest, elulõngadest ja viinamarjadest. Botaanikaaias Tallinnas oli hiljuti näitus, kus olid nad siis kõik oma ilusad väljas ning meil stuudios botaanik Urmas Laansoo. Tere hommikust. Kui palju oli teil näitusel väljas sedasi lilli elusast peast mitte pildi peal, vaid olidki reaalselt olemas floksid, viinamarjad ja elulõngad. Ja kuna me peame tegema alati oma näitustest aruande, mis seal näidati, kui palju eksponaat oli, siis on see kõik täpselt teada. Elu lõngasid oli meil 76 erinevat sorti, see on päris palju ühe näituse kohta, igal juhul üle poole saalist hõlmasidki elulõngad floksid oli 52 sorti proks Eestis on kaugelt üle 100 sordi, aga floksid on väga erinevad, mõned õitsevad ju kevade poole. Väga hilised sordid pole veel alustanud, et me näitasime ikka neid, kes praegu täisõitsengus olid või palju veel õisi küljes. Nii et 52 sorti oli blokse ja viinamarju oli 55 sorti, kes on kõik Eestis kasvanud, mitte kusagilt Stockmanni ostetud või välismaalt toodud, vaid kõik eesti omamaised, kohalikud, siin Eestis kasvatatud viinamarjad. Aga kas need bloksid elulõngad, kui palju nendest olid botaanikaaia enda omad? Floksid olid kõik peaaegu 100 protsenti botaanika jendamad, aga meile elulõnga, seda on väga vähe ja viinapuid erinevaid viinamarjasort on, samuti on meil väga vähe, meil väga suurt viinamarja ega ka elule on ka kollektsioon, ei ole natukenegi on, et inimestele tutvustada või näidata, aga need olid siis saabunud näitusele koostöös roogoya taluga, perekond kivistikuga, kes siis lahkesti näitusel oma elu lõngasid ja viinamarju tutvustasid. Samuti müüd istikuid, et kui inimesel tekkis soov, siis oli kohe võimalik ka endale aeda viinapuu või elulõng istutada. Igal nädalal kohta on veel inimesi, kes pole kuulnudki, et viinamarju viinapuid saab Eestis avamaal kasvatada, nii et viinamarjad küpsevad, valmivad on täiesti söödavad, magusad, head ja peavad meie kliimas vastu. Tuleb teada sorti kõnelusi. Ja loomulikult sorte tuleb ka teada, aga et viinamarju tegelikult ei kasvatata või mitte alles viimastel aastatel Eestimaal vaid viinapuudekasvatuse ajalugu ulatub Eestis 13.-sse sajandisse. Aga kas siis vahepeal oli mingi selline tühimik vaid, miks ele ei liikunud see asi edasi ja siiamaani on veel inimesi, kes kahtlevad, et ei või olla. 13. sajandil kasvatasid viinapuid viinamarjade saamiseks mungad kloostriaedades aga loomulikult siis ka tollel ajal ei olnud viinapuukasvatus Eestis ju väga populaarne ka massiline. Aga mis on selle põhjuseks, et nüüd viimastel aastatel või aastakümnetel? Viinamarjakasvatus Eestis on muutunud populaarseks? Loomulikult see suur vabadus, et meil on võimalus kaupa vahetada naabermaadega teiste riikidega ja on võimalik olnud saada Ameerika ühendriikidest ja Lääne-Euroopast Kesk-Euroopast põhjamaadest uusi viinapuu sort, aitäh. Nüüd on hakatud siin paljundama katsetama, kuidas nad meie kliimas käituvad, vastu peavad ja loomulikult on ka propageeritud eesti keeles on ilmunud juba ju mitu viinapuu kasvatamise raamatut. Viinamarjaraamatut Jaan Kivistik on nende autor, aga on ka teisi, kes viinamarjaartikleid on kirjutanud telesaated juba tehtud raadiosaateid ja et viinapuu populaarsus iga aastaga kasvab, nii et meie väga ärgitame. Kellel vähegi Nad on suvila, aed, koduaed panna kasvama üks või paar, mõni viinapuu. Miks on meil hea viinamarju siin oma viinamarjade pähe või tähendab hambaviinamarjade saamiseks kasvatada võrreldes sooja kliimaga riikidest? No lõuna pool viinapuud on, mitte ainult inimesele ei meeldi viinamarjad, vaid viina pool viinamarjadele on ka palju teisi huvilisi. Linnud söövad viinamarju, rebased aga loomulikult, et viinapudel on ka haiguseid seenhaigused eelkõige ja lõuna pool Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Hispaanias, viinapuid kasvatades neid üsna palju. Taimekaitsevahenditega pritsitakse või töödeldakse. See ei tähenda, et Eestis oleks viinapuukasvatus täiesti muretu, kindlasti mitte aga Eesti kliimas kasvatamiseks sobilikumad, talvekindlamad, külmakindlamad põhjamaaoludeks põhjamaa oludesse paremini sobivad. Viinapuusordid on natukene vastupidavamad haigustele. No kindlasti enne viina puistliku ostmist muretsemist tasub natukene uurida internetist, lugeda siis vastavat kirjandust. Selliseid artikleid on palju ilmunud maakodus ja mitmel pool mujal või eestikeelsetest viinamarjakasvatust või viinapuu viinapuid käsitlevates raamatutes tasub natukene uurida, tasub mõne juba kogenenuma viinamarjakasvataja käest nõu küsida, et siis õige sort valida ja muidugi praegu, sügisel, nüüd septembrikuu seas on kõikvõimalikud laadad taime lillemess, idees, neid on hästi palju septembrikuus tulemas ja sügise poole on see eelis, et me saame ka näha neid viinamarju enamasti siis taimelaatadel, sügisel messidel, ka viinamarju näidatakse ja natukene kindlasti antakse proovida, et mulle maitseb, võib-olla üks rohkem naabrile maitseb teine rohkem, et saab siis valida, muidu võib-olla istutame viinapuu. Ootame paar aastat, kui ta viinamarju kannab ja siis selgub, et noh, mul ei maitsebki see sort. Aga et kas viinamarjadele nüüd, kui neid sedasi maitsta proovi, on paras aeg istutada praegu või peaks hoopiski kevadeni ootama, sest talv tuleb võib-olla külmutatud. Ja me kunagi ju ei tea, milline talv tuleb, kas tuleb lumerohke talv, lumeta talv, aga loomulikult viinamarju, viinapuu erinevaid, et on aretatud erinevaks otstarbeks, on sellised, mis kauem säilivad, võib isegi keldris säilitada, mitu kuud on sellised, mis saavad tarbimisküpseks kohe juba suve lõpul, sügisel ja loomulikult on väga oluline, kuhu me tahame viinapuud istutada või kus me tahame teda kasvatada Maal lõunapoolse läänepoolse seina ääres, panna tema vana õunapuu otsa ronima või tahame kasvatada kilekasvuhoones või kujutavas klaaskasvuhoones. Et selle jaoks kindlasti sordid on, on