Käes on advendiaeg ja kohe-kohe on jõulud.
Paljud meist tahavad sel puhul kogeda midagi erilist
ja eriliselt meelt lahutada.
Ja üks suurepärane võimalus selleks on külastada talvist vabaõhumuuseumi.
Olengi seepärast klassikaraadio stuudiosse külla kutsunud
sihtasutus Eesti vabaõhumuuseum juhatuse liikme Tanel veerema,
tere. Tervist.
Räägime sissejuhatuseks Eesti vabaõhumuuseumi ajaloost. Milline see lugu on? No Eesti vabaõhumuuseum sai alguse seal sügaval nõukogude
ajal 57. aastal on siis ta loodud.
Loomulikult kui mõelda, mida vabaõhumuuseumis näidatakse,
siis kohe peale loomist ei olnud seal veel külastajatele
midagi näha.
Hakati tegelema siis uurimistööga hoonete ületoomisega.
Nii et 64. aastal jõuti sinnamaani, et esimesed talud olid
üle toodud ja ja sai väravad ka külastajatele avada. Et sellel aastal tähistasime me 60 viiendat sünnipäeva
vabaõhumuuseumi loomisest. Kas teie territoorium oli kohe selline, olete kasvanud vahepeal? No see territoorium on aja jooksul muutunud,
et algul oli ta veidi väiksem, vahepeal olnud päris suur.
Rocca al Mare kool asub siis kunagisel muuseumi territooriumil,
nüüd Liberty suvemõis, mis on olnud muuseumi territoorium,
mis siin mõned aastad tagasi seoses presidendi residentsi
loomisega ka meediast läbi käis, ei kuulu hetkel meile,
nii et nüüd me oleme jälle veidi väiksemad,
aga kokku on meil siiski üle 70 hektari,
nii et päris suur maatükk, mida hooldada. Ma lugesin ka, et eksponeeritud on 82 hoonet,
see on päris suur maa-ala ja päris hulk hooneid,
palju teil töö tegijaid on, kas te oskate ütelda? No vabaõhumuuseum koosneb kahest poolest,
et meil on tegelikult ka vanalinnas digiteerimis
ja konserveerimiskeskus kanud ja seal on meil suurusjärk 30
töötajat ja muuseumi poole peal on meil siis talveperioodil
või ütleme, et aasta ringi 70 ringis, aga suvel võtame
endale inimesi ikka sinna juurde, kuna avame ka rohkem
majasid kui talveperioodil lahti. Siin on heaga kohe Kanuti kohta küsida, mida nad digiteerivad? Kanuti peamine töö tegelikult on seotud üle Eesti siis muuseumidega,
et me nii-öelda täidame siis riigitellimusena,
teiste muuseumide, ka meie enda muuseumi kogudes oleva vara
konserveerimis ja digiteerimis et see pärand oleks siis säilitatud,
et kui mõelda ka Eesti vabaõhumuuseumi peale,
et kui ka midagi peaks juhtuma Eestis, siis mis on see
väärtuslik asi, mida vabaõhumuuseumis säilitada,
siis tegelikult on kõik see, mis on meil üles täheldatud ja,
ja mis on meil ka ideaalvariandis siis digikujul säilitatud. Kas vabaõhumuuseum on sihtasutus Kultuuriministeeriumi alluvuses,
nagu paljud teised muuseumid? Ja vabaõhumuuseum on riigi poolt loodud sihtasutus. Kuidas üks hoone eksponaathoone vabaõhumuuseumis satub,
on selle kohta mõni huvitav lugu. No selle perioodi jooksul, kui mina seal nüüd sihtasutust
juhtinud olen, on meil üle toodud küll üks hoone,
et kindlasti oskavad vanemad muuseumi töötajad,
kes on kauem seal töötanud, rääkida lugusid ületoomisest,
aga tõesti praegune kolhoosi korterelamu,
mis on täiesti omaette, et lugu, sest Eestis ei ole varem
silikaattellistest hoonet sellisel kujul teadaolevalt ühest
kohast teise liigutatud. Nii et, et ka ehitajat, kellega meil oli leping ei olnud
viimase hetkeni täiesti kindlad, et päriselt see hoone on
tükkhaaval ühest kohast teise liigutatav.
