Tulevikus. Kus me peame kindlasti tegema muutusi oma toidu tootmises? Kõige olulisem on see, et kõik, mida meie põllumees on  laudas või farmis või ka põllul tootnud,  saaks täielikult ära väärindatud. Täielik väärindamine on see, kui kõik, mis selles toiduaines on,  saab ära kasutatud ühel või teisel viisil. Tähelepanu tegemist on teadusega. Eestis on juba 30 aastat kasvatatud väärt õlikultuuri rapsi,  mis lehvitab oma kauneid kollaseid õisi ligi 180000-l hektaril. Põllumehele teevad aga õitest märksa rohkem rõõmu. Rapsi seemned. Maaülikooli teadlane Evelin Loit on nii rapsi kui teiste  Eesti maiste teraviljade häid külgi uurinud juba aastaid. Rapsiseeme on väga tänuväärne, sellepärast et noh,  natuke vähem kui pool 45 protsenti sellest moodustab õli,  mille me siis saame pressimise läbi eraldada,  aga lisaks on siis umbkaudu veerand rapsi seemnest valku  ja see valk jääb siis sellesse pressimise jääki. Ehk siis rapsi kooki alles ja seda saab. Siis omakorda edasi väärinda. Kõnealune rapsi kook on kõrvalsaadus, mis jääb  rapsiseemnetest järele peale õli väljapressimise. Suures õlitehases tekib seda mehiselt. Igal aastal toodetakse kanala Balticus ravineeritud rapsiõli 60. 1000 tonni ühe liitri rapsiõli tootmiseks on vaja 2,4  kilogrammi rapsiseemet ja sellest jääb järgi  siis loomasööt 1,5 kilogrammi. Jah, just loomasööt, sest seni on rapsi koogiga maiustanud  vaid veised ja teised pudulojused. Aga miks mitte ka inimene? Maaülikooli teadlane iivi jõudu teebki erinevaid võimalusi  rapsikook äkki inimese toidulauale tuua. Rapsikook sisaldab väga head ja täisväärtuslikku valku  ja valgupuudus on maailmas väga oluline,  millest on meil vaja üle saada ja katta meie inimeste valgutarve. Ega me ilmaasjata neid siis toiduks ei otsi,  sitikaid ja ritsikaid? Ikka valgu pärast. Väärt taimset valku saab nii sojast kui avokaadost. Ent need eksootilised viljad reisivad meie juurde pikkade  vahemaade tagant, mis pole just kõige jätkusuutlikum plaan. Eesti teadlased otsivad lahendusi ikka oma õue alt. Selleks, et sellisele kaugelt maalt toodud sojaoa leida  alternatiivi siis selleks me siis katsetame erinevaid Eesti tooraineid,  et seda lahendust leida. Kui rapsikook juba veisele maitseb, kas tulevikus saame seda  vanaemale juubeliks viia? Rapsikook teadupärast on natukene võib-olla kibeda maitsega,  et me katsume siis seda maitset siin tuunida,  nii et see oleks tarbijale vastuvõetav, teha erinevaid  sulatatud juustusid, teha siis osaliselt rapsikoogiga  asendatud lihapalle saame teha siin. Batoone. Rapsivalguga ja saame ka rapsivalku kasutada meil smuutides. Lisaks rapsi koogis leiduvale valgule oskavad siinsed  teadlased ära kasutada ka rapsikestades leiduvaid kiudaineid  näiteks paksendajatena erinevates toodetes. Tänapäeva teadus on ikka võimas. Tegelikult ma näengi siin teadusel väga suurt rolli,  et anda harjumuspärastele nii-öelda väljunditele,  kuidas me oleme rapsikooki väärindanud uusi võimalusi  ja tegelikult ju laiem eesmärk on see, et muuta seda  toiduainetööstust veel efektiivsemaks.
