Kultuuriministeerium märkis, et enam kui 30000 eurose ostu
korral tuleb korraldada lihtsam hange, sellest kaks korda
suurema ostu korral tavapärane riigihange aga Eesti
olümpiakomitee rahaasjadesse sisse vaadates avastati,
et vähemalt viiele ettevõttele makstud ilmachanketta
aastatel 2020 kuni 2021 kokku 240000 eurot,
räägime olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. Kindlasti, mis oli nii-öelda meie möödalask
ja isiklikult minu enda möödalask on see,
et me ei olnud teadlikult, et EOK kvalifitseerub riigihanke korraldajaks,
et aastat 10 tagasi, kui me seda küsisime
rahandusministeeriumi käest, siis oli vastus väga selge,
et me ei ole riigihankekohuslased.
Praegusel hetkel on seadus siis nii palju muutunud
ja selle järgi me tõesti ei ole käinud. Nii näiteks valmis ilma riigihangete olümpiakomitee
visuaalne identiteet üle 60000 euro maksta osaühingule sinised.
Samas kinnitab Sukles, et olümpiakomitee siiski suhtles
kolme-nelja eriettevõttega. Sinised oli siis välja valk firma, kelle lähenemine meile
kõige rohkem sobib, nagu ma ütlesin, on võib-olla oleks
pinnalt seda kuidagi toodud protokollima tegema vastavalt seadusandlusele,
et mida me tõesti kahjuks ei teinud, aga meie arvates ikkagi
nii-öelda parim välja valitud ja nüüd ma teda kasutama,
sest see on tema väljatöötatud identiteet
ja ma arvan, et ka paljud raadiokuulajad on sellest aru
saanud igalt poolt nii-öelda meie reklaame
või meie kujundusi, mis on väga hästi tehtud. Kultuuriministeeriumi juhtis eraldi tähelepanu ka
70-le 1000-le eurole, mis kulus spordirõivaste soetamiseks
osaühingult jalajälg.
Selle kohta ütleb Sukles, et tegemist polnud niivõrd hanke
Guyspond Horlusega, sest jalajälg toob maale Nike kaubamärgi tooteid. Ei ole nii-öelda raha liikum, vaid liikunud kaubad,
arved nende mõistes lakse kulusse, meie mõistes läks ju tulusse,
ehk et me saime nii-öelda toetuse ja siis omakorda oleks
meie jaoks seal kulusse, kuna me saatsime nende riietega
välja olümpiakoondise. Suuklase sõnul on nüüd olümpiakomitee paika pannud hankekorra,
mida hoolega järgida tehakse.
Etteheiteid oli aga kultuuriministeeriumil teisigi,
näiteks ei peasekretär Siim Sukles kinnitada iseenda tehtud kulutusi.
Äripäev küsis välja mõned arved ning nendelt on näha,
kuidas Siim Sukles on koostanud oma olümpiakomitee
krediitkaardi kasutamise kohta aruanded,
kus peal muuhulgas autopesu, toitlustuse
ja majutuse kulusid esitanud need iseendale kinnitamiseks
ja siis ka need ise kinni tanud. Sukles rõhutab, et kulud ise olid õiguspärased. Suur viga on tõesti see, et ma ei võtnud sinna EOK
presidendi allkirja, vaid kirjutasin sinna,
ise on, aga nagu mõtlesin, korrastasime oma süsteemid,
tegime selle asja korda ja nüüd on kõik väga õieti.
