Suur osa Eesti lambavillast läheb lausa äraviskamisele. Lambavill on looduslik supermaterjal, mida tasub väärindada. Me võiksime sellest teha mida iganes, biogaasi. Väetisekraanuleid, tehnilist soojustust. Kui. Ma näen maantee ääres suurt lageraielanki. Ega see ei ole ju kena pilt. Endise luurejuhi Mikk Marraniga uuel tööpõllul Arvan, et RMK on samasuguse missiooni kasutus nagu näiteks  välissuuramet või kaitseministeerium või. Lammaste seljas kasvav vill on looduslik supermaterjal,  mida on inimesed kasutanud aastatuhandeid. Viimasel ajal on see tehislike materjalide sissevoolu tõttu  tugevalt alahinnatud ja suur osa Eesti lambavillast läheb  lausa äraviskamisele. Nüüd on lõpuks sellele taas hakatud kasutust leidma. Kui palju sinul lambaid on laudas, praegust,  ma arvan, et midagi 180 kanti ja sa kasvatab neid,  mida sa villaga teed? Villaga ma teen seda, mida rahvas nõuab. Kui on suur vajadus lõnga järgi, siis teeme lõnga,  kui kellelgi vaja ei ole, siis künname maasse. Miks selleks, et põld saaks rammusam? Villalammas on olnud Eestis üks olulisemaid taluloomi üle  5000 aasta kuni eelmise sajandi keskpaigani kui poekaup  koduse ketruse kiiresti välja tõrjus. Tänapäeval ei peeta lambaid enamasti enam villa saamise eesmärgil. Siiski on vill selle paratamatu kõrvalsaadus. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 65658 lammast. Sõltuvalt tõust annab iga loom üks kuni kolm kilo villa  ja seega tekib Eestis ühes aastas umbes 130000 kilo üsna  varieeruva kvaliteediga villa. Mida lambakasvatajad selle villaga peale hakkad? Eks ikka proovitakse sokutada siia-sinna,  on meil mõned kokkuostjad, kes, kes käivad kokku ostmas villa. Tõsi, ma olen ise nagu selle leeri pooldajad,  ma olen inimesi alati õhutanud, et, et kui kokkuost toimub nii,  et raha ei laeku, et siis siis see ei ole ost. Ja, ja, ja sellepärast ma siin olen ka usinalt  selle eest seisnud või, või seda propageerinud,  et et argem on äkki maasse künna. Et, et seda ei saaks nimetada ära viskamiseks,  et meil on teki Tekkinud see kuvand lambakasutaja ise on seda  ka tekitanud, et nad viskavad ära ja noh,  reaalselt muidugi päris paljudes kohtades  ka visatakse päriseltki metsa alla, mis on äärmiselt rumal,  et ta on ressurss, ka enda talu jaoks on see ressurss,  et eriti just Ma ütlen, meil on enamus lambakasvatajaid,  on mahetalud. Et siis mahetaludel on väetiste kättesaadavus nagunii väga  madal ja siis asja eest teist taga täiesti olematu hinnaga  või tasuta ise deklareerida, et minu toodang on rämps jääde  ja ma tahan sellest lahti saada, ei ole tegelikult  jätkusuutlik võtta. Kvaliteetse lambavilla head omadused saab kõige paremini  rakendada muidugi tekstiiltoodetes kuid lõnga tootmine on  Eestis päris soiku jäänud. Meil on olemas umbes kümmekond väikest villavabrikut,  kes siis erinevatest materjalidest, nii kodumaistest kui  ka siis sissetoodud villamaterjalidest erinevaid lõngu valmistavad. Aga et kui Eestis mõelda, et umbes eelmisel aastal kokku  arvutuslikult meil oli kuskil 130 tonni villa,  tuli siis lambapidamise kõrvalsaadusena,  et siis sellest võib-olla ainult kuskil kaheksa tonni käis  läbi nende villavabrikute, lamba. Uba vill on ju ikkagi suurepärane materjal,  et seda ei tohiks kuidagi nagu ära jätta. Oo jaa, keegi on öelnud ka just, et kui me hakkaks  tänapäeval kuidagi