Seni on otsustatud, et 156 miljonit eurot saab Eesti Euroopa
rahutagamisrahastust Ukrainale antud abi eest tagasi räägib
riigi kaitseinvesteeringute keskuse üldosakonna juhataja
Katri Raudsep. See on otsustatud eestile eraldada, aga füüsiliselt see raha
laekub tagasi mitmete aastate jooksul, et seal on oma graafikut,
kuidas need liikmesriikidele hüvitatakse? Kuigi täpset graafikud ei ole avalikud, siis on teada,
et hilisemalt aastaks 2027 makstakse summa Eestile välja.
Lisaks juba Eestile määratud summale oleme esitanud veel taotlusi,
mille väljamaksmist ei ole veel otsustatud.
Ka kõige viimase 113 miljoni euro suuruse abipaketi kohta
esitatakse peagi taotlus, ütleb Raudsep. Kokku loodame umbes 400 miljonit eurot tagasi saada.
See sõltub osalt sellest, palju raha fondis järgi on.
Algselt oli rahurahastus määratud aastateks 2021 kuni 27 5,7
miljardit eurot.
Eelmine aasta kokku andsid Euroopa Liidu riigid Ukrainale 11
miljardi euro eest relvaabi.
Rahurahastust saadi tagasi sellest 3,1 miljardit eurot kuid
fondi on suurendatud, selgitab Euroopa Komisjoni Eesti
esinduse juht Vivian Loonele. Detsembris lepiti kokku, et me lisame sinna 2,3 miljardit,
siis selleks perioodiks kuni 27. aastani,
aga öeldi ka, et kuuel aastal ehk sellel aastal välisasjade
nõukogu saab mandaadi, et alustame nüüd läbirääkimised,
kus me leiame veel 3,5 miljardit. Kui ka Eesti kogu summa tagasi saab, on see mõeldud vaid
samade relvade või varustuse asendamiseks. Ta ei pea minema konkreetselt samale tüübile tagasi,
aga relvasüsteem ja valdkond kui selline jah. Et praktiline näide, kui me saame haubitsad eest raha tagasi,
siis seda saaks näiteks kasutada, et osta neid liikursuurtükke,
Gosid uusi.
