Selleks, et Mirkko projektiga alustada ja litsentsilepinguid sõlmida,
eraldas kultuuriministeerium eelmisel aastal 150000 eurot,
käesoleval aastal lisandus sellele 200000 eurot,
ütles Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.
Mirkko platvormi saab kasutada nii telefoni,
tahvelarvuti kui arvutiga.
Korraga tohib laenutada viis väljaannet,
seda kolmeks nädalaks. Siis kustub teos automaatselt seadme sära.
Soovi korral sama teost uuesti laenutada tuleb oodata 24 tundi,
rääkis Andresoo.
Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juht Kairi Felt selgitas,
et väljaandeid hakkab platvormile pidevalt juurde lisanduma.
Praeguseks on neid soetatud üle 3000, kirjeldab,
milline valik lugejale avaneb. Tee laenutas platvormil ilukirjandust peaks olema meil 60
protsenti väljaannetest ja viis protsenti on sellest siis
laste ja noortekirjad teatmekirjandust 15 protsenti,
Aime ja tarbekirjandust 18 protsenti ja teaduskirjandust
siis ligi seitse protsenti on ka siis selliseid e-raamatuid,
mida me oleme juba varasemalt teinud Kultuuriministeeriumi finantseerimisel.
Need on siis digitaalarhiivist Igar kättesaadavad,
kohustusliku koolikirjanduse väljaanded. Teadus- ja õppematerjalide kogumine Mirko keskkonda on
Andresoo hinnangul oluline eesmärk, nii oleks õpilastel
tulevikus olemas kasulik õppematerjalide kogu
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm selgitas,
kuidas kompenseeritakse autoreid e-väljaannete puhul. Riiklikule e laenutusplatvormile, mis on Mirkko teenuse
keskkonnas on ostetud ja hakatakse ostma e-raamatute litsentse.
Litsentsi soetamise käigus räägitakse toriga
või siis e-raamatuvahendajaga läbi.
Milline on väljaande hind, milline on laenutuskordade arv,
et kas see on siis 10 või 20 laenutuskorda,
mitu litsentsi korraga soetatakse?
