Aukartusega. Vikerraadio kuula rändajat, rännakud Põhja-Euroopas
ja Lõuna-Ameerikas. Rändame koos Henryga. Relvaga. Kuula rändajat.
Tere. Me oleme siin oma rännusaadetes liikunud viimastel aegadel
ringi Islandi saarel ja eelmises saates oli siis juttu
põnevatest looduspaikadest Lääne ja Põhja-Islandil.
Aga see tänane saade saab olema samuti Islandi teemadel.
Ometi on ta teistmoodi formaadiga, sest täna ei ole ma siin
stuudios üksinda, vaid me oleme kahekesi
ja minu jutukaaslaseks on vulcanoloog Heidi Soosalu.
Praegu töötab Heidi Eesti geoloogiateenistuses seisma
loogina ja Tallinna tehnikaülikoolis õppejõuna. Aga ta on elanud päris mitmeid aastaid Islandil
ja uurinud vägagi põhjalikult sealseid vulkaane.
Nii et neid teadmisi Islandi vulkaan idest on ta minu
arvates küll rohkem kui ühelgi teisel eestlasel.
Ja tänases saates siis hakkavadki meie jutud keerlema nende
Islandi vulkaanide ja vulkaanipursete ümber.
Aga me arutleme ka veidikene selle üle, mille poolest on
eriline see islandi rahvas. Tere, Heidi Soosalu.
Tere. Praegu kuulasime ühte niisugust üsna ähvardavat
sümfoonilise muusikapala.
See on teie poolt välja valitud.
Nimi on Hekla.
Miks just see? Pala Hekla on islandi helilooja joon Leipzi looming
ja minule on ta väga südamelähedane, kuna ma sellesamuse
Hekla purskest aastal 1991 tegin oma doktoritöö. Aga seesama muusikapala on siis nagu enda jaoks ka nagu
niisugune noh, südamelähedane või.
Mäletan, kui me natuke rääkisime omavahel enne,
siis kas oli niimoodi, et kui doktoritöö kaitsmine oli,
et siis seal kuskil mängisite nagu ette seda neile vä. Ja ma mängisin publikule seda balanu sissejuhatusega Etsioon
Hekla purskest ajendatud muusikapala siis natuke aega kuulasid,
kõik kõrvad kikkis, aga siis oma nägudest nägin,
et see on nüüd natuke liiga pikk ja natuke liiga lärmakas nali,
aga samas selle taustaks on Hekla suur purse aastasse 1947 48,
mil ta purskas 13 kuud jutti.
Tuhka lendas kuni Soomeni ja kui mõtlete sellisest purskest,
no ega ta mingi ilus basturaal meloodia ei saa olla,
peabki olema lärmakas. Kas siia ja ma sain aru, et see joon, Leif ise nägi pealt seda? Bush ja, ja et see oligi tema, tekitasid nii võimsat muljet. Ja et see on ikkagi vahetu elamuse mõjul.
Ja no minu Hekla kogemus on see, et ma olen sealt mööda sõitnud,
kui see tee läheb seal paarikümne kilomeetri kaugusel
tasasel maal, ta paistab nagu välja ta eemalt vaadates
suhteliselt selge niuke vulkaani kuju ja pealt on just pära lõigatud,
seal on siis see kraater.
Aga suitsu ma ei ole kunagi seal näinud,
kuigi ma olen käinud seal 95 2001 2021. Aga tegelikult Ta on ju noh, ütleme kogu Islandi ajaloos
ütleme rohkem kui 1000 aasta jooksul, kui inimesed seal on
olnud üks kõige aktiivsemaid vulkaane üldse. Jah, EKLA on üks kolmikust Hekla katla ja kriimse
või mis on selle suure vahtne jõe kukli liustiku all.
Aga Hekla tõepoolest no ta on selline.
Islandlased mõtlevad temast nagu pirtsakas vanaprouasid,
EKLA on ju ka naise nimi ja ta tõesti on väga tujukas,
et kui ta purskab, purse algab sisuliselt tühjast,
enam-vähemhoiatusaeg on hästi lühike.
Ei olegi eeldada, et midagi toimub sel ajal,
kui Hekla ootab järgmist purset. Natukene niisugune, võib-olla kolleriline jaa,
jaa. Üllatada. Ja aga see, näiteks minu doktorite üks osa oli see,
et kuidas ette näha Hekla purskeid ta annab meile
eeldatavasti hoiatusaega tund või poolteist
ja see on väga tähtis teadmine, et kui Heklal midagi pihta
hakkab siis on kohe-kohe jälle põrgulugu käes.
Ja isegi siis, kui Hekla Porskaks nüüd nii nagu viimased
korrad on sellised võrdlemisi tagasihoidlikud pursked.
Hakatuseks on see alati plahvatuslik. Ja teie tegite tema kohta doktoritööd, järelikult olete
talle ikka väga-väga juures käinud. Ma olen ükskord Hekla otsa roninud 90.-te lõpus jaaniööl,
kus oli väga ilus kogemus, aga teades, et ta on iga hetk
valmis purskama praegu ja hoiatusaeg on lühike,
siis ma mitte kellelegi ei soovita hetkel Hekla otsa ronida,
olgugi et ta tegelikult ei ronimine.
