Hei, kätte on jõudnud neljapäev ning aeg on asuda  selle nädala viimast nuvat vaatama. Täna saates Gustav riietub tuukriks, saame teada,  kas siilidel on valus sünnitada ja vaatame uut muistendida. Teevad tuukrid mereväes ja kas nende varustust on raske  selga panna. Seda käis Gustav mereväes uurimas. Tulnud Eesti mereväe tuukrijaama, kuhu inimesi iga päev ei lubata. Lähme vaatame, mida nad siin teevad. Tere, mida tuukrid mereääres teevad? Tere, tuukrid siis mereväes, teevad veealuseid töid  ja meie eesmärk on siis Eesti mere puhastamine lõhkekehadest. Mis varustust on tuukril vaja? Meil on tarvis mitmeid varustuselemente võime alustada  siis lestadest, eks ju, et lestadega on kõvasti kergem vee  all ujuda. Siis on muidugi ka meil siin, et meil käed ära ei külmuks,  eks ju, meil siin balti meri küllaltki külm head  neopüreekindad hoiavad käed soojas siis väga oluline on  sukeldumise nii-öelda kompuuterkell, mis annab meile  informatsiooni sügavustest ja aegadest siis muidugi teatud  sügavusel juba rohkem kui 30 meetri sügavusel läheb kole pimedaks,  selle jaoks me kasutame taskulampi. Ja siis muidugi on väga oluline ka nuga,  et teatud momentidel võib näiteks tuuker kinni jääda  kalavõrkudesse siis esmane, kõige kiirem variant ennast  sellest päästa siis ongi kasutada nuga lõigata ennast vabaks,  siin on kahes erinevas variandis siis sukeldumisvarustust,  mõlematel on sellised täis näomaskid, et nägu on täiesti kaetud,  väga mugavad on, need nägu ei külmeta. Ja siin on väga mugav selline aparaat, millega saab vee all  siis enda liikumist kergendada, kui ei viitsi väga palju  jalgadele nii-öelda tööd anda, siis paned  selle mootori tööle ja sellega vuristad ringi. Kuidas tuukriks saadakse? Tuukriks saadakse siis nii, et kõigepealt pead läbi ma ajateenistuse,  seejärel saab tulla meie juurde katsetele  ja siis lähed Läti kooli. Ja katsetel pead sa siis läbima kõigepealt viie kilomeetri  jooksu lõuatõmbed, kätekõverdused ja siis  ka lisaks basseini, ujumise ja sellele lisandub  siis natuke veealuseid, trikke ja niuguseid tegevusi,  mis sa vee all tegema pead, et siis on kõik hästi,  mis on kõige keerulisem töö olnud, mida sa oled pidanud tegema? Neid on suht raske välja tuua, aga näiteks mõned põnevamad  tööd on näiteks keset Soome lahti. Et. Siis suure laeva siis mootorist või siis vabandust  propellerist siis. Suurte köite väljalõikamine keset detsembrikuud  siis kindlasti on. Ma arvan, et väga niisugune stressi pakkuv olukord on see,  kui sa pead sukelduma lõhkekeha peale mille  nii öelda potentsiaalne ohutase on kõrgem kui kui tavaliselt  ehk siis et kui sa ei saa absoluutselt 100 protsenti kindel  olla selles, et kas ta on ohutu või mitte. See kõik tundub päris raske, palju see üldse kaalub? No see tõesti on ka päris raske, aga äkki proovid  siis saad kohe ise teada. Nonii teeme siis algul kõhukrõpsu lahti. Nii tõstame ta püsti ja nüüd paned selga nagu koolikoti,  noh, sellise raskemat sorti koolikoti siis. Väga raske liigata. Okei, ma mõtlesin liigata Tuleb nüüd õhku ka peale jah? Päris hea, eks ju, töötab. Vot nii raske on see aparaat, eks ju, ja  siis kui sukelduma on minek, siis läheb veel see lisaraskus,  see on 14 kilo. Et siis. Küllaltki raske. Alguses, kui ma panin selle