Vikerraadio kuula rändajat, rännakud Põhja-Euroopas
ja Lõuna-Ameerikas. Rändame koos Henryga. Relvaga. Kuula rändajat. Te kuulete Viker raadio avalikku salvestust,
mis toimus eelmisel aastal kaheksandal detsembril
rahvusringhäälingu uudistemaja esimeses stuudios
ja mis oli pühendatud Islandi saare loodusele
ja rahvale.
Ja see tänane saade on õigupoolest avaliku salvestuse teine osa,
kus ma vastasin saali kogunenud kuulajate küsimustele.
Ja sissejuhatuseks kõlab sellel saatel eks islandikeelne laul. Ja seda laulab Islandi vist rahvusvaheliselt kõige tuntum ansambel,
selle nimeks Kaleo ja nemad lauladest kenast paigast
Põhja-Islandil paiga nimeks vaglaskogur ja Islandastel
meeldib väga sealkandis vabal ajal ringi rännata
ja matkata sest seal on vahvaid mägesid,
see jõgesid, järvi, metsi ja just seal metsi palju on.
See on islamlaste jaoks eriti ligi tõmbav,
sest see meenutab neile väga kaugeid aegu kuskil tuhatkond
aastat tagasi, kui alles viikingid hakkasid asustama
Islandit ja neil aegadel oli Island Till metsa päris palju, hilisematel sajanditel raiuti kõik
need metsad maha ja just sellepärast, et neid nii vähe
järele igatsevad islandlased väga oma metsi taga
ja need sellele laululõigule järgnevad siis kohe küsimused
ja vastused Islandi kohta. Nii ja nüüd on siis vestluse aeg ja teie küsimuste aeg
ja tere. Kas Islandil on sama nagu vigingitele matus,
Se surnumatus? Neil oli omal ajal ikkagi põletusmatused sel ajal,
kui nad seal 1000 aastat tagasi elasid, aga,
aga praegusel ajal on nende matusekombed üsnagi sarnased
meie omadele, et põhiliselt kremeerimine ikkagi tuvastamine.
Et see on, see on üsna meil Eestile ja muule Euroopale sarnane. Et kui su Rumbes koer välja näeb, Islandi lambakoer? Islandi lambakoer on no noh, ta on, ta on umbes ütleme,
spanneli suurune aga tal on lühemad jalad,
pisikene koer ja tal on hästi pikad karvad.
Ja ta on ülimalt elava loomuga ja hästi sõbralik
ja tema ametlik nimi, selle koeratõu ametlik nimi on Islandi lambakoer.
Ääretult kallis koeratõug. Ka üks väike küsimus, kuidas Islandil selle rahva iibega on,
kas see on liiga palju või liiga vähe? Jana jämedas joones on ikkagi niimoodi, et tänapäeval on see
iive seal natukene suurem kui Eestis aga mitte väga palju suurem.
Ja linnainimeste peredes on nagu lapsi vähem mainimiste
peredes on rohkem.
Nii et kokkuvõttes võib öelda, et, et nad just välja surema
ei hakka. Aga tegelikult võiks olla seejärelkasv suurem.
Kokkuvõttes Islandi rahvastik on kasvanud viimase sajandi
jooksul ühe kolmandiku võrra ja see on siis migrantide arvel. Sest Islandile on tulnud väga palju eri Euroopa maadest inimesi.
Ja nagu see on hea viktoriiniküsimus.
Et milline rahvas on Islandaste järel arvukuselt teine
rahvas sellel saarel ütlen ise ka vastase,
need poolakad, poolakaid on tohutu palju Islandil.
Ja loomulikult on nad tulnud sinna hea elu pärast.
Jaa, islandlased suhtuvad nendesse leplikult,
nad, nad ei ole tõrjua suhtumisega sest töökäsi on igal pool tarvis. Aga mingil kombel muidugi on nad mures selle pärast,
et et see islamipärimus ja traditsioon et see nüüd siis nagu
ei muutuks mingiks segakultuuriks, et see islandi kultuur
ikka säiliks, selle võrra on nad on nad mures,
aga aga jämedas joones neil niisugust tõsist probleemi
immigrantidega nende endi jaoks ei ole.