Ta on selline võrdlemisi lihtne jalutuskäik,
et ta ei pea kätega haarama kividist.
Piisab, et jalutab, aga ikkagi olge Heklaga ettevaatlikud. Ja te tegite doktoritööd, stel olid ka välitööd seal Hekla juures. No mul on Hekla ümbruskonnas olnud seismojaamasid paaril suvel,
et no minu töö ongi vulkaan seismo loogia,
et kuidas maavärinat ja muud seismilised signaalid vulkaani
tegevusest räägivad, kas saab ennustada näiteks,
et hakkab midagi pihta või mis on normaaltaust,
et selline hästi köitev ja hästi väljakutseline teema? Ja tegelikult selle Hekla doktoritöö tegemine palju aega võttis. Oi ei taha öelda, aastaid võttis ta jõudis uuesti pursata,
enne kui ma oma töö valmis saan, mis tegelikult oli mulle
kingituseks teine purse, rohkem materjali,
rohkem kindlustunnet. Aga kas see Hekla doktoritöö oli esimene kord,
kui te olite pikemalt nagu Islandil? Ja ma elasin kokku, olen seitse aastat Islandil elanud kahes voorus,
aga noh, tegelikult võib-olla selle Hekla juures ma võiks öelda.
Minu suhtumine Heklasse oli armastus esimesest silmapilgust,
sest ta oli see 1991 purse oli nagu aasta alguses toimunud,
mina sattusin EKLA juurde konverentsi ekskursioonil juunis
1991 ja ma mõtlesin, kas saab olla midagi võimsamat,
vulkaan, mis lihtsalt purskab inimesed, no kas teile sobib
või mitte, temal on ükskõik ja siis ma ronisin seal sellises
väga kare on see laava, mis sealt välja purskas,
selline hästi teravad otsad, niimoodi kerge ennast vigastada,
aga samas ma korjasin taskud laavatükke täis
ja väga õnneliku pilguga vahtisin vulkaani poole,
tekkis hiljem võimalus sellest doktoritöö teha
ja siis oli kohe kindel, et see on minu teema. Ja ka siis Islandil elamine on siis andnud ka selle,
et teil on islandi keel päris hästi suus. Tegelikult ma õppisin islandi keelde Helsingi ülikoolis kohe,
kui ma otsustasin Islandile minna ja siis paar aastat õpitud
oma arust keel on käes, aga oli väga keeruline,
et islandi keel on, kui keegi tahab väljakutseid,
võib islandi keelt õppima hakata.
Aga lõpuks tegelikult see, mis oli raske,
osutus lihtsaks, sest islandi keel on nagu selline lego
klotsi keel. Et kui sa sellest süsteemist saad aru, siis muutub ta lihtsaks,
et praegu, kui ma kuulen mõne Islandi sõna,
mida ma pole kunagi kuulnud, tõenäoliselt ma arvan ära,
mis see tähendab. Ahaa ja seal on nagu mingid liitsõnad, teinekord. No üks minu lemmiksõnadest islandi keeles näitena on politsei.
Politsei on löök, rekla löök on nagu laag loo inglise keeles.
Nagu seadus, rekla reegel, kord seadus ja kord,
no see on ju politsei. Ja, ja no ma olen lihtsalt täiesti võhikuna kuulanud
Islandil seda keelt, mulle tundub kuidagi niisugune
arhailine noh, ütleme ta norra keelega kuidagi lähedane,
aga ta tundub palju arhailise kui norrakeelse praegune norra keel. Ja eks seal on vanad vormitun ära säilinud.
Islamplased hoiavad oma keelt, et kui tuleb mingi uudne asi,
no ütleme, telefon või arvuti, et ei võeta kohe seda
rahvusvahelist sõna, vaid istutakse alla
ja mõeldakse, et mida see meie keeles võiks olla
ja kuidas seda nagu siis sõnastada ja muidugi väike rahvas
siis peabki nii tegema ja eks nad hoiavad ka seda vana
Põhjamaade pärandit. Ja tõesti, ühesõnaga see paljudes asjades lõpetades looma tõugudega,
on ju niimoodi, et need, mis olid kunagi Norras
ja toodi viikingite poolt kaasa Islandile,
on Norrast kadunud, aga Islandil on alles. Ja minu meelest on see hästi ilus ja see,
et nad väärtustavad oma traditsioone ja see püsib
põlvkondade kaupa.
Muidugi uudsed asjad tulevad, aga inimesed on ikkagi väga
uhked sellest oma kultuur pärandist. Patrioodid, aga tore, et me saame sellest väga hästi aru,
aga Islandlastega suheldes on mul alati tundunud,
et neil on seal omad niuksed, mõistmised,
mida nad natuke teistmoodi võtavad kui meie.
Ja üks minu suur mõistatus on ikka olnud Islandi huumor.
Ma lihtsalt toon näite, ma tea, see vist ei olegi huumor,
tegelikut, aga see oli kõige esimene kord 95. aastal.
Me olime siis niisugused seljakotirändurid ja,
ja läksime seal kohe, kui jõudsime Islandile,
läksime Reykjaviki lähedal kuskile kämp. P ja sealsel kohaliku noore Islandasegaksime rääkimata oskas
väga hästi inglise keelt saime ühesõnaga hästi jutule.
