Täna ringvaates võtame ühenduse Eesti päästjatega,  kes hakkavad Türgi-Süüria piiril toimunud maavärinas inimesi  rusudest välja kaevama. Hukkunuid on seal juba üle 11000. Eesti 100.-ks sünnipäevaks tegid Kaupo Kikas  ja Erkki Pärnoja koos ülivõimsa lavastuse. Mis sõpru aga viis aastat hiljem käivitab  ja kuidas Ukrainas toimuv loomingule mõjub? 13 aastat tagasi said tuttavaks kapten Roland Lemendik  ja maailma suurim laevafänn Ruben. Nüüd kui Ruben ise meremeheks õpib, viisime nad taas kokku. Sel hetkel, kui me esimest korda kohtusime,  oli see selline, noh pane käed õla peale,  selline väike poiss, kes huvitatud maailmast  ja kõigest sinu ümber toimuvast. Tere õhtust, jälle, täna on meil kolmapäev,  on kaheksas veebruar ja. Me alustame, esmaspäevast saati otsivad Türgis  ja Süürias päästjad kokku kukkunud rusude alt maavärina  tagajärjel ellu jäänuid ja kõike pärast võtame ühenduse  ka Eesti päästjaga, kes on sinnasamasse piirkonda teel. Türgi ja Süüria piiril toimunud 7,8 magnituudises maavärinas  hukkunute arv on ületanud 11000 piiri. Päästjad töötavad hinge kinni pidades ja lootuses,  et rusude alt õnnestub veel kedagi elusalt leida. Mis sellest, et möödunud on üle 60 tunni  ja õues on külmakraadid. Maailma südame murdis eile foto Mesut hankerist isast,  kes hoiab endiselt käest kinni oma 15 aastasel tütrel Irmakleilal,  kes suri hiiglasliku betoonbloki all. Õnneks on ka õnnelikuma lõpuga lugusid. Süürias pisiinas saadi kokku kukkunud maja keskelt kätte isa  poeg ja tütar, kes olid vastu pidanud kaks pikka päeva. Oli ka see väike poiss, kes pääses täiesti vigastusteta. Need kaadrid aga näitavad muhamedi, kes avastati Türgis atai  linnast kortermaja keskelt ja kes loodetavasti paraneb  täiesti Jandaris. Süürias oli tüdruk nimega noor rinnus sude all,  kuid arvatakse ka tervenevat. Malaatias tõmbasid päästjad rusude vahelt välja isegi murtud  tiivaga papagoi. Eriti imetabane on selle vastsündinud tüdruku lugu. Päästjad kaevasid ta välja purustatud Süüria linnast Afriinist. Ta ema oli sünnitanud rusude vahel, kuid ei jäänud ise elama. Pisitüdruk aga jäi. Abivahendi koguneb kogu maailmast. Nii nagu Eesti saatis teele 35 päästjad. Nii näiteks andis katastroofi piirkonnale oma panuse 87  päästjaga ka Ukraina. Ja Eesti päästjad 35 meest, naist on teel  siis sinnasamasse katastroofipiirkonda, kus on nemad  määratud tööd tegema. Meil on ühendus Toomas Kääpariniga, kes on päästemeeskonna juht,  kus te praegu täpsemalt asute? Alustades väiksemast ja liikudes surema poole,  siis kõigepealt oleme bussis. Liigume Hatai provintsis kohtuma Türgi päästeametiga. Ja me oleme siis nüüd seitse tundi bussis juba sõitnud,  et alustasime täna hommikul. Ühelt sõjaväelennuväljalt, kuhu me maandusime,  tulles siis Tallinnast? Millised need olud seal hetkel on, sest et kui vaadata  rahvusvahelist pilti ja teede olusid, siis noh,  üldiselt paneb imestama kuidasmoodi üldse mööda maanteed on  võimalik sõita, kas seal üldse mõni tee alles on? Ja mateede kohta pean küll ütlema, et teede olukorras  vähemalt need teed, kus meie liigume, eks me liigume  ka nendel teedel, mis