tehismaterjalina looma selliste  omadustega kiudu nagu lambavilla-kiud on,  et siis see oleks nagu hiigelkallis materjal,  et meil on selles mõttes selline tohutu looduse kingitus käes. Et ta tõesti seob väga hästi niiskust, samas ta jälle  ka hülgab vett, hoiab sooja ja kõik sellised nagu  siis samast ei põle väga hästi jälle. Et need on kõik sellised omadused, mida saab väga erinevates  tekstiilitootmise valdkondades väga edukalt ära kasutada. Kui villale tõesti muud rakendust ei leita,  siis ei pruugi selle maasse kündminegi nii halb mõte olla  ning ka siin leidub väärindamise võimalusi. Põlvamaale Meelva külla vanasse traktorijaama on end sisse  seadnud lambavillagraanulite tootja. Sander, see on nüüd sinu toormaterjal. Püga siia täpselt nii, põhiliselt satubki,  see vill minu juurde kas läbi pügajate või  siis inimeste, kellel on lambad, aga see on lasknud lambad  ära pügada ja ja mingisugust targemat mõtet ei ole olnud,  et hoian natukene. Ja siis on näinud nagu minu tegevust ja siis on otsustanud,  et Sander, et tule järgi või, või ma toon ise ära,  põhimõtteliselt niimoodi see toormaterjal minu juurde siia satub. Me oleme tulnud nüüd laost siia mäe töökotta,  no esimene asi, ma saan aru. Puhastada seda villa täpselt nii, et nüüd päris kõik. Nii-öelda tootmisse ei lähe, et siin te näete nagu sellist materjali,  et mida me nagu kõik siit sellest villast nagu välja korjame. Põhiliselt on siis õled, siis suuremad sõnnikutükid  ja noh, siia juhtub nagu sisse ka nagu igasuguseid muid asju. Nagu näiteks juppkarjaaeda või mõni plastitükk siin selles  masinas tehakse nüüd see Vill natukene peenemaks, et teda oleks nagu mõnusam granoleerida. Siit tuleb välja umbes, kui, kui villakiud võivad nagu olla  nagu päris pikad, siis siit tuleb nagu selline fraktsioon,  et ta on nagu umbes poolteist sentimeetrit pikk,  on see see villakiud nüüd? Ja siin on veel üks oluline nüanss, et läbi  selle masina purustamise käigus vill soojeneb kuskil 30  kraadi peale. Ja siis siit nagu edasi läheb juba sinna granulaatorisse,  mis tõstab need temperatuurid veel suuremaks. Siit tulevadki need graanulid välja ja see ongi see lambavillakraanul,  see on nüüd see lambavillakraanul, jah. See pehme. See on niuke, niisugune niisugune päris niisugune mõnus materjal,  see on nüüd mulla parandaja. Väetiseks sobib väga hästi, siin on päris palju nagu lämmust  ja kaaliumi sees. Et see kraanul hoiab mullas hästi niiskust  ka kinni. Kellele see nagu suunatud? On kas suurpõllumehele või väikepõllumehele? Tegelikkuses. Proovisime ikka alustada nagu nii-öelda väiksemast. Et ka nii-öelda suurtalunikud on selle Toote peale nagu noh, on huvi, on tuntud aga selles mõttes,  et need esimesed pakendid jah, tegime sellised kilosed,  et nad oleksid nagu nii-öelda tavalisele aiakasutajale esiteks,  nagu niimoodi mõnusalt kätte võetavad ja,  ja, ja siin on nagu niisugune paras kogus sees,  et mis nii-öelda kasvuhoones ära läheb. Ebaühtlase kvaliteediga villast ei pea vaid mullaparandajat tegema. Voola on rajanud iduettevõte, mis lahendab lambavilla  väärindades üht hoopis suuremat teravat keskkonnaprobleemi. Nende toode leiab kasutust näiteks Tallinna kaubamaja e-poes. Me saame voolalt sellised ägedad ümbrikud,  kus tavaline kile on siis asendatud lambavillaga  ja vula on siis teinud nendest ümbrikud ja meie