Eile välja kuulutatud südalinna kultuurikeskuse
arhitektuurivõistlus seab ülesandeks sügu hoonele kuju anda
kuid mitte ainult.
Mõelda tuleb ka pargile lähistele, tänavatele
ja Emajõe kaldale kaarsillast turuhooneni.
Kui sügusse tulevad eelkõige linnaraamatukogu
ning kunstimuuseum, siis ka hulgi teisi asutusi,
loetleb südalinna kultuurikeskuse projektijuht Elo Kiivet. Kolmas suur osa on sündmuskeskus, kus on üks suur saal
ja üks väike saal.
Ja väike saal on muuhulgas siis ka rahvusringhäälingu
telestuudio ja lisaks nendele kolmele osale on siis kultuuri
toetab ettevõtlus ja ettevõtlustähendab seda,
et seal on näiteks kaks toidu kohta, seal on väärtfilmikino
ja seal on siis ka teeruumid nendele asutustele. Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu jaoks plaaniti
algul 10000 ruutmeetrit, kuid nüüd tuleb leppida 7100 ruutmeetriga,
ütleb raamatukogu direktor Kristina Pai. Seda on väga raske hinnata, et kui suurt ruumi me tegelikult vajame,
me hetkel loodame, et me selle 7100 saame hakkama. Bay tõdeb, et teiste asutustega ruumide jagamine on
raamatukogule uus ja seega on raske olnud koostööks
võimalusi leida.
Mõned mõtted juba siiski on. Oleme näinud mitmel maal selliseid väga hästi toimivaid kultuurikeskusi,
kus sa ruumis olles ühel hetkel ei saagi päris hästi aru,
et oled sa nüüd kohvikus või oled sa raamatukogus
ja on näha, kuidas inimesed tunnevad ennast kohutavalt mõnusalt,
et ei ole kurjaraamatukogu tädi näppu viibutama. VEEL plaanivad raamatukogu ning kunstimuuseum
kunstiraamatuid ühte kohta kokku panna.
Bay nendib, et praeguses hoones käivad lugejad neilt
eelkõige vaid raamatuid laenutamas.
Eriti on puudu huvitavast ning hubasest lugemissaalist noortele. Me väga loodame, et muusika, film ja kunst,
mis tulevad kõik ühele korrusele, et me sellest saame teha
sellise väga mõnusa integreeritud põneva keskkonna. Üks saal võiks jääda lahti ka ööseks. Ja eelkõige on see koht töötamiseks, kus võivad olla mõned arvutid.
On väike nurgake, kus saab ka endale kohvi
või teed keeta, on tualett, suuri raamaturiiuleid sinna
kindlasti ei planeeri. See kõik peab nii ära mahtuma, et vähemalt poolpargist
säiliks loodetavasti pigem rohkem, ütleb Kiivet. Kõige lihtsam ehitussuund on siis sinna selle pargi siis
kaubamajapoolne ja Vabaduse puiestee poolne serv. Kuid lõplik hoone asukoht selgub, kui zürii valib võidutöö. Enne jaanipäeva me saame teada, kes siis on võitja.