on kasutuskõlblikud. Ei ole märgata selliseid purustusi, küll aga on teedel jah,  tavapärase kahe liikluse asemel on veel neli liiklusrida  ja siin väga palju liigub ambulansse. Väga palju liigub humanitaarabi ja just liigub sinnapoole,  kus neid purustusi kõige rohkem on. Et kui alguses oleks võinud arvata, inimesed liiguvad eemal,  siis siin inimesed liiguvad just otsima ilmselt oma omaks  ja viima neile siis humanitaarabi. Kas vastupidist teekonda samamoodi inimesed ette võtavad,  et liiguvad, kes on aru saanud, et kodu enam pole,  on vaja kusagil nüüd ikkagi elada ja olla liiguvad minema  sealt piirkonnast. Ma arvan, et selleks on veel natuke vara,  sest et tegelikult vastutulevad teed on olnud tühjad küll,  aga me oleme siin läbi sõitnud erinevatest asulatest,  mis on purustusi saanud, siis inimesed on väljas,  nad ei julge minna oma hoonetesse sellepärast,  et hooned on varisemisohtlikud. Nad on süüdanud lõkked ja siis toimubki selline spontaanne  kogukonna abistamine, et seal antakse sooja juua  ja süüa üksteisele. Milline see hinnang konkreetselt sellele piirkonnale just  selles mõttes on, et kas järeltõuked on nüüdseks lõppenud,  et seal nagu konkreetset maavärina ohtu enam ei ole? Maavärinatega on selline lugu, et ega neid ette ennustada ei  oska keegi, et kui oleks seda osatud ette ennustada,  siis ei oleks ka ohvreid olnud, et oleks saanud inimesed  majadest välja tulla. Et üldiselt on hinnatud, et neid järeltõukeid võib siin veel  kaua tulla ja noh, sellega me kindlasti ka oma töös arvestame. Et tohutus tagatud, et me. Vajadusel siis oleme võimalusel oma tööpostil  ka evakueeruma. Neid järeltõukeid on kindlasti tulemas. Millised need ootused Eesti päästjatel on,  mida te konkreetselt tegema lähete? Esmane meie tegevuse põhiline tegevus on inimeste päästmine rusudes. See on meie võimekus ja selleks me siia tulnud oleme selleks  ka Türgi meid siia kutsus, et meil on võimekus. Tuvastada siis inimesi otsida inimesi rusude vahelt,  meil on kaamerad olemas, meil on akustilised seadmed. Ja siis inimeste nii öelda rusude eemaldamine inimeste ümbert,  ehk et puhtalt päästetööd ja raske päästetehnika  selle tarvis. Sellel kõik kaasas. No sellest esimesest maavärinast, sest põhiliselt on möödas  nüüd juba mitu päeva esmaspäeva varahommikul see toimus,  mis on tõenäosus üldse veel kedagi ära päästa elusalt? Me oleme siin ühenduses kolleegidega ja oleme  ka vaadanud. Meediakanaleid, et tegelikult pääste kogu aeg päästetakse  elusalt inimesi veel. Üldse ei eita, et see tõenäosus väheneb iga tunniga. Et see on täiesti arusaadav, see sõltub erinevatest asjaoludest,  temperatuurist parajasti piirkonnas, et siin  ka tegelikult väikestes piirkondades on päris suured  temperatuuri erinevused mägedes on jahe,  täna sajab lund madalamal poolel soojem. Et kahtlemata suurem võimalus ellu jääda on seal,  kus on soojem ja kus on ka purustuste eripärad. Sellised hoone konstruktsiooni ehitus on selline,  et inimestel on võimalik tühimik ees ellu jääda. Kui on sellised paneelmaja, siis tekib tühimikke. Tellismajades on vähem neid, et seal on küll need