Lauluväljak.
Mõistagi on huvitatud tud kontserdikorraldajad.
Linna huvi on see suur, et neid osapooli tegelikult on,
kes on valmis selle õla alla panema ja selle projektiga
edasi kindlasti liikuma, et see jääks kuhugi kalevi alla
tolmu koguma. Meie järgmine saatekülaline on Tallinna lauluväljaku juht
Urmo Saareoja.
Tervist. Tallinna lauluväljak uueneb.
Üle 60 aasta on lauluväljak püsinud praktiliselt samasugune.
Kui me nüüd jätame välja selle mõne aasta taguse laulukaare renoveerimistöö,
siis nüüd on uued ideed, kuidas Tallinna lauluväljakut muuta
Ta linnakodanikule ja külalistele paremini kasutatavaks.
See ikkagi üle 20 hektari suurune maa-ala siinsamas
mereservas on ju väga ilus paik igasugusteks ettevõtmisteks,
mitte ainult laulupeoks, et mis meid siis nüüd ees ootab
ja kuhu see lauluväljaku areng tüürib. Ja kõigepealt tere kõigile kuulajatele ja saan tuua lumised
tervitused lauluväljakult.
Aitäh. Lund meil just ei olegi?
Sellest jah, sel aastal õnneks puudust ei ole.
Alaareng, tõsi ta on, et on jõudnud nüüd meie vaates sinna faasi,
kus meil on olemas kaunis visuaal, loodetavasti kõik
kuulajad on juba jõudnud sellega tutvuda
või kes ei ole, et siis lauluväljaku kodulehelt võib-olla
kõige lihtsamaid leitav, aga võib-olla esimene hirm,
mis tuleb maha võtta, on see, et me ei ehita lauluväljakut
täis ehk et see on see, mida kardetakse,
et nüüd on siis lauluväljak järelikult kinnisvara arenduseks
planeeritud ei, ehk et lauluväljak on täpselt selline,
nagu ta olema peab, ta on 23 hektarit. Ta on piisavalt suur ehk kogu seda funktsionaalsust seal ära kasutada,
et me peame ka ajaga kaasas käima.
Me oleme ikkagi koht, mis asub Kadrioru naabruses,
meie oleme koht, mis on reidide ääres.
Meil on kohe kõrval ajaloomuuseum.
Meil on Lasnamägi ehk et inimeste liikumisteed on võib-olla
see A ja O, millega siis tulevikulauluväljak peab arvestama
ja kaasas käima just see, et linnaruum muutub
ja ka lauluväljak peab muutuma. Ja kui nüüd mõeldagi selle peale, et kuhu
või kuidas edasi, ehk siis ongi, täna on ideekavand,
võidutöö on teada, võidutöö on saanud siis žürii
ja mulle tundub ka juba, et ka inimeste heakskiidu,
ehk et tegemist on lahendusega, mis kõike seda arvestab
linnaruumi kontekstis.
Ta on ka vaja funktsionaalsust juurde luua
ja ka see tulevikuvaade on hästi oluline,
mõistage, et ühelt poolt ajalooline koht,
aga teiselt poolt ikkagi arenev ja tulevikku vaatav,
sealt järgmine samm on kindlasti see, et tuleb minna nüüd edasi,
et see ei ole veel kõik, ehk et nüüd tegelikult töö algab,
tuleb minna edasi detailplaneeringut saama
ja pärast seda siis loodetavasti riigi ja linnapoolne prioriteet,
ehk et saaks siis selle ehitustöö tegevusega pihta hakata,
aga see on nüüd kindlasti pikem protsess,
et, et ma arvan, et sellises tuleviku lauluväljak,
kus me räägime, tahaks olla selline pigem optimistlikult ettevaatlik,
aga, aga selline 10 aasta perspektiivi võiks olla. Te olite ise žüriis kas selle ideekavandi nagu võidutööks kuulutamisel,
te pidite jälgima ka seda?