Aga algul nägid nad sellega küll tõesti vaeva,
et need tükid korralikult sealt kätte saada,
aga nüüd on see hoone muuseumis on uuesti kokku pandud,
ekspositsioon sisustatud ja on meie oma Eesti inimeste seas
väga populaarne. Et kõik, kes veel ei ole jõudnud kolhoosi korterelamut vaatama,
siis kindlasti soovitan, et meie kuraatorid on teinud väga
head tööd seal. Kas see on siis kahe trepikojaga kahekordne maja? See on ühe trepikojaga, nelja korteriga maja 64.-st aastast
aga me oleme sisustanud kõik need korterid siis eriajastule omaselt,
et on nii päris algusaeg, kuuekümnendad aastad on juba
selline paremal järjel olev pere 70.-test aastatest siis
liigume edasi 90.-tesse, kui kolhoosid ja sovhoosid,
lagunesid ja tegelikult inimesed, kes sellistesse majadesse jäid,
maapiirkonnas ei pruukinud olla kõige paremal järjel
ja võisid olla elu hammasrataste vahele jäänud. Ja siis on üks täiesti tänapäevane korter,
ehk siis 2019.
Et me tegelikult aeg-ajalt võime selliseid maju Eestimaa
peal lähevad niimoodi, et me enam ei tunnegi neid ära.
Et nendest on saanud kas siis ühe või kahepereelamu. Aga kas mööbli ja kõige muu leidmine sinna on olnud keeruline? Täpsemalt oskavad kindlasti kuraatorid rääkida,
aga nii palju, kui mina tean, siis mõndade detailide,
mis on täpselt ajastule omased ja, ja mida on tahetud
ekspositsioonist näidata leidmiseks on tehtud ka Facebookis
üleskutseid ja üllatavalt palju on eestlastel kodudes veel
seda kraami, mis siis tollele ajale omane on,
et ka täiesti kinnistes pakendites ja üldse lahti võtmata kasutamata,
et meil on väga palju siis toetajaid olnud
ja sellist positiivset tagasisidet. No kui see maja ühest kohast teise viidega,
siis telliseid vist ära ei nummerdatud, et iga tellis
täpselt sama koha peale tagasi ei saanud. Ei seda küll, et, et nii nagu palkhooned palkhaaval lahti võetakse,
et, et selle hoone puhul siis üks maja külg lõigata neljaks
suureks tükiks ja mõned kohad, mis, kus oli siis selliseid
väiksemaid aknaid näiteks sahvri või veetseede osas tihedamalt,
et nende tükkide ületoomine oli liiga keeruline,
et see osa siis asendati tänapäevaste tellistega,
et aga maja pealt on, kui täpsemalt vaadata,
ka näha, kust kohast lahti lõigatud on. Te puutute kindlasti kokku palju muuseumi külastajatega.
Kui palju tänab oma keskmine eestlane meie ajalooga kursis on,
kommetest teab ja kas neid tuleb palju harida? Mida nüüd keskmise eestlase puhul täpselt mõelda,
seda ma ei oska öelda, aga just nädalavahetusel oli meil
jõuluküla ja kui inimesed astuvad siis meie majadesse sisse,
kus meil on elavdatud ajaloopildid ja, ja eks ta siis ikkagi kuuled,
mida inimesed küsivad või millele tähelepanu pööravad.
Et tõesti tore näha, kuidas vanemad siis seletavad lastele
kõike seda, mida nad vähegi teavad.