Ja siis ta rääkis hästi tõsise näoga niisugust asja,
et Islandil on niimoodi, et Islandi parlament on seotud
Islandi vulkaanide ka.
Et iga kord, kui Islandil parlamendis tekivad pinged,
siis kusagil hakkab mingi vulkaan purskama
ja tal oli kohe ka näide tuua sealtsamast. Paar aastat tagasi oli just niimoodi, et et parlamendis oli
mingi suurem niukene nagistamine ja kohe hakkas üks vulkaan purskama.
Nii imelik, noh, võiks ju loogiliselt loots inimesena mõelda,
et ikka vastupidi, et vulkaan hakkab purskama
ja siis inimesed lähevad omavahel nagu teravaks,
aga just nimelt, et enne nagu parlament hakkab omavahel
nagistama ja siis vulkaan purskab.
Milline on Heidi kommentaar sellel? Eks need islandlased on selline omapärane kombinatsioon,
sellest ka sugu vanast rahvausust ja võib-olla umbusust
ja naljategemisest ja teatud mõttes võib-olla ka.
Olen mõnikord küsinud, et kas te päriselt neid asju usute
või te tahate eksootilised ja huvitavad välja paista
ja teete näona. Usuksite üldiselt on teada, et vähemalt pooled islandlased
usuvad päriselt trolle.
Haldjaid niisugune rahvusvaheliselt laialt levinud,
aga kui palju seal on? Ja no see ongi just see teema, et kas islandlased neid
usuvad või ongi see nagu kuidagi kuulub sinna selle oma
kultuuri hoidmise juurde, et peab sellist nagu üleloomulik
kokku nüanssi kaasas hoidma, et minu meelest oli hästi
huvitav näide, oli mõned aastad tagasi purjetas põhja
Islandile mõne jääma aega kaks jääkaru mitte ei tulnud korraga,
aga tulid nagu reas ja siis muidugi oli kurb saatus nendel jääkarudel,
et ei kannata Islandil elada, ei saa. Et nad tuleb nagu magama panna, aga siis käisid avalikkuses jutud,
et tuleb veel kolmas jääkaru peab tulema siis,
no enesestmõistetavad.
Ja siis no mille pärast olevat üks teadjast onu,
kes oli seda unes näinud ja kui mingi nägija unes näeb,
et kolmas jääkaru tuleb, järelikult ta tuleb kahjuks ta jäi
küll tulemata. See meenutab mulle natukene neid Siberi põlisrahvaid,
kelle juures ma olen korduvalt olnud, et et niisugused
teadmamehed ja šamaanid ja nende nägemused
ja nende nägemuste tõsiselt võtmine.
See on nagu teema täiesti.
Aga see suhe vulkaanide, ka islandlane vulkaanid meie Eestis
oleme jube õnnelikud.
Lühike vulkaani ei ole, islamlastel on neid seal üle 100
aktiivseid vulkaane, et kuidas nendel see suhtumine on,
kas on nagu hull asi või on see nagu uhkuse asi
või kuidas? Keskmine islandlane on teatud mõttes nagu ma arvan uhke
ja huvitatud nendest vulkaanitest ja see on,
kui mingi vulkaan purskama hakkab, siis kõik kohemaid
tahavad seda vaatama minna pakite autosse oma lapsed
ja koera ja imiku ja terve pere läheb võileibade
ja mingi Termuses kohviga vulkaanipurset vaatama,
et no nüüd tuli need.
Eelmisel kahel suvel on Jufagradeaal Spiat pursanud
laavavoolusid ja seal pidi eraldi hoiatama,
et koera ei tohi kaasa võtta. Ta pisi lapsi ei tohi kaasa võtta, see nende jaoks on ohtlik,
kuna gaasid, mis sealt levivad, no eriti madalale maapinnast
on nad suures koguses ja laps ja koer ei saa aru.
Aga see, et no ma mõtlen, normaalne eesti lapsevanema,
no vaatab vist nagu suurte silmadega, et lähme vaatama,
purskavad vulkaani, võtame pere kõige pisima kaasa,
aga islandlased jaoks on see.
Aga meil on nüüd siin mingi action Souzin
ja mingi noh, midagi väga-väga põnevad ajaloolist toimub,
muidugi me võtame kõik kaasa. Ja aga teistpidi, On ju ka Islandlastega kogemused,
kui asi ohtlikuks läheb, siis nad väga kiiresti
ja distsiplineeritult näiteks lahkuvad, ma mäletan seda eia
fetli purset, no see oli 2010, mis siis oli noh,
eurooplastele ka eestlastele ja sellepärast meelde,
et paljud lennud jäid ära.
Inimesed jäid lennujaamadesse ummikutesse ja,
ja Euroopas täiesti lennuliiklus oli halvatud. Ja siis kuidas seal oli, et noh, ma lugesin selle kohta,
et seal ümbruse inimesed evakueeriti kiiresti ära,
nad läksid rahulikult minema, nad teadsid,
et asi on ohtlik.
