Teie laboratoorium on kartuli uurimisega tegelenud juba mitu aastat. Mida te selle kartuliga õieti teete? Kartuli uurimine on meil olnud plaanis sellepärast et praegu  on väga aktuaalne mineraalväetiste kasutamine. Kuna kõik me teame, et Eestimaa mullad on kaunis kehvad  ja selleks, et saada head saaki, on vaja  ka neid hästi väetada ja kui nii arvudes öelda umbes  siis praegu pool saadavast saagikusest on tänu  mineraalväetiste kasutamisele saadud. Kuid mineraalväetiste kasutamisega kerkib esile teine probleem. Kuidas nad mõjuvad kas kasvatatava kartuli kvaliteedile  ja kuidas see omakorda võiks mõjuda. Elanikkonna tervisele ja ka seda mõju. On teada, et väga oluline väetistest on just lämmastikväetis,  kuna lämmastik on aine, millest sünteesivad taimed väga  olulist toitainet valku ja sellepärast põhilised tähelepanu  me oleme pööranud lämmastikväetiste kasutamisele  ja siin on teada, et lämmastikväetised mullas moodustavad  nitraadid ja sellepärast ühesõnaga edasine uurimise suund on  olnud just nitraatide uurimine. Ja seega siis me uurime põhiliselt, mida uurime. Esiteks kuidas. Mõjub kvartuli kvaliteedile, mineraalväetiste kasutamine  siin on, tähendab uurime tema keemilist koostist  ja kindlasti ka samal ajal siis nitraatide hulka temas  nitraatide hulk on normeeritud ja siin ta ei tohi ületada  vastavat kindlat doosi. Ja teiseks põhiliseks uurimissuunas on kartuli toiteväärtuse hindamine,  see on tähendab kogu kartuli. Keemilise. Koostise kompleksne uurimine, see on loomkatsetes tähendab. Rottidele me sõidame siis vastavat kartulit. Selles katses on tehtud kindlaks Millistes kogustes võib kasutada mineraalväetisi,  tähendab millised hulgad hakkavad mõjuma juba kartulitoite  väärtuse üle, nii et see langeb. Siin on tehtud kindlaks selline suhe meie endistes katsetes,  et optimaalne mineraalväetiste hulk oleks kuskil 100 200  kilogrammi hektarile toimeaine järgi. Kui juba kasutame kas rohkem või vähem siis langeb kartulitoiteväärtus,  seega tähendab muutuvad. Tema valkude, süsivesikute, rasvade ja nõnda edasi. Väärtus, ja et neid ja sööda efektiivsust,  see tähendab, et me saaksime loomadel näiteks samasuguse  kaalu iive, me peame sellist kartulit andma umbes veerandi  võrra rohkem. Kas te olete juba esialgseid tulemusi põllumeestele välja  ka pakkunud? Meil on 1077. aastal välja antud metoodilised soovitused on  just mineraalväetiste hulkade reglementeerimise kohta  ja seal ongi meil antud siis hulgad, et peab olema toimeaine  järgi 100 kuni 200 kilogrammi hektari kohta  ja oluline on sealjuures ka veel. Mineraalväetiste omavaheline suhe, see tähendab eriti  oluline on just ma aktiku ja fosfori omavaheline suhe,  see peaks olema kuskil null, viiest kuni kaheni. Ta.