kasutame  neid tavapärasel moel, nagu me muidu kasu kasutaks mulliümbrik,  et paneme siia sisse tooted ja saadame need klientidele. Kas te võtsite siis nende lambavilla ümbrikud kasutusele,  et miks te mullikirjat? Mullikilega on selline lugu, et vahet ei ole,  isegi kui see oleks ka taaskasutatud kile,  siis ta on paber ümbrikuga nii kõvasti kokku liidetud. Et seda taaskasutada on põhimõtteliselt võimatu,  et see on selline, mitte taaskasutatavate rämpsude jäätmete tootmine,  siis juurde. Aga teil on see kast, ehk siis tegelikult inimestel on  võimalus needsamad villaümbrikud tagasi tuua  ja anda neile veel üks elu siis jah? Just, ja noh, tegelikult see initsiatiiv sai isegi alguse klientidelt,  et inimesed küsisid, et noh, pärast seda,  kui mul on juba mitu kohvikaunu soojendajat tehtud,  et mis ma siis nende ümbrikutega edasi teen  ja siis me koos hullaga leidsime siis kohe lahenduse,  et nad saavad tegelikult neid ümbrike uuesti kasutada  materjaliks ja siis nendest uuesti uusi ümbriku toota. Mis on tegelikult teie jaoks olulisem, kas  selle villa väärindamine või plasti asendamine? Lasti asendamine, kogu see ikkagi loogika  ka mulle isiklikult on see, et noh, tegelikult on jabur,  mida me teeme? Meil tulevad koju kõigil tänapäeval. Eelmisel aastal 159 miljardit pakkimissaadeti  millest 40 protsenti oli mullikilega. Tähtis on see, et seda vähendada, sest et see,  see kõik läheb prügihästi kõigil meil tunnistama,  mitte seda. Ja lambavill on üks hea alternatiiv. Me arvame nii. Mis on need villamaterjali plussid? Vill on biolagunev materjal, seda on ju bioressurss  loodusest tulnud, osaleb looduse väga loomulikus materjali  nagu aine või aine tsüklis. Nii nagu iga teine biomaterjal on ta biolagune loomulik  looduse osa. Kui me räägime pakkematerjalist villas kui pakkematerjalist  siis kahtlemata see, et ta on väga hea mahu hoidvusega see  tähendab seda, kui me surume pakendis oleva villa kokku,  siis väga see surve eemaldumisel ta taastab oma esialgse  mahu väga kiiresti. Et see on see kaitsevõime. Lisaks on muidugi vill väga suure niiskusimavusega  ehk ümbritsevast õhust, niiskus imatakse kiu sisse  ja kiupind jääb kuivaks. Ja samas muidugi see tulekaitse teema, et vill ei taha  sugugi süttida. Kui ta lõpuks süttib, siis ta põleb aeglaselt  ja leegi, eemaldades kustu momentaalselt. Kas te soovite nüüd selle villaga tõesti  ka maailma vallutada, on see nagu reaalne? Kunagi villaga tegelema hakates? Muidugi selliseid eesmärke ei osanud seadagi  sest ma nägin probleemi, mis vajas lahendamist. Aga praegusel hetkel ma võin küll, julgen öelda,  et Poola. Äritegevus on nii nii laiaks läinud, et. Meil müük toimub üle Euroopa juba kui enne ei olnud villaga  midagi teha, kas nüüd on villale lisatud see väärtus juba,  kas juba tunnete seda? Ma arvan, et hakkab tulema vaikselt. See ei käi nii ruttu kindlasti, aga mida rohkem neid  rakendusvõimalusi leitakse, seda selliseks jah,  seda rohkem turgu tuleb villale igasugu kvaliteediastmes. Milline see lambavilla tulevik siin Eestis võiks olla? Ma ei tea Milline ta võiks olla, et ta võiks olla ikkagi? Mulle väga meeldiks, kui, kui me jõuaksime selleni,  et vähemalt parim meie lambavillast selles mõttes tekstiili  lambavillast leiaks endiselt kasutust meie enda  siis rahvusliku käsitöö ja, ja tekstiili ja,  ja inimeste seljas, et