Aga kui meie eestlastena mõtleme, et meil tuleks juurde migrante,
kes on siis üks kolmandik kogu meie riigi kodanike arvust,
siis me muutuksime väga murelikuks, aga islandlased seda
asja nii murelikult ei võta. Ja üldiselt on niimoodi, et islandi kodakondsust saada ei
ole üldse kerge.
Et sa võid sinna tulla tööle aga kodakondsuse saamiseks sa
pead elama seal palju, palju pikki aastaid,
enne kui sa üldse seda taotlema hakata.
Nii et jah, see Islandlaste rahvastik on tõesti viimase
sajandiga väga tugevasti muutunud. Et mitu vulkaani on Islandil kokku? Islandil on kokku 130 vulkaaniringis ja nendest mitukümmend
on pidevalt toimivas.
Et mõned nagu uinuvad, nende asemele tulevad uued.
Aga kokku on ja 130, nii et ma arvan, et ei ole ühtegi inimest,
kes oleks kõik need läbi käinud, neid on lihtsalt liiga palju. Kuidas vanasti käidi polaarhaid püüdmas seal hästi,
vanasti jäädi ja Island inimesed pidid nälgima
või nagu sa ütlesid? Ja see oli niimoodi, et mehed läksid niisuguste suurte
paatidega külmal ajal nii kaugele, kui andis,
kuni jää vastu tuli.
Mõnikord läksid lausa Gröönimaa rannikuni välja mitmesaja
kilomeetri kaugusele.
Ja polaarhai püüdmine käis siis niimoodi,
et jää, siis raiuti auk ja lasti sissesugune peaaegu et köis,
mille otsas oli hästi jäme konks ja konksu otsas oli roiskunud,
haisev liha. Ja polaarhai on üsna niukene nüri olevus,
ta liigub pööraselt aeglaselt vee all.
No aga mõistlik ka sellepärast, et see arktilise tweet külm,
eks ole. Vesi, noh, veri ei liigu soontes lihtsalt ringide
liigubki aeglaselt ja tema põhitoit on igasugused surnud
olendid või, või laibad.
Ja sellest ta ennast elatab, ta on pidevalt näljas
ja tema haistmine on erakordselt tugev. Nii et ta tajub seda vee all raipelõhna mitme kilomeetri kaugusele.
Ja siis ta lihtsalt tooleb, tal on tohutu suured lõuad,
ta näeb ise välja nagu mingisugune ulmefilmi õudusmonstrum.
Hästi kole on ta välimuselt ja siis ta lihtsalt võtab
tuimalt ja neelab selle lihatüki koos konksuga alla
ja siis hakatakse teda üliaeglaselt sikutama sealt välja.
Aga kiiret ei ole, sellepärast et kuskil ta minna ei saa.
Ja ta on hästi raske, kaalub palju aga lõppude lõpuks
suudetakse ta sinna jääaugu äärde välja tirida
ja ongi käes, nii et iga päev niisugust saaki ei saadud. Aga kui korra juba ühe niukse polaarhai kätte saad?
Noh, ta on ikka mitme meetri pikkune, siis oledki juba võidumees.
Valmis. Üks selline küsimus.
Kas issi landis, nemad seda kella ka keeravad või?
Või nad ei taha rumalust teha nagu meie. Minu teada nad ei keera.
Et nad ju Euroopa liitu ei kuulu ja elavad seal oma aja järgi.
Et minu teada ei, nad seda, seda rumalust ei tee.
Kas Islandil on suve ja talvevahe ka, paistab kogu aeg
roheline olema.
Kuidas nad erinevad Islandi ilm talvel ja suvel on alati niiske,
eriti just seal Islandi lõunaosas.
