Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Marco Crosberg ütles
seekordses ülevaates, et suuri muutusi rindel ei ole.
Kõige ägedamad lahingud käivad ikka Donetski
ja Luhanski oblastisse pahmuti suunal.
Küll on aga muutusi taktikas. Nii-öelda otse pealetungi pahmutile enam nii väga läbiviida,
pigem siis üritaks rünnata pahmutist põhja poole jäävad
Soledari piirkonda ja samamoodi üritatakse mööduda pahmutist lõunast.
Linna vallutamine pigem on asendunud siis linna ümber piiramisega. Rosberg lisas, et kui linna ümberpiiramine õnnestub,
tekib seal Mariupoli ka sarnane olukord ehk lahingud
asustatud aladel.
Ukraina relvajõud on pisut edenenud kremeniajas fotovee suunal.
Kui aga suudetakse veel edasi tungida, on ees jõgede võrgustik. Me oleme näinud nendes samades piirkonnas kui keeruline,
tegelikult on lahingutega jõgesid ületada selle nädala lõpus
ja järgmine nädal peaks olema oluliselt külmem,
nii nagu ka meil.
Selleks, et maapind hakkaks võimaldama suuremate üksuste
manööver operatsioone tegema vaja vähemalt kahenädalast
miinuskraadidega ilma läbivalt. Meediast on läbi käinud, et Venemaal viiakse läbi
mobilisatsiooni teine laine, selleks tehakse ka ettevalmistusi.
Rindele jõuavad need mehed märtsi lõpus,
aprilli alguses, ütleb Crosberg. Näitena võiks siis siia tuua Krasnodari oblasti,
kus kohalikust trükikojast on tellitud umbes 5000
mobilisatsioonikutse trükkimine, mis tõenäoliselt võiks
oodata peale jõulude lõpu seda, et uus mobilisatsioonilaine käivitatakse.
Kui nüüd rääkida sellest eelmisest esimesest lainest,
siis need 300000 mobiliseeritud rell reservväelast on
suuremas osas oma väljaõppe kas lõpetanud
või lõpetamas. Ja järgneva kuu pooleteistkümne jooksul peaks siis toimuma
kõikide nende ümberpaiknemine Ukraina, kas siis otse rindele
või piiride lähedusse. Lääneriigid on lubanud Ukrainale soomustehnikat,
eelkõige on tegu soomustatud jalaväe lahingumasinatega,
mis on juba suur samm edasi, ütleb julgeoleku ekspert Rainer Saks.
Ta lisab, et sõltub, kui kiiresti ukrainlased suudavad need
masinad kasutusele võtta.
Ta arvab, et märtsis ja aprillis. Meeste puudust Ukrainal ei ole, väljaõpet korraldatakse,
kui nad suudavad formeerida mõned soomusbrigaadid lisaks,
mida nad nende jalaväe lahingumasinatega suudaksid teha.
See annaks neile võimaluse pealetungi kaasatavate vägede
mahtu suurendada.
Küsimus, millele ma ei oska vastata, on see,
et et kuivõrd, eks ju on võimalik neid brigaadi seal kõrvuti kasutada,
kes ühed sõdivad seal ühte tüüpi jalaväe lahingumasinatega,
teised siis nagu see nõukogudestandardiga. Tarnete nõrkus ongi selles, et erinevad riigid annavad
erinevat tüüpi tehnikat ja nende hoolduse
ja varuosade ja, ja ka moona tarnetele läheb kindlasti palju
rohkem logistilist võhma, kui muidu oleks vaja.
Kui nad oleks kõik ühte tüüpi.
