Eesti teadlased osalesid koos teiste läänemeremaade
teadlastega uurimistöös, kus analüüsiti,
kui saastunud on Soome laht.
Kogutud andmetest selgus, et Soome lahe idaosa ei vasta hea
keskkonnaseisundi kriteeriumitele.
Soome lahte suubuvad mitmed jõed, näiteks Neeva
ja Narva jõgi.
Kuna veevahetus ei ole Soome lahes kuigi tugev,
koguneb sinna palju ohtlikke aineid. Samuti on Soome lahes suured sadama-alad
ja tihe laevaliiklus, mistõttu jõuab lahte naftasaaduse jääke.
Taoline reostus võib aeg-ajalt jõuda ka rannaaladele,
näiteks Narva-Jõesuu randa, kus inimesed suviti meelsasti suplevad.
Soome lahes elavad ka hülged, keda reostus tugevalt mõjutab,
kõneleb Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi
teadur Ivan Kuperjanov. Seal on ka looduskaitsealad ka mõned ja,
ja näiteks jüljed on elavad ja ja nii keri hüljes ka nagu
peaks seal elama, aga ütleme imetajaid on väga tundlikult
reastuda suhtes, kuna nad siukest kõrgemal ülikiskjat,
siis nad tarbivad teisi organisme, kes kumuleeruvad enda sisse.
Niimoodi nendesse kontsentratsioon suuresti kasvab.
Mürgiste ja ohtlike ainete oma kokkuvõttes on jagajaga
suuresti kannatavad. Selleks, et olukorda parandada, tuleks teadlaste sõnul
järk-järgult kahjulikke heitmeid vähendada,
mis satuvad lahte läbi atmosfääri jõgede.
Samuti suurendaks Soome lahe merekeskkonna puhtust see,
kui jääkreostust pidevalt seirata.
Seda eelkõige tööstuslikes piirkondades ja sadamates,
jätkab Ivan Kuperjanov. Need on ka seotud, ütleme ka meie ressurssidega
ja siis meie no üldiselt nagu elujaamas,
aga et siin nagu rahvana, et näiteks Ida-Virumaa seal
tuletatakse põlevkivi, töödeldakse ja kaevandatakse
ja põhiliselt see, see on üks suuremaid reostusallikaid muidugi. Küll aga vajab see Kuperjanovi sõnul poliitilisi otsuseid.
Teadlased soovivad Soome lahte edasi uurida.
Näiteks on plaanis uurida ka Soome lahes elavaid limuseid
ja koorikloomi.
