Siin on minu asjad, mis ma kodust leidsin. Vaatame üle. Vanadele asjadele uue elu andmine on heategu loodusele. Tuli hingelise kaluri kutsub jääle tõsine kirg,  pigem on see selline. Ma ei tea, väike haigus. Kodus olla talvel ja mõnusalt diivani peal,  aga no midagi ajab välja ei saa. Millimallikad mängivad surematusega. Ma leidsin oma kapist sahvrist ja keldriboksist natuke  seisma jäänud asju ja tõin neid siia uuskasutuskeskusesse  ja proovin sellega loodusele. Uus kasutuskeskus kogub Eesti inimestelt kokku erinevaid asju,  mis on inimestel siis kodudes liigseks muutunud,  kuid mis on jätkuvalt heas korras ehk neid saab uuesti kasutada. Riided saab uuesti kanda, maki saab uuesti kuulata. Kõik sellised asjad on siis oodata uuele ringile. See on nüüd teie sorteerimislaud ja siin on minu asjad,  mis ma kodust leidsin. Vaata et. Natuke riideid, et riideid tuleb teil ilmselt kõige rohkem. Kõige rohkem ja just eriti siis naiste riideid on tavaliselt  ikka kõige rohkem. Millises seisukorras riideid te üldse ootate,  et mis peaks olema? Võiks ikkagi olla terved ja korralikud, aga noh,  sellised väiksed vead on ka täiesti okei. Aga, aga selles mõttes pigem ütleme, et tooge kõik,  mis teil on ja me ise siis siin kohapeal vaatame enda nagu  pilguga üle. Et mis võiks müüki minna ja mis mitte? No see on kulumisjälgedega selline suvemantel,  et ma ei tea, kas see veel kõlbab kuskile  või või mis te sellega teete, et proovite müüki panna. Tavaliselt sellisel tootel me siis kontrollimegi üle näiteks  kõik taskud. Et kas on terved, kas lukk on terve, kas trukid on terved,  et mina arvan, et sellele leiab küll uue omaniku kindlasti. Kui palju ikkagi on neid asju, mida ei saa müüki panna ja? Uuskasutuskeskuse jaoks on siis ligikaudu pooled on sellised,  mis meie müügisaali ei jõua. Samas. Sellest poolest on osa ka selliseid asju,  mis tegelikult sobiksid uuse taaskasutada. Aga meie Kliendid ootavad, ütleme siis kõrgemat kvaliteeti  ja seetõttu siis enamiku nendest ülejäänud pooltest asjadest. Me suuname uuele ringile partnerite kaudu,  kas nad siis töötlevad ringi, kas nendel õnnestub omakorda  edasi müüa, kas nad teevad kellelegi head,  nii et nemad leiavad siis omakorda lahendusi? Mul on vanad, sellised. No need ei ole nii vanad, aga ma ei ole neid kandnud  mitu-mitu aastat, need on täiesti terved. Ma olen neid kingsepa juures muudkui korda teinud,  korralikult nahast asjad täiesti kantavad. Mis sa arvad nendest? Ja siin tuleb ka samamoodi üle vaadata, et kas kuskilt on  tald lahti tulnud, et siin on täiesti on näha tõesti,  et need on nagu kvaliteetsed jalanõud, lihtsalt,  et üsna palju kana. Aga muid asju ka peale riiete teile tuuakse,  et ma leidsin, ma ei tea, võib-olla see ei ole nagu väga hea asi,  aga mingid sellised ja asjad, mis kodukaup jääb seisma,  et tasub tuua ja lapse tossud täiesti korralikud. Nii et minu kodust ülejäänud tooted lähevad siia  uuskasutuskeskusesse müüki ja lähevad. No väga hea, loodame, et leidub ka ostja. Nüüd me oleme uuskasutuskeskuse poesaalis  ja kui vaadata, siis üsna avar ei näe välja nagu selline  teise ringi poed, nagu võiks ette kujutada kuidagi,  et te oletegi mõelnud niimoodi. Me olemegi niimoodi mõelnud ja püüamegi järk-järgult  olemasolevaid kaupluseid ka uuendada, et teha see ostlemine  nagu mõnusaks, et inimene, pea ainult mõtlema,  et miks ma