väiksemad. Sellised praod ja, ja pilud, kus, kus on võimalus ellu jääda,  kui vahel, et need on hästi palju selliseid pisikesi detaile,  aga niikaua, kuni Türgi päästeamet vajab meie abi,  siis nemad hinnanud, et on võimalus inimesi päästa,  sest et aringupäästemeeskonnad käivad inimesi päästmas ja,  ja nende esmane ülesanne on elusate inimeste otsimine  ja päästmine, rõhutas. Ja noh, nii nagu ta tegelikult ka alguse poole siin ütlesite,  et te lähete päästma otsima neid inimesi,  samas nii-öelda tavainimesed, tsiviilinimesed samamoodi  lähevad oma kodukanti oma majade juurde tagasi,  et ehk leiavad oma lähedasi või, või midagigi veel. Kui palju te peate kokku puutuma nende tavaliste inimestega,  kes on mures, nad on šokis, nad on koduta,  nad on oma lähedasi kaotanud. Kuidas nendega toimetatakse? Ja et me ei ole täna veel oma sündmuskohale jõudnud,  et ma loodan, et me lähiajal me jõuame. Aga see on teiste töötavate rahvusvaheliste meeskondade  poolt siin välja ka toodud, et, et on probleem,  et inimesed iga inimene ju tahab, et päästa tuleks just tema  maja juurde, aga päästjad täna ei ole nii palju ja,  ja see on raske, on ka raske öelda inimesele,  et ma praegu ei saa tulla, et ma tegelen siin. Aga noh, meil mõnevõrra On ka see, et meie me võtame küll  ise ka otsuseid vastu nendel päästetöödel,  aga tegelikult meie Me töötame ikkagi Türgi päästeameti all,  et me oleme nii-öelda nende külalised siin riigis,  nemad juhivad päästetöid ja annavad korraldusi,  kust ja mida me teeme. Ja, ja samamoodi ka tagavad meie julgeoleku seal päästetöödel. Te plaanite jääda? Meie esmane plaan ja nõue on, et me peaksime olema seitse päeva. Me ei ole seda seitse päeva lukku löönud,  et kui tekib vajadus ja on veel võimalus siin Türgit aidata  siis me oleme valmis kaaluma seda Kõik ütleme niimoodi, et olenevalt oludest  ja otsustest, et ei ole täna löödud seda seitse päeva No kaugel ta oma sellisest sihtpunktist hetkel olete,  kui palju teil veel minna on, kui te jõuate sinna teie  määratud päästmistsooni? Ma ei oska seda päris täpselt öelda, sest et meil on täna  öeldud piirkond, aga nagu ma ütlesin, me läheme kohta tuma. Türgi päästeamet, Türgi, päästeameti piirkondliku päästeamet  siis näide oli see, et, et nende on kuskil 10 kilomeetri kaugusel,  aga see täna meil siin siis seadmed näitavad,  et me jõuame sinna kuskil 40 minuti pärast. Linnaolud ja ummikud, et siin on suhteliselt selline  kaootiline see liiklus. Igal juhul aitäh, Toomas Käperin päästemeeskonna juht  selle intervjuu eest ja jõudu teile. Loeme üle mitu põtra, mäkra ja rebast on käinud läbi  ja üle ökoduktide sest tuleb välja, et vaimustunud loomad on  neisse rajad sisse traavinud. Pärast metsikut edu 10 aastat tagasi pani eters pillid sõna  otseses mõttes kotti. Miks nad need eurovisiooni pärast uuesti välja võtsid? Räägime kõva võidukampaaniat tegeva bändi. Näitleja Märt Avandi võtab tänaõhtuses pealtnägijas  erakordse riski ja räägib avalikult oma kokaiini sõltuvusest. Me räägime Märt sinuga sellisest teemast,  mis on üsna ootamatu. Väga ootamatu, küllap enamuse või ehk peaaegu et kõigi jaoks. Ilmselt