Aga kui ajas tagasi minna kunagi, kui ma ise vabaõhumuuseumi
koolimajas koolitunde tegin ja ma mäletan,
kui ma sellise ülikoolist just tulnuna seisin seal klassi
ees vanas kostüümis ja pingis istusid sellised eakamad
inimesed ja mina selgitasin, rääkisin neile siis,
kuidas Krihvliga kirjutatakse ja kuidas sulega kirjutatakse. Ja endale oli kogu aeg tunne, et nad teavad seda kõike.
Aga ühel hetkel, kui küsimusi hakati küsima,
siis saad aru, et ega ikka ei tea küll, et kas inimestel on
kogemused erinevad ja, ja üks asi, mis minule endale on
jällegi lapsepõlvest kaasas, mida ma ei ole pidanud õppima,
on seesama rehemaja, et meil endal on olnud maal üks rehemaja,
nii et kõik see sõnavara, mida võib-olla osad töötajad,
kes on linnas elanud, pidanud raamatutest õppima,
siis minul on olnud see kõik juba kodust kaasas. No üks teie missiooni suund on kindlasti hariduslik,
mida te lastele ja noortele pakute? Ja Eesti vabaõhumuuseumis 94. aastal ka Eestis tööle eraldi
töötaja muuseumipedagoog kelle eesmärk oli siis
haridustegevuse arendamine, et kindlasti lastele on ka varem
pakutud ju muuseumis tegevusi, aga, aga selline konkreetselt
suunitletud just haridustegevuse arendamise poole on siis
vabaõhumuuseumis alguse saanud.
Ja meil on kui koolimaja, kus asub meie hariduskeskus on
väga palju erinevaid haridustegevusi, nii muuseumis me käime
ka muuseumis, et väljas, aga loomulikult vabaõhumuuseumi
puhul toimib ikkagi ehe keskkond, mille pärast tasub sinna
koha peale tulla. Ja haridusprogramme on meil lasteaialastest eakateni välja,
me teeme neid erinevates majades talveperioodil rohkem sees
mida rohkem kevade poole või siis suve poole,
siis siis saame ka välikeskkonda rohkem kasutada,
et ja lapsi käib, käib päris palju.
Üks koroonaaeg oli küll see periood, kus natukene kõik see
asi tõmbas tagasi, aga aga õnneks praegu käivad meil just
jõuluprogrammid ja nii palju, kui ma tean,
siis on kõik ajad täis broneeritud ja gruppe käib nii
siitsamast Tallinnast, Tallinna ümbrusest,
kui kaugemalt. Käiakse klasside kaupa, käiakse klasside kaupa lasteaiad
ja on ka täiskasvanuid.
Kui koolimaja on, kui koolimaja on selline vana külakool 19.
sajandi teisest poolest, kus on üks klassituba,
kus kõik need õpilased, et õppisid, kes seal koolis käisid
ja maja teine pool on siis kooliõpetaja nii-öelda korter ja,
ja see on ka siis külastajatele osaliselt avatud.
Ja, ja meil on siis päris mitu muuseumipedagoogi,
kes haridustegevusega seda kõike siis korraldada. Ja nagu ühes korralikus külas peab olema kõrts ka olemas. Kõrts on ka meil olemas ja kõrtsis saab süüa
ja pidusid pidada, et et jällegi jõuluperiood on väga
populaarne ja, ja väga palju on, on kõrtsis toimumas ka üritusi. Kas ürituste korraldajad on teid üles leidnud? Ja jällegi peab ütlema, et kaks aastat koroonaga on olnud
keeruline aga nüüd on uuesti rohkem neid üritusi ja,
ja vähem siis seda, et ikkagi ootamatult öeldakse ära.
Et inimesed on haigestunud või, või mingil muul põhjusel.
Võib küll öelda, et selliseid suuri üritusi on võib-olla
vähem kui enne koroona aega.
Kas ilmselt on siin ka praeguse majandusliku olukord mõjutajaks?