See detailplaneering ja kõik need järgmised sammud oleksid teostatavad. Absoluutselt ehk et meil oli žürii koosseisus arhitektid,
arhitektide liidu esindajad, maastikuarhitektide esindajad,
linnaarhitektide arhitektid, ehke, et kui niimoodi tohib öelda,
siis ülekaalus olid arhitektid ja arhitektid mõistagi
jälgivad kogu seda seadust, ehk et just see,
et oleks ka seaduslik, ehk et see detail ei oleks noh,
ütleme siis nii-öelda kosmos ehk et oleks ikkagi reaalne
ja tehtav lahendus. Kindlasti see on küsitav, sellepärast et kuna me oleme
muinsuskaitseline objekt, meil on vaja muinsuskaitse
nõusolekut erinevate, kas või rajatiste juurde ehitamiseks,
nii nagu näiteks võidu töölt võime välja tuua sellise asja
nagu kõlakoda kõlakoda on siis tulevikku vaadata tuttav koht,
mis paikneks meie pargialal, mis oleks mõeldud sellisteks
intiimsemateks üritusteks kontsertiteks,
koorid on väga palju soovi avaldanud, et tahaks viia läbi
väiksemaid kooriproove koorikontserte seal seda kõike annaks
teha klassikalist muusikat väga hästi. Tegelikult see meie pargialal kõlaks aga just selles väikses
nii-öelda kõlakojas ja see on nüüd kindlasti näiteks hoone,
mis vajab ikkagi muinsuskaitse nõusolekut.
Ta vajab selle detailplaneeringu algatamist,
seal on vaja teha analüüsid, geodeetilised analüüsid,
Endroloogiad on vaja uuendada, ehk et, et kindlasti on neid
selliseid seadusest tulenevaid kitsaskohti.
Aga jällegi, siin ongi see selline kaalukategooria,
et kas seda asja blokeerida või mitte blokeerida,
kui see asi toob väärtust, kui me sellega ei riku loodust,
kui me hoiame seda asja lauluväljakul tasakaalus,
sellepärast tegelikult selliseid pargitaguse nurgataguseid
kohti meil on, mida me ei ole täna suutnud inimestele avada,
et kas nad seal on lihtsalt niisama võime,
suudaksime kuidagi need inimesed sinna pargialasse tuua,
mis ei, ütleme siis otse reostaks siis meie keskkonda,
ma arvan, et see pigem on positiivne. Minul oli see selline esmakordne kogemus siis sellisest
tööst osa võtta, aga kogenud žürii koosseisu kuulunud siis
kasvõi arhitektid ütlesid sellise kuldse lause,
et kuigi kõiki töid vaadata, siis ükskõik,
millise konkursiga on tegemist, alati jääb kripeldama see,
et oleks võinud olla veel midagi juures,
ehk et tundub, et sellest vist üle ümber ei saa,
aga tööd tegelikult meile esitati kokku siis seitse tööd
seitsme tugeva arhitektuuribüroo poolt ja,
ja me ka saime, tegelikult ma arvan, et seitse väga tugevat tööd. Tõsi, ta on, et algusest peale hakkas kohe koorma välja sellised,
et inimesel hakkab ketrama peas kohe visuaale,
et kas see sobitub lauluväljakule või sobitu
ja seal oligi siis võib-olla kolm, neli tööd sellist,
kus oli näha, et see võikski täpselt see tulevikulauluväljak olla.
Need võistlustööd on ka inimestele tegelikult nähtavad,
kõik saavad pilgu peale heita, aga üldiselt ka selline tagasiside,
mida me oleme saanud inimestelt. Täpselt seesama emotsioon, et neli tööd on sellist,
milline lauluväljak võikski tulevikus olla
ja nendest neljast võib-olla kaks tööd olid täpselt sellised,
et oh, et see on nüüd peaaegu, et sinna 10-sse.
Et seal otsas oli tihe rebimine, aga kuna see otsus tuli
žüriil konsensuslikult, siis mulle tundub,
et me saime parima võimaliku lahenduse suureks sõjaks ei
läinud ja võidutöö kõnetas kõiki žüriiliikmeid ja,
ja nii nagu ma ka ütlesin, et tundub, et ka avalikkus on
seal hästi vastu võtta. Lauluväljakuga ja laulukaarega mitte midagi ei juhtu. Mitte midagi ei juhtu ehk et see oli võistlustöö
lähteülesande A ja O ehk et laulukaar peab siis säilima selliselt,
nagu ta on, et sinna isegi me ei mõtle mingisuguseid
täiendavaid funktsioone juurde, nii nagu kuskil on kõlanud,
et kas laulukaarel võiks olla peal katus,
kõik see jah, et see võib-olla võib-olla kunagi kunagi,
aga, aga enne seda siis tuleb see lahendus,
mis siis tegelikult, et jätab siis laulukaare
ja lauluväljakul peahoone täielikult välja sellest kõigest
ja ka mäeala ehk publikuala jääb täpselt samamoodi puutumatuks. See oli ju teema, mis laulupeol tõstatus,
ehk et publik ei mahtunud enam ära.