nii on, jah, me räägime minu kokaiini sõltuvusest. Mis on? Nüüdseks kestnud oma 10 aastat. Teiste sõltuvuste kõrval, noh ma olen rääkinud oma  alkoholisõltuvusest varasemalt ja olnud võidurõõmus  selle seljatamise üle, ma olen seda siiamaani. Ma olen ka suitsetaja, see on samuti sõltuvus,  nii et sõltuvusi vähe just ei ole. Aga neist kahtlemata kõige raskem ja rängem on,  on minu jaoks kokaiini sõltuvus, millega ma olen jah,  maadelnud ligikaudu 10 aastat. Tõusude ja mõõnadega on olnud paremaid aegu,  on halvemaid aegu, praegu on suurepärane aeg  ja see on ka põhjus, miks ma Miks ma julgen sellest esimest korda rääkida? Pealtnägija siis pärast ringvaadet, nüüd aga vahetame,  teeme ja räägime noh, veidi rõõmsamal teemal nimelt sellest,  et meie loomad on võtnud kasutusele sillad,  mis just nende jaoks on ehitatud. No kui vanasti kurdeti, kui algus, kui need paika sai 10  aastat tagasi, et mis jama see on, meil pole inimestele häid  teid ja loomadele püstitame sildu, et niikuinii loomad neid  kasutama ei hakka, siis algus see nii oligi. Ka selgub, et loomadel on sillad hoopis meeldima hakanud. Ei no kassid, rebased kasutasid enne ka ju tegelikult mõned hundid,  ilvesed ka. Aga see ongi nüüd jah, see, et kui ajakirjandus paneb liiga  tabava pealkirja, siis see süübib väga hästi inimeste mäludesse. Ja eks tegelikult selle esimese ökoduktiga olgem ausad,  sai tehtud õige mitu viga. Ja ja üks nendest suurematest vigadest on  siis nüüd lihtsalt ajapikku hakanud taanduma,  ehk siis vahepeal sai roheline koridor läbi lõigatud  ja ulukid lihtsalt ei jalutanud sinna üle lageda maa. Nüüd on hakanud mets jälle kasvama, loomad on ökodukti üles  leidnud ja metskitsed on kassidelt selle ökodukti üle võtnud. Ja kassid enam ei käi või ei, kassid käivad ka,  aga oluliselt vähem. Ma saan aru, et te olete täpselt uurinud  ja seiranud neid asju, kuidas te siis täpselt teate,  kes, kui palju ja mis kell, kuhu poole loomadest. No vot peamised tööriistad, töövahendid ongi siin laua peal kohe. See on mingi suurem kaamera, see on siis ma saan aru  ka karuhundi ja metskitse kaamera või vastupidi,  sellega peab just väiksem. Tegelikult mõlemad kaamerad sobivad kõigi nende loomade  jälgimiseks ja, ja vastavalt sellele, keda on vaja jälgida,  siis vastavalt sellele on seadistused, kui kõrgel ta on,  kuhu ta on suunatud. Nüüd, miks just need kaamerad said valitud,  oli põhjus väga lihtne. Esiteks neid võimaldasid pilte saata meile otse. Ja teiseks, neil on väga kiire reaktsiooniaeg. Mäger ei saa midagi aru, kui teda pildistatakse  ja tegelikult saab küll päriselt ja mis mäge tee. Noh, teoreetiliselt loomad ei tohiks neid näha,  et see ei tee seda nii-öelda valget välku. Ta teeb infrapuna välku, aga samas meil on ilusasti näha,  kuidas loomad ikkagi vaatavad kaamerate poole,  mõned käivad neid nuusutamas, mõned käivad neid lakkumas. Põdrad on isegi oma tagumiku sinna vastu süganud. Et loomulikult nad märkavad neid, aga need häirivad neid  oluliselt palju vähem, kui inimesed kusagil põõsas. Missugustel loomadel siis kihk teisele poole teed minna,  suurem on. No kui me