Aga see on tore, et inimesed käivad ja, ja tahavad tulla
sellesse keskkonda. Ja loomulikult tänavune talv on suurepärane,
see on ainult meile õnnistus, et vabaõhumuuseum läbi imeilus
praeguse lumega välja. Kas ürituste korraldajad väljaspoolt saavad ka teie juurde
nii-öelda sisse või tahate te ise siiski neid üritusi korraldada,
mis teil toimuvad? Üldiselt meil on endal siis üritusturundusmeeskond,
kes teevad kõik kokkulepped ja kellega saab läbi rääkida,
loomulikult, kes meie territooriumile tuleb,
eks me ikkagi räägime nendega läbi, et mida nad seal teha
sobivad ja siis me vastavalt sellele lepime kokku,
et mida, kus ja kuidas meie territooriumil teha saab. Te mainisite koroonaperioodidega, turism ei ole ju ka taastunud. No vabaõhumuuseumi on see päris valusalt mõjutanud,
et kui enne koroonat oli meie külastajatest pooled välisturistid,
et vabaõhumuuseum on üks nendest muuseumides,
kus kindlasti turistid tahavad käia siis järgneval aastal
ehk aastal 2020 oli 67-st 1000-st turistist alles jäänud
ainult mõnisada.
Nii et me ei ole veel sellest välja tulnud
ja loomulikult vabaõhumuuseumi puhul on väga oluline,
kui palju kruiisilaevu ka Tallinnast käib
ja ja tundub, et praegusest olukorrast tingituna niipea
kruiisilaevade olukord ei taastu. Kuidas te toime tulete, pingutame, saame hakkama,
loomulikult ootame Eestimaa elanikke rohkem
ja rohkem muuseumisse ja see on ainult väga tore.
Et ka tänu sellele, et kolhoosimaja sai muuseumisse toodud,
siis tegelikult eestimaalaste arv on meil isegi veidi suurem
kui 2019, nii et see on ainult positiivne,
et meie oma inimesed, et rohkem vabaõhumuuseumisse jõuavad. Ma lugesin teie kodulehelt, et teil on ka näitused. Jaa, on küll ise ei korralda suuri näitusi,
et vabaõhumuuseum ei ole siis sellist tüüpi muuseum,
kus kus ajutised näitused oleks siis selleks aluseks,
et korduvkülastajaid oleks.
Aga selliseid väikeseid näituseid, mis ka ringi liiguvad,
et meil on mõni väike pind, mida me saame pakkuda,
nii et võib küll jääda mulje, et vabaõhumuuseum on 70
hektarit ja küll seal on ruumi, siis tegelikult nii kui
küsimus on selles, et meil on vaja sisepinda,
siis tegelikult meie ruumid on üsna väikesed. Et Me oleme igatpidi sõltuvad sellest, mis ilm parasjagu on.
Et endiselt tänavune talv, kus esimene lumi ei sulanudki ära
ja jäi maha.
Et see on olnud meie jaoks tõesti suur pluss. Aga lumega saate hakkama, teile on vähemalt ruumi,
kuhu seda panna. Oleme saanud ja siin paar nädalat tagasi,
esmaspäevane tuisk oli küll väga keeruline,
aga küsisin just järgi, et kuidas grupid lastegrupid kohale jõudsid,
siis oli ka tollel päeval ainult üks grupp,
kes kohale ei jõudnud, et oli kaugemalt,
eks olid teeolud kehvad.