Tõsi ta on, et käisid ju ka sellised uitmõtted,
et järsku võiks publiku hoopis kuskilt suurendada,
näiteks lisatud tribüünide näol ühes võistlustöös tegelikult
oli selle peale mõeldud.
Aga jällegi žürii vaatas ja hindas, et see toob teistpidi
jälle kaasa sellise turvariskiohu, ehk kui need tribüünid
seal tavapäraselt näiteks kas või praegu talvisel ajal on. Ma tunnistan ausalt, et ei ole kõige ohutum lauluväljak sel
juhul ehk et see on nüüd see koht, kus siis ikkagi otsustati
nii žürii poolt tegelikult kui ka kogu selle protsessi ettevalmistamisel,
mis kestis teadupärast kolm aastat, ehk kogu selle ideede
genereerimine ja osapoolte tegelikult kokkusaamine ma arvangi,
et kõige raskem oli nende osapoolte ühe laua taga ühe idee
panemine siis sinna ideekonkurssi tingimusteks
ehk et see oli see kõige raskem ülesanne,
et kõik osapooled mõtleksid ühtemoodi ja täpselt sama
lahenduse peale ja seisis tegelikult tähendaski ka seda,
et see kompromiss oligi see, et me publicola ei puutu
ehk et see oli laulupeo soov, see oli kontserdikorraldajate soov,
see oli lähedal asuvat naabrite soov ja see on siis ka linna
ja riigi soov. Mõistagi, et kes siis näevadki, et, et selleks,
et kõik oleksid rahul ja õnnelikud, et ärme siis publikuala
isegi mitte, aga laiendama. Kas see Ernesaks jääb alles sinna kohta,
kus ta praegu Muidugi, ehk et Ernesaksa on saanud väga väärilise koha
vaatega siis laulukaarele linnale, et see on väga hästi
vastu võetud kõigi poolt linnarahvaturistide poolt selline
ütleme siis niimoodi, et põhiatraktsioon lauluväljakule,
et teda me liigutada kohe üldse ei taha ja ei saa ka enam.
Kas poida hakkab ta ka maha võtma, puid ei võta maha,
ehk et see oli hästi, eriti oluline arhitektidel ära
lahendada siis kogu selle arhitektuurikonkursi juures suur
selline väljakutse neile arhitektidele, kuidas teha selliselt,
et lauluväljakul kõik puud säiliksid, puid on palju,
meil on erinevad puuklassid mõistagi näpuklassid,
mis nüüd ei ole kuskil eriti väärtuslikud
ja unaga puud on tegelikult üpriski eakad,
meil siis mõned puud on vaja maha võtta,
aga sellega me pigem tegelema iga-aastaselt,
ehk et üritused ja ka laulupidu saaks turvalised,
peetud, et see käib asja juurde, aga, aga jah,
nüüd konkreetset ala arengu jaoks meil puid maha raiuda,
et seda meil ei ole isegi mõttes. Altmereväravast, kui saabub laulupeo rongkäik niimoodi otse
nagu püha Meka poole, selle, kas see tee jääb alles mereväravad,
kõik jäävad alles.
Merevärav jääb alles. Võidutööl oligi hästi huvitav lahendus, et promenaad
niinimetatud laulukaare ette algab juba reidi teelt.
Ehk et selline vahva lahendus, kus siis tegelikult mõeldes
ka jalakäijate peale ehk et jalakäijaid ei peaks siis
ületama teed või autoteed või vastupidi,
ehk et, et kuidas see kõik hakkaks reaalsuses välja nägema,
eks me nüüd alustamegi vaikselt konsultatsioonidega võidutöö autoritega,
aga, aga just see idee kõnetas kõike ehk. Me toome tegelikult kogu selle liikumise siis lauluväljakule
inimestele lähemale ja lähemale merele.
