Riigikogu soovib veel selle koosseisu ajal muuta elektrituru seadust,
eriti, mis puudutab niinimetatud fantoom liitumist
ehk elektrivõrgu fiktiivsete broneeringute probleemi.
Praegu puudub taastuvelektrit toota plaanival ettevõtjal
motivatsioon tootmise kiireks väljaehitamiseks.
Küll aga saab ta broneerida koha elektrivõrgus.
Kui tootmisi valmis ei ehitata ega loobuta Gabroneeringutest
ei mahu lõpuks võrku enam need tootjad, kes ka tegelikult
elektrit toodaks. Täna arutas küsimust majanduskomisjon.
Selle esimees Kristen Michal selgitas pärast istungit,
et probleemi lahendab tagatisraha sisseseadmine. Kui keegi tulevikus liitub, siis on tagatis 38000 eurot
megavolt ampri kohta ja see tagab, et kui keegi juba küsib
selle võimsuse enda jaoks, et siis ta plaanib ka tootma hakata. Teine nüanss on tehnoloogia muutmise keeld.
Kolmas osa on tasu kasutamata võimsuse eest. Mis see nagu komplektis siis kokku on, siis see tegelikult
tähendab seda, et tulevikus ei võetaks võrguvõimsusi
läbimõtlemata kinni, ei võeta spekulatiivsete eesmärkidel kinni,
vaid tegelikult ikkagi see, kes tootma tahab hakata.
See siis teeb selle liitumistaotluse läheb võrku.
Meie kui tarbijate jaoks tähendab see seda,
et võrgus on rohkem tootmisi, mis omavahel konkureerides
suruvad hinda alla ja meil on rohkem valikuid. Kui palju on elektrilevilaga tänase seisuga selliseid kliente,
kelle kohta saab öelda, et nad on elektritootjad?
Elektrilevi regulaatori õigusvaldkonna juht Rudolf Penu. Number täna meil on kokku siis 15562, kui täpne olla
ja kui nüüd vaadata, kui palju nendest täna juba siis
võrgulepinguga seotud klientidest, kui palju tänaseks neid
võrguühenduses ei kasuta, siis see number jääb sinna 120
kliendi kant, ehk siis tegelikult me räägime tänases
olukorras alla ühe protsendi siis klientide osakaalust
arvestades seda, et täna nii-öelda liitumine tähendab Ka liitu enda jaoks väga otseselt ja selgelt kulu pluss ka
see pool, et, et ka võrgulepingu sõlmimisel võrguühenduse
kasutusevõtt on, sellega kaasneb kliendile ka igakuine püsitasu.
Me täna ei julge kuskilt pidi ennustada prognoosida,
et sellest võiks saada jaotusvõrgus ka tulevikus.
Selline tõsine probleem. Rudolf Penu ütleb, et tootmisega mittealustamist
põhjendatakse näiteks sellega, et pole jõutud
tootmisseadmeid valmis sättida või on tarneprobleemid
või lahendamata finantsküsimused. Praegune eelnõu pole arvestanud selle aspektiga,
et teatud aja jooksul kõik tootjad näiteks siis päiksepargi
lahendused vajavad teatavat finantseeringud,
on vaja seal paneeli välja vahetada, kõik sellised nii-öelda
ajutiselt tootmise katkestamise hetkel nendega see eelnõu
pole arvestanud, et, et see võib olla üks põhjus,
miks võib-olla võrguühendused teatud aja jooksul võib-olla
ajutiselt ka siis nii-öelda sööti jäävad,
mis võib teoreetiliselt olla tulevikus probleem on see,
et lihtsalt tootmine mingil hetkel teatud tundidel ei olegi,
ei olegi väiketootjate jaoks enam atraktiivne. Eelnõu jõuab järgmisel nädalal riigikogus teisele lugemisele,
seejärel on aeg parandusettepanekuteks.