erinevad avamaale ei tasu mõnda õrnemat sorti istutada avama, sordid on veidi teistmoodi, nad peavad olema külmakindlamad, loomulikult pärast teeme. No täpselt sortides ka juttu, kes sobivad siis rohkem avamaale. Aga mida veel öelda? Puu on ühekojaline taim? Ei ole nii, nagu on astelpaju või aktiniidia, et tal on emastaimed, isastaimed, et on ka üksainus viinapuu, kui ta meil kasvab aias võimeline viinamarju kasvatama. Aga tõesti, natukene on siiski sordid erinevusi, et mõni viinapuu tolmleni hästi iseenesest, et tema õisikud õitsemise ajal peakas raputama või parem on, kui teine sort on juures, mis annab siis võõrtolmu ja nõndaviisi viljuvad nad paremini või kannavad siis rohkem viinamarju, aga see ei ole kindlasti kõikidele sortidel iseloomulik. Ja loomulikult need andmed, kõik on ikkagi viinamarjaerialases kirjanduses olemas, et seal tasub uurida. Kas Eestis on ka aretatud oma viinamarjasorti, kui meil siin kasvatajad juba on? Kasvatajaid on küll päris palju ja meil on rajatud päris mitu hektarit nii Lõuna-Eestisse kui Saaremaale viinapuuistandus, eelkõige muidugi veini tootmiseks mahla saamiseks, aga koduaias tasub eelkõige kasvatada leid sorte, mis on siis magusamad. Kas seemnetega või ilma, seemned küpsevad siis ikka varem avamal külmakindlad, et nendega nii palju hoolt ei oleks? Eestimaal ei ole, ma ütlen nõndaviisi väga palju viina baretusega tegeletud, et meil veel selliseid väga populaarseid eesti oma sort ei ole. Minul on ka, et vastupidi on enamasti meil kasvatatavad sordid, on ju Eesti oma sordid, muidugi elule on, kas ikka tuuakse mujalt Paimas sisse flokse kanal, Eestis aretatud, aga viinapuu aretus nüüd Eestis? Ootab alles oma paremaid aegu. Me peame leppima lätlaste poolt aretatud Aga ega midagi halba ei ole öelda üks parimaid sorte avamaal kasvatamiseks, kas siis ehitise maja lõuna- või läänepoolse seina ääres või siis soojemas kohas aias või siis mõne vana õunapuu otsa panna, ronima ongi läti sort silga, kes talub kuni miinus 30 miinus 40 kraadi pakast. Nüüd viimased kaks talve olid ju küllaltki külmad, pik. Pakaseperiood oli, lund oli ka küll palju. Silga talvitus väga hästi, mingeid probleeme ei olnud ja kannab tänavasti vilja. Viinapudel on ka muidugi väikeseid nõrkuseid. Üks viinapuu ja nõrkus on see, et neid ei tohiks kindlasti lõigata kevadel. Sellepärast et viinapool sarnaselt, nagu ka Kasel või vahtra all või pähklipool mandžuuria, pähkli pul, jaapani pähkli puhul ja muudel pähklipuudel on kevadel intensiivne tormiline mahlajooks. Ja kui me lõikame viinapuud kevadel nagu Me lõikame õunapuid või ploomipuid või pirnipuid, siis ei ole viina, pole hea, tema mahl jookseb siis selle lõikehaava kaudu ja taim nõrgestab, et viinapuid lõigatakse hoopiski sügisel peale lehtede varisemist. Viinapuu igihaljas taim, mõni võib-olla ei tee seda ka, et tal ikkagi sügisel lehed varisevad, ükskõik, kas me kasvatame teda kasvuhoones, kilekasvuhoones või avamaal, igal juhul oktoobris või kasvuhoones, hiljem novembris lehed varisevad ja kevadel uuesti pungad puhkevad. Üks nõrk koht, mis viinapudel on, on see, et viinapuu pungad puhkevad kevadel üsna vara, kolm. Ja kui kevadel maikuu sees on hilisöökülmad siis viinapuu sellistel kevadetel, kui on hilise öökülmad maikuu sees võib kahjustada, tema õiepungad on küllaltki külmaõrnad. Muidugi, kui meil on viinapuumaja lõuna- või läänepoolse seina ääres, päike kütab päeval selle seina soojemaks, öösel soojus eraldub seinast, siis seal on öökülmakahjustuse oht on väiksem ja ütleme, kui mul on õunapuu peal, siis on ka mingil määral kaitseb. Ja loomulikult saab ka omale oma paarile koduaia viinapuule panna ka siis kaitseks mõne teki katteloori peale, kui on teada, et tuleb külm öö. Aga täna ma näiteks ei olnud, vähemasti Põhja-Eestis ei olnud maikuu sees. Külmasid seetõttu ka ploomipuud kannavad hästi proome, tänavu on väga rikkalik ploomi puhastamine ei oska küll ja samuti ka viinapuud, on, on viinamarju täis. Aga mida inimesed pelgavad viinapuude kohta, ma arvan, on see, et neid tuleb maha painutada ja neid tuleb lõigata, aga ei oska lõigata, selles mõttes, kas ma pean nüüd maatasa tegema, natukene kärpima, ja kui ma natukene kärbin, siis pole sellest jälle kasu. Kas saab liiga täis? Need on. Jah, kui kirjandust uurida, siis tundub see viinapuude pügamine või lõikamine kärpimine küll üsna keeruline. Et neid kärpimisviise on erinevaid, aga tunde järgi, kui me. Ühesõnaga, mis on kõige tähtsam, et kevadel ei maksa kärpida, kas ükskõik, kas pungad on puhkenud või enne pungade puhkemist, kui me lõikame õunapuid, kirsipuid või ploomipuid, et kevadel kindlasti mitte, kuna viinapool on intensiivne tugev mahlajooks kevadel kärpimisaeg on sügisel viina, puu on selline taim, kes sügisel kasvab küllaltki kaua ja enamasti need Tipmised osad nagunii ei puitu ja loomulikult kai talvitu. Aga kärpimisaeg on siis kusagil oktoobrikuu sees peale lehtede varisemist kõige Tipmiseid osasid, mis ei ole nagunii puitunud, mis on rohtused või mis on ka väga-väga pikaks kasvanud küll kärpida ja loomulikult, et viinamarjad tuleksid suhkrurohkemad, magusamad Maitsvamad, suuremad värvuksid paremini intensiivsemalt, siis ka juba viljade värbamisajal võib natukene lehti sealt viinamarjavilikonna lähedalt ära lõigata, et et viinamari saaks rohkem päikest ta küpseks magusamaks. Viinamarjalehtedest saab ju ka süüa teha. Ja meil müüakse poes viinamarjamarineeritud lehti purgi sees ja ei pea neid ära, viskan põhimõtteliselt ei pea neid ära viskama, võib kala tõesti toiduks kasutada ja, või siis mõne toidu valmistamiseks, kui me teeme mingisugust pirukat või, või hakklihatäidist. Aga kui tundub, et viinamarjalõikus on viinapuulõikus on väga keeruline, siis mina võin öelda nii, et need kõige lihtsamad sordid või kõige vähenõudlikumad sordid nagu silga kannavad suurepäraselt