Ja teisest küljest suved on suhteliselt jahedad,
näiteks minu suvekogemus Islandil keset suve on umbes
niimoodi 12 13 kraadi, see on täiesti normaalne suveilm. Ja teisest küljest talvel nagu sellist tõsist pakast,
mitte kunagi ei ole õietise polaarjoon ju läheb Islandi
saarest natukene põhja poolt mööda, nii et ta tegelikult ei
jäägi nagu päris ametlikku Arktika piirkonda see Islandi
saar ja talvisel ajal on seal suhteliselt mahe temperatuur,
sellepärast et ümberringi on ookean.
Ja ookean on suvel endasse kogunud palju soojust
ja selle tõttu ei ole seal kõva pakast. Et kui noh, mõnedel kordadel ja kuskil mägedes niukses eraku
talus ma olin, mis asub kuskil poole kilomeetri kõrgusel
merepinnast ja merest kaugel seal nad ütlesid küll,
et neil on läinud seal mõnikord isegi miinus 20 kraadi peale.
Aga enamik Islandi lasi elavad ranniku ääres
ja nende talv on niiske, aga mitte külm ja suvi samamoodi niiske.
Ja on suht jahe. Mul on üks küsimus Islandi tänapäeva elamute kohta.
Need paistavad nagu oleks laudis seal praegu just pilt tuli välja,
aga mulle on räägitud, et see ei ole mitte laudis,
et see on mingi tehismaterjal või, või metall lausa
või teatas vastata. Ja vot see maja, meil on siin pilt parajasti ees,
ta on kaetud plekiga ja see on niisugune nagu volditud plekk,
nii et vertikaalselt nagu voldiline.
Ja see on selleks, et kaitsta vihmade lume
ja tugevate tormide eest seda maja järgmisi kihte.
Ja selle pleki all on siis väga korralikud soojustusisolatsioonid.
Hästi paksud aknad on vähemalt kahe klaasilised,
mõnikord ka kolme klaasilised. Nii et need majad on, on väga hästi soojustatud,
aga väljast on väga kummalised just linnamajad seanud
linnades maal on teistmoodi, aga linnades on nad just kaetud
plekiga ja see on just nende tugevate tuulte
ja ja vihmavalingute vastu. Ja võib-olla teine küsimus veel ka, kui tohib.
Islandi ja Fääri saared, kui te natukene võrdleksite neid lühidalt. No Islandi ja Fääri saared on tõesti nagu õde
ja vend, et nende ütleme, kultuur on, on väga sarnane
ja ka nende loodus on väga sarnane selles mõttes,
et kummalgi praktiliselt metsa ei ole.
Ja mõlema saare inimesed elatuvad palju kaladest
ja Fääri saarte inimeste pärimus on on äärmiselt sarnane
islandi omadele.
Ainult et Island asub veelgi kaugemal Euroopast kui Fääri
saared ja selle tõttu väärid on rohkem mõjutatud ka Euroopa
mandri rahvaste kultuurist. Islamlastel on see säilinud nagu algupärase manaa
ja seda Vikingi elementi on Islandi pärimuses rohkem kui
Fääri pärimuses. Mul on selline küsimus, et mitu kilomeetrit jääd on Islandi
ümbrus kokku nagu enam-vähem. Islandi ümbruses on lugu niimoodi, et ega seal kummaline küll,
aga Islandi läänerannik ja lõunarannik on talvisel ajal
enamasti jäävabad sest sinna ei ei tule ükski arktiline.
Külm hoovus ja laevatatav on Islandi rannik nii lõuna- kui
lääne poolelt ka talvisel ajal põhja pool on teisiti,
põhjapoolelt tulevad need artilised nagu hoovused
ja sealt tuleb ka jää, aga see jää ei ole selline,
et ta Lausaliselt kataks ookeani ka Islandi põhjarannikul
vaid need jäätükid ja mõnikord ka jäämäed hulbivad põhja
poolt Islandi rannikule. Nii et selliste lauspüsivat jääd Islandi rannikul mitte
kusagil ei ole.