Ja võib-olla maa peal seistes ei ole sellest väga aru saada
ka arhitektide mõte oli see, et kui seda niimoodi õhust vaadelda,
et siis seob lauluväljaku Tallinna lahega,
et hästi selline vahva ja huvitav idee, aga leiab alles mõistagi,
sest sealt ju liigub laulupeo rongkäik, nii et see peab
selliselt jääma, nagu ta on, ta muutub võib-olla uhkemaks,
ta muutub suurejoonelisemaks ja temast saab selline ikkagi esindus,
Sissepääs. Täna on nüüd see, kus inimesed on heitnud pilgu peale,
on rahulikult saanud, analüüsida ja öelda,
tegelikult on kõik päris hästi tõsi, kuna me oleme ka
avalikult arvamust küsinud erinevates sotsiaalmeedia kanalites,
eks ikka. Inimestel on omad hirmud, kes kardab,
et ehitatakse täis, on neid inimesi, kes üldse ütlevad,
et pole laiendusi, vajad, las park ja, ja meie ala jääb
täpselt sellisena nagu ta on, aga, aga nagu öeldud,
et me peame arvestama ikkagi eluga, mis läheb edasi
ehk et tänagi, kui tuleb see väliturist ja,
ja koroonaeelsel ajal tegelikult külastas lauluväljakut,
et pool miljonit kruiisituristi, see on üüratu arv
ja kui me ei suuda neile seda lugu edasi anda,
et milline on laulupeo lugu, millel on laulva revolutsiooni lugu,
et siis tekibki küsimus, et mis me seal lauluväljakul üldse teeme,
et see ongi täpselt see koht, kus me peame seda näitama,
kus me peame rääkima oma lugu, seda vabaduse lugu
ja eriti veel praeguses maailmas, kus me peame veel ekstra
eriti seda sõnumit, rõhud oma kogu seda laulva revolutsiooni
sõnumit ja, ja seda iseseisvuslugu ehk et tegelikult,
et mingid asjad on ikkagi möödapääsmatud ajas,
et me küll võib-olla tahaksime olla muutumatud,
aga kas või külastuskeskuse loomine, lauluväljak mäenõlvale? Mulle tundub see möödapääsmatu just tänu sellele,
et kui me tahame seda lugu anda edasi mitte ainult turistidele,
vaid ka võib-olla, et oma inimestele, mis on
ehk tegelikult kõige olulisem, et need lapsed
ja lapselapsed saaksid ka sellest loost osa. Ma arvan, et kui mõelda sellele, et las ta jääb,
nii nagu ta on olgem ausad ega ei juhtugi midagi,
ehk et me oleme ju kõik harjunud sellega,
et lauluväljak täna ongi täpselt selline,
nagu ta on ehk et, et inimestele võib kontserdikülastajatele
laulupeo külastajatele kahtlemata see ei ole miinuseks
ega plussiks, sest kui sa oledki harjunud täpselt selliselt
seda teenust tarbima, siis sa võib-olla ka ei taha
või ei eelda, et sa peaksid kuidagi teistmoodi saama. Aga jällegi, et ühel hetkel tekib see ajaline surve peale,
kus kõik ümberringi muutub ja lauluväljak ei muutu,
kas lauluväljak peaks ajaga kaasas käima?
Mina isiklikult arvan, et jaheda peab ajaga kaasas käima,
me ei pea radikaalseid muutusi tegema, aga kas
või mingisugused elementaarsed asjad, et mis täna on enesestmõistetav,
mida inimesed tegelikult tahavad teha, on just see,
et meie park on avatud kõigile, nad tahavad seal käia,
nad tahavad liikuda seal, et neid liikumisharjumusi luua
paremaid tingimusi neile selleks kõigeks liikumiseks. Inimesed tahavad käia kontserdil, kontserdite tingimused
jällegi oleksid paremad, et sul oleksid olmetingimused,
kaasaegsemad näide kasvõi lätlastelt, et nemad said oma
lauluväljaku valmis väga uhke ja uus hoone,
et jällegi, et kogu seda funktsionaalsust on nüüd seal
arvestatud väga palju, nad võtsid ka lauluväljakul šnitti
ehk et nad enne seal lauluväljaku valmimist küsisid meilt
parimaid praktikaid, et mis on see, millest meie puudust tunneme,
mis on hästi, mis on halvasti ja nemad siis nii-öelda tegid
uskumisele vigade paranduse ja teistpidi siis lõid neid
kaasaegseid tingimusi ja, ja kõik on tegelikult ühest suust öelnud,
et just tänu nendele kaasaegsetele lahendustele võimalustele
on kogu esinemine parem lihtsustatud. Sul on korraldajad, kellel kulub mingiteks tegevusteks vähem
aega ja teatavasti aeg on ka raha, ehk et näiteks laulupeole
mõeldes siis kindlasti uus funktsionaalne ala tähendab ka seda,
et korralduskulud on madalamad.