see on, see on ikka väga kvaliteetne  ja äge, äge tooraine. Ja siis jääb veel väga palju villa. Ja, ja sellest mina nagu tahaksin, et me oleks vabad sellest,  et, et ilmtingimata ma näen, et ega noh,  inimesi, kes arvad, et see ilmtingimata peab tekstiil olema. Et ei, me võiksime sellest teha mida iganes,  biogaasi, väetisekraanuleid, tehnilist soojustust,  mida rohkem lisandväärtust me sellest välja võtame,  nii nagu igast ressursist. Aga jah, et ta ei, et keegi ei tahaks seda rämpsuks nimetada,  eriti eriti veel lambakasvatajad ise. Mikk sulle on langenud osaks väga vastutusrikas ülesanne,  võib öelda, et hoida ja majandada kogu Eestile kogu eesti  rahvale kuuluvat metsa. Kas see on keerulisem töö või lihtsam töö kui Eesti riigi  kaitsmine välisõõnestajate eest? Ma arvan, et see on vähemalt sama sama tähtis töö  ja Eesti riik koosneb ju erinevatest tükkidest. Ühed asutused ja ettevõtted Tagavad julgeolekut või või toiduturvalisust teised hoiavad  ja majandavad. Eesti metsasid, et ma arvan, et RMK on samasuguse  missioonikasutus nagu näiteks välisluureamet  või kaitseministeerium või kaitsevägi. Et vastutus on suur Kui palju on varasemalt olnud kokkupuudet üldse  metsaökoloogia ja metsa majandamise poolega? Noh, ütlen ausalt, ega otsest kokkupuudet ei ole olnud. Aga kuna ma tulen Võrumaalt, siis Võru maakond  ja Võru maakonna lähedal lähedased maakonnad on ju väga  otseselt seotud metsa nii-öelda väärindamise  või puidu väärindamisega. Et minu isa oli Võru Keki puidutsehhi juhataja,  minu vanaisa töötas Võru mööblivabrikus,  et, et selles mõttes ma väga hästi tajun seda,  kust puit tuleb. Kuidas sellega edasi toimetatakse, milliseid tooteid sellest  on võimalik teha? Et, et selles mõttes ma olen valdkonnaga nii-öelda kaudselt  kokku puutunud küll. Igal eestlasele on endale hingele lähedane mets. Mis sinu jaoks see kodumets või lemmikmets,  kuna ma olen Võru maapoiss? Paidra mets on mulle väga südamelähedane,  et ma tean, et minu isale on Paide mets väga oluline olnud. Ma mäletan oma klassivennaga üheksanda klassi lõpus läksime  paidra metsa närve puhkama. Tavaks ajaks. Sõime turistieinet, makarone ja ja püütud kala Paidra järvest. Võru linna lähistel Konnamets, kus ma oma vanaemaga käisin  marju korjamas, lilli korjamas. Et need on kõige nagu ehedamad lapsepõlve mälestused. Kas on vahel olnud sellist momenti, et näed,  siin oligi see väga tore mets. Aga see on maha võetud, pagan küll. No need esimesed paar kuud, RMK-s on mind õpetanud nägema  pikka perspektiivi, et Eesti mets ei ole midagi sellist,  mis on aastane taim, et Eesti mets on kasvanud siin aastasadu. Eesti mets on majandatud aastasadu. Ja ühel hetkel on mets noor siis mingil hetkel on ta  keskealine ja siis on ta ka raieküps. Et see ongi metsa vähemalt majandusmetsa elutsükkel. Kas puhtalt inimesena emotsionaalsel kujul on mõnest metsast  niimoodi kahju olnud? Ma ei tea, kas nüüd kahju olnud, aga ma olen hakanud  erinevaid metsatüüpe erinevaid eraldisi rohkem nagu märkama ja,  ja tähele panema, et siin on olnud lageraie. Siin kasvab noorendik, see noorendik on näiteks viie aasta  või 10 aasta vanune. Et selliseid märkamisi on, on palju rohkem olnud,  aga loomulikult nii nagu iga teine eestimaalane,  kui ma näen maantee ääres suurt lageraielanki. Ega see ei ole ju kena pilt, aga, aga ma olen