maski pähe, siis ma mõtlesin,  et kas seal ongi nagunii raske hingata aga  siis pandi õnneks need tangid pandi käima  ja siis ma sain aru, et okei, siin on ikka võimalik hingata. Noh, praegu siin maa peal, eks ju, see varustus tundub raske,  aga nagu me teame, kui me lähme vette, siis paljud asjad  muutuvad imekergeks. Sama asi toimub ka sellega, et lõpuks, kui sa vette saad,  siis seal on juba päris mõnus. Millised teie tööpäevad välja näevad? Ma arvan, et meie tööpäevad on väga erinevad,  et ütleme, enamus osa aastast küll me tuleme hommikul  kaheksas kenasti tööle ja lähme samamoodi koju nagu keskmine  kontoritöö inimene ja teeme oma päevas ainult treening,  sukeldumise, aga ka suure osa oma ajast veedame  siis mere peal laevadega ja siis välislähetustes Kui palju te enda tööks peate treenima? Ma arvan, et see on väga suhteline, et nagu ma aru saan,  siis sina oled ka pikalt juba judo ga tegelenud,  et tihtipeale poisid, kes tulevad kaitseväkke väga heas  füüsilises vormis, ei peagi väga palju vaeva nägema. Aga jällegi, kui arvestada keskmise Eesti inimesega,  siis see lävend on väga-väga kõrge, et saavutada see füüsis ja. Mul kindlat numbrit seal öelda ei ole, aga ma ütleksin,  et vähemalt viis tundi nädalas võiks ikka trenni teha. Siin on siis ülikond, kahjuks sinu suurust ei ole,  täpselt, et annan enda oma. Aga vaatame, äkki äkki sobib täitsa. Kas sellise kostüümiga võib siis iga ilmaga käia ära? See on kuiv ülikond, see hoiab nii-öelda kere täiesti  kuivana ja siia ideaalis, kui on veel päris külm,  siis me paneme siia veel sooja voodri ka alla. Ma panen natuke siia talki ka, siis läheb ta nagu libedamalt. Võta üks hea kopsumaht nagu õhku, sest korraks ta võib  natukene suruda sul hingamist. Väga hea. Nii. Ja kuule, kui juba nii kaugel, siis ma juba panen luku kinni ka,  et siis siis oled nagu valmis minema põhimõtteliselt vette. Mitte küll sukelduma, aga sellega on nagu täitsa mõnus  ka talvel lihtsalt ulpida, nagu hüljes. No seda oli küll pea peale päris raske panna  ja mul tuli, ma nägin seal päris napakas  ka välja. Aga mis masin see üldse seal on? See on parakamber. Seal me saame ravida tuukreid, juhul kui neil on tekkinud  siis rõhust tingitud. Haigused või kesoontõved, eks ju, et siis me paneme tuukri  sinna sisse ja paneme nii-öelda selle kambri rõhu alla,  ehk siis imiteerime seda rõhku, mis oleks nagu  ka merepõhjas. Aga mis haigusi sa võid siis merest saada? No merest võib saada siis nii-öelda rõhust tingitud haigusi,  et kui me veedame pikalt aega rõhu all ja hingame õhku,  mis on rõhu all, siis meie vereringlusesse ladestub  nii-öelda lämmastiku. Ja kui me seda gaasi ei suuda piisavalt siis välja hingata,  vaid tuleme liiga kiiresti üles, siis tekibki meile,  kes soontõbi barokambri siis sukeldumine on  ka üks osa tuukrikatsetest, tuuker viiakse 18 meetri  sügavusele ja eelkõige selle käigus siis kontrollitakse,  kas inimene on võimeline tasakaalustama oma kõrvu. Võibolla olete seda tundnud lennates, kus toimub rõhumuutus. Et sama asi toimub ka siis rõhu all kambris. Aga kaua siin tavaliselt ollakse? No see oleneb kõik vigastuse tõsidusest,  aga meil on kindlad nii-öelda ravitabelid,  mille järgi me siis otsustame, et need võivad olla kuni  kaheksa tunni