Ja siis pärast, kui Euroopas oli ikka veel lennuliiklus suletud,
kõik oli halvatud, siis juba Islandil öeldi,
et tegelikult Teil ei ole ohtlik ja nad läksid rahulikult
sinna kodudesse tagasi. Ja see teema oli nende jaoks juba unustatud,
sel ajal kui Euroopa ikkagi viskles nende hirmude käes Ja no eks see tuhk pealmised lendaski Euroopa poole,
aga tegelikult peab ütlema, no islandlased,
et nad sellised rõõmsad ja muretud inimesed,
kes tahavad kõiki võtta kas või vulkaanipurske eest,
aga samas on see hästi-hästi hooliv ühiskond,
mitte kedagi ei jäeta mitte kellestki, ei ole nagu ükskõik
näiteks need vulkaanipursked või muud loodusõnnetused,
no seal lumelaviini ja kahjuks tormisid kõike võimalikku. Et tegelikult seal teadlased ja politseinikud,
päästjad, rahvas teevad head koostööd, et mingeid rumalusi
ikka ei tehta, et ikka kui on mingi vulkaanioht,
siis väga kähku, väga dünaamiliselt saadakse kokku
ja tehakse plaanid ja näiteks selle mainitud Fagraph
näolphiatli pursete kohta.
Nüüd on juba tekkinud peale kahte tsükli mingisugune arusaam,
et kuidas see muster käib ja nüüd osatakse juba nagu ette aimata,
et mida me teeme ja millisel kujul keda peab kuivaja evakueerima. Tegelikult see on nagu imetlusväärne, kui hästi Islandi
oludes see ei ole, igas riigis töötab see,
et, et valitsejad kuulavad teadlasi ja tegutsetakse siis,
kui on vaja seda teha.
Et see on Islandil väga, väga ilus ja võib öelda,
et isegi kui rumal turist eirab reegleid
ja läheb lumetormis sandalites vaatama mingid vulkaanipurset
ja eksib ära, ikka tedagi sinna surema ei jäeta,
vaid vabatahtlikud lähevad teda otsima, kuniks ta leitakse. Et see on Islandil väga ilus asi. Ühesõnaga, see on ikka ju põlvkondade kogemus,
mulle tundub, et sa oskad nagu hinnata tõelist ohtu
ja kui sa saad aru, et see on tõeline oht,
siis sa käitud sellega adekvaatselt. Ja Islandi lastel on see no normaaloludes närvi ajav omadus,
et paistab või mitte midagi otsustata.
No ma ise seal elades õppisin selle ära,
et kui neljapäeval keegi küsis, mida sa reede õhtul tahad teha,
ma olin stressis, kuidas ma seal on praegu otsustada,
ma ei tea, milline ilmgi reedel on, aga Island lastele paistab,
mitte midagi ei toimu, aga siis kui mingi jama kaelas
tuhapilve taevas või mis iganes majanduskrahh siis väga
loominguliselt väga kiirelt leitakse lahendused,
väga kiirelt tegutsetakse ja kuidagi lõpuks ikka jääme
Islandile nagu pinnale ulpima. Ja, ja see on see põhipositiivsus ja selline kiire tegur see,
mis viis nendes oludes, mis seal valitsevad,
loodus. No see ongi ellujäämine. Eestlasele tundub see elamine püssirohutünni otsas
enam-vähem seesama IF seal 2010, mis ma arvan,
eestlastelegi on, on ikkagi siiamaani meeles,
et see oli üks islandi kole vulkaanipurse Sis Islandaste
jaoks ta väga eriti kole ei olnudki.
Et ma tean, sealsamas vahtna jokk oli liustiku all,
see on siis Euroopa suurim liustik.
2014 2015 oli ikka palju hullem purse. Ja seal kõik hakkas pihta Paurdar punka vulkaanilise
liustiku alt ja sealt hakkas magma maapõues üles sulanud
kivim rändama välja.
Ta oli kogu aeg maa sees kuskil kuue-seitsme kilomeetri
sügavustes ja leidis tee lõpuks liustikust põhjas
ja hakkas kaks kilomeetrite pikast lõhest purskama
ja purskas pool aastat laava koguses sama palju,
kui pool Tallinnat oleks katnud. No ma seda hästi tean selle tõttu, et meie seismo loogiline
uuringugrupp tegi seal siis välitööd ja teeme ikka edasi.
Ja mulle kahjuks siis, kui purse hakkas pihta,
terve grupp oli parajasti välitööl ja mina istusin Tallinnas,
oli vägagi p. No minul oli jälle see, et, et kui seesama vulkaan purskas
seal liustiku all aastal 1996, ma olin pool aastat enne seda
käinud seal vot niuke oli peal ja, ja vaadanud neid vulkaane,
et siis mul oli jälle ikka kuidagi hea meel,
et, et ma pool aastat hiljem ei läinud.
Et see on üks vist loetakse võib-olla, et veel kõige võimsam
vulkaan või vulkaan, mis võib kõige rohkem nagu ütleme välja pursata,
aga kõike seda maa seest, seda laavat ja tuhka
ja muud. Ja see pardor punk on hästi huvitav vulkaan,
eelmisel suvel olin jälle sealsamas, väli tuli vaatatum,
suur valge kuppel nodangi liustiku all tegelikult suure
kalderaga vulkaan aga paistab selline lihtsalt kõrge lamemägi.