sinna lähen, et noh, et Ta on odav  ja ma ei tea kusagil kastis siis sorteerin mingit kaltseni,  nii nagu võib-olla kui sa ei ole käinud,  tekib niisugune mulje, aga tuled, astud sisse,  sa ei saagi esimene hetk aru, et saad teise ringi kaupluses,  et olekski tore, mugav sirvid, vaatad värvi järgi,  tootekategooria järgi. Kas inimesed, kes käivad tunnetavad tänapäeval,  et nad tegelikult teevad keskkonnale? Ka head, meie näeme küll seda teadlikkuse kasvu kogu aeg praegu,  see aeg on selline, et, et seda vajadus põhist,  klienti on järjest juures, aga ma arvan,  see teadliku klienti ei kao kuhugi ära ja kui ta  ka nutikalt tarbib, see teadmine kogu aeg ikkagi kasvab,  et ma ta on keskkonda hoida. Ja ma arvan, see majanduslik olukord ka selles mõttes mõjutab,  et tegelikult ju näeme ja kuuleme, et natukene see ikkagi  tootmised ju ka aeglustuvad ja ei ole neid materjale  ja ressursse ja äkki me oleme jõudnudki juba sellesse ajastusse,  kus kogu aeg ka moetööstuses ja moekauplustes need  kollektsiooni ei vahetu, nii tihti. Et muuta asjade annetamine veelgi lihtsamaks,  toodi avalikesse kohtadesse uudsed kogumismajad  ja nende eest saadi hiljuti ka aasta keskkonnateo auhind. Et siin meil ongi, siis võimalus on niimoodi inimestel tuua 24,  seitse omale asju milleks on siis meil need toredad  kogumisluugid siin väljaspool? Ja just et see on siis 24, seitse avatud inimesed saavad  sealt siis panevadki sealt sisse, endal kotikese  või mis nad tahavad tuua ja siis see kukub  siis siia ruumi. Nii, ja tavaliselt siin ongi hea, et kui on,  siis asjad niimoodi korralikult pakendatud,  et nad ei oleks niimoodi lahtiselt, aga kuna nõus  ja selliseid ütleme purunevaid asju siis et sellest luugist  ei ole soovitatav panna, siis meil on siin  ka inimene olemas, et igal nädalavahetusel  siis 12-st kolmeni on meil siis siin ka uks lahti  ja siis siin on ka töötaja olemas, kes võtab  siis annetused vastu? Ma saan aru, et neid võimalusi on ju veel,  et ei ole ainult kogumismajad. Ja meil ongi erinevad, suuremates ostukeskustes on meil  sellised toredad kogumiskapid, kuhu saab  ka siis niimoodi ostukeskus, kus on avatud,  siis sa saad sinna viia endale ära asju,  siis meil on osades raamatupoodides on kogumiskastikesed,  kuhu saab siis raamatuid, mänge ja selliseid asju ära viia,  et see valdkonda päris lai. Kuidas inimene peaks ikkagi üldse mõtlema? Kui tal on mingi asi katki või ta ei kasuta seda,  millises järjekorras tuleb tegutseda. Ma soovitaks alustada mõtlemist isegi natuke varem ennem kui  asjad on katki läinud või tundub, et nad on jäätmeks muutunud,  ehk siis et sellest hetkest, kui tekib vajadus  või soov mingit uut eset endale soetada. Ehk siis, et oluline on ka teha vahet sellel,  et mis on vajadus ja mis on soov. Ja siis edasi sealt eelistada selliseid asju,  mida on võimalik parandada ja seda saate te teada siis,  kui te küsite tootjalt või ka loete näiteks foorumeid,  mis on teised kasutajad nii-öelda juba tagasisidet andnud,  et kas seda on võimalik parandada ja järgmiseks eelistada  siis teise ringi poode kust on võimalik soetada endale riideid,  jalatseid, hobitarbeid, nõusid, mingeid vidinaid,  mis on, mis on puudu või mis on katki läinud. Selle toote eluea pikendamine on just see,  mis on nagu üksikisiku tasandil, meie võimalus. Ütleme nii, et taaskasutus maailma selles suhtes väga