ka viinamarju. Kui mitte midagi ei tee, kui üldse ei lõika. Viinamarju tuleb ikka, aga jah, tõesti, nad ei ole siis võib-olla nii suured, nii magusad, kui me üldse ei lõika. Selliseid lõikusi, õpetusi kindlasti. Suured viinapuu viinamarjakasvatajad korraldavad aeg-ajalt ka internetis raamatutes olevad õpetused sees ja ka kui nüüd sügisel tulevad kõikvõimalikud taimelaadad ja, ja messid ka seal ju viinamarjakasvatajate käest, võib nõu küsida. Mis võiks olla see teine sort silga kõrval, mis võiks olla selline koduaeda sobilik ja, ja küllaltki lollikindel. Päris nii-öelda jutumärkides lollikindel ei ole loomulikult ükski taim taimed, kui elusorganismid on samuti tundlikud kõikvõimalikke keskkonnatingimuste vastu, nagu meie inimesedki, kui ma ikka ei ole karastunud hüppal võib-olla talvel jääauku, siis võib-olla ka seal palaviku või nohu, kindlasti, aga sellised vastupidavamad viinapuusordid peale siis selle nimetatud Läti sordid silga. Seal kirjutatakse sätiga alguses ja on veel näiteks jubi Leinov korooda sobib avamaale. Head maitsvad viljad, varakult saab valmis, kuuna on roosakaspunase viljaga suuremad viljad, kuid silgale isegi ja kui mul juba sildagan katsetustega tehtud, ta on mul ilusasti kasvanud juba kandnud Willijatšilga hakkab küllaltki vara vilja kandma. Kui mina ühel aastal istutasin, siis juba järgmisel aastal ma sain esimese saagi ei pruugi alati nii olla. Võib-olla vahel kaks aastat tuleb oodata või mõne sordi puhul ka kolm aastat. Muide, viinapuusordid on ka väga erineva vitaarsusega väga erineva kasvukiiruse või ültse suurusega näiteks selline väga soovitatud sort või hea sort, kel ei ole seemneid sees ameerika sort Sammersatsiidlisson küll magus, natukene väiksema viljaga, kui kuid silgaga on kollakat värvi või rohekas kollakat värvi. Valminud tema ei kipu kohe esimesel või teisel aastal peale istiku istutamist saaki kandma, et võib kuluda seal isegi kolm aastat, aga On väga toredama summersatsiidis ameerika sort, samuti sobib avamaal kasvatada või siis ka küttega kasvuhoones veel näiteks seanskisladki on selline magus sinise viljaga sort. No avamaale sobib Rosenberg Nordica ja kui me nüüd ei pea silmas seda viinapuu, peab ilmtingimata siis maitsvaid suuri viinamarju kandma võib viinapuuga istutada ju ainult ilu pärast. Nii nagu me elu lõngasid või muid ronitaimi kasvatama. Näiteks amuuri viinapuu on selline tore, kellel on sügisvärv pruunikaspunane hakas, roosasiduraalsesid toole on amuuri viinapuu sügisvärvides kasvab suureks kõrgeks katma ei pea meil kõige tavalisem ronitaim, keda vertikaalhaljastuses kasutatakse. Metsviinapuumetsviinapuu kannab vilju, tema viljad on hapud ja enamasti inimesed ei söö. Võib-olla mõned linnud, mets pina pulju söövad muidugi, metsviinapuuviljad on ka palju palju väiksemad. Metsviinapuu on viinapuu sugulane, perekond partinud, sisse sviiti sadanud sugulased kuuluvad mõlemad viinapoolist hulka. Aga ei ole siiski sama perekond nagu õunapuu ja ploomipuu või pirnipuu on kõik roosõielised, aga on eri perekonnad. Nii on ka viinapuu ja metsviina. Seda mul ei tasu karta, et nad omavahel ristuvad või kui ma nad liiga lähestikku pane need üksteise ära. Taimed ei söö üldse 11, et on olemas küll karnivoor ehk loomtoidulisi taime, aga, aga need karnivooride putuktoidulised taimed, londonlased, taimed toituvad loomades aga üks taimneid täistaime ei söö, seda pole vaja karta. Aga kui me istutame nüüd väga tugevakasvulise viinapuu sordi, näiteks mõne nõrgema kasvulise sordi kõrvale, siis tõepoolest jah, kui me liiga lähedal kustutame võib tõesti üks sort lämmatada, teised, teine kängub seal all või ei tunne ennast hästi, et selline istiku vahekaugus peaks olema nomeeter või mõnikord isegi rohkem poolteist meetrit. Kui meisterdanud ühest sordist, mitu tükki lähestikku või ritta seina äärde, siis võib-olla see vahekaugus isegi natukene alla meetri või meeter. Aga kui me tahame erinevaid sorte, et nad väga ei läheks, ei kasvaks lihtsalt läbisegi või ei põimuks, siis eks ole vahemaa istikute vahel minimaalselt meeter kindlasti teha. Et ühe puu või seina ümber ei maksaks panna viinapuud seda kõige metsviinapoodi ja siis tavalist millel. Miks miks mitte ka see keelatud ei ole, aga? Olla võib-olla see kõige parem mõte ei ole, sellest metsviinapuu on ikkagi väga tugevakasvuline, metsviinapuu saab suuremaks kõrgemaks kui enamik viinapuid, vähemasti meil põhjamaal Eesti kliimas, avamaal. Ma tahtsin veel öelda, võib-olla viina puuliste kohta sellist huvitavat asja, et maailmas viinapuid on 65 liiki Nad kasvavad looduses, Euroopas, Aasias, aga Põhja-Ameerikas näiteks Ameerika viinapuu. Seda see on siis ladina keeles viitis. Labruska on just Põhja-Ameerika idaosa liik. Teda on ka sordiaretuses kasutatud, aga viina olulised on, on isegi toataimi, näiteks Me kasvatame kodus romblehist, sisseost või Antarktikasse siis just need troopilised taimed, kes on viinapuu sugulased, aga nad ei kanna söödavaid vilju ja nad muidugi kardavad. Külma on väga õrnad viina puulist hulgas, kes on enamasti puitunud vartega ronitaimede filiaalid on tegelikult ka siis ronivaid liike ja isegi puid. Näiteks Mauritiuse saarel kasvab üks huvitav viinapuu sugulane, puu, Jäneda paksu tüvega. See tüvi ei ole küll väga tugev puitunud küll, aga ta väga tugevat puitu ei anna. Aga kas on ka teada, kui kõrgele võib kasvada üks metsviinapuu, kui kõrgele ta võib ronida? Metsviinapuu partinud võib ronida ikkagi meil Eestis ka 10 ja rohkem meetrit üheksakordse maja tippu rästa alla võib ta vabalt ronida. Meil, mustamäel ka Lasnamäel on selliseid näiteid küll, kus viinapuu roninud metsviinapuu üheksakordse maja katuseharja alla. Et selles mõttes koduaias, kui meil ei ole nii kõrgele võimalus lasta viina peal ronida, siis teda võib kas kärpida või kuidagi ole kõrguses ronida, siis ta on natukene allapoole