Politseikolonelleitnant Sirle Loigo ütleb,
et politsei registreeris mullu 12000 kiiruseületamist rohkem
kui aasta varem.
Kasvud eelkõige automaatne kiirusjärelevalve.
Loigo mainis, et muutus oli ka suurimates kiirustes. Suurimad kiiruseületamised jäävad ikka sinna üle 60
kilomeetri tunnis ja ja mis on väga mõtlemapanev,
siis siis ütleme, et selliste suurimate kiiruse ulatamist noh,
me räägime siin juba üle 60 kilomeetri tunnis sulatamiseks
siis selliste rikkumiste kasv oli 17 protsenti. Loigo sõnul võiks statsionaarseid kiiruskaameraid rohkem olla. Linnas on meil ikkagi neid väga vähe, sisuliselt on Tallinna
hingena omavalitsus, kus on olemas sisse statsionaarsed,
kiiruskaamera, aga ka teistes omavalitsustes võiks olla
ja eks seda kiiruskaamerat saab paigaldada siis sellistesse kohtadesse,
kus kiiruseületamine on pidev ja kus seda tehakse nagu palju
ja kus see on ohtlik. Autode keskmist kiirust mõõtvate kaamerate projekt on
lükkunud edasi aastaid.
Politsei ja piirivalve ametil on teada, et transpordiamet
liigub selle mõttesuunaga edasi, ütles Loigo.
Tema hinnangul paneks keskmise kiiruse mõõtmine inimesi
pikemal lõigul piirkiirusest kinni pidama. Meie teada on see, et transpordiamet on ikkagi,
mida ma tahtsin selle mõtte ja selle suunaga,
et peletis rakenduks siis keskmise kiiruse mõõtmine.
Politsei kindlasti väga pooldab ja loodab seda süsteemi rakendamist,
sest et noh, täna me näeme seda.
Sellise statsionaarse kiiruskaamera mõju on mõnisada meetrit
enne posti ja mõni mantraid peale posti.
Et kui me räägime politseipatrulli mõjus,
siis see on kuskil selline kuus kilomeetrit enne
ja kuus kilomeetrit peale seda politseipatrulli,
et see keskmise lõigu kiiruse mõõtmine kindlasti pannakse
inimesi viia pikemal lõigul piirkiirusest kinni pidama
ja see oleks kindlasti samm edasi ikkagi liiklusohutuse suunas.