Teistpidi inimestel on võib-olla parem ja õnnelikum meel,
et neil on mõeldud, neile on olmetingimused paremad. Et kui on lumine lauluväljak nagu praegu nad tulevad sinna
valgusfestivalile või liugu laskma vastlapäeval,
mis on jube populaarne asi, et see on nagu niipidi ka läbimõeldud,
mitte ainult et kord kahe ja poole aasta jooksul me tuleme
ja siis oleme üks Täpselt nii, et see ongi see funktsionaalsust,
et millest siis inimesed tegelikult täna ju ilma jäävad,
et ja pika jutuga lühike kokkuvõte ju tegelikult ongi see,
et me muudame kogu sellega siis inimeste heaolu siis paremaks,
ehk et me oleksime üks linnaruumi osa ja oleksime kaasaegne
linnaruumi osa, sest et tegelikult selliseid suuri muudatusi
laulu välja kui peale selle valmimist 60.-st aastast alates
ju tegelikult ei ole tehtud, et aga teistpidi jälle,
kui vaadata linnaruumi, siis linnaruum on pidevas muutuses,
et me peame mingi sammu tegema selleks, et ajaga kaasas käia. Sest et on ka olnud ikkagi neid kriitikanooli,
kus ka inimesed ütlevad.
Tore park on teil suur park, aga, aga teha ju teil ei ole
mitte midagi, et me vaikselt püüame ka praegu mitte nüüd
kõik lükata sinna tuleviku ära, et küll siis tulevikus tuleb,
et me ka praegu püüame ikkagi parandada seda kogu ala
ehk et oleks seda tegevust, sest see võib olla kriibike
kõige rohkem, et inimesed oota mingit suurt emotsiooni
ja siis nad tulevad ja siis nad vaatavad,
et kurja, et nagu öeldud, et ei ole kohta,
kus süüa ei ole, võib-olla kohta, kus rohkem aega veeta kui
lihtsalt seeläbi jalutamine, nii et me tahame ka inimese
tuua meie alale rohkem. Kui seda ideekonkursi sai välja kuulutatud,
siis tegelikult eesmärk oligi ju prioriteetide seadmine.
Esmane prioriteet on mõistagi laulupidu,
järgmine on võib-olla siis üritused, mis on ikkagi koduks
saanud laulu välja.
Kuule ja kolmas ongi siis tegelikult need inimeste soovid igapäevased.
Täpselt nii ehk et, et see on ka äärmiselt oluline lauluväljakule,
kui me need kolm asja nüüd suudamegi tulevikus kokku saada,
siis lõpuks saabki sellest üks vahva ja ja äärmiselt huvitav
park keset linna. Ja kõik koorilauljad võivad rahulikult hingata,
mitte midagi hullu ei juhtu ja selle garantiiks on kas
või see, et Eesti kooriühingu esimees Hirvo Surva osales
žürii töös.
Aga kui nüüd rahast natuke rääkida, kuidas uus projekt,
on see mingi üle mõistuse raha, kust tuleb nüüd leida,
mida meil kellelegi ju ei ole või on see nii-öelda,
teeme ära? Kahtlemata jäeti iga algatus vajab suurt raha
ja eks see rahanumber on nüüd kindlasti ka kogu selle
majandustsükli jooksul tõusnud, ehk kui me eelarvestasime
kogu seda projekti vahetult siis enne koroonaperioodi,
et siis oleks kindlasti üks number ja täna tegelikult arhitektid,
et kes siis selle võidutöö autorid on, ütlesid,
et nad ei oska seda hinda absoluutselt eel arvestada,
ehk et peakski kõigepealt siis võtmagi juurde inimese,
kes siis suudaks panna paika kogu projektile ühel hetkel ka
just selle hinnalipiku, et mis see number võiks olla,
aga kui niimoodi täiesti puusalt tulistada,
siis see on selline 100 miljoniprojekt. Et siis me saame kogu lahenduse loodetavasti tehtud,
see, milline on siis visuaal. Järgmine noorte laulupidu on kõik nii nagu mitte midagi ei oleks,
millal siis mingisugused liikumised või ehitused
või mis see ajagraafik teil ette näeb? Me ei ole hetkel pannud daatumeid paika ehk et Mihkel oligi
eesmärk idee või ideekonkurss lõppenuks lugeda
ja nüüd kohe-kohe aasta alguses tegelikult üks siis
riigihanke selliseid tingimusi või võimalusi oli siis minna
edasi konsultatsioonilepinguga võidutööga,
ehk et me alustamegi siis esikoha võitnud
arhitektuuribürooga konsultatsioone ja siis me saamegi panna
ka juba konkreetset, et ajakava paika, et millised oleks
nüüd need jätkutegevused selleks, et detailplaneering saada
ja nüüd siis sealt detailplaneeringust ka edasi siis minna,
et tegelikult ka seda, sellist pikka perspektiivi on vaja,
et asi oleks võib-olla konkreetsem. Ma arvan, et detailplaneeringu nii minek võtab aega kolm aastat,
ehk see on selline keskmine miinimum, mis siis ümberringi
vaadates on sellise mahuga objektiga ja see oleks väga hea minek.