või, või kaardub. Et leiab ise endale kohad, kus kinni võtta. Taimed on targad, nii viinapood kui ka metsviinapuu, kuidas nemad ronivad, nemad kasvatavad ronimisest köitraagusid elulõngal ei ole kritraagusid elul ka ronitaim vääntaim, aga elulõng tavaliselt siis lehe rootsu abil või liit lehabil siis vähendub ümber toese kass ümber kepi ümber nööri ümber traadi ümber bambuskepi või kuidas parajasti, et vastus on talle pakutud. Metsviinapuu kohta veel viimane küsimus on olnud juttu sellest, et kui ta panna maja seina äärde, siis ta hakkab nagu maja seina murendama ja lagundama ja nii edasi, vastab see tõele. Ma ei usu seda. Sageli arvatakse nõndaviisi jah, et kui taim kasvab mööda majaseina, siis ta teeb seinale kurja. No viinapuu kohta see küll ei kehti, et viinapuu kuidagi maja seisukorda halvendab. Sellepärast et tema lehed sügisel ju varisevad. Muidugi ei maksa tõesti täiesti vahetult vundamendi või seina äärde istutada, et see vahe peaks olema ikkagi kusagil 30 sentimeetrit kuni pool meetrit, metsviinapuu isegi võib-olla veidi rohkem, mitte vahetult vundamendi või maja seina vastu, siis ei ole taimel ka väga hea, sest päike kütab mullapinnase väga kuumaks, seal taim kannatab kuivuse käes või veepuuduse käes. Ja siis enneaegselt lehed varisevad või muutuvad kollaseks. Aga isenesest võib kasvatada küll ka ju maja seina ääres taimi. Sõda on eluaeg tehtud ja ei olekski maja sellepärast lagunenud, ainult sellepärast kindlasti mitte. Kellega me teeme siin ühe väikese pausi ja siis juba jätkame lilledest, elulõngadest ja floksidest. Ja need lillejuttu tänases saates, siis jätkame nüüd flokside ja elulõngade teemal stuudios Tallinna botaanikaaiast Urmas Laansoo. Kui populaarsed on floksid praegu? Oi, floksid on väga populaarsed ja bloksi populaarsus aina aina kasvab, mujal maailmas väljaspool Eestit on isegi bloksi huvilised floksi, fanaatikud, loksi, sõbrad, organiseerinud, organiseerunud, moodustanud oma klubisid, meil isegi näitusel käis Piiteri poksiklubi Peterburgist spetsiaalselt terve bussitäis rahvast olid vaadanud, Meil tuleb selline näituse sõitnud meile külla. Tavaline inimene võiks mõelda, mis floksid, valged floksid, roosad floksid, punased floksid, sekka mõni lilla ja ongi kõik. Enamasti arvavadki inimesed, et oh, mis te räägite, et mul on, mul ongi aias on valge, punane, roosa, sinine ja et kas neid on siis veel mingisuguseid muid ka on küll on küll maailmas oksjon sadu ja sadu sort. Meil endalgi Eestis on üle 100 sorte, kindlasti minu pleksikollektsioonis on 105 nimelist sorti, mis on kontrollitud ja nõnda viis, aga võib-olla seal on isegi veel rohkem flokse, milliseid on ja milliseid, kuhu Loksa aretus läheb ja milliseid neid juurde uusi veel aretatakse. Plokis on ka muide Eestis aretatud, meil Eestis on väga huvitavaid põnevaid sorte tohutu suurte õitega näiteks kui floksi. Kui võib-olla räägime veel enne, kui bloksi sortidest, mis taimse blogson, kust ta pärit on, kus ta kasvab ja. Ta on küllaltki noor kultuurtaim võrreldes näiteks pojengide või Iiristega. Ja võib-olla seda, seda küll, et Loksa Euroopas on hakatud palju hiljem kasvatama kui Iiriseid või viinapuid või või muid tuttavamaid taimi, sellepärast et loksjal Euroopa taim plokk, see on 69 liiki maailmas. Loksid kasvavad peale ühe erandi kõik Põhja-Ameerikas, mõned isegi Põhja-Ameerika lõunaosas, Mehhikos ja USA lõunaosariikides näiteks. Näiteks suvi FOX on Texase osariigist pärit Jon päris lõunaosariik ju on üheaastane taim, et floksjon 69 liiki sihukse erandlik loks siberi bloks, bloksi piirika kasvab siis Aasia kirdeosas Venemaa kirdeosas, aga teised floksid, kasvavad kõik Põhja-Ameerikas. Meil Eestimaal kasvatatakse päris palju kümmekond proksi liiki. No inimesed nimetavad neid kevadel vara õitsvaid lokse padjal floksideks painab loksid hulka. Meie bioloogiliselt mõistame paina bloksjal, erinevaid liike on nõel ja neile Foxon on taglase bloks ja mitmed muud liigid suitsevad. Maikuu sees on igihaljad ja moodustavad sellise tiheda laiuva madala padjandi. Aga need kõige populaarsemad. Juulis augustis, septembris-oktoobris esimesed jaanipäeva aegu puhkevad floksid, on aed, flokse ehk aed-leeklillesordid, aed, loks floks, paniku laat on pärit Põhja-Ameerika idaosast ja nüüd, viimasel ajal, siis viimaste aastate jooksul on Eestis hakatud kasvatama ka veel üht huvitavat loksia, kelle nimi on laiguline Frox loksmakulaato kelle õisik on kitsam, rulliam, pikk rolli kaitse parem võrreldes aed poksiga, kelle vars on laiguline, tumeda-heleda laiguline, kelle lehed on ka kitsamad, lehed on läikivad, ilusad ja mis selle laigulised loksi veel hea. Positiivne pluss omapära on see, et laiguline Foxon jahukaste kind lamda ei haigestu. Haigestub palju vähem harvem jahukastesse sest loksi kasvataja suur mure. Paljud inimesed kurdavad, et oi, ma ei tahagi aeda blokse istutada, et lukksepp kergesti haigeks. Lokseid kahjustab jahukaste ja see võib nii olla, aga jahukaste me peame natukene jahukastet võib-olla rääkinud ka, et jahu, kas ta kindlasti ei kahjusta flokse igal aastal ühesuguse intensiivsusega või ulatusega ja jahukaste tõrjeks on ka kindlasti sellised lihtsad võtted, kuidas jahukaste nakatumist vähendada või minimeerida. Üks võtta, ma tean, on see, et ei tohi neid pritsida, lehti kasta, et siis ikkagi nagu juure peale vesi. Seda kindlasti ka. Aga räägime veel paari sõnaga, et kes saab loksi, sugulased, floks kuulub sinitavaliste hulka, floksa ei kasva Eestis ega meil üldse Euroopas looduslikult lüps lokkis loksi sugulane looduses, see on harilik sinilatv pole moondunud, seal hullem, kes on Lääne-Eesti niiskemate suisemat alade taim siin? Põhja-Eestis teda nii väga ei ole ja ta väga tavaline küll looduses kasvav taim ei ole harilik sinilatv, aga aias on ta üsna populaarne. Kes on siis loksi, suguline ravimtaim, ka tema