Me räägime nüüd ansamblis, see pole see trio,
mis esineb jõulujazzil ja meil on stuudios Jana Kütt,
tere. Tere.
Sellest ansamblist.
Tegelikult oleme juba pikalt kuulnud, aga pole vist,
et veel lähemalt rääkinudki, kuidas ansambel üldsegi alguse sai,
et sellised paljud head asjad sünnivad tegelikult
suhteliselt juhuslikult, et kas võib ka selle ansambli kohta
nii öelda. Täpselt nii on, see pole see trio tegelikult ma kutsusin
kokku nüüd juba poolteist aastat tagasi,
kui Jazzkaar'e jazzliit korraldasid oma ühisnäituse tarbeks
kontsert seoses Tallinn 67 festivaliga.
Ja mulle tehtigi selline pakkumine, pane ka mingi kava kokku,
ma mõtlesin, kes meil Eestist siis tol ajal nii-öelda need
jazzlauljad olid.
Kuna ma ise laulan, siis ega neid ju tegelikult eriti
niimoodi ei olnud, meil ei olnud siinses stiil nõnda levinud,
aga mis meil oli, oli estraad väga tugevalt pildis
ja otsustasingi minna siis seda teed. Ja kuna mind ennast on ka väga tugevalt ikkagi nede
estraadilood mõjutanud olles neid nooremana õppinud
ja see on nagu selline ühele eesti lauljale võib-olla
selline to do listis, et mingisugused estraadilaulud ära õppida.
Ja umbes nii see alguse saigi ja, ja tegelikult mõtlesin siis,
kuna kaotada nii-öelda polnud midagi.
Mõtlesin kutsuda oma head sõbrad Tobias Tammearu
ja Robert Rebane ka kampa, kellega me siis Põllikutes oleme
koos mänginud. Ja kuidagi sündis selline väga mõnus sünergia kohe meil
esimesest proovist.
Ja tegelikult need algsed nii-öelda mingisugused kondigavad
või arranžeeringuid nendele lugudele sündisid pilli saatel,
mida ma tegelikult üldse ei valda.
Sest et kunagi mul sõber soovitas, et kui sa tunned,
et sa oled tupikus või sa tahad värskust võtta mingi pill,
mida sa ei mängi, vaata mis saab ja ma võtsin kätte ukulele
ja siis kuidagi hakkas sealt järjest rulluma lihtsalt neid
harmooniaid ja kuidagi kõik tundus väga õige. Ja selle ansambli panite kokku, seal on kolm liiget. Seal on kolm liiget, mina, Jana Kütt, vokaalil,
Tobias, Tammearu saksofonil ja, ja tal on meil hästi palju
igasuguseid vidinaid ja plokke ja Pedaleid ees,
millega siis sellist atmosfääri tekitada,
aga ka tegelikult minu häält natukene muuta.
Et selline võimalus on tal ja Robert Rebane,
kes on laval päris mitme pilliga baskitarridel
ja akordionil on siis tema. Nii et need olidki siis nagu konkreetsed kontserdid,
mille jaoks selle See oli see üks konkreetne kontsert, aga kuna ma olin
kuidagi eemal olnud natukene sellisest loomisest
ja loomingust ja nii-öelda ise initsiatiivi haaramisest siis
ma kuidagi tundsin, et okei, et ma olen hästi palju õnnest
kogunud mingisugust inspiratsiooni, kui me niimoodi sellele
läheneda ja mõtlesin, et ei taha nagu üle jala kuidagi teha,
et ma panen siis mingisuguse sellise päris asja nii-öelda
kokku ja ma muidugi ei oleks kunagi arvanud,
et, et sellest projektist kasvab päris bänd. Et minu jaoks kuni ikkagi selle esimese kontserdi lõpuni
oligi lihtsalt selline projekti ette astumine väga tore.
Aga kuidagi sealt hakkas järjest tulema mingisuguseid
pakkumisi ja nii see läks. Kuidas siis sealt edasi täpsemalt läks, et mis hetkel sain
nagu aru, et on mõtet teha seda bändi nagu edasi. Tegelikult umbes tund pärast seda kontserti,
kuna seal kontserdil olid osad džässliidu inimesed kohal,
siis neile väga meeldis ja pakkusid kontserte
ja edasine on juba ajalugu. Kuidas repertuaari otsisite leidsite selle kontserdi
või üleüldse selle bändi jaoks? No see oli hästi tunnetuslik.
