On kindlaks tehtud, et tammest puutorud teenisid tallinlasi  ligemale 450 aastat ja vist alles kuskil möödunud sajandi  lõpupäevadel hakati neid välja vahetama maailmatorude vastu. No aastaks 1417 oli linnas välja ehitatud puutorustikest  veevarustussüsteem mis töötas siis kuni aastateni 1860  ja alles siis hakati panema malmtorustike. Siin on meil näha praegult tammest torustik. Samas on on näha tammepuust kuutetorustik  ning toru jätk, mis pandi. Metallklambritega kokku kasutati põhiliselt lehtpuud tamme  ja hiljem ka leppa. Kasvatati kuuemeetrise torusid ja nende õunsed olid välja puuritud,  nii et inimesed tegid küllalt palju tööd,  et saada puhast vett. Sel ajal küll vesi ei tulnud veel puhtana tuli järvest otse  veevarustus oli palju kalu. Järvest tuli lahtine kanal ning kanalist tulid torud,  kuid see kanal oli vaid põhi ja küljed olid paega tehtud  pealt oli ta lahti, esialgu kasutati seda  ka seda kanalit ka muudeks otstarveteks. On linnas olid kaevud, kus inimesed võisid  siis vett saada või välja vedada, vett. Linnas olid kaevud ja inimesed võisid sealt vett saada,  kuid nendesse kaevudesse sattus siis põhimõtteliselt ikkagi  must vesi, vesi koos kaladega koos pesuvetega. Ja sellepärast oligi tarvis hakata keelama  ka järves suplemised, jahipüüdmised järve ümber  pesupesemised kanalis ja esimesed andmed  või määrus, mis meil on, on aastast 1920,  kus on antud siis välja määrus, et ümber Ülemiste järve on  loodud nagu sanitaartsoon. Aastal 1925 kirjutati alla lepingule filter veevärgi  rajamise kohta. Aastal 1927 oli filter veevärk valmis ehitatud. Projektvõimsus oli 24000 kantmeetrit ööpäevas  ja kuna filter veevärk oli linnast kuskil 35 meetrit kõrgemal,  läks vesi isevoolu teel. Linna. Muuseum asub aadressiga järvevana tee kolm  veepuhastusjaama juures. Külastada saavad seda organisatsioonid. Kui tulevad teatavad ette, saame külastada muuseumit. Ta.
