Võru vallal kulub aastas teedele umbes miljon eurot.
Abivallavanem Juris Juhansoo sõnul paneb sellest pisut enam
kui poole vald ise, ülejäänu katab riigi toetus. Ehkki Võru vald hoiab rekordit, ähvardab taoline kärbe
suuremal või vähemal määral pea kõiki omavalitsusi,
kes kaotab mõni 1000, kes mõnikümmend 1000 eurot kokku tuleb
Seitsmekohaline summa ja mõnes mõttes võivad nad süüdlast
otsides peeglisse vaadata.
Antsla vallavanem Aavo Kerspam tõdeb, et osa bürokraatlikust
asjaajamisest on lihtsalt tegemata. Ametnike justkui nagu tööl on, aga neid erinevaid
tööülesanded on päris hulga ja ega siiamaani võib-olla pole
ka väga palju ministeeriumi poolt meid pigistatud. Probleemi juured ulatuvad maareformini, mil inimesed said
kinnistuid koos nende peal olevate teedega kohati kirjalikult,
kohati suusõnaliselt lepiti kokku, et avalikult kasutatav
tee jääb avalikuks, volikogud panid sellele käe alla
ning kuigi avalikus kasutamises tee kilomeetrite eest on
riik omavalitsustele juba aastaid toetust maksnud,
aga juba vähemalt viis aastat tagasi hakkas riik
omavalitsusi sinnapoole nügima, et need teedeomanikega
notariaalset lepingut sõlmiks, räägib rahandusministeeriumi
omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. Riigikogu tagavokaal siis selle kindluse
ja arusaamise hooaeg teab, et avalikus kaotusest viimase
tõkkepuud ette panna ei tohi.
Seal avalikult toimivad otsa lahti hoidma. Et asjaajamistel hoogu anda, andis riik ülemöödunud aastal
konkreetse tähtaja.
2023. aastal makstakse toetust ainult nende teelõikude eest,
millega paberid korras.
Nüüd on tähtaeg kukkunud, et omavalitsused on väga erinev.
Sulev Liivik märgib, et mõned omavalitsused on ülesandega
päris kenasti toime tulnud.
Tublimad kaotavad ainult mõnisada eurot,
aga umbes pooled omavalitsused võivad ilma jääda enam kui
10-st 1000-st eurost. Näiteks Võru vallas on eramaadel üle 3000 teelõigu juures.
Johanson märgib, et ühel teelõigul võib olla ka mitu omanikku. Üldiselt ei ole nii, et enamus kohe rõõmustab
ja tuleb vallaga notarisse, kahjuks ei ole nii. Alternatiiv ehk sundvalduse seadmine peidab endas aga tervet
hulka juriidilisi karisid.
Niisiis tõdeb Juhan Soo, et ka parima tahtmise juures kulub
paberimajanduse kordaajamiseks veel viis aastat.
Ta lisab, et kui nüüd hooldusraha vähemaks jääb,
saab seda peagi valla teede peal tunda. Et hinnad tõusevad ja rahastus väheneb, noh seda on ikka
väga-väga kõvasti tunda.