juuri kasutatakse, kui on köha või ülemiste hingamisteede katarrid, nõndaviisi aga bloksi. Sugulaste hulgas on sellised väga põnevaid taimi. Üks loksi sugulane, kelle nimi on mehhiko vanik kuljus kasvab looduses käsivarre jämeduseks puitunud suure võimsa liaanina meil küll ainult suvelillena kasvatatakse mehhiko vanikkuljus koobiaskandens ladina keeles. Tema seemet müüakse meil Eestis, aga ta on soojalembene ja pika kasvuperioodiga. Taimede seemne pas külvame juba veebruaris või märtsis, et ta jõuaks ikka suvel õitsema minna. Ta talvitub meil avamaal, ta kardab külma. Aga läheb õitsema küll, kui küll teha varakult, kui me aprillikuus külvame, siis ei pruugi õitsema minna. Samuti siis ronitaim köitraagudega, hernes. Aga bloksi sugulane, Sloksile köitragusi tulev loks ei roni ka ja võib-olla mainiks ära veel kaks põnevat loksi sugulast nimelt Incalile, Boliivia Incalile kantuna. Kes on Boliivia ja Peruu rahvustaim, väike põõsas, samuti bloksi sugulane, sest sinitavaline, niiet loksi sugulasi on kuulsamaid, vähem kuulsamaid on üheaastaseid, ronitaimi, suvelilli ja bloksi enda perekonnas, kuigi enamik liike on püsikud ehk mitmeaastased, rohttaimed on mõned poolpõõsad ka, aga on siis see üks erandlik üheaastane taim, ka suvi floksvaks trummundi kelle sordiaretus on juba ammu-ammu. Kelle sorte meil Eestis on ju aastakümneid kasvatanud, ühe aastane, ilus, populaarne, selline värviline, rõõmus suvetaim. Aga ainult suvedain, aga huvitaks ikka need, mis on sellised püsikud. Loks aia taimel aeglaks või laiguline Fox, kes on meil populaarsed, õitsevad siis suvel sügise poole, nemad on pikaajalised taimed ja nüüd aed loks ehk aed-leeklill floks tulenebki, nimetus tulenebki kreeka keeles, tähendab tema õis on väga nonii, värviline, intensiivne meenutab siis tuleleeki punane võib-olla vahel oranžikas-roosa. Aga sorte muidugi väga-väga mitmesuguseid. Et loks on pärit Põhja-Ameerika idaosast, ta enamasti kasvab looduses kas siis mäenõlvadel või siis jõgede ojade kaldavööndis igal juhul niiskamas paigas. Need inimesed, kes nüüd ütlevad, et ohoo, et loks kodus ei ole kõige parem taimed haigestub kergesti jahukastesse sõnuks seenhaigusjahukastesse nakatub kergemini või rohkem nendel suvedel, kui on sajusem, kui sajab rohkem vihma või on kui aga jahedam. Aga bloksi jahukaste. Veerimiseks on, on sellised võtted, et, et me istutame, floksid tuulisemale paigale, mitte kusagile puu alla, kus on väga vilu. Loomulikult mis on tähtis siis haiguste ärahoidmiseks loksi puhul ei väeta väga palju, ei pane väga värsket sõnnikut, ei väeta väga palju siis mineraalväetistega, eelkõige lämmastikurohkete väetistega väetamine tasakaalukalt, natukene täisväetist ja kõige parem on muidugi kas kompostmuld või siis mitte väga värske sõnnik ja hobuse kodus ning näiteks on parim proksile. Ja kui bloks kasvab väga tihedaks suureks, et naabertaimega inimesed nimetavad muidugi seda floksi taime sageli floksi põõsaks meieni ei ütle, sest aeg loks ei ole puittaim põõsas puittaim, eluvorm, loksn, rohttaim, et sisuliselt õige on öelda ikkagi floksid puhmik, puhmikul, rohttaim, eluvorm, kus on palju, võsusid palju varsi tihedasti koos, nagu ka pojengid või päevaliiliad või nõndaviisi, niiet lokso tegelikult puhmikuline taim, kui me räägime ainult loksist, ta ei ole põõsas nagu sirel või aroonia või sõstar. Ja kui nüüd loksi taimed on kasvanud, mitu aastat on muutunud väga tihedaks, varsi võsusid, on palju, palju siis tuleks nad kevadel või sügisel välja kaevata, jagada, väiksemaks, istutada siis hõredamalt. Noh, nad ei ole nii tihedasti, et tuul käib läbi, õhkeb läbi siis, kui nad ei haigestu nii kergesti ja kui me tõesti blokse kastame põua ajal, muide loksjade kastmine on väga-väga tähtis, sellepärast et see jahukasteseen on niisugune, kes siis levib, paljuneb spord ehk eoste abil ja Ameerika Ühendriikides on proksi uuritud põhjalikumalt ja leitud, et kui me põua ajal floksid kastame, siis me väldime floksi rakkudes siserõhu ehk turgori langust. Kloxi lehed ei, ei lähe longu. Raku siserõhk, turg, oral tugev rakud on tihedalt üksteise vastas. Rakuseina toidavad üksteise vastu, siis ei ole võimalik sellel parasiit seal patogeensed nakataval seenel, sealt rakkude vahelt pääseda ja taime ei haigestu nii kergesti. Aga kui me ei kasta põuaga, laseme bloksil kuivada, närbuda kannatada veevaeguse käes, siis ei ole rakud enam tihedasti üksteise vastas, turkord langeb, raku siserõhk langeb ja seenel on palju kergem toime nakatada. See ei ole absoluutselt kõikide seesuguste puhul niiviisi, teistel taimedel, aga proksi puhul see toimib. Et kui me põua ajal taimele regulaarselt kastami, lase loksil veepuuduse all kannatada, sest kes mäletab, lokson lootsus Kaberit niiskemate jõgede ojade kallastel? Ta ei kannata looduses ka enamasti väga pikka põuda siis haigestumine on väiksem ja seened kui enamasti happelembesed organismid, siis kui juba esimesed nakatumistunnused on avaldanud, et bloksi lehe peal on neid jahukaste laikusid näha, see on selline valge kirme enamasti siis juba esimeste haigusnähtude ilmnemisel tuleks alustada viivitamatult tõrjega. Et esimene mõte on see, et varahommikul, kui veel lehed on märjad, on kaslased, siis võiks loksi lehti lehtede peale raputada puutuhka tuhk on leeliseline või aluseline ja see muudab seenele selle keskkonna ebameeldivaks enni meelsasti ennast seal ei tunne. No see on selline reede võte. Kui nüüd bloksid on juba väga nii rikkalikult nakatunud või see nakatumine on tugev, siis enamasti ei aita enam miski, et ei aita keemiliste vahendite. Need keemilised vahendid on seenevastase toimega preparaadid, Fungitsiidid, neid on väga erinevaid, kontaktmürke on inimese või taimesisese toimega mürke. Aga kui juba nakatumine on väga ulatuslik Taimule üleni jahukastesse nakatunud õisi, kraad õied ka siis enam keemilist