Aga põhja poolt nende jäätükkidega mõnikord tulevad siis ka
kohale jääkarud, keda Islandil üldiselt ei ole.
Ja teatavasti paljudes maades on jääkaru looduskaitse all.
Aga kuna Islandil ei ole ühtegi suurt kiskjat,
siis nende põline seadus on selline, et jääkarudel ei lasta
Islandil elada, nii et kui mõni selle jääga sinna satub,
siis jahimehed igal juhul likvideerivate. Et selline küsimus, kui lõpuks hakkab see polaarhailiha väga
haisema haisev rohkem kui see kalakonserv,
mis väga palju haiseb see rootsikalakonserv,
mis väga haiseb.
Komnes rohkem haiseb. Ja see rootsi hapukalaga on ta tõesti võrreldav,
et see hais on-ga võrreldav.
Ja muide, see rootsi hapu kala on ju ka ajalooliselt samadel
põhjustel kunagi välja mõeldud, et selline poolroiskunud
liha hiilib teatud nippe kasutades palju,
kuid aga nüüd see hakarl ehk polaarhailiha on ikka märksa vängem.
Nii et Reykjavikis näiteks on korrusmajades keelatud sellest
polaarhailihast toidu valmistamine, et ülejäänud maja
elanikud ei peaks kannatama selle jubeda haisu käes. Nii et see on tõesti vängem, kui see rootsi hapu kala Venemaad nemad valisid omavahelise kohtumise kohaks Reykjaviki.
Miks just selle, see oli kõige ohutum koht. Ja see oli vägagi kaalutled neetud paik sest juba kui me
rääkisime siin saates sellest, et Island asub täpselt
Ameerika ja Euroopa vahepeal see on nagu looduslooline seletus,
aga, aga kultuuriliselt on Island olnud viimasel sajandil
väga tihti erinevate maailma konfliktipoolte lepitaja
või siis kohtumispaik, et see ei olnud sugugi ainus,
vaid neid on olnud enne ja pärast.
Et Island on niukene, tüüpiline paik maailma rahu sobitamiseks. Ja Island on selles mõttes ka ju väga huvitav riik,
eks ole. Et paljudel kordadel on ta tunnustanud mõnda uut riiki,
mis on sündinud kõige esimesena maailmas
ja niimoodi on see olnud ka Eestiga ja mitte ainult Eestiga,
vaid ka teistega, sest Island on selles mõttes poliitiliselt,
ta saab olla hästi paindlik, see, nende rahvas on nii väike
ja need poliitikud saavad teha väga kiireid
ja julgeid otsuseid võrreldes mõne väga suure riigi poliitikutega,
nii et nad ongi noh, maailmakuulsad selle poolest,
et nad sarnaseid kohtumisi on korraldanud,
nagu oli Reagani ja Gorbatšovi vahel. Kuidas on Islandil usk teostub, et nüüd,
kui seal on palju poolakaid, siis peaks meil seal hakkama
katoliku usk levima.
Aga mis oli nende põhiuskumus, kus liini pidi?
Nemad läksid? Kõik põhjaks on olnud ikkagi see, eks ole,
see viikingi looduse usund, mille kilde on neil siiamaani
elavana alles.
Aga tegelikult see põhiline on ikkagi olnud luterlus
ja luterlus ongi see, see põhiusk, poolakad on tõesti
ehitanud sinnaga katoliiklikke kirikuid.
Ja huvitaval kombel on ka Islandastel endil katoliiklikke kirikuid,
sest sel ajal, kui toimus Euroopas reformatsioon siis
islandlased ju enne seda, nii nagu mujal Euroopas olid
katoliiklased ja nad sugugi ei kiirustanud selle luterluse
vastuvõtmisega ja venitasid sellega mitu sajandit. Nii et praegusel ajal on seal küll ikka esikohal luterlus.
Aga Islandaste põliseid katoliiklikke kirikuid on ka
siin-seal järel.