Ma tunnistan, et muidugi ma võtsin ka Youtube'ist lahti
selle Eesti kuuekümnendad mixteibi, mis seal kokku on pandud
ja kuidagi vaatasin jah selle pealt, et mis nagu kõnetab või,
või mis kuidagi hakkab minu peas mingit maailma looma
või millel ma näen mingit potentsiaali, et mida ma oskaksin
või oleksin võimeline kuidagi edasi arendama.
Et see oli hästi tunnetuslike. Aga te ei esita neid lugusid nii nagu me oleme neid harjunud kuulama,
ütleme raadiost, kust need ikkagi ka aeg-ajalt mängitakse,
vaid ikkagi oma soiku. Jah, nii on, et kuna meil on selline koosseis,
siis me peame olema üsna leidlikud selles kavas
ja selles muusikas ja, ja mitte ainult siis nii-öelda
originaalist lähtudes vaid sinna juurde looma mingisugust
muud muusikalist tausta.
Ehk siis me oleme jätnud nendes lugudes enam-vähem algses
kujus meloodia aga muu taustsüsteemiga olema ikkagi väga
vabalt ümber käinud. Nii et kas võib öelda, et see on selline ikkagi
kullaprooviga muusika, mis on vastu pidanud kõik need
aastakümned ja mida kõik eestlased ju väga hästi teavad
ja armastavad? Tuleb nii välja, sest et minule on küll need väga armsad lood,
kõik tõesti, käsi südamel, võin öelda, et mingil hetkel oma
elus olen neid esitanud või olen neid õppinud,
et kuidagi need on jah, väga kalliks saanud,
et ma pean siinkohal ära mainima, et kuna sellise projektiga
seoses kui anda välja ka siis heliplaati,
mis meil muideks tuleb kevadel, nii et palun hoidke silmad
lahti peab koguma ka pärijad, et siis kasutuslubasid. Ja mul oli üks väga südamlik kokkupuude Piia naissooga
ja tema ütles mulle, ma käisin talt isiklikult seda allkirja
võtmas sellele avaldusele ja ja ta ütles mulle,
et teate Uno ütles mulle, et kui vähemalt üks lugu leiab
pärast minu surmakasutust siis minu töö on tehtud. Neid surusid on terve posu tõesti nii, et tema töö on
mitmekordselt ikkagi tehtud. Nii et kui sellist klassikat esitleda, siis tuleb tegeleda
ka selle autoriõiguste teemaga. Jah, tuleb, et see on see risk, mille ma võtsin,
risk, mida ma ei teadnud, siis täpselt, et kuhu ma astun.
Aga ütleme nii, et see on olnud põnev. Aga selles osas ei ole vahet, kas esitada seda lugu
mingisuguses seades või kui palju seda muuta harmooniat
või midagi sellist. No tähendab nii palju ikkagi sõltuda, tundub,
et on vahe, kas on nii-öelda salvestus või see esitus.
Et sellest sõltub päris palju ja kuna meie plaadile siis
lähevad ikkagi salvestused, siis mõnikord võib Arranžeering
ka saada takistuseks, ütleme nii. Kas need harjuniseeringute tegemisel kõik kolmekesi nagu
panustate haapsalu? Lihtsalt mina tõin tegelikult sellise algse materjali
sellise algse raamistik.
Tähendab, kui inimesed loovad, siis neil ikkagi tihti hakkab
enda peas ka see muusika kuidagi kõlama ja mingi kindel visioon,
nägemus ja noh, selge on see, et selliste ägedate
improvisaator itega koos prooviruumis olles sellest algsest
materjalist mõnikord ei jää midagi alles,
aga võib-olla see ongi hea. Et ma leian sellise koosseisu puhul väga oluline on leida
just algpunkt, kust siis edasi hakata minema,
nii et tõesti tobias Robert on ikkagi mõõtmatul määral
sellesse muusikasse panustanud, et minu see väike killukene
oli see alguspunkt ainult tse raamistik. Jõulu džässseltsis esinejate, aga millised teie suuremad
kontserdid seni on olnud või suuremad ettevõtted? Ja nüüd tuleb 17 detsember meil jõulujazzil kontsert kumu
auditooriumis kuhu on veel pileteid, aga suuremad kontserdid,
võib-olla ma tooksin välja siis sellised armsamad kontserdid?
Ma arvan, et jõulujazzi oma tuleb meil nii-öelda kõige
suurejoonelisem seni.