tõrjet, no see enam väga suurt efekti ei anna. Nüüd jahukaste bloksi puhul ei ole, ei ole fataalne haiguseta tappa, floksid nõrgestab taime ja loomulikult, aga ju vähendab dekoratiivsust, aga ta enamasti ei tapa ära. Nüüd, kui meil sügise poole sellise nakatunud proksi taime varred lõikame ära, sest loks aegloks või ka laiguline loks nad ei ole mitte igihaljad, vaid nende maapealne osa kuivab, sureb ja ainult siis juurrisoom juured elavad mullas üle talve, siis neid nakatunud lehti varsi loomulikult ei maksa komposteerida või ei maksa siis aeda ega taime kõrvale lähedusse vedelema. Ja ei maksa lõikamata jätmine tuleks nakatunut taimel kindlasti ära lõigata, need tuleks siis kas põletada või muul viisil utiliseerida. Aga kui ei ole haigus, siis muidugi võib komposteerida loksi Parsi elektrit. Aga kui ma neid ei lõika ära sügisel. No kui ma ei lõika, kui ei lõika ära ja haigusilminguid ei ole, siis ei juhtu midagi hullu, et kui on vähem lund, siis vastupidi, need taime külge jäänud varred aitavad koguda ja, ja tarvitamine parem muidu proks oleme väga külmaõrn taim. Aga nüüd viimase viimaste aastate kogemused on näidanud, et kui on ekstreemne talv, nagu oli viimati 2006. aastal, et jaanuarikuu seas 2006. aastal oli pluss 10 kraadi sooja, 100. vihma, lund ei olnud, äkiliselt läks miinus 26 kraadi, lund ei olnud, oli väga-väga külm, ei saa küll, meil on väga järsk siis ka näiteks minul oli tollel ajal 86 sorti blokse ja allesjäänud kevadeks 2000 või 2007. aasta kevadel jäi alles ainult viis sort. Et kui on nii ekstreemne talv nagu 2006. aasta oli, et on soe, läheb järsult külmaks, on 25 ja veel rohkem kraadi külma ja lund ei ole. Vaat siis võivad ka floksid, pojengid, iirised ja paljud sellised, muidu talvekindlaks peetud taimed samuti kahjustada. Kui kaua lakse ja kohapeal kasvada, see sõltub loomulikult sordist, sõltub mullastiku paljudest muudest teguritest. Vanemad sordid võivad kasvada seal isegi 10 aastat ja ei ole midagi hulluloks, üldiselt ise näitab taimise, näitab kuidas saad, arusaadav, kui õitsemine väheneb, õis ei taha väga palju tulla, siis kindlasti lõppenud mullast otsa tuleks taim välja kaevata kas kevadel, aprilli lõpus, mai alguses või siis sügisel augustis-septembri esimesel poolel jagada väiksemateks osadeks, terava noaga lõigata või hargiga või nõndaviisi istutada siis uus, uude kohta istutusauku panna paremat mulda või mõnikord ka uuemad sordid on, enamasti ongi lühemaealised ja vajavad sagedamini jagamist. Et varred kuivavad ära, ei jätku enam piisavalt valgust mõnikord ka mõnel muul põhjusel, siis kindlasti viitab sellele, et tuleks ümber istutada uude kohta, jagada seda väga-väga vana tihedalt puhmikut, aga kui bloks õitseb rikkalikult haiguseid kahjureid ei ole, siis ei ole ka mingit põhjust teda niisama lihtsalt välja kaevata, ka ümber istutada, et sõitsime ise, näitab, kui taim on ilus, terve õitseb rikkalikult, järelikult talle kõike piisab. Nii, aga üks asi veel istutamise juures. Müüt, mis levib või võib-olla vastab ka tõele. Mine sa võta kinni. Ei tohi kõrvuti istutada valged floksi punaste loksisest, siis lähevad kõik roosaks või valge, kaob ära, tuleb punas. Kuidas sellega? Ei, see ei vasta kindlasti tõele, aga vaadake, mis on huvitav omadus loksile floks ei moodusta küll pikki usundeid nagu aedmaasikas või hanijalg või roomav tulikas või mõni muu või toasõnajalg neuroleb, et tal võsundeid ehk Stoloneid ei ole vähemasti nendele paksudele kalaigul seal poksida. Proxylomaal väikesed lühikesed resoomid aga Frox omapärasel kombel või talle iseloomulik on see, et vaks moodustab kergesti Võsu. Juurekülgedel tekivad adventi, pungad, lisapungad, Se puhkeb kevadel ja kui ma näiteks kaevasin loksi välja või kaks Vacci kassa sul lähestikku, kes seal vana proksi taime välja kaevanud, on kindlasti märganud bloksi. Juured on küllaltki pikad, ulatuvad sügavale ja taimetaimes palju kaugemale ka, nii et need lähestikku kasvavad punaseõieline või roosa või valge sork. Nende juured on kindlasti üksteise sisse kasvanud ja, ja siis võib jah, mõnikord jääb niisugune mulje. Kui maka õplan, rohin hargiga kaeval maad natuke vigastan juurde, siis võib sealt sellest vigastatud juures kasvada välja ka siis selle naabertaime sordiline Võsu ja võibki jääda niisugune mulje, tohoo valge taime sees kasvas üks punase õiega proks välja. Ütleme eriti iseloomulik on see siis, kui ma kaevasin bloksi taime välja, kas tahtsin naabrile anda, sugulasele kinkida või teise kohta istutada või ka paljundada, siis kindlasti jääb natukene vana taime juuri mulla sisse seal mulla sees olla sellises puhkesoike seisundis normaalses olekus isegi mitte puhastad. Ja alles kolmandal aastal ma vaatan, ohoo, saad kas sa välja üks hoopis teistmoodi õievärviga bloks, kui, kui, kui muidu on. Kuulge, aga kui vaadata poes, siis ega väga palju seal selliseid erinevaid Frokse nüüd pakkuda ei ole, ometi üritus toimub, kuskohast omavahel bloksi huvilised, loksi, sõbrad, saate neid taimi ja ja kui ma vaatan pilte, mis teil kaasas on, kahjuks raadiost ja näidata sünius lokse, millel on lehed, on mustrilised hoopis teistsuguseid ei ole tavalised rohelised on kollane floks aretatud, kuskohast neid saab? Ja tähendab, kuhu üldse bloksi aretus tänapäeval on jõudnud või mida veel unistatakse blokside puhul saada? Venemaal muide floksid väga populaarsed tänavu nii Moskvas kui ka Sankt-Peterburgis tähti, üritused ja mitte ainult näituseid, neid valida siis loksi kuninganna, kõige ilusam sort ka meie tegime küsitluse külastajate hulgas, et milline on inimese näitusekülastaja arvates kõige kaunim loksi sort samuti elule ja noh, me alati küsitleme nõndaviisi. Aga floksia siis sellised uuemad sordid, millised on näiteks fiiling, sordirühmast, fiiling rühmast on täidisõielised, nemad erakordselt imelikud veidrad välja, et võib-olla mõni