Aga kõik grupid tulid kohale ja programmid toimisid
ja ja lund tuiskas. Aga lumi on meie jaoks ainult plusse, et siin Tallinna lähedal,
ma ei tea, kui palju on neid piirkondi või kohti,
kus saab soome kelguga sõita Ta, või meil on hobused
ja saan sõidab, nii et nädalavahetusel, kui jõuluküla oli,
siis oli meil kaks hobust väljas ja ja rahvas sõitis saaniga
päris palju. See tähendab, et talv ei ole teil sugugi vähem tegus kui suvi. Talv ei ole sugugi vähem tegus ja ekskülastajad kokku lugeda,
siis suvel on rohkem selliseid jalutajaid,
kuigi tegelikult on talvel siis vabaõhumuuseum ka
suurepärane koht, kus lihtsalt et jalutada
ja meil on aastast 2000 kõik hooned, mis sellest,
et hiljem on ehitatud, on ehitatud siis sellisel moel juba,
et need oleksid aasta ringi avatud, niiet et meil on juba
päris mitmed hooned, kuhu saab talvel ka sisse astuda,
nii et ei pea arvestama, et kui ma tulen külma ilmaga vabaõhumuuseumisse,
siis mul ei ole kusagile sooja minna. Loomulikult kõrts on avatud ja sealt saab sooja jooki
ja sööki, et tasub tulla talvel vabaõhumuuseumisse jalutama küll. Me oleme klassikaraadio stuudios ja ma ei saa jätta küsimata,
milline on vabaõhumuuseumi muusikaelu, on see olemas? Kui vabaõhumuuseumi muusikaelust hakata rääkima,
siis on meil muuseumis ka koor juba üle 10 aasta tegutsenud
küll pisikene ja meie enda üritustel ka siin nädalavahetuse
jõulukülas astusid ülesse.
Aga jaheks rohkem ikkagi käiakse väljaspoolt meie juures
muusikat tegemas ja meie erinevates programmides
ja ka lastele suunatud haridustegevuses.
Me tutvustame ka vanu pille ja vanamuusikat,
et siin ma neid on jäänud küll vähemaks,
tõesti, kui paarkümmend aastat tagasi aga aga pidusid ikka on. Ma lugesin teie kodulehelt ka vabaõhumuuseumi ajaloo kohta
ja seal on kirjutatud, et see idee on tegelikult vana juba sajand,
kus see Tartus Eesti Rahva muuseumi juures tekkis
ja et eeskujuks olid sarnased muuseumid Taanis,
Rootsis ja Soomes.
Ma tahangi küsida, nüüd kas on analoogsed muuseumit teistest Baltimaadest,
milline on seal olukord, olete te kursis? Ja on olemas nii Lätis Riia lähedal kohe
ja on Leedus on tunduvalt suuremal territooriumil asuv muuseum,
aga loomulikult, eks see, missugune on parasjagu majanduslik olukord,
on või kuidas neid muuseumi toetatakse, sest vabaõhumuuseum
on siiski väga keeruline muuseum üleval pidada,
et kui mõelda selle peale, et nagu meil 80 hoonet,
mis on eksponaat hooned ja, ja neid sai renoveeri sellisel kujul,
nagu sa võib-olla oma suvilat renoveerib. Et sul on vaja seal kasutada õigeid materjale
ja töö täitsa sellele ajastule omaselt, missugust perioodi
sa selle hoone puhul siis eksponeerib?
Et eks see on keeruline.
Aga jah, kui selle algusaja juurde minna,
et siis skantsen Stockholmis on kõige vanem
ja soomlased, et enda muuseumi avasid, samal ajal,
kui meil ERM alguse sai. Et ka Tallinnas oli algselt plaanis nii botaanikaaed looma,
et kui vabaõhumuuseum ühiselt Pirita kanti,
siis luua, et need plaanid tollel ajal teoks ei saanud.
Aga tõesti, kui minna selle kõige vanema muuseumi
vabaõhumuuseumi juurde, mis on Stockholmis,
siis nendel on ka väikeloomaaiaosa ja ka pisike lõbustuspark
on meil olemas.
Ja nende külastatavus on ikka väga suur ja asuvad täiesti kesklinnas. Mis edasi, on teil plaanis mõni uus hoone tuua kusagil? Hetkel on meil hoopis üks plaan, et ehitada üks koopia hoone üles.
