Seni on võimaliku tuumajaama asukohana läbi käinud näiteks Pärnumaa,
Kaberneeme, Lääne-Harjumaa letipea, a- ja Aidu.
Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik
Alan roodu ütleb, et ruumianalüüsi alltöörühm on praeguseks
paika saanud 16 piirkonda, kuhu tuumajaama rajamine üldse
kõne alla võiks tulla. Kuna me nende piirkondade leidmisel lähtusime sellest,
et millised kriteeriumid nagu on tuumajaama välistavad
ja milliste mõjusid, tuleb kaaluda, et siis tänu sellele
joonistusid välja pigem sellised piirkonnad,
mis jäävad rannikualale.
Enamus jääb Eesti põhjarannikule. Võimalikke asukohti jääb ka läände ja nagu ütleb Alan rood
igale poole üle Eesti, kus on piisavalt jahutusvett.
Täpsemaks ei soovita minna, sest asukohapõhised uuringud
veel käivad.
Ruumianalüüsi alltöörühma lõpparuanne valmib märtsis.
Tuumaenergia töörühma koordinaator, keskkonnaministeeriumi
nõunik Reelika Runnel ütleb, et aasta lõpus valitsuse kätte
jõudvast tuumaenergia töörühma lõpparuandes on asukohti
tõenäoliselt vähem. Sellest 16-st jääb sõelale ikkagi vähem,
et see 16 ala selgitati välja praegu öelda,
selle ruumi analüüsinud ja selle vahearuande valmimise
hetkeks töö veel käib. Näiteks oodatakse kaitseministeeriumilt seisukohta Kõik need asukohad, mis praegu nende esmaste kriteeriumite
alusel sõelale jäid, et vaadatakse üle ka
sotsiaal-majanduslikust aspektist ja veel saadetakse
hindamisele näiteks ta kaitseministeeriumis,
et vaadata ka riigikaitseliste aspektide seisukohast need
veel korra üle. Lisaks asukohale toob alltöörühm ära ka kaks stsenaariumi,
sõltuvalt sellest, missugust tehnoloogiat hakatakse kasutama
neist üks avatud, teine suletud jahutussüsteemiga avatud
süsteeme saaks kavandada vahetumalt ranniku äärde suletud
jahutussüsteemiga jaamasid saab kavandada ka kaugemale. Avatud süsteemiga on tarvis rohkem jahutusvett,
aga samas on jällegi vähem maala tarvis,
suletud süsteemiga on siis vastupidi, saab hakkama küll
vähema jahutusveega, kuid jahutus tuleb ära teha siis selle
jaama territooriumil, mis tähendab suuremat maala. Runneli sõnul vaadatakse paralleelselt asukohtade
kaardistamisega ka seda, missuguste seaduste väljatöötamist
tuumaenergia kasutuselevõtt eeldab, kuidas võiks välja näha
järelevalvet tegeva organi loomine ja missuguse haridusega
ning kui palju spetsialiste Eesti vajaks.
