Viimased aastad on olnud rasked koroonakriis,
sõda ja üleüldine elukalliduse tõus, sellest viimasest pole
otseselt puutumata jäänud ka Tartu külje all asuv Eesti lennuakadeemia.
Akadeemia rektor Koit kaskel rääkis juba möödunud kevadel,
et hinnatõusu tõttu tuleb vähendada vastuvõttu piloodiõppesse.
Kui muidu võeti aastas eestikeelsele õppekavale vastu kuskil
10 uut tudengid, siis eelmise aasta sügisel alustaski
akadeemia piloodiõppes seitse uut õppurit,
jätkab lennuakadeemia arendusprorektor Maiken Kull. Et kuna piloodiõpe on väga kallis ja kütusehinnad tõusid
tohutu kiirusega, siis see mõjutus lihtsalt kõike seda
eelarve poolt.
Siin sõltubki väga palju sellest, et mis saab maksma
lennupraktika ja kuidas need prognoosid on. Kas hinnatõusu pidurdudes on uuel õppeaastal lootust avada
siiski kümnene grupp piloodiks soovijaid ei oska küll praegu öelda,
lisades, et õppekohtasid planeerides arvestatakse lisaks
maksumusele veel ka lennundusettevõtete ning politsei
ja piirivalveameti ja kaitseväe vajadustega. Et siin ka sõltub näiteks sellest, et kuidas õppurid
võetakse kaitseväkke ja kuidas see ka, nagu ta
grupidünaamikat mõjutab Lennundussektor on viimaste aastate jooksul kõvasti räsida saanud,
aga see pole huvi piloodi eriala vastu vähendanud.
Vastupidi, kulli sõnul on konkurss ühele pea kohale
aastatega kasvanud.
Kui näiteks 2019. aastal kandideeris piloodiõpe ühele kohale
kaheksa inimest, siis eelmisel aastal oli ühele kohale 13,5 soovijat. Muidugi mõjutab ka seda, et 22 aastal me võtsime ainult
seitse tükki vastu, aga siiski, et see konkurss järjest kasvab.
Kandidaadid, kes saavad piloodiks, tulla õppima nende
akadeemiliselt väga kõrgel tasemel ja lisaks on kanad
läbinud erinevad tervise ja muud testid et just garanteerida seda,
et nendest tuleks tulevikus piloot. Lisaks emakeelsele õppekavale on akadeemias ka
rahvusvaheline kursus, kus sügisel alustas 18 tudengit.
Kuigi algne plaan oli ka seal vastuvõtu vähendada,
võeti lõpuks suure huvi tõttu plaanitust rohkem tudengeid õppima.
Uuringut Järgi jäävad üle poole lennuakadeemia lõpetanutest
oma esimest töökogemust omandama ikkagi Eestisse,
lisab Kull. Eestis on väga palju teisi lennundusettevõtteid,
kuhu meie inimesed lähevad näiteks toongi IKT Clay poole,
kes praegu väga palju tegeleb kaebamisega pilootide
värbamisega kest tegelikult annab aastast aastasse seda signaali,
et lennuakadeemiast võiks veelgi rohkem piloote tulla.