laialdane. Sa võid teha kõigest kõike ja nüüd üks viimasemaid asju ongi  see kleit. Mille ma tegin ja siis need nakad või ogad,  mida te siin näete, ei ole lihtsalt ogad,  vaid need on tegelikult sünnipäeva, selle tordi ära otsad  tunnen ära, jah, nii et see mulle tohutult meeldib,  kui taaskasutuse juures, et sa võid võtta mingisse täiesti  võib-olla märkamatu ressursi, mis läheb tavaliselt peale  sünnipäeva kohe prügikasti, aga kui sa neid kogud,  siis saab tegelikult väga otstarbekalt neid ära rakendada. Üks päev mul tuli idee, ma tahaks mingit postamit anti koju,  siis ma mõtlesin, et okei, ma ei tahaks seda niisama osta,  vaid ma sooviks selle ise teha. Ja siis ma läksingi, ostsin kokku uus kasutuskeskusest,  mingeid vanasid, veneaegsete traktorite mingeid õpetusi. Põhimõtteliselt ma proovisin valida raamatuid,  mis on võib-olla oma elu ära elanud ja siis liimisin need  kõik kokku, värvisin valgeks ja siis valmiski selline postament. Ühtlasi tegelikult ka veel köögitarvikute hoidmisriiul,  köögi, ahsaastamoodi. Kuidas siis lihtsalt raamatutest võib teha midagi väga  lahedat ja siis mul tuli veel niuke idee,  et ma panin siia sisse tatart, nii et kui soovite,  nugasid või mis iganes, hästi kasutada, et see on väga mugav. Kas see on nagu sinu enda eripära, et sa teed seda  või on nagu sinu vanuse sinu põlvkond need teise ringi poed  ei ole enam tabu teie jaoks? Ma pean tõdema, et väga palju minu sõpradest neile meeldibki,  see isikupära neile meeldib ise teha ja kindlasti tänapäeval  enam teise ringi poed ei ole nagu mitte sugugi tabu. Aga kas te teete seda nagu keskkonna heaks ka,  et te tunnetate, et sealt ostes sa tegelikult säästab  mingisuguseid ressursse? Ma ütleks, et esialgu need inimesed, kes seal käisid,  olid, kas majanduslikult sunnitud neid poode külastama  siis nüüd teine laine oli see, kus inimesed väga teadlikult  hakkasid teise ringi poode kasutama. Aga nüüd ma ütleks, et me oleme jõudnud kolmandasse etappi,  kus teise ringi poed on saanud kohati nagu populaarseks,  see on omaette liikumine, see on justkui nagu bränd  ja näiteks tänagi kõik riided on tegelikult mul teise ringi poodidest. Ma arvan, kuskil kolm aastat tagasi ma võtsin vastu otsuse,  et ma ei käi enam kirmoe brändi poodides  ehk kaubanduskeskused on täiesti unustatud teema minu jaoks. Milline keskkonnakasu sellel kõigel on, mida me  siis säästame? Me säästame näiteks ka enda raha läbi selle,  et me hoiame enda asju kauem kasutuses. Teistpidi on see, et, et ressursid, et iga toote tootmiseks  on vaja maad On vaja vett? Ja on vaja siis ka erinevaid energiaallikaid  ja teistpidi me aitame ka jäätmeteket siis vähendada läbi selle,  et me kasutame asju korduvalt, me väldib ühekordseid esemeid  ja me hoiame neid endale vajalikke tarbeid võimalikult kaua  siis enda kasutuses. Ilm on polaarne. Nojah, eks ta on selline. Siin mere peal on kogu aeg selline ilm. Pead lihtsalt kohanema ja ja just. No vähemalt on jaa käia, juba vahepeal oli jää  nii libe, et ei saanud. Ei saanud enam, haakub ka ja just. Nii. Vahepeal oli tugevasti külma Ongi auk on siin? Peidus see on auk. Igavene jant nagu ka, et peab olema paras fanaatik,  et talvel ka seda kala käia siit jää alt taga ajamas. No pigem on see selline. Ma ei tea, väike haigus, mis haigus võiks ju kodus olla  talvel ja mõnusalt diivani peal, aga no midagi