oma töös  hakanud mõistma seda, et see on üks. Väga vana metsa majandamise viis, aga, aga ma arvan,  et tulevikus tasub meil RMK-s Mõelda sellele, kuidas, Natuke paremini, võib-olla planeerida neid metsa majandamistöid. Kas on endal ka selline mets, kus on tulnud ette,  et tuleb puid langetada või teistpidi ka seda kõike uuendada? Istikuid, istud? Minul konkreetselt oma metsa ei ole, aga selles mõttes väga  ajakohane küsimus, et minu abikaasa omandas väikse metsatuka  just kuu aega tagasi, et tema isa kinkis talle väikse metsatuka. Aga minu naise vanematel on on metsamaid. Keila lähedal ja Kose kandis. Et selles mõttes ma olen, olen metsaga metsatöödega tuttav  ja metsa istutanud olen ka. Olen käinud mitmetel RMK metsa istutustalgu,  kel juba aastaid tagasi et ka see aspekt oma uuest tööst on  mul tuttav. Kui on jutt sellest, et need raiemahud riigimetsas peaks vähenema,  kas selles on näha mingisugust ohtu soovitud plaanidesse. Otsused raiemahu osas tehakse poliitilisel tasemel,  et RMK annab oma soovituse, sellele vaatab peale,  keskkonnaagentuur annab oma nõuande keskkonnaministrile,  kes siis kinnitab. Arvestuslangi mahu vabariigi valitsuses,  noh meie vaates kõige olulisem on tegelikult see,  et oleks stabiilsus tagatud nii meie töötajatele kui  ka meie alltöövõtjatele, kes metsas toimetavad. Kui vaadata siit RMK tuleviku poole, kas see on probleem,  kui riigimetsas raiemahud vähenevad? Noh, oleneb kust vaadata, ma jääksin ikkagi  selle juurde, see on poliitilise arutelu osa väga ootame,  et lepitakse kokku metsanduse arengukava,  mis peaks andma tegelikult pikema visiooni üldse Eesti  metsanduse arendamiseks ja sealt siis tulevad järgmised etapid. Metsaraietega seoses on ju tegelikult olnud just viimasel  ajal ja viimastel aastatel ka palju kära näiteks kõrgendatud  avaliku huviga alad, et RMK tahab ka seal majandada,  aga tegelikult kogukond on nagu vastu, kuidas sellised  olukorrad tulevikus ära ennetada ja paremini selgeks teha? Esiteks, RMK võiks olla kodulähedastes, metsades  või puhkemetsades alati oodatud partner. Minu arvates RMK ei pea ennast tingimata peale suruma. Ja seetõttu on RMK võtnud ka sihiks, et me majandame ainult nendes. Puhkemetsades, kus meil on kohalikega kokkulepe olemas,  et kahalasid on kokku praegu üle 350, neid tekib juurde. Meil on kokkulepped olemas juba üle 95 kah alal ja,  ja, ja nii see töö peab jätkuma, et ikkagi põhitingimus. On see, et meil on olemas kokkulepe kohaliku omavalitsuse ja,  ja kohaliku kogukonnaga. Mis on sinu jaoks mets? No mets on minu ja, ja ma arvan, et ka kõigi teiste  eestimaalaste jaoks väga emotsionaalne Niiöelda väärtus emotsionaalne koht, et igal eestlasel on  metsaga oma lugu. Kas siis nädalavahetuste? Matkaradadega marjade seente korjamisega on kellelgi isiklik  metsatukk vanavanematega seotud mälestused. Ja me peame seda metsa majandades alati arvestama  ja kas praeguse arusaama järgi sinu jaoks Eestis  majandatakse liiga palju ja intensiivselt metsa  või mitte? Mul on seda raske hinnata. Hetkel on väga palju erinevaid arvamusi,  ma olen suhelnud väga palju erinevate teadlastega,  ühiskonnagruppidega. On väga palju erinevaid arvamusi. Ühed, kes ütlevad Eesti metsa, võiks veelgi intensiivsemalt majandada. Mõned ütlevad, et see keskmine tase, mis praeguseks on saavutatud,  et seda võiks hoida. Ja