Aga minule oli väga kallis muidugi meie sellesuvine kontsert,
et minu kodulinnas Kundas Kunda rannas, kus siis tulid.
Mulle väga tuttavad näod, kõik meid kuulama. Muidugi ilm oli täiesti noh, kui mitte öelda katastroofiline,
siis midagi sellelähedast, et mere ääres ju ei tea kunagi,
kust on tuule suund, kui tugev ta on ja nii edasi
ja nii edasi, nii et sellega me natuke võitlesime,
aga aga üldiselt see oli mulle väga-väga armas kontsert. Milline vastukaja üldiselt on olnud seni pärast kontserte inimestelt,
tuttavatelt ja võõrastelt? Väga soe tõesti, et noh, eks need selliste Nende kunagiste
hittlugude töötlemine no ta on riskantne,
et tegelikult ju kunagi ei tea, kuidas minema hakkab.
Aga mulle ja poistele üllatuslikul kombel ikkagi inimesed
otsivad mingit värskust ja, ja üks tagasiside näiteks,
mida me oleme saanud väga tihti on see, et need tekstid,
mis päris paljude autor on siis Heldur Karmo,
et need tekstid on hakanud elama nende jaoks mingit täiesti
uut elu või et nad on avastanud nendes tekstides
mingisuguseid uusi nüansse, mida nendes
originaalversioonides võib-olla ei pane tähele,
kuna noh, me oleme neid nii palju kuulnud. Ühel hetkel võib-olla me enam ei pööra nii palju sõnadele tähelepanu,
aga et kui nüüd see muusikaline taust ära muuta siis kuidagi
tekst tuleb hoopis teisiti esile, et see on väga tore,
minu arust Nõiad, Tobias Tammearu ja Robert rebasega oled tegelikult ju
hoos tööd teinud päris mitmetes ansamblites
ja siiamaani teete ju? Ja ja Tobiase Robertiga tõesti on mul õnn olnud koos musitseerida,
nad on väga kuidas ma ütlen?
No ma ütlen nende kohta helged pead.
Ehk siis kui on ideede puudus, siis minul endal,
siis ma tean, et neilt kuskilt tuleb kindlasti lahendus,
et nendega on rõõm koos töötada. Nii et nüüd ka nagu mainisite, siis saame kuulata muusikat
tänases saates ja teil tuleb ka varsti plaat välja. Ja nii on märtsi keskel lõpu poole peaks siis meelilbuma vinüül,
mis on nüüd juba töös trükis, nii et see eeltöö on tehtud,
nüüd on meil järele jäänud ainult oodata.
Ja seal peal on valik meie arranžeeringutes kõik sinna peale
ühel või teisel põhjusel ei jõudnud.
Aga no ma olen ise väga uhke selle üle, nii et ma
väga-väga-väga ootan. Annate välja Sisveenüülil? Me anname välja vinüülil ja siin on olnud igasuguseid
huvitavaid katsumusi, nagu ikka, tuleb ette,
eks muusikud kõik teavad, et sellised ootamatused käivad
asjaga kaasas ja näiteks kujunduse poole pealt.
Lõpuks tegi kujunduse mulle mu naabrimees alt korruselt.
Nii et see on täiesti uskumatu, kuidas elu teeb omad mingid korrektuurid. Aga ka digitaalselt, siis on see muusika olemas või. Vot, ma mõtlen veel sellele, ausalt öeldes,
ma ei ole otsustanud, me peame natukene sellele mõtlema,
see võib-olla on vajalik mõnes kontekstis.
Aga eks me näe, ma tahan ära mainida, lihtsalt selle vinüüli
salvestusprotsessi läbi viia ja miks Masterde tegelikult
võib ka öelda produtsendi sellepärast et see inimene andis
meie muusikale mingisuguse erilise sellise võnke veel juurde
ja selleks inimeseks on ei keegi muu kui Siim Hiiob. Nii et, et tema on ka tegelikult meie bändi liige,
sellel vinüül. Teie bändil on väga hea nimi ka, sellise nime peale on raske
isegi tulla.
Kui hakata nüüd mõtlema nime välja. No minu jaoks oli see väga loogiline nimi,
sest et ühest küljest meil on kavas ka selline lugu nagu see
pole see aga teisest küljest, ega see trio väga tavaline
koosseis ei ole, et kuidagi kahtepidi nagu jooksis sõnamäng
kokku Aga ootame huviga kontserti ja siis ka esinemisi juba
järgmisel aastal.
Jana Kütt. Aitäh, aitäh.
