Kui šaakal tuvastati Eestis 2013. aastal,
siis tõenäoliselt oli esimene pesakond siin olemas juba
aasta või paar varem.
Tänaseks võib Eestis olla umbes 25 pesakonda,
jätkab keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist
Peep Männil. Piki läänerannikut on ta levinud ja lisaks on siis Vormsi
saarel Saare ja Muhumaal Hiiumaal ei ole veel teada,
tuvastatud ei ole, põhjarannikul on, aga noh,
seal ei ole teada pesakondi ja Peipsi järve ääres seal
Piirissaare juures on siis olnud ka juba mitu aastat järjest
niuke väike lokaalpopulatsioon. Sotsiaalmeedias levivad aeg-ajalt teated,
et šaakali märgatud asulates üks asula, kus levivad kuuldused,
et seal tegutsevad šaakalid on Lihula.
Lihula peatänava ääres elav pere kahtlustab,
et nende aias murdis kitse just šaakal.
Peep Männili sõnul ei ole tal Lihula juhtumi kohta infot,
aga šaakali ei saa välistada, kui metskits oli varem
vigastatud või haige. Aga seda võis teha ka mõni hulkuv koer.
Perekond põld peab kaudse info põhjal võimalikuks.
Šaakali jätkab Lihula elanik Maret põld. Meil siinsamas selle maja taga on üks selline kahekordne
elumaja seal taga räägivad, et uluvad ja ragistavad
aeg-ajalt ja emal siin õde elab üle tee ja tema ütles,
et nägi täitsa, kuidas ta üle tee jooksis sinna vana
apteegiaeda jooksis. Lihula jahiseltsi esindaja Toomas Laos ütles,
et nende jahipiirkonnas pole loomapidajad šaakali kahju kandnud,
sest seal on lambaid vähe.
Rohkem pidi šaakali olema naaberjahiseltside aladel Matsalu
lahe piirkonnas. Meil on nagu väga palju ei ole nii läbi,
jooksevad küttinud, oleme neid siin viimase kolme-nelja
aasta jooksul viis tükki.
Ja üks on auto alla jäänud. Keskkonnaameti andmetel kütiti Eestis mullu märtsist
tänaseni 19 šaakalit, kuid sügisest veebruari lõpuni kestev
jahiaeg on veel pooleli.
Aasta varem kütiti Eestis 60 isendit.
Riik ei kompenseeri šaakali kahjusid, sest tema puhul ei ole
piiratud küttimismaht Egala.
See võib olla põhjuseks, miks mullu tuli vaid mõni kahjuteade.