pikkused isegi. Aga kaua siin siis tuukrikatsetel ollakse? Umbes 10 minutit, et minnakse 18 meetri sügavusele  ja siis tullakse vaikselt üles, mis tunne on vee all olla? Vee all olemine, ma arvan, et see annab paljudele inimestele  väga erinevaid tundeid, aga natuke selline tunne,  nagu sa oleksid kosmoses. Sest see olek on hästi-hästi-hästi rahulik  ja hästi hästi selline. Aeglaselt kulgev moment. Kohe saame teada, kas siiliemal on valus okalisi siili  beebisid sünnitada. Tere, Maarja, tere klaus, siilil on hästi teravad okkad. Et kas tal sünnitamisel valus ei ole. Eks see sünnitamine on kõikidel loomadel selline ikkagi nagu  pingutust nõudev protsess, aga ega ta siilil ei olegi eriti  palju hirmsam kui mõnel teisel loomal, sellepärast et kui  siilipojad sünnivad, siis neil on küll sellised okkaalged olemas,  aga nad on kõik hästi-hästi pehmed ja siilipojakesed on  sellised väiksed roosad, tombud ja vägagi vägagi  voolujoonelised ja need okkad, mis nende seljast välja  hakkavad kasvama. Need lahkavad nagu selliseks tugevamaks ja teravamaks minema  alles pärast sündi, nii et kõigepealt ja siili ema,  mitu poega sünnitab ära. Ta ta harilikult jah, saab ikka kohe isegi kaks,  kolm mõnikord neli poega. Et see kõik kulgeb tal üsna nagu ludinal ikkagi  ja siis juba järgmisel päeval on okkad natukene kangemad  ja nii edasi, kuni lõpuks, kui siil saab sellise  täiskasvanulikuma ilme, siis tal on juba täitsa palju täitsa  sama teravad okkad kui, kui tema vanematel  ja miks neid vaja on, on sellepärast, et kui siil on ema kõhus,  siis ükski kiskja teda ei ohusta. Keegi teda ei, ei hirmuta, aga nii kui ta sealt väljub,  nii kui ta on sündinud siis on ju hästi palju ohtusid  maailmas ja siis on vaja ruttu-ruttu hakata okkaid jälle  teravamaks tegema. Aga on mõned loomad veel, kelle lapsed on sellised,  noh ütleme siis, mugavad sünnitused näiteks kängurul on känguru,  pojakene imetillukene, kui ta sünnib, ta on praktiliselt loode,  ta on ainult umbes kuu aega kõhus ja siis ta on niisugune  tilluke loode, kes vupsab välja ja siis roomab tema kõhukotti,  tead küll, neil on selline nagu väikene tasku kõhu peal. Ja siis ta roomab sinna sisse ja siis palju kauem,  kui ta oli kõhus, on ta selles kotis ja imeb seal piima  ja kasvab ja areneb ja isegi kui ta on juba päris mitu kuud  vana ja hüppab ringi, siis ta ikka üritab sinna sisse tagasi pugeda,  et selliseid naljakaid videoid on näha, kus mõnikord see  väikene känguru on juba peaaegu sama suur kui ema,  aga ikka tahab sinna kotti tagasi minna,  aga, aga Eestis samamoodi näiteks Eestis pruunkaru,  tema poeg on ka väga väike, kui sa mõtled,  karu ise on tohutult suur, mitusada kilo inimesest palju suurem,  on ju. Aga karupoeg, kes sünnib, on imetillukene,  et kui inimese laps on näiteks kolm ja pool kilo  siis karulaps on sündides pool kilo, on näiteks seitse korda vähem. Ja siis nemad on ka seal, karukoopas sünnivad ära  ja siis ka imevad piima ja magavad paar kuud  ja kui nad tulevad lõpuks siis koopast välja kevadel,  et siis nad on juba mõmmikute moodi ja silmad lahti  ja teevad naljakaid hääli. Ja lõpetuseks veel uut Eesti muusikat. Aitäh vaatamast ongi selleks nädalaks kõik. Ootame tagasi juba esmaspäeval ning nautige nädalavahetust Tšau.