Aga veel lisaks sellele täienduseks, et on vägagi
populaarseks läinud just noore põlvkonna hulgas siis
viikingi muinasusu elustamine ja on olemas ka juba
niisugused viikingite pühapaigad, mis on loodud nagu uuesti
kunstlikult ja noored on just väga sisse võetud sellest
muistsest Vikingi usust ja püüavad seda elustada. Mul oleks ka üks küsimus, et kui Island on suur
ja ilus looduslik maa, kus on turism, kas seal arvestatakse
ka mingisugust tööstus, kui on nii odav elekter? Ja see on tõesti niimoodi ja üks eriline tööstusharu on seal
päris tõsiselt nagu toimimas.
Ja see on alumiiniumitööstus.
Sest alumiinium teatavasti on selline maavara,
mille maak on niisugune, et seal on seda alumiiniumi väga
vähe sees ja selleks, et sealt kätte saada seda puhast
alumiiniumi on vaja tekitada pikaks ajaks väga suur kuumus.
Kuumuse tekitamiseks on vaja elektrit ja selle tõttu maagist
alumiiniumi eraldamine. Selle omahind on äärmiselt kallis igal pool mujal.
Ma just tulin praegu näiteks surinamest Lõuna-Ameerikas,
seal oli just nii, et seal seda alumiiniumimaaki on väga
palju aga elektrit kulub nii palju selle alumiiniumi tootmiseks,
et see ikkagi tööstus läks seal pankrotti.
Islandil on niimoodi, et see alumiiniumi maak tuuakse
hiigelsuurte laevadega üle ookeani kohale.
Kohapeal on elekter nii odav, et seal siis eraldataksegi see
alumiinium ja viiakse jälle kusagile mujale maailma. Ja kogu see tööstuskokkuvõttes tasub ennast ära.
See on väga kummaline, kui mõelda, et maagi vead laevadega
kohale üle ookeani aga seal see toimib.
Alumiiniumitehaseid on siin ja seal ja Island lastele endile
see asi üldse ei meeldi, sest alumiiniumitööstus on ikkagi
ka looduse saastaja.
Ja nad püüavad seal küll hästi vähe seda reostust tekitada
aga kokkuvõttes on ta nagu mingi võõrkeha Islandil
ja rahvale see ei meeldi, aga riik laseb neil ikkagi olla,
sest sealt tuleb nii palju tulu. Rääkisid. Mitte sellest, et millalgi oli Island kaetud kolmandiku osas metsaga.
Et kas on teada ka, milles, kellesse mets koosnes siis,
et mis liikidest ja kas ei ole praegusel ajal nagu seda
taasmetsastamise tehtud ja kui on tehtud,
siis ka jällegi, et milliste liikidega. Ja see islandijalgne mets oli Kasemets ja see meie mõistes
eestlase mõistes oli see võrdlemisi vilets mets ütleme
kuskil 10 12 15 meetrit hädapärast kõige suuremad puud
ja praktiliselt noh, kogu mets koosneski sellisest kasevõsa rikkust.
See on hästi kummaline kaseliik.
Just üks metsateadlane mulle hiljaaegu kõneles selle tagamaadest.
Ühesõnaga meil Eestis on jobukujuline sookask
ja puukujuline Arukask, aga see seal olevat siis mitmekase
ristand tõesti mingisugune kordumatu variant või,
või koguni ühesõnaga suur mõistatus, et kuidas seda üldse liigitada. Aga need olid kasemetsad, Nad olid hõredad
ja ühtegi okaspuud ei olnud, välja arvatud mõne koha peal
madalad põõsakujulised kadakad.
Ja see oligi kogu see islandi mets ja kui see nüüd maha raiuti,
islandlased tõesti on väga tõsiselt tahtnud endale metsa
juurde saada, siis seda on ka viimase ütleme 50.-test
aastatest alates on seda püütud hoolega teha.