ei saa arugi, et tegu on nagu palvekaktus, näiteks et need uuemad sordid sageli ei meenuta üldse väliselt loksinad ei ole klassikalise poksi välimusega on täidisõielised väga-väga veidrad, erilised niux, selline uus ihaldusväärne sort on Taara tugeva teiega, nagu Tartu tiaara valge täidisõieline loksi sort, uus sort, 2009. aasta sort. Meil Eestis on juba müüdud, aga enamasti, kui ta müügile tuleb, siis ainult natukene ja noh, ainult jätkub esimestele samuti feeling sordirühma. Neid huvitavaid tädise õielisi, Kloxi sort on meil veel vähe vähe üksikutel kollektsionääridele ja harval müüdud. Mõlemad uued loksi sordid on loomulikult kirjulehised, kellel on siis leheserv, kas valge või kollase servaline õied siis punased, roosad, valged või väga-väga mitmed muidugi kirjulehised, loksi sordid ei ole nüüd kõik väga-väga uued, neid on uuemaid ka. Aga Meil Eestis siiski kirjulehiseid sorte on veel vähe, on harva saada, aga on olemas küll. Ja loomulikult uuemad sordid on ka selliseid, kellele veel inimesed nimetavad sageli teieni eluliselt silmaks meie botaanilises maailmas ütleme, õieneel, see on sageli siis muust kroonlehevärvist või värvist kontrastsemalt värvunud, võib-olla mõnikord ka tähtias, aga on ka selliseid põnevaid sorte, kellel õied on Sist, tiivulised on valge, roosatriibulised, valge, neljatriibulised või valge-punasetriibulised. Eks Petrement vist on üks uus sort, aretatud 2007 on juba Eestis teda tema istikut saada, on selline põnev, põnev sort, väga vitaalne, muid haiguskindel. Ja nüüd kõige uuemad sordid, siis on kollaseõielised esimesed esimesed jutumärkides, pääsukesed loksi maailmas. Esimene kollane sort servelt kokteil, kes aretati 2007. aastal on juba Eestis müüdud, on niisugune arglikult kollane, ainult kroon. See on natukene nonii, aimatavalt kahvatukollane, aga siiski kollast tooni on märgata ja kollaseid sorte muidugi aretatakse juurde. Veel ei ole ka sinilillesinist või rukkile senist loksu veel olemas ka selles suunas aretustöö käib. Selle sinisega vist on nii, et ainult elulõngade hulgas võib näha midagi natukene Sinst. Elul on ka seda on küll päris siniseid ja kindlasti ja, ja loomulikult ju kukekukekannused ja paljud paljusid teisi taimi, aga mis ma tahtsin veel öelda, et uuemate sortide puhul arvestatakse ka loomulikult sellega või püütakse aretuses saavutada paremat haiguskindlust, et uuemad sordid igal juhul haiguskindlamad, kuigi ka aretuse käigus on mõned head omadused läinud kaduma, näiteks uuemad sordid ei ole võib-olla nii vitaalsed, nad ei suuda kasvada võib-olla seal 10 aastat ühel kohal, et neid tuleks sagedamini üles võtta, kaevata välja mullast ja jagada aga haigus kindlas haiguskindlus, vähemasti jahukaste kindlus on uuematel sortidel on parem ja muidugi kuhu veel otsest loksi sorre aretus praegu läinud, et uuemad sordid on madalamad, et nad siis võib-olla ei lamandu nii kergesti või no vali tuul ei murra need nii kergesti katki, kuigi ega ei saa öelda, et loks oleks hirmus nõrk või hirmus tuule õrn taim ei ole Bliss amplis Amblis amplisse sobib lokk sellisel juhul, kui inimene on väga kodune või hoolas, sellepärast et noh, amplist taimed ju pott on õhu käes, päikse käes kuivab palju kiiremini, et ampli kui me ja põhimõtteliselt on see võimalik. Aga kui me amplist loksi kasvatame, siis kastmisega väga hoolas olema, sest loks joob palju ja vajab regulaarset kastmist. Väga bloksile ei meeldi, et ta jääb mitmeks päevaks kuivaks. Mõni teine taim küll, aga bloksilise väga ei meeldi. Me oleme nüüd jõudnud saatesse sinnamaale, et on jäänud veel natukene aega, aga rääkimata elulõngadest. Urmas Laansoo. Mis võiks olla see, mida elulõngade puhul inimesed võiksid teada ja mis mahuks nüüd selle meie saate lõppu siis et kust otsida nende kohta informatsiooni või kes on need Eestis need gurud, kes elulõngadega tegelevad Jaretavad et nende käest saada teada? Eesti on kuulus elule, on ka maa kuulus selles mõttes, et Eestis on elu rõngasid väga palju aretatud ja meie kuulsad aretajad. Perekond Kivistik ja varem Adolf Vaigla, tan küll surnud Räpinasse, tegeles elulõnga aretamisega ja Adolf Vaigla on ka kirjutanud esimese eestikeelse oma maise elule, on ka raamatu, nüüd on tulnud juba, elul on ka raamatuid eestikeelseid mitmeid, aga muudes maailma keeltes on elul on ka raamatuid palju, palju. Elulõngale sobib meie kliima ja meie inimesed ja siin elamine. Jah, mis ma elule kohta ütleksin, et elu lõngasid on, on maailmas väga palju erinevaid liike, kuigi liidilise elu lõngasid, kasvatatakse meil palju vähem elu lõngasid on, on maailmas üle 300 liigi, elulõngad kasvavad, troopikas kasvab troopilises, Aafrikas kasvab, Austraalias, Tasmaanias kasvab, Uus-Meremaa, Uus-Meremaal on üks väga põnev elulõngaliik Jon lehita elulanklemaati Safoljaata, kes ei, ei ole väga kõrgeid lehte. Talle ei asemel, on ainult siis leheroots ja leheliit lehe peatelg jäänud siis rohelised varred, mis fotosünteesivad, aga elu lõngasid, on ka igihaljad troopilisi liike, kes meil avamaal ei talvitub. Keda võib-olla mõni, kas siis toas või kasvuhoones saab kasvatada, kui suur huvi on, aga neid neid külma arvasid? Igihaljad elule on ka liike. Ega neid meil nii väga aiandites ei müüda, et valdavalt meie maised või meie kliimasse Eestisse paremini sobivaid elulõngad on siis kasse heitlehised, heitlehised, oled jah, kõik, kes meie kliimas vastu peavad, aga on sellised siis kelle varred sügisel kuivavad, kes tuleks tagasi lõigata oktoobrikuu sees või siis on ka sellised, keda ei tohi tagasi lõigata, kes õitsevad eelmise aasta või varasemate aastate võrsete, näiteks. Mägilõngad on niisugused, no meie enam mägi lõngasid perekonnale ei tunnista, mägilane kuulub nüüd ka, elul on ka perekond, aga varem mägilõng atrogeene oli omaette perekond. No mägilõngad hulka kuuluvad näiteks alpi elulõng, siberi elulõng