ajab välja. No ei saa, noh, ega see nüüd mingi kutselise kalapüük ei ole siin. Neli võrku siin jää all, et aga lihtsalt mingi hasart  ja põnevus ja saab käia, toimetada, võidelda siin loodus jõududega. Loodus kutsub ja just. Aitab, aga siia paneme. See on see nööri. Sa võtad selle. Võtad lumelabida? Ja siis lähme teise augu juurde. Nöör on selleks, et siis me paneme selle võrgu külge. Sellesama nööriga tõmbame uuesti võrgu pärast alla tagasi. Mis tunne on, kas tuleb kohe esimese võrgu peale kas  või üks kala? Tunne on hea, tuleb tunne, on hea, selge. Hea tuli, tunne oli hea, no näed, kohe. Kohe otsa peal. Näed jälle tuleb üks säinas. Jah, millegipärast on niimoodi, et see aasta on eriti kas on  mingi suurem hapnikupuudus jää all. Et kalad kipuvad kipuvad juba enne võrku ära surema,  sest et lõpused on tal vabad, ta saaks ujuda. Aga ei tea, mis tal. Seinast tuleb seal ikka siit. Nagu nagu ketti, noh, aga mis kala see on,  oh see ei ole säinas, see on, vimb. Selles mõttes vimb, on, ütleme ikkagi meil siin selline suht  haruldane kala, et meil eriti ei ole vimba. Et sul kohe hing hüppab sees. Mis ta tippab, aga ta on ikkagi noh, ütleme siin väga ei ole vim. Kunagi oli Hiiumaal ka palju vimba, aga,  aga nüüd on niimoodi ta ei ole nagu selline. Väga püügikala. Uue võrgupüügile, et niimoodi saabki uuesti võrgust ilusasti  jää alla nagu vaja, just. Ja kui sageli sa proovid, siis nüüd talvisel ajal siin  võrgul käia? No ütleme niimoodi, et kolm-neli päeva oleks selline  optimaalne vahe. Ja järgmine säina. Ja kohe veel järgmine. Et sul on ikka selline säina koht siin, no pigem pigem jah,  et siin on ikkagi talvel, jah, siin on rohkem seda säinast kui,  kui muud kala, et mul nagu säinaga on on oma diil,  et mul säinas kulub ikka härra. Kõik arvavad, et ta on selline suht selline prahi kala. Aga mina olen. Mina olen tast õppinud igasuguseid häid asju tegema,  väärindama teda ja, ja talvel on ta väga hea selline kala väärindada. Et nemad ongi need, kes sul seda võrku tagasi vee alla tõmbavad. Tahtsid eest ära viia. Tundub, et siis teine selline talvel sul siin põhi  domineeriv liik on haug ja ja säinas, haugi populatsioon on,  ütleme praegust Hiiumaa meres ikkagi on,  ütleme suhteliselt hea. Teda on. Teda ikka on siin. Ja ja talvel ka ta ikkagi mingil määral liigub. Ja ja. Tore on püüda No praegu on meil tekkinud viimastel aastatel väike probleem lestaga. Et lesta, kala on selline, mis, mida on nagu jäänud,  nagu näha, et on jäänud vähemaks suvel. Kui palju üldse Hiiumaal on selliseid kalureid,  kes võib öelda, et aasta ringi püüavad. No Hiiumaal on kutselisi kalureid palju aga ütleme noh,  võib-olla mingi viis, 60 kalurit, kes ikkagi on tõsisemalt noh,  ikkagi kevadel ja, ja sügisel püüavad. Ja talvel, ka või talvel, siis jääb neid järjest vähemaks. Talvel ikkagi saad käia ja saavad käia, jah,  talvel Hiiumaal eriti kalapüüki ei toimu. Siin on meie viga, on see, et meil on hästi madal meri siin. Väinameri küll külmub kõige kiiremini ära,  aga siin on noh, suht selline kolm-neli meetrit vett  ja see vesi jahtub nii ära, et see kala jääb nagu paikseks  ta eriti ei liigu. Räägitakse, et see rannakalandus Eestis on ikkagi  otsustavalt ja kindlalt hääbumas. Mis see mulje sinule kui seest vaatajale on? Ei no ma arvan, et ega ta ikkagi ei hääbu,  et. Minusuguseid haigeid inimesi on veel teisi,  