Aga ta on nüüd see, et 1996 ja 2014 oli tema juurest
hakkasid asjad pihta, aga tegelikult ta saatis seda kivimid
nagu kahte erineva suunda, et paistab, et temal on nagu
mingid nagu sõrmed nagu harutavad igale poole
ja kui Paur tar punka juures on suuremad maavärinad
tavaliselt niimoodi pihta hakkab, siis kohe ei teagi,
kus hakkab toimuma. Ja, ja seal on vist see ka, eks ole, et kuna liustiku all
vulkaan purskab, siis ta sulatab meeletul hulgal seda
igijääd ja liustikujääd ja sellest tekib tohutu veehulk.
Ja kui see nüüd lahti läheb, siis ma just mäletan,
see 96. aasta purse oli siis selline, et see meeletu hulk
vett pääses lahti, siis ütlemised lõunaotsast
ja läks siis Atlandi ookeani poole teele
ja kõik, mis ta ees oli, selle ta pühkis minema. Et ka see sulavetevool võib tekitada suuri kahjusid. Ja, ja see on tõsi, aga tol ajal tegelikult ma ise ka elasin
Islandil ja oli väga-väga põnev seda jälgida,
et mis siis hakkab toimuma ja ta oli mingi päeva-kahe jooksul,
kui magma või magmamaal see üles sulanud kivim,
kui ta maa peale saab, siis ta muutub nagu lavaks.
Kui ta voolaval kujul on, et ta sulatas väga kiirelt 900
meetrit paksu kihi jääd ja siis hakkas sead nagu liustiku
seest purskama. Tõesti, siis hakkas liustiku alla vesi kogunema
ja siis juba aimata, et mis toimub ja see oli väga-väga põnev,
et kuidas need lood siis kujunevad.
Ja tollal ma mäletan, et see Lõuna-Islandi tee suleti alati
öiseks ajaks, et kuna ei olnud täpselt teadmist,
millisel kujul toimuma hakkab, siis igaks juhuks,
et keegi ei ole seal sõitmas justkui põrgu lahti läheb
ja eks ta oli suur suur veeuputus ja sellepärast seal
Lõuna-Islandi rannikul need suured liivaväljad. Seal ei ela kedagi selle tõttu piisavalt tihti ajaloos need
veeuputused ikka korduvad. Ja ma, ma käisin 2001 Islandil, siis oli ju paar aastat juba
mööda läinud sellest tohutust tulvavetest,
kus siis vee hulk oli võrreldav maailma suurima jõe
Amazonase vee hulgaga mõned päevad.
Aga selle tagajärgi oli seal ikka veel näha,
mingisugused tohutu suured rahnud näiteks olid keset seda
lagedat seal ja oli näha, et uusi sildu ja teejuppe oli
tekkinud selle ajaga, nii et jäljed olid siiamaani näha,
aga jah, õnneks tõesti seal inimesed üldse hukka ei saanud,
tundub täitsa uskumatu. Aga seda oli mul huvitav teada, et see on siis lihtsalt
kogemuse järgi, et vastne kooli ütleme, see lõunaservast
võib väga kergesti paiskuda välja mingi tulvavesi
ja selle tõttu inimesed lihtsalt ei elasel. Ja see ongi inimese ajaloos tegelikult jutumärkides,
head katastroofid on need, mis korduvad umbes üks kord põlvkonnast,
sest see jääb meelde, aga katastroof, mis kordub,
ütleme iga 300 aasta tagant on juba hullem,
sest inimesed kipuvad selle ära unustama. Ja sellesama viimase suure purske see vahtmine koolil
2014 15 ma olen lugenud, et sealse lauba hulk oli täiesti
võrreldav selle noh, kogu Islandi ajaloo kõige suurema
ja hävitavama purskega aastal 1783, siis kui laki vulkaan purskas,
et ma olen näinud ainult selle laki vulkaani,
siis nagu laavajälge, mis ulatus välja praktiliselt mereni ja,
ja ma vaatasin seda, ta oli üleni kaetud paksude heledate
samblikutega üle 200 aasta seal juba olnud. Aga siis ma nagu mõtlesin, et, et noh, et see,
see on nagu kogu Islandi ajaloo kõige hullem vulkaani
katastroofist üldse. Laki purse oli ja kõige hullem, et eks ta
ja see jälle huvitav, isegi tollel vanal ajal mitte keegi
otseselt ei surnud.
No sul ikka laava voolas, jookse eest ära,
aga kaudselt siis tekkis sinu loomad, surid mürgistuses
ja muidugi taimestik ei kasvanud toitu, ka loomadel ei olnud,
inimesed surid nälga peale seda, et noh,
see on ka jälle näide, et elame selle konkreetse katastroofi üle,
aga siis need tagajärjed on laastavad. Kas Eestis on ka selle laki vulkaanituhajälgi kuskilt leitud
või ei ole? Sellest ma ots ei tea, tegelikult ja ei,
ma ei usu Etu ka tuhka võiks leidagi, sest see oli
tegelikult selline rahulik laavapurse, aga mis sealt väljus.
Purskab selline must laava nimega passaud,
ta ise on voolav ja selline purskab rahulikult,
aga seal vabaneb hästi palju gaase.
Ja mis juhtus seal laki puhul ja mis oli ka seal 2014.
