Viis aastat tagasi, kui riigiasutustest ja huvigruppidest
kokku pandud metsandusnõukogu metsanduse arengukava esimest
korda arutas küündise aastane raiemaht pisut üle 10 miljoni tihumeetri,
mis sest, et toona kehtinud arengukava lubas 12 kuni 15
miljoni tihumeetrist raiemahtu, missugune saab raiemaht
olema uue 2030. aastani kehtiva arengukava ajal paluti toona
ennustada keskkonnaministeeriumi asekantsleril Marku lambil. Säästva arengu ja pikaajalise jätkusuutliku arengu eesmärk on,
et peaks olema võimalikult stabiilsena hoitud sellised
ressursi kasutamise mahud, nii et küllap ta väga palju ei
saa erinema sellest, mis on täna.
Aga, et tõesti see lepitakse kokku alles protsessi lõpus. Protsess on olnud pikk tüliderohke.
Lõpuks sai kirja, et Eesti lähtub metsade ühtlase kasutamise
põhimõttest ning dokumendilisast leiab, et see tähendab
aastast raiemahtu üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit.
Tret Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Siim Kuresoo ütleb,
et see jätab kõigile üsna suure tõlgendusruumi.
See lõppdokument siiski selgesõnaliselt välja ei too,
et mingi oluline pööre oleks tulemas. Metsa- ja puidutööstuste liidu tegevdirektor Henrik Välja
aga usub, et arengukava mõjul raiemaht siiski langeb
ning metsakasutus muutub. Kui tegelikult see tähendab, et mingi osa sellest täna
küpsest metsast, mida me piisavas tempos ei uuenda,
tema kvaliteet hakkab paratamatult langema. Paralleelselt arutatakse keskkonnaministeeriumis praegu,
kuidas täita Euroopa liidus kokku lepitud süsinikueesmärk
mis osa on seal metsade oluliselt vähem või rohkem raiumisel
peaks selguma mõne kuu jooksul.
Mida aga teha, kui seal pakutud numbrid lähevad metsanduse
arengukavas pakutud numbritega risti keskkonnaminister Madis
Kallas tuletan meelde, et raienumbrid on kõigest arenguga val,
lisas. Ja ma ei näe nagu probleem, et kui tulebki seal ümber vaadata,
et lisa üks, ei ole midagi sellist, mis seaks meili
hilisemalt mingid piirangud et me ei tohi vähem raiuda. Ka kõrval arutelu seotud vormistamisega valitsuse poolt
riigikogule saadetud eelnõus on metsanduse arengukava pandud
lisasse ehk sisuliselt arutab riigikogu,
kas metsanduse arengukava sellisel kujul vastu võtta
või tagasi lükata.
Sisulisi muudatusettepanekuid parlamendi liikmed
arengukavasse teha ei saa. Aga kuna see protsess on kestnud juba niivõrd pikalt
ja tegelikult on kõik osapooled saavad kaasa rääkida,
kaasa arvatud riigikogu liikmelt Sven, käinud komisjonides,
seda on arutatud fraktsioonides igal pool,
et selles valguses lihtsalt me ei näe, nagu enam väga suurt mõttekus,
seda avad uuesti ja riigikogu saab öelda,
kas ta seda siis toetab või ei toeta.