et ega see rannakalandus sisuliselt selles mõttes ta ei hääbu. Aga ütleme nii, et kui tuleb palju igasuguseid piiranguid  veel kehtestatakse ja, ja ja ikkagi hakatakse seda nagu  koomale tõmbama, eks ta mingit mingi mingi jälje ikka jätab,  et kindlasti seltskond väheneb ja. Ja kõik sellised asjad, et ega ei ole ju lihtne töö ja. Ja, ja samamoodi nõuab hästi suuri investeeringuid tänapäeval,  et kõik püünised ja asjad on kallid ja kui  siis niimoodi ootamatult tulevad mingid sellised suuremad otsused,  et ei saa enam merele nende püünistega või midagi  mis on noh, investeeritud pikaajaliselt,  siis on see veel päris, mis valusad. Ütlen seda, kuidas kalamehed täpselt teavad kalurid  kus nende, see. Võrk on just. Sain pudeli kätte ja. Kopsuta. Kalda ääres on üllatavalt hea jah. Paljud kalurid kiruvad hülgeid, ütlevad,  et näed, et nahaalid tulevad, söövad otse mõrvas  või võrgust lausa. Täpselt nii ongi väga hästi, kus, kus ma kuulsin? Kaluritelt kuulsin. Nojah, ega nad ei ole nüüd minu lemmikud ka,  et nad on ikkagi ühed. Ikka väga tüütud tegelased, sellepärast et meri on ju suur  ja lai, hüljestel on tehtud lõputult lesilaid,  kohti, kus keegi ei tohi liikuda, keegi käia. Neil on suur meri käes, palju kalameres erinevaid kalu,  aga nad tulevad ikka kalurite käest neid neid ära võtma,  et nad muutuvad mugavaks, hoiavad kokku energiat,  vaatavad, et nii saab lihtsalt kaluri püünisest. Kas need hülged on siis konkreetselt mingit nii-öelda probleemisendid,  kes käivad sealt võrgust või mõrrast võtmas  või teevad terve kollektiiviga? No ei, ikkagi tervet kollektiivi ei tule,  nad on ikkagi natuke arglikud loomad, et seal on ikkagi  mingid teatud teatud liik, teatud kogus hülgeid,  mis tulevad lihtsama vastupanu teed, jäävad sinna mõrra juurde,  näevad, et sealt on kerge saaki saada ja need nagu jäävadki sinna,  nad ei lähe ära. Et üldiselt, ega siis, kui kõik hülged oleks seal,  siis siis ei saaks üldse enam kala püüda. Millest me rääkisime, aasta kala, selle aasta esimene siig  siit jääaugust nägi, siin ta on ja ilus,  et selles mõttes on see ikka vägev, et selline ilus suur siig. Mina nüüd hakkasin ka siia varu populatsiooni siiavarude  populatsioonile kaasa aitama. Otsustasin siin kolm aastat tagasi, et kuna ta on selline  häbar hämaras olukorras et hakkasin siiamaani inkubeerima,  nii et annab nagu loodusele ikka tagasi ka noh,  on elu jooksul teda välja püütud, võiks ju midagi tagasi  anda ja kuna varud on jutujärgu kehvas seisus,  siis proovin seda teha. Kui sa mulle jää peal rääkisid, et sa merisiia marja hautad  ega ei kujutanud ausalt öeldes ette, kuidas see täpselt käib. No vot niimoodi ta käibki. Mari võetakse, viljastatakse ja siis panen ta siia kannu. Ja nüüd ta talve läbi, mul siin kannus niimoodi valmib. Pöörlevad vaikselt, sellise vooluga saavad värske vesi,  hapnik, kõik on lisatud. Sellisel moel aprillikuus nendest marjateradest kooruvad  väikesed siiavastsed ja siis viib Imre nad juba oma mereelule. Mida sa siis nende täna püütud talvel püütud kaladega teed? No kõige lihtsam selline kala säinas, mis tast ikka,  muidu inimesed ei oska temaga väga midagi teha,  teeme tast velee, paneme kerge soolaga ja saabki väga hea  sellise soolakala. Praegu, kui me teeme filee, siis saame ta ju läbi  aklihamasina ajada, saab tast väga head kotletti teha,  tast saab väga palju