Purske juures tulevad igasugused väävliaerosoolid
ja muud sellised väävli ja floori ja vesiniku nii edasi
ühendid ja need gaasid on mürgised ja kui selline väga hägus
gaasipilve levib, nii, ta levis ju Euroopasse peale seda
laki purset kui no rohkem kui aasta otsa seda materjali tuleb. Et siis ta pärsib päikesepaistet ja siis võib-olla
salvestuvad mürgid ja nii edasi, et see oli gaasilisel kujul
see probleem. Ja no ma olen lugenud, et ikka lõi mitmeks aastaks kogum
globaalse kliima natukene nässu.
See laki purse No ta ongi sisuliselt hästi suurreostuse pilv Just ja teistpidi võttes jällegi kui palju Eestis on leitud,
ütleme, Islandi vulkaanide pursete jälgi,
milliste vulkaanide ja, ja, ja kui palju medalit. No Eestist on leitud, sealt kuskilt järvesetetest ongi
tehnikaülikooli geoloogid ja rahvusvahelises rühmas NUT
sellist kutsutakse krüpto defra defro on selline,
kui tuleb tahkes olekus õhustuse.
Ja krüpto on nagu väga pisikesed osakesed kuskil seal,
no võib nagu järvesetetest või kuskil soos võib,
salvestub ta selline kiht õhukeselt, no siiani kandub hästi
väheke ja siis ma tean, et Baltikumis on ka Askja vulkaan
seal vahtne jõukud liustiku põhjas, et selle hästi peenikesi
tuhaosakesi on leitud, et siis Baltikumist Eestist,
Soomest näiteks neid ikka leitakse ja mida paremad meetodid teaduses,
seda kergemini leitakse need kaduv pisikesi osakesi,
et minu meelest hästi põnev, et eesti geoloogid leiavad tervitusi. Pidingi just sajandite tagant, aga seesama laki üks nendest
kolmest kõige kurikuulsamast vulkaanist Islandil et tema
jällegi pärast seda meeletut katastroofilist purset ei olegi
väga näidanud niukesi tõsised pursked. Tegelikult seal laki on osa nagu vulkaanilist Estsüsteemidest,
et seal põhjas nagu Novõi lakist ütleme,
kirdes on liustiku all Creams vulkaan ja siis temast lõunas
või edelas on Dorvad yokut suur vulkaan jälle.
Ja ta on selline tegelikult selline lõhesüsteem,
et ta ei ole nagu, kui me läheme lakid vaatama sõnu rida kraatreid.
Olete käinud, üks ükskord olen käinud, tahaks uuesti minnes
on hästi võimas. Ma olen ainult pilti näinud sellest Ta on ikka muinasjutuline, aga ta ongi sellise mingi
süsteemi osa ja ilmselt siis selles konkreetses lõhe jupis
ei olenud geoloogia niimoodi käitunud, et sealt oleks
pursanud midagi, aga see ei välista seda,
et kunagi tulevikus tuleb, et eks need suured võimsad pursk,
et nad niigi nende taastumistihedus on väga hõre.
Et harva juhtub, aga siis võib-olla on päris võimas nähtus. Ja siis on veel üks vulkaan, keda ma ei ole ka nendest on
nagu teest liiga kaugel seal katla ta on seal vaikne
ja koolist siis nagu lääne pool omaette liustiku keskel,
eks ole. Jah, katla on selle ei Afjotli või ei afiat,
Ljöökud, kli, naabervulkaane ja tegelikult jälle üks selline
pirtsakas pahatujuline naisterahvas ja temaga käivad
sellised muinasjutud, sellist katlalegend,
kui keegi tahab uurida, võib otsida kuskilt internetist.
Aga tema on tegelikult üks selline hästi ohtlikku hulka on
koos selle Heklaga väga tihti pursanud ja purskas eelmine
kord 1918 võib-olla liustiku all 1950 ja seda on juba ammu oodatud,
et siis kui katla purskama hakkab, siis jälle sulab väga
palju liustikujääd jälle on, on suured Sulawee tulvad oodata
ja seal on kõik elemendid selleks, et oleks väga ohtlik purse,
aga jälle islandlased, väga tublid teadlased,
geoteadlased, nad näiteks on modelleerinud suur vulkaan ei
või teada, kust kohast purskab ja siis lihtsalt arvutis arutatakse,
et kui sellest nurgast purskab ja jää sulab,
siis läheb tulvavesi sinnapoole. Kui sellest nurgast purskab, siis vesi suundub sinna
ja sinna nad teavad täpselt selle liustikualuse vulkaani
kõik selle kõrgusmudeli ja profiilid ja muud,
et selles mõttes no varem või hiljem katla ikka purskab,
et on väga hästi ettevalmistatud, keda kuskilt evakueerima
peab ja näiteks nendel on juba ammu selline süsteem olemas.
Et kui katla purskab sealsamas piirkonnas tuleb igale
mobiiltelefonile SMS-i hoiatus Islandi inglise keeles,
et palun evakueeruda. Katla vulkaan on hakanud tegutsema ja nii edasi,
et need, need on juba välja töötatud.
Need süsteemid. Te olete käinud katla juures? Ma olen katla otsa isegi lumesaaniga sõitnud,
et mul oli suvel 2003 oli mul nelja seismojaama võrk seal
katla otsas ja see oli selline hirmus ja põnev
ja hirmus põnev korraga elamus ja sel ajal tegelikult katlal
oli üks piirkond oli aktiveerunud ja siis oli karta,
et seal hakkab võib-olla purse lähiajal pihta,
aga no see episood rahunes maha, aga võib ka edasi jätkuda.