ja paljud teised, kes õitsevad kevadel eelmise aasta puidule, et neid ei tohi mingil juhul maha lõigatud. Ja need looduslikud mägilõngad või alpi elulõnga vega siberi elul on ka liigilised taimed või ka neist on palju sorte aretatud, näiteks ilm on selline eesti sort Kivistik aretatud valgete täidisõitega. Nemad on küllaltki vähenõudlikud, neid võib panna ronima ka kuuse otsa või kase otsa või mõne muu puu otsa, et nad ei, nad ei ole nii nõudlikud toiduainete suhtes. Aga tõeliselt elulõngad muidugi võib-olla kõige parem ei ole istutada puu alla või, või kase või kuusepuu najale, kellel juured on tihedad ja konkureerivad siis elule on ka juurtega toidu ja vee saamiseks. Aga kas saabki laias laastus neid jaotada nii, et on väikseõielised ja on suureõielised? Jah, laias laastus tõesti elulõngasorte jaotatakse väikse helistakse suure jälisteks, jah, noh, see on tinglik, on natuke väiksemate õitega suurele elule, ongi natuke suuremate õitega väikserõngas, et aga mis ma tahaks öelda, et, et ka elul on ka liikide hulgas on väga toredaid, kui kui enamikele lõngasid ei moodusta Võsu, nagu näiteks lepp moodustab juurevõsu või astelpaju või ka mõned ploomipuuliigid või sordid moodustavad meelsasti juurevõsu või kirsipuud siis elul on ka enamasti ei moodusta, aga mõnede elulõngad moodustavad näiteks sageli on elu läinud. Kas on koreast pärit Clematis särati, foolium veel külmakindel vapper elulõng õitseb hilissügisel kollaste õitega. Kui elulõngad enamasti on ju valgete, roosade, punaste siniste õitega punasõjalise ka väga palju ei ole siis kollaseeris elu lõngasid liike või sorte on samuti suhteliselt vähe. Kõige tuntum kollaseõieline talvekindel või meie kliimasse hästi käitub, elule on, on tankuuti elulõng, suur, kõrge tema varad on samuti mitmeaastased, et neid ei tohi talveks ära lõigata või sügisel ära lõigata. Aga kase sageli on siin elulõng, on mitmeaastaste vartega lehed küll sügisel varisevad, kevadel puhkevad pungad uuesti ja ilusad kollased õied. No saage lehised elulõngal jõle leiad nii ilusat tumekollased kujundan gooti elule on ka väga ilusad kollased õied. Lavtšilt on muide veel üks huvitav elulõngasorte kellel on helekollased õied. Aga nemad vajavad head kasvukohta selles mõttes, et turvas või tähendab muld peab olema rammus. Väikseõielised elulõngad või ka looduslikud liigid nüüd ei ole väga nõudlikud pinnase viljakuse suhtes. Muidugi kena on või parem on, kui me saame viljakamad mulda istutusauku enne istutamist istutamise ajal lisada või siis kompostmulda värsket sõnnikut kindlasti mitte. Aga aga need alpi elulõnga või siberi elulõngasordid kindlasti nii nõudlikud pinnase viljakuse suhtes ei ole suurelised elulõngad on muidugi nõudlikumad, aga see ei tähenda, et ma peaksin neid siis iga nädal mineraalväetistega väetama ja elulõng eriti esimestel aastatel või istutusaastal või istutusjärgsel aastal väga palju väga tugevalt sagedast mineraalväetistega väetamist ei, ei vaja. Kuigi tänapäeval on nüüd eraldi ka viinapuuväetised või viinamarjaväetised esemega elulaga väetis on meie turule saabunud, siis need on ikkagi mõeldud suvel ja kevadel väetamiseks, kui me otsustame mineraalväetisega väetamise kasuks. Sügise poole ei ole ka elulõnga elulõngaväetisega kõige parem väetada, sest seal on ikkagi rohkesti lämmastikku. Sügisel võib nii viinapuud, elul on ka kui ka floksi. Kui me tahame väetada, siis väetada sügisväetisega, kus lämmastiku ei ole lämmastikku on null või lämmastikku on seal kuni viis protsenti. Need sügisväetised on samuti erinevad. Erinevate firmade tooted on erinevad, mõnes on natukene kuni viis protsenti lämmastikku, mõnes ei ole üldse lammastega, need sobivad sügisel taimede väetamiseks. Kaalium, fosfor eriti kaalium, tõstab taimede haiguskindlust talvekindlust, haiguskindlust, ka elulõngad on pikaealised. Elulõngad iseenesest on pikaajalised taimede elulõngad hulgas üheaastaseid liik ei ole, et kevadel tema elu Seenust algab, sügisel seemnega viljade valmimisega lõpeb, aga pikaajaliselt on küll muidugi tõepoolest nii elulõngade liikide kui ka sortide seas on loomulikult õrnemad, on talve õrnemaid kes võib-olla väga külma talve puhul, kui on lund vähe või ei lähe väga järsult külmaks, on suured temperatuurikõikumised või kui me istutame, elul on ka niisuguses paika, kus on lohk ja lumesulavesi talvel kevade poole koguneb, pikka aega püsib sest elul seisvat vett või niiskust. Jah, ei talu elulõngad, veetaimed ei ole, nad ei kassa väga niiske kohtades. Et seda küll mitte, aga elulõng. Elulõngade hulgas on ka selliseid, kes ei roni. Kes ei ole üldse ronitaimed on madalamad. Ja toestust ei vaja. Neid võib ka näiteks kiviktaimlasse. Absoluutselt madalamad elul on ka meil, neid on saada, neid kasvatatakse külmakindlad ja on küll näiteks karuputkelehine elul on, on selline madalam, ei roni. Võib-olla veel elulõnga puhul veel nii lühidalt öelda, et elulõng ei pea ilmtingimata kasvama maja seina ääres, ta võib kasvada keset aeda Galile peenras lillepeenraservas. Et kuidas fantaasia lubab. Muidugi võib-olla ennem istutamist natukene peaks suurimaid, kui kõrgeks ta kasvab, sest ta on olemas poole meetri kõrguseid sorte, meetri kõrguseid kolme, nelja, isegi 10 meetri kõrgusel. Elul on ka see, et see kasvukõrgus on väga erinev. Et loomulikult ei maksa siis väga madalat meetri kõrgust elulõnga näiteks tervele elule on ka sort Akuree kuni meeter kõrge, ilusad valged õied, jaapani sort, on madal, ei maksa kindlasti võib-olla mõne väga suure kõrge võimsa kasvulise kõrvale istutada, sest siis suurekasvuline lämmatab väiksed. Sest aitäh teile, Urmas Laansoo saatesse tulemast ja lillesõbrad. Õige varsti, septembrikuu seas on Tallinna botaanikaaias tulemas juba daaliate näitus, nii et olete sinna kõik oodatud. Ja meie siit jätkame muusikaga, varsti uudised pärast seda ka juba võimleb.