asju, aga lihtsalt ongi selles,  et tuleb nagu tegeleda. Nonii palun maitse siis täna püütud säinast. Imeline. Tuleb lihtsalt julgelt proovida, väga head maitsed,  säinas maitseb väga hästi. Värske kala maitseb väga hästi. Nii on. Meduusid on maakeral elavatest loomaliikidest ühed vanemad  vaatamata oma primitiivsusele või siis just tänu sellele on  nad suutnud maailma meres vastu pidada enam kui 500 miljonit aastat. Teadaolevalt on neid praegu meie ookeanides  ja meredes umbes tuhatkond liiki. Mõningaid nendest on mul õnnestunud oma silmaga näha  sukeldumist l troopilistes vetes. Aga õnneks on ka neid, kellega ma mitte kunagi kohtunud pole  sest mitte kõik need uusid ei ole inimesele  nii ohutud kui meie oma Läänemeres elav liik,  ladinakeelse nimetusega aurelia aurita. Eesti keeles on ta teaduslik nimi meririst,  aga rahvas kutsub teda enamasti millimallikaks. Augustis-septembris, kui merevesi on piisavalt soojenenud,  jõuab meriristi elutsükkel staadiumisse,  kus ta on inimsilmale vabalt nähtav. Väikese taldrikumõõtu sültja, solend. Öeldakse, et suve lõpupoole nad tulevad meie randadesse,  aga see pole päris täpne. Tegelikult on sel ajal sagedased läänetuuled,  need, mis ajavad millimallikaid tuhandete kaupa kalda  lähedasse vette. Kui meres on hoovus või tugevamad lained on selgelt näha,  et meriristi iseenda liikumist ei kontrolli. Oma kaussjad keha rütmiliselt kokku tõmmates suudab ta  läbida vaid lühikesi vahemaid. Tegelikult suunduvad nad ikkagi sinna, kuhu vesi neid kannab. Ise saavad need uusid kontrollida ainult seda,  et nad ei satuks liiga lähedale veepinnale,  kus lained nende õrna keha liigselt räsida võiks. Meriristil puuduvad tavapärased seedeorganid söömine  ja kehale mittevajalike ainete väljutamine toimuvad sama  avause kaudu. Toitub ta planktonist ja teistest tillukestest vees  elavatest organismidest. Samuti puudub millimallika aju. Küll aga katab koguda keha närvisüsteemi,  mis annab võimaluse tajuda valguse suunda,  ümbritseva vee liikumist ja võimalikke lähenevaid ohte. Kuigi tundub, et 95 protsendi ulatuses veest koosnev  tarretiselaadne meduus ei peaks saakloomana mitte kellelegi  huvi pakkuma on siiski mitmeid veeelanikke,  kes temast huvitatud on. Uuringud näitavad, et meduusid võivad sisaldada rasvhappeid,  mis mõnede loomade jaoks on väga olulised. Enesekaitseks on meduusidel kõrverakud, mis üksikute liikide  puhul võivad eluohtlikud olla. Isegi inimesele. Eesti vetes elaval meriristil on ka olemas needsamad  kõrverakud aga neist sisalduv mürk on väga nõrk  ja üldjuhul tervele inimesele mitte mingit mõju ei avalda. Sügisel rannale õhutud metuusidele kaasa tundma ei pea. Selleks ajaks on neil järgmisele põlvkonnale juba alus  pandud ja kaldalähedases vees oma maise teekonna lõpetamine  on üks osa nende loomulikust elutsüklist. Ja mis veel, praeguseks on viiel meduusi liigil,  kellest üheks on ka meie vete meririst avastatud hämmasta,  seda võime, mida võib lihtsustatult nimetada surematuseks. Nimelt on leitud, et kui meduus pärast suremist vajub  merepõhja ja ta keha hakkab seal lagunema,  siis osad tema rakud võivad ümber grupeeruda selliselt,  et tekib uuesti polüüp ehk meduusi, varasem arengujärk,  millest hiljem areneb jälle täiskasvanud meduus kujul,  mida me oleme harjunud oma silmaga meres nägema. Ja nii üha uuesti ja uuesti kuni aegade lõpuni.
