Seadus lubab kogu aasta kestvat ajateenistust juba praegu,
kuid valitsuse määrusega on seda seni piiratud maksimaalselt
11 kuuga. Värske eelnõu võtab osadel erialadel selle
piirangu ära.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütleb, et muudatust on vaja just
uute ja keerulisemate relvasüsteemide ehitamiseks. Eelkõige puudutab see suurtükiväge, kuna sinna uut
relvastust tulemus ka üheksate näol.
Samamoodi merevägi, kuhu tulevad laevatõrjeraketid,
mis on täiesti uut tüüpi relvasüsteemid samamoodi Õhuvägi,
kuhu meil on tulemas keskmaa õhutõrje, et need on sellised süsteemid,
mis vajavad A veidi pikemalt väljaõpet ja b veidi pikemat ülekatet,
siis ajateenistusega. Olulised relvasüsteemid peavad olema lahinguvalmis 24 tundi
ööpäevas ja seitse päeva nädalas ning kohe pärast ametisse
saamist 2018. aastal rääkis kaitseväe juhataja Martin Herem,
et need süsteemid võix mehitada ja teenijad
ega kes määratakse sõjaaja ametikohale juba ajateenistuse käigus.
Kaitseministri pakutud määruse muudatus annabki selleks võimaluse. Kui me kutsume ajateenijaid need, kes teenivad
lahinguvalmidusüksustes jaanuaris ja juulis,
siis umbes pool aastat õpetame välja ja teine pool aastat on
nad lahinguvalmiduses. See erineb oluliselt nii-öelda tavalise jalaväelasena väljaõppes. Kui me jalaväe puhul kuskil kuuendast kuust jätkame üksuste koostööd,
jaod hakkavad tegema rühma sees koostööd
ja hiljem rühmad kompaniiga, siis suurtükkide,
laevatõrjerakettide või keskmaa õhutõrje Laskeseadmete
radarite puhul see koostöö selleks ajaks on omandatud,
et me ütleme, et need üksused selleks hetkeks ongi
saavutanud minimaalse taseme, aga nad kindlasti lihvivad oma
oskuseid kuni ajateenistuse lõpuni välja
ja see on väga sarnane tegelikult soomlaste süsteemiga,
aga peab tunnistama, et on ka teisi riike,
kus see on veelgi pikema, näiteks korea,
näiteks Iisrael. Lahinguvalmiduses ajateenijate teenistus oleks Heremi sõnul
täpselt samasugune nagu Scoutspataljoni või
erioperatsioonide väejuhatuse sõduritel. Nad oskavad väljaõppes hommikul kella kuuest
ja 17 nulli nullini sõltuvalt päevast ja nendel võib olla ka
näiteks palju rohkem vabadust kui nendel ajateenijatel,
kes õpivad kuskil, aga võib-olla teatud päevadel vähem
vabadust ja kõik sõltub nende graafikust
ja kuidas nad oma ülesannet peavad täitma.
Need üksused võivad liikuda Eesti territooriumil väga palju ringi,
võivad teha koostööd erinevate meie ja liitlaste üksustega
või näiteks ka maakaitseüksustega. Suuremat osa ajateenijatest see muudatus ei puuduta. See algab meil laevadel rakettide üksusega
ehk siis nende üksustega, mis tulevad 23 juuli,
siis me võiksime rakendada kah kuni kahtedest kuud,
aga ma ütlen veel, korrakaitsevägi ei pea kedagi hoidma sees
12 kuud, kui järgmine üksus on samaks ajaks juba valmis.