80.-te keskel toimus süütamiste laine vabaõhumuuseumis,
kus päris mitu hoonet maha põleta Läti ja mitmed nendest
uuesti üles ehitatud koopiaannetena, et kohe kõige esimene,
kui vabaõhumuuseumisse sisse tulla, Sassi-Jaani talu tohutu
suur võimas rehemaja on ka selle süütamise tõttu siis koopia
hoone praegu.
Vabaõhumuuseumis on üks Hiiumaa Kolga taluhoone aida lauda
raid mille me soovime koopiahoonena taastada,
ta väliselt on koopia hoone aga sisse siis luua tingimused
loomapidamiseks ja ka, et lastel oleks siis erinevaid
tegevusi ja veel üks ruum, mida me saame ka talveperioodil
tõesti kasutada. Kui me oleme teinud külastajate uuringuid,
siis kaks asja, mida meile ette heidetakse,
et mida meil on liiga vähe, et lastele tegevusi
ja loomi kuigi meil on juba päris mitmed koduloomad olemas,
aga tõesti ületalvepidamiseks meil eriti tingimusi ei ole,
nii et me loodame, et selle Omanäolise hoone uuesti üles
ehitamisega me tõesti saame ka need olukorrad paremaks,
et võta juurde veel erinevaid koduloomi ja et suveperioodil
on siis külastajatel rohkem vabaõhumuuseumis loomi näha ja,
ja kogu see küla palju elavam Kui nüüd kõmuliseks minna, siis mulle tõepoolest meenub,
et selline süütamiste laine oli.
Aga mulle ei meenu, mis selle taga oli.
Kas on selgunud? Nii palju, kui mina tean, siis tollel ajal uurimised jooksid
liiva ja tulemusteni jõutud, aga eks ta sinna ärkamisaja
algusesse lai ja, ja tundub, et keegi tahtis siis hoobi
millelegi rahvuslikule anda ja vabaõhumuuseum tundus olevat
see koht. Ja te ootate nüüd kõiki jõuluajal külla? Ja loomulikult ootame nii palju inimesi,
kui vähegi inimestel mahti ja võimalust tulla on,
et jõuluküla meil küll sai sellel nädalavahetusel mööda.
Aga kui me talveperioodil oleme esmaspäeviti suletud
ja nüüd järgmisel nädalavahetusel küll jõulude ajal,
kui inimesed pigem on pere keskel, 24. ja 25. detsembril
oleme ka suletud, siis esmaspäeval, 26. oleme me erandkorras avatud,
avatud on jõulu teine püha on vaba päev,
nii et inimesed on oodatud muuseumisse, ringi,
jalutama, majadesse sisse astuma, saaniga sõitma,
soome kelkudega sõitma. Tulge ja nautige siis seda, mis meil muuseumis pakkuda on.
Ja teisel jõulupühal on kell kolm ka meie kabelis jumalateenistus.
Ja õpetaja Toomas Paul tuleb siis seda jumalateenistust läbi viima. Kas jumalateenistuste pidamine on traditsioon? See on juba päris pikk traditsioon.
Kuus jumalateenistust aasta jooksul, vabaõhumuuseum,
mis toimuvad ja, ja tegelikult on meie kabel ka lisaks
jumalateenistustele ka koht, kus endiselt ka toimuvad
laulatused ja, ja sellised sündmused täiesti aktiivses kasutuses.
Kuigi tõsi, kui talveperiood on, siis kogu aeg meiega pääl
avatud ei ole.
26. detsembril on võimalik tulla nautima,
et siis on uksed lahti ja kabel on uhkelt küünaldega ehitud. Head kuulajad, võimaldage endale sisukas elamus
ja leidke tee talvisesse vabaõhumuuseumisse.
Aitäh külla tulemast.
Sihtasutus Eesti vabaõhumuuseum, juhatuse liige Tanel veerema,
aitäh.