Mina suhtun nii Heklasse kui ka katlasse väga aukartusega. Aga kas seal katla juures, kui te käisite,
siis oli ikkagi kraater näha ja midagi mingit toss oli ka või. Eino katlale, tal on see maasoojussüsteem,
geotermiline aktiivsus, seal tal on ka selline katla aru kaldera,
et, et seal aeg aja, tekivad mingid sellised,
sel liustikupinda, mingid sellised vajumit,
mis tähendavad, et see maasoojus nüüd kõvemini tegutseb seal,
et muidu on jälle selline jääkuppel ja seal on üksikud sellised,
no see Gröönimaa või inu itikeele nuna atakk,
mis tähendab selline kaljunukk, mis pistab välja liustiku seest. Et mõned sellised kaljunukid on seal, aga enamasti sõidadki
selle suur jääl lagendiku peal ja loodad,
et giidid, kes sul kaasas on, enam-vähem teavad,
kus jäälõhet asuvad.
Muideks suve lõpuks on neid juurde tekkinud,
kuna suvel suve jooksul jää sulab, et kevadel oli tore sõita seismojaamaga.
See oli suve lõpus oli juba natuke kõhe. See on ilmselt nii, et kui sealt näiteks lennukiga lendad,
siis sa näed lihtsalt valget lund ja muud mitte midagi. Ja selline väga ilus jäägu Bel liustik ja siis kui kellelgi
lennukiga on võimalus sõita, siis võiks vaadata ka,
et kas lõhesid ja need vajumeeton näha.
Mõnikord näed siis ma olen emaili grupis,
kus üks tubli islandi piloot aga, ja saadab pilte,
et ta jälle katlalennul käis ja selle katlane miir Talsi
ökotle nimelise liustiku all, et siis raporteerib seadet,
kuidas liustik välja näeb? See vulkaan, mis nüüd 2010 panimel Euroopas lennuliikluse seisma,
seda ma nägin.
Ja see oli jumala rahulik, niisugune ilus valge lumivalge kuppel,
nii rahulik kui üldse olla saab, siis mõtled,
et sealt tuli see paharet välja, sest. No ja eks üllatas islandlased ka, et kõik olid nagu pilk
katla poole, et mida hullukatlad hakkab toimuma
ja siin naaber mõtles, et mina röövin show ära
ja alustan hoopis.
Saime vulkaan, teadlased väga palju targemaks selle. Laiakuklipurske, aga huvitav, et islamlastel on siis nende
vulkaanid on alati nagu naissoost. No tegelikult kõike ei ole, et näiteks kui mõtleme
Eyjafjatla jöökud jõe on see maskuliinne sõna Jekut on alati
nagu meesterahvas tegelikult Jekut longa mehe nimi,
aga Hekla ja katla näiteks nemad on naised
ja no islandi keel on niimoodi sugu, on väga tähtis,
et kõigil asjadel on sugu ja ilma selleta ei saa rääkida üldse,
aga noh, sealjuures ma võiks öelda see see anekdooti
laadilise juhtumi, et mu islandi kolleeg kuidagi piinlikult
küsis minu käest. No mul on üks selline isiklik küsimuse ära nüüd solvu ära.
Ja siis siis ta oli, küsis, et kuule, c Hekla,
et kas sa nagu mõtled temast nagu naissoost vulkaanist
või meessoost mäest?
Mõnuga mõtles Hekla vulkaan, noh see on just see,
et loodusnähtused on lihtsalt see, et nemad ei ole tema.
Aga no Islandlasele tundus kuidagi väga õigustatud. Küsimusi ja aga nüüd ütleme see, see üllatus,
vulkaanilise, sest ma mäletan 2021, kui ma viimati läksin Islandile,
siis ma just nägin, ma arvan, kas Eesti televisiooni
ringvaate saates, kui Heidi rääkis sellest uuest üllata tus
vulkaanist üsna Reykjaviki külje all ja siis ma mõtlesin,
et kas ma ikka näen seda või ei näe.
Läksin kolm kuud hiljem ja tegelikult nägin
ja ma ei olnud kunagi seisnud nii lähedal värskele lavale
nagu tookord seal sai olla niimoodi mõne meetri kaugusel,
ainult ma olen neid lavasid näinud mitmesuguseid,
aga tavaliselt kui lava on värske, siis ei saa sinna juurde
lihtsalt minna, aga seal nagu oli see kuidagi võimalik. Et, et see oli üks tõeline üllatus ja nüüd sealsamas kandis
tänavu aasta on siis uue koha peal hakanud jälle üks vulkaan purskama. Selle läinud suvele tegelikult purskas, no enam-vähem
sarnases kohas, mitte täpselt samas kohas seal Fagranals
Fiatli vulkaani või nagu vulkaanisüsteemi juures,
et paistab, et tema on nagu praegu aktiivne,
aga nüüd on aimata Islandil kõikese onu vulkaanihuvilised,
et on neid turismipurskeid loodetavasti tulevikus küll
ja küll, kuna selle reikijanesi poolsaarel,
kus lennujaam asub ja mis Regiewigile on väga lähedale,
seal on selline nokk käputäis neid vulkaanilise süsteeme
ja siit sead võib pursatanud, arvatakse ja on alanud uus hooaeg,
eelmine oli 800 aastat tagasi. Et need kordamööda need süsteemid aktiveeruvad võib-olla
järgmised paarsada aastat.
