Keraamik Raili Keiv pakub näituse vaatajale võimaluse mõelda
temaga kaasa taasavastada Eesti disainiajalukku kuuluvat
materjali ning mõelda selle tähenduse ja püsivuse üle.
Keiv on tarbekunsti ja disainimuuseumi kogudest välja
valinud Eesti keraamikute peamiselt 1960.-test kuni 80.-te
aastateni pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud
ja ta otsis just ajatu vormiga esemeid. Minu meelest nad siiamaani toimivad või töötavad sama hästi,
et nad ei ole justkui ajas nagu midagi kaotanud,
millel on rohkem selline praktiline väärtus,
et kus on selline hea tasakaal selle vormi
ja praktilise õndsuse vahel ja mis on oma nagu stiililt
või vormilt sellised ajatu disainiga, et siinkohal ma
tahangi näidata, kui hästi see ajas on vastu pidanud,
et nad ikka mõjuvad väga kaasaegsena. Vitriinis klaasi taga on näha esemed ja nõude nii-öelda
vanas vormis Key valas need aga uuesti portselani
ja pani näituse tarbeks kokku ka mõned serviisid. Mõndasid nendest samadest Sis vormidest saab nüüd näha läbi
minu käe tehtud portselani.
Ma ei tahtnud selle autori loomingusse sekkuda,
et ma just tahtsin need autorid justkui uuesti lauale tuua
ja näidata, kui head disainerit too aeg olid ka omal ajal,
kui need nõudme tehti, et siis ei olnud portselantööstuses kättesaadav.
Et seda on ka väga huvitav vaadata, et kuidas seesama vorm
on siis lihtsalt materjali muutuse tõttu,
mis erinevust seal tekib, et võib-olla see ongi küsimus vaatajale,
et kuidas tundub, et kas nad tahaksid neid nõusid kasutada
ka tänapäeval arhiividega tutvumise käigus,
isegi minagi raamikuna? Palju siit neid autoreid ei teadnud, aga ma arvan,
et absoluutselt nad väärivad rohkem teadvustamist
ja minu meelest võiksid nad olla rohkem teatud. Keraamika klassikanäitust saab vaadata teise aprillini.