räägime ökoduktidest, siis tegelikult peamiselt on  need tehtud, eks ole, suurulukitele ja metskits on meil  kõige arvukam suuruluki liik ja teda ongi kõigil ökodukti  kõige rohkem näha. Nüüd metskitsele järgnevad metssiga, põder,  hunt, ilves. Karu on üks suur uluk, kes ei kasuta ökodukte  ja see on hall hüljes, ta ei hakka kunagi kasutama  ka Aga kus põdraga lood on põdrad, on ka need ju,  kes liikluses ise saavad surma ja põhjustavad kannatusi  ka inimestele, kas nemad käivad üle ökoduktide ka? Jah, nemad käivad, põdrad käivad ja, ja tegelikult sageli  need ökoduktid pannaksegi paika valdavalt põdraradade järgi,  sest et põdrad on, eks ole, need peamised ohuallikad suured,  kellega juhtuvad, eks ole, tõsised liiklusõnnetused,  kus inimesed saavad hukka lisaks põdrale. Aga noh, loomulikult jah, teised ulukid kasutavad samu radu,  mis põdrad. Ja selle esimese ökoduktiga oligi probleem,  et põdrad pikalt ei kasutanud. Kui tehti teine ökodukt kohatusse, siis seal tehti jällegi  mõningaid vigu. Ja ka kui me hakkasime selle seirega pihta,  siis põdrad pikalt ei läinud ökodukti peale. Üks kohalik koolipoiss oli oma uurimustöö raames teada saanud,  et kohe vahetult pärast ökodukti valmimist paar põtra sealt  olid üle läinud, aga sellist regulaarset kasutust ei olnud,  et me saame öelda, et põdrad ei kasutanud. Aga jällegi mets hakkas suudmes kasvama,  mis oli maha võetud enne, kui ökodukt jõudis valmis saada. Kevadel kasvas see piisavalt suureks, kõrgeks  ja tihedaks. Nii et suvel hakkasid siis põdrad regulaarselt seal ökodukti  peal käima. Kui palju nendeökodukte üldse Eestis kokku on? No maanteede kohal on neid viis. Et seni on meil seiratud jälgitud neli viiest sai valmis  nüüd just värskelt. See on siis see Võbu Mäo lõik Tartu maanteel. Matsimäe. Kas see on nüüd tehtud selline ideaalne ökodukt,  mida põdrad, kitsed ja jänesed juba armastavad? Ootan natuke veel, mis selle matsimäe ökoduktiga toimuma hakkab. Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktid, mis on Kose võõbulõigul,  need on tõesti, ütleme seni Eestis tehtud ökoduktidest  parimad üldse. Need on tehtud väga õigetesse kohtadesse. Seal ei ole olnud väga ulatuslikku häiringuid,  mis noh, ümbruses, eks ole, mis loomadel nende kasutamist takistaksid. Ja mis on peamine, kui loom läheb üle silla,  ta tahab näha, kuhu ta läheb. Kui ta seisab seal silla all, ta tahab näha,  et teisel pool on puud. Selle matsimäe ökoduktiga. On natuke pahasid, on natuke liiga madalas maastikus,  mitte järsk, aga natuke liiga madalas maastikus,  sealt ei ole hästi need puude ladvad näha,  aga vaatame, kuidas nad seal hakkavad toimetama,  seda me veel ei tea. Aga igatahes. Mõõtmetelt on on ka see rajatis väga viisakas,  esinduslik. Mis asju, need loomad teisel pool teed tahavad täpsemalt teha,  miks nad ühel ühel pool ei võiks oma asju ajada. Aga miks inimesed ringi käivad? Mina ei tea, miks nad käivad, aga te teate või? No kui ma siia tulin, nägin päris palju inimesed,  käi, läksid poodi, poest. Aga kits ei lähe poodi tavalise, see, see mets on üsna Üsna ühesugune näeb välja. Pool, eks ole, tahab süüa. See