öeldakse ka, et Eesti metsasid, võiks vähem  intensiivsemalt majandada. Et ma ei hakka siin oma isiklikku arvamust ütlema,  mul ei ole seda ka hetkel väga tugevalt kujunenud. Olen veel nii-öelda õppimisjärgus ja, ja,  ja püüan erinevaid seisukohtasid läbi analüüsida ja,  ja vaadata arvandmeid ja, ja, ja muid aspekte  ka kindlasti. Mingi aeg tagasi jäi avalikkusele silma ka see,  et RMK proovis selliseid mainekujundus kampaaniaid,  mis kohati öeldi, et väga ei õnnestunud,  et tekkis hoopis selline vasturefleks. Me vaatame ka oma kommunikatsioonistrateegia kindlasti üle  koos uue arengukava koostamisega ja minu eesmärgiks on,  on suunata meie tähelepanu sinna, kus seda kõige rohkem vaja  on ja mitte nii palju tegeleda reklaami või  mainekujunduslike kampaaniatega, vaid pigem võtta fookusesse see,  et et Eesti inimestel erinevaid metsandusega seotud  protsesse erinevaid Tegevusi RMK-s. Viimasel ajal on räägitud ka sellest, et Eestis on  arvestatav hulk inimesi, kes hindaks võib-olla RMK puhul  rohkem sellist püsimetsanduse stiili ja võib-olla rohkem nad  ei eeldagi seda, et peaks tulema maksimaalne puidutulu. Et kas selles osas on ka plaanis? Mingisuguseid mõtteid ja muutusi. Ma ütleksin nii, et püsiv metsandus on üks võimalus. Aga seda võimalust minu arvates peaks põhjalikumalt  analüüsima ja uurima. Ja meil on juba praegu käimas tööd koostööprojektid maaülikooliga. Tartu Ülikool võiks olla ka kaasatud tulevikus,  et analüüsida läbi Mis variant oleks niinimetatud püsimetsanduse rakendamiseks Eestis,  aga me peame muidugi läbi mõtlema ka selle,  mida me oma metsadest tulevikus saada tahame. Et kui me tahame sealt saada jätkuvalt umbes samas  suurusjärgus toorainet Eesti tööstusele siis on tõenäoline,  et ainult püsimetsandusega seda hulka materjali ei ole  võimalik tarnida. Praegu me oleme mukri raba vaatetornis. Selline vaade avaneb, et kohe kutsub siia liikuma. Kui suur matkaja või matkarada del käia sa üldse oled? No järjest rohkem Olen liikunud viimastel kuudel päris palju just RMK matkaradadel. Kõige rohkem augusti lõpus, septembri alguses sai käidud,  et tulevaste nii-öelda töömaadega tutvuda. Viimasel ajal ka kord kaks, kuus, kuus ikka juhtun mõnele matkarajale,  et. Eestlaste seas on RMK matkarajad väga hästi vastu võetud,  et nad on üha populaarsemaks saanud aastate jooksul. Kas nende edasiarendamisega on ka mingisuguseid täpseid  ja häid mõtteid? Mis puudutab nüüd järgmiste aastate plaane,  siis on punkt üks plaanis hoida neid radasid,  mis juba on ehitatud heas korras ehitada uusi radasid juurde,  rekonstrueerida vaatetorne. Näiteks üks suuremaid plaane on RMK pika matkaraja  laiendamine ka Saaremaale. Mis siis saab marrani RMK juhtimisel põhiliseks eesmärgiks? Põhiliseks eesmärgiks saab see, et Eesti metsad on hästi  hoitud ja arendatud, et iga eestimaalane tunneb,  et Eesti mets on õigetes ja, ja heade kätes. Minu sooviks on ka see, et RMK-s töötaks d väga motiveeritud inimesed. Et me tooksime juurde RMK-sse uut. Talenti nooremaid inimesi, vanemaid inimesi erinevate kompetentsidega,  et RMK oleks nagu üks hea mets, kus on nooremaid puid,  keskealisi, puid ja ka vanemaid puid, et seal oleks  nii mehi kui naisi ja ka inimesi, kellel oleks  nii metsanduslik, haridus kui ka kogemus metsandus välistest valdkondadest. Ma soovin selles töös edu. Aitäh.