Ehk et see võib ka võtta kõvasti kauem aega,
kui heas mõttes kätt hoida.
Ja täna mulle tundub, et kõikidel osapooltel on see oluline,
et me sellega edasi saaks liikuda, siis see võiks selline
kolme aasta protsess olla ja sealt nüüd edasi ongi see
prioriteetide küsimus, et kas see on peale seda siis kohe
riigi prioriteet ehk et lauluväljakuga ja lauluväljaku
arenguga edasi minna või see ei ole veel prioriteet,
et see saab näiteks prioriteediks mingite aastate pärast
ja siin jällegi ei tahaks kellelegi hakata survet avaldama,
et, et seda peab tegema, et ma olen ka nõus,
et võib-olla kohati riigis on prioriteetse maid,
asju kui nüüd lauluväljaku kohe ja kiiresti hakata uuendama lauluväljakujuhilt,
võib-olla see kõlab väga halvasti, sest mina peaksin ütlema,
et teie, mis saab olla tähtsam kui lauluväljak,
aga me peame ka seda aduma, et nii nagu öeldud,
see ei ole nüüd see koht, kus me peame seda asja parandama,
sellepärast et meil juhtub midagi, ehk see on ikkagi see,
et, et see on tulevikuvaade. Me teeme siis seda tulevikuperspektiivi vaadates täna
tegelikult on ju kõik hästi, midagi pahast ei ole jala
ja lauluväljak on korras, seisab ilusti.
Et see ei ole siis see, et me peame selle korda tegema,
sellepärast et vaid vastupidi, et me peame selle tegema
sellepärast et meil tulevikus oleks siis inimestel veel
parem ja veel uhkem lauluväljaku külastada.
Et see pigem ja nüüd siis sõltubki natuke sellistest
poliitilistest otsustest, et ma arvan, et seda küsimust ei ole,
katse saab, et mulle pigem tundub, et täna me peame küsima,
kuna see prioriteet siis lauale läheb, sest kooriinimesed on
väga huvitatud, et see projekt saaks edasi minna. Aga et Tallinna lauluväljak areneks koos meiega
ja oleks meie kiiresti muutuvas linnapildis ka kuidagi hästi
paha sõna on, aga ma kasutan atraktiivne,
meelitaks sinna ka muul ajal, kui ainult laulupeo ajal,
siis nüüd on heaks kiidetud Tallinna lauluväljaku
edasiarendamise idee, kõiki neid saab vaadata lauluväljaku
kodulehel neid plaane ja neid võidumõtteid.
Ja aitäh teile, Urmo Saareoja, et tulite klassikaraadiosse
ja kui enne kohtusid suvisel laulupeol. Ja aitäh ka minu poolt, lauluväljak kahtlemata pakub parimat
meelelahutust ja ka talvisel ajal kindlasti mina kutsun
kõiki üles meie pargis aega veetma, et talv on imeline,
lauluväljaku pargis saab kelgutada ja saab talverõõme
nautida ja me püüame ka võimalikult vähe lund lükata,
et oleks seda ehedat talve.
Et see on selline kahe otsaga asi, et ühest küljest tahame
kohustusest lahti saada, aga, aga teisest küljest tahame
luua inimestele tingimused, saaks siis mõnusalt,
et ikkagi seda pikka liugu säält lauluväljaku nõlvalt lasta. Aga jällegi panen kõigile südamele, et tuleb kasutada siis turvavarustust,
kiivrit ja olla siis eriti tähelepanelik,
sest tegelikult ju meie nõlv ei ole mõeldud kelgutamiseks. Ja veel kord, suur aitäh teile tulemast,
aitäh, aitäh kutsumast.