Et tasub seda oma Islandi reisi plaanides arvestada,
et natuke piiluda seal, mis need vulkaanid teevad,
et järsku saaks sellise värske laava ekskursiooni. See, see kõlab jah nagu kuidagi, et turismivulkaanid
või midagi sellist, et noh, et nad on Reykjaviki suhteliselt
lähedal kergesti ligipääsetavad aga samas ma tean,
et nad olid ikkagi mingis mõttes ka üllatada,
et sealkandis nagu tegevvulkaani ei olnud hulk aega olnud
sajandeid vist. No see oli teada, et selle Regjanesi poolsaarel,
et oli see õunu umbes, mis tuli 1200 kuni 800 aastat tagasi,
oli selline periood, et oli palju aktiivsust
ja siis kõik nagu rahunes maha ja siis järelikult tahtis see
või see piirkond vajas sellist hingetõmbamist
ja nüüd on siis jälle see hooaeg käes ja,
ja miks ma nüüd räägin mingist turismi pursetes,
et on väga oluline, et push purse toimub,
milline on geoloogia, et seal Reikenesi poolsaarel on,
eeldab Ta avaneb piklik lõhe nagu maasse
ja ta avaneb väga niimoodi, lihtsalt avaneb
ja sealt hakkab fontaanidena laava purskama
ja siis ta voolab kuhugi ja tegelikult gaasid on ohtlikud,
aga see laeva iseenesest, kui ta nüüd just kellelegi maja
ära ei kata või üle tee ei sõida. Ta on selline rahulik nähtus, aga palju hullem on see,
et kui midagi liustiku all purskab, no kasvõi see katla,
et võib-olla see materjal on teine purske ohtlikum,
aga samas kui meil on jää ja umbes 1000 kraadi kuum kivim,
kui nad kokku satuvad, siis on plahvatuslik.
Et selles mõttes purse ja purse Islandil on nagu need
ampluaa on hästi suur.
Ja muidugi, no väga tore oleks, kui me saaks,
no umbes parima turismihooajal sellise väikese lõhekese
kuskil keset mitte midagi meelsasti, seniks ei ole nagu
kahjustusi tekitanud see Regienesi poolsaare purse. Et seal saaksid turistid ilusasti ära käia
ja veel saaks uued postkaardid ja T-särgid prinditud,
siis oleksid. Kui õnnelikud see kõlab umbes niimoodi, et Islandi vulkaanid
Islandi turismitööstust teevad head koostööd. Ja tegelikult see on muideks huvitav, spekuleerisime
kolleegidega suvel, et need kaks eelmist purset on alanud
niimoodi ettun üpris võimsat maavärinat magnituudiga viis
ja midagi, no see on selline, mis nagu Eestis pigem ei toimu,
et ikkagi, kui sa kohapeal oled ebameeldiv maja rappub
võib-olla nädalate kaupa, kui need maavärinad tulevad
ja see tähendab seda, et see ülessulanud kivimid tõuseb maa poole.
See nagu piirkond reageerib pinge välja muutusele. Nii et iseenesest ikkagi asjatundjate jaoks oli see üsna etteaimatav. See teine voor oli väga selge pilt juba,
aga siis need maavärinat lõpevad ja kui purse lakkab,
seal ei ole maavärinad enama vaja, seal lihtsalt lõhe avaneb
ja hakkab välja immitsema laavat.
Ja meie tegime nalja, teadlased omavahel,
et selle Reiginesi piirkonnas, et niipea,
kui need suured maavärinad toimuvad, siis peab hotellis
ja restoranidesse hakkama Recreteerima personali. Sest kui need maavärinad on läbi, siis tõenäoliselt hakkab
purse pihta ja siis on turistid jälle kohal. No vot sellega võib-olla ongi hea lõpetada seda Islandi
vulkaanide teemat, et loodame siis, et see Reykjaviki
lähedased pursked toimuvad kenasti ja ohutult ka järgmistel aastatel.
Aitäh. Aitäh. Aga nüüd kõlas selle tänase saate lõpetuseks veel üks katke
sellest Islandi helilooja Jon Leifi suurejoonelisest sümfooniast,
mille ta pühendas EKLA.
Vulkaaniline ja meie vestlussaade Heidi Soosaluga saab otsa.
Kuid nüüd see järgmine saade.
On mõneti tänase saatejärg, sest ka seal ajame me juttu
Heidi Soosaluga.
Ainult et need jutuajamised vulkaanide teemadel kulgevad
märksa laiema haardega. Kui täna kõnelesime ainult Islandi vulkaanist,
siis järgmises saates võtame ette juba kogu maailma ulatuses
põnevat vulkaanid, kus meist kumbki on mingil ajal käinud.
Ja võtame jutuaineks ka muid, selliseid globaalseid,
äärmiselt põnevaid vulkaanilise nähtusi.
Kuula rändajat, rännakud Põhja-Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Rändame koos Henryga. Relvaga. Kuula rändajat.