on üks põhjus. Teine on see, inimesed tahavad ka reisida,  eks ole, lähevad soojale maale. Aga põder või kits tema ei lähe soojale maale,  tema läheb teisele poole, eks ole, kui tal on teistsugune elupaik,  mis talle sel aastaajal paremini sobib. Talle ei saa kuidagi nagu selgitada, et ärgu mingu üle teed  või katsu autod enne üle lasta, kui ta üle läheb. Noh, võid ju selgitada, aga ta vaatab sind sellise suurte,  ilusate ümmarguste silmadega. Ega ta. Kui palju see on nii loomade kui ka inimeste elusid säästnud,  needsamad ökoduktid, kas sellist statistikat on võimalik  kuidagi teha? Nojah, teoreetiliselt on võimalik tegelikult ju ökodukti  eesmärk ei ole mitte inimeste elusid säästa,  vaid võimaldada loomal ohutult. Ma ütlesingi, ma ütlesin loomade ja inimeste Jah, et kui me tegime kunagi põtradega liikuvusuuringut  sealsamas piirkonnas, kus on nüüd siis rõõsa  ja nõmmeri ökoduktid siis nad käisid väga pikalt  ja edukalt üle tee. 10. põdrast üks ainult hukkus lõpuks auto all. Et sageli need ületused on edukad? Ja nad teevad niimoodi, et nad lähevad ühel pool teed  ja siis mingi hetk tulevad jälle teisele poole tagasi. Sõeluvad edasi-tagasi. Edasi-tagasi mõni käib tihedamini, mõni käib mingi periood  lausa korra nädalas või mitu korda nädalas,  teine käib paar korda aastas. Et see sõltub sellest, miks ta sinna teisele poole läheb. Et põtrade puhul noh, tegelikult kõigi ulukite puhul  nii-öelda sigimisaeg, on see hästi oluline aeg,  kui käiakse, otsitakse endale paarilist,  siis liigutakse rohkem kui üle tee. Kes siis kõige aktiivsemad loomad on, kes kõige rohkem  ökodukte armastavad? No ikkagi metskitsed miks just nemad, sest et neid on  lihtsalt niivõrd palju. Nad on kõige arvukum suurune ite liik ja ökodukt on tehtud  nende jaoks väga heaks väga meeldivaks. Sinna on istutatud selliseid puid, mida meile neile meeldib  nosimas käia. Nad saavad seal puhata, nad saavad seal vaikselt isegi  pukslemas käia liigikaaslastega, et metskitsed kasutavad  vägagi loomulikku elupaigana, seda ökodukti. Samas ma saan aru, et inimestele ei soovitata sinna peale minna,  kuigi ma saan aru, et üks ökodukt on ka selline,  kus inimesed võivad ka üle käia. Jah, kohatul on, see on siis ainus ökodukt seal Pärnu  maantee kohal praegu. Seal on eraldi selline nii-öelda pinnastee nagu siin pildi  pealt oli näha ka Mis on siis ette nähtud nii-öelda kohalike liikluseks? Nüüd härrased kütuseveokitega turismibussidega,  palun ärge rohkem sinna enam eksige ole,  teid on märgatud, aga see ei ole tegelikult see koht,  kus nii-öelda tagasipööret teha. Et tegelikult iga kord, kui inimene liigub ökoduktil,  ta isegi ei pruugi seda looma märgata, aga loom teda märkab. Ja see häirib loomi. Suur aitäh, Ragne Erimäe täna tulemast. Eesti 100.-ks sünnipäevaks tegid Kaupo Kikas  ja Erkki Pärnoja koos ülivõimsa lavastuse. Mis sõpru aga viis aastat hiljem käivitab  ja kuidas Ukrainas toimuv loomingule mõjub? Pärast metsikut edu 10 aastat tagasi pani eters pillid sõna  otseses mõttes kotti. Miks nad need Eurovisiooni pärast uuesti välja võtsid? Räägime kõva võidukampaaniat tegeva bändi.