Ja nüüd on sinna sisse toodud hoopiski võõrpuuliike
põhiliselt okaspuud, põhiliselt Ameerika kiirekasvulised okaspuud. No seal noh näiteks keerdokkaline mänd või
või siis sitka kuusk, niisugused, mis kasvavad hästi
kiiresti ja kodumaiseid liike ei ole pandud ainult kaitsealadel,
mõnede kohtade peal on, on istutatud siis seda kodumaist kaske.
Ja nüüd need uued metsad, ma just imestasin,
kui ma viimati nüüd seal käisin, et ju esimesest korrast
Islandil käigust oli nüüd viimati möödas juba üle veerand sajandi.
Ja korraga ma näen nende Islandi lagedatel maastikel
nihukesest kummalisi noori, okas metsis oli niivõrd silmale
niivõrd võõras ja imelik. Neid on palju pandud kasvama ja praegusel ajal tahetakse
seda Islandi metsasus suurendada ikka väga palju.
Ja praegu räägitakse, ütleme mingist kolmest protsendist,
aga siis unistus on muidugi see, et oleks üks kolmandik
Islandist metsaga kaetud.
Aga ma arvan, et see Vikingi aiataseme metsasus on utoopia,
sest Islandil on neid alasid, kus mets üldse hästi kasvada võiks,
väga vähe. Enamik Islandi pinnasest on niivõrd viljatu,
et seal ei saagi metsa kasvatada. Aga need metsad, mis nüüd seal tekivad, need on siis
põhiliselt okasmetsad ja kardinaalselt erinevad nendest
skandinaavia kunagistest viikingiaegsetest metsadest. Ühe küsimuse veel, jah.
Kui me võrdleme Gröönimaad Islandiga, et Gröönimaa huvitav
lugu on naerikasvatus, kas seda Islandil ka on praktiseeritud?
Et ta kasvab selle pisikese õhukese mullakorra peal?
Naeris, kas on. Ja seda on praktiseeritud need Islandi nagu see ütleme,
köögiviljade ega naeri kasvatamise võti seisab selles,
et pinnas on küll suhteliselt väheviljakas aga seda mulda
võib siis kusagilt juurde tuua, aga põhiline on see,
et need on need alad, kus saab siis nagu seda maapinna
soojust juurde suunata.
Ja selle tõttu kokkuvõttes suudetakse ikkagi kasvatada ka
naerist suudetakse muide kasvatada isegi banaane,
kasvuhoonet, rääkimata nendest meie tavalistest põllu
ja köögiviljadest, aga, aga muidugi väikestel aladel. Nii et praegusel ajal ütleme kogu Islandi inimese toidulaud
köögiviljadest umbes pool tuleb juba nende kasvuhoonetest
omal maal ja siis pool tuuakse sisse aga jämedas joones.
Tänu sellele maapinnasoojusele on seal võimalik kasvatada
väga paljusid põllu- ja aiavilju. Aga mulle tundub, et lõpetame selle saate ära.
Igal juhul väga suur tänu teile et nii palju huvi tundsite
nii Islandi kui muu maailma eripäraste asjade vastu
ja nii palju küsisita.
Suur aitäh teile. Aga nüüd siia saate lõppu kõlas veel kord üks lõik laulust,
mis jutustab ühest toredast paigast Põhja-Islandil.
Paiga nimi on vaglaskogur ja ta on kuulus selle poolest,
et kui Islandil muidu on metsa väga vähe,
siis seal on metsi päris palju.
Ja see avalik salvestus sai tehtud siis kaheksandal
detsembril rahvusringhäälingu uudistama esimeses stuudios.
Ja millest tuleb järgmine saade, seal läheme Islandist veel
väga palju rohkem põhja poole päris sügavale Arktikasse. Seal asub üks niisugune saarestik, mille nimeks on teravmäed.
Ja just sinna me järgmises saates lähemegi.
Kuula rändajat, rännakud Põhja-Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Teravmäed Kolumbia. Rändame koos Henryga. Relvaga. Kuula rändajat.
