Alanud aasta lind ana huul.
Nii otsustas Eesti ornitoloogiaühing.
Stuudios on külas Leho Luigu jõe auli aasta linnu projekti koordinaator.
Tervist. Palun.
Tutvustage, mis lind on aul? Noh, lihtsalt öeldes on laul on v lind ja merelind pigem
nagu võib-olla on kõige täpsem nimi on merelind,
et ta on ikkagi seotud merega ja ja pesitseb Ta tundras
Jamali poolsaarel noovasimliaal, tai mõõril.
Ja talvitata meil siis Läänemerel.
Ja noh siis need rändepeatuskohad on valge Merja Kaarameria,
aga Läänemerel on üks tavalisemaid veelinde avamerelinde
ja siin peatub ta meil kaheksa kuud, nii et tegelikult meil
on õigus algatada nimetada ka meie enda enda linnuks eesti innuks. Noh tegelikult on ju nii, et ega me ju kus on siis linnukodu
või kus on kellelegi kodu, et kodu on seal,
kus on pesa no ju tal ikka sihuke kodu on seal tundras,
aga aga meil, ta on ikka enamus aega meil siin. Nii et talvitub Läänemerel. Ja, ja tema puhul ongi see, kui teiste nende merelindudega
on nii, et nad võivad ka Läänemerelt väljuda Põhjamerele
ja ütleme sinna Biskaia lahte ja võib-olla kuni siis sinna
Mauritaania ja, ja Senegali rannikuni välja,
siis aul jääb meil tegelikult Läänemerre,
nii et sellepärast seal on ka üks põhjus,
miks me oleme auli nagu aasta linnuks valinud,
et ta teadis, et nimetatud Neid indikaatorliikideks tanukene liik,
mis nagu indikeerib kuidagi siis seda meie mere seisundit,
me arvame, nii et tema kaudu saaksime nagu teada,
et millises seisus meie Läänemerre on. Et see on üks põhilisi põhjusi, miks me,
ta valisime sellel aastal.
Teine põhjus on need Taulia, kus on väga-väga kõvasti
langenud 20 aastaga 4,6 miljoni pealt langenud Ahukus 1,6 miljoni,
see on siis meie meil talvituvad populatsiooni suurus on
siis me nimetame seda siis Lääne-Siberi ja põhja.
Euroopa populatsiooniks on siis see, kes Läänemerel talvitab.
Ja see on üks põhjus. Me tahame teada, et miks miks see nii drastiliselt langenud
1065 protsenti on päris suur langus 20 aastaga,
et kus see niiviisi jätkub, siis varsti meil ei ole seda lindu.
Et tihtipeale nende väga arvukate lindudega ongi nii,
et et nad kaovad kuidagi äkki ära.
Neid alguses ei pannud tähele, et tundub,
et neid on nii palju.
Aga ühel hetkel on, on nad kadunud ja, ja siis on hilja
midagi ette võtta. Huligaan praegu täpselt sama lugu ja ega kõikide
merelindudega vaerastega Kauridega on suhteliselt halvad lood,
et see näitab, et meie merre seisund ei ole sugugi mitte nii hea,
kui, kui peaks olema. Mida see siis näitab eelkõige just Läänemere kohta. No üldiselt tähendab, kui ta merelinde kaasa arvutuse,
Saul et tundub, et merel on on mitmeid ohte mitte ainult lindudele,
kogu elustiku kalastikule ja hüljestele ja nii edasi.
Aga merre lindudel põhilised ohud on loomulikult merealade hõivamine,
see tähendab seda, et et inimese poolt tähendab siis tuulepargid,
sillad, kaadamised, süvendamise kaevandamised ka,
et tegelikult ka madalikel kaevandatakse mõnikord kruusa liiva.
Siis teine suur oht on loomulikult merereostus. Ja seda eeskätt siis õlireostus.
Me teame, et on õlireostus, noh me oleme kuulnud suurtest naftakatastroofidest,
kus on, leidsin Eestis on ka õige mitu neid juba olnud.
Et kus on ikka saab kümneid tuhandeid linde surma.
Aga me ei arvesta seda, et on palju väiksemad merre reostused,
kui suured on, piisab ühest noh, ütleme toastuudio suurusest
naftal haigust, kui, kui sealt saab see linde õliga kokku
ja see tähendab seda, et ta sulestik enam ei pea vett
ja vesi jookseb sulestiku alla ja linnud lihtsalt külmuvad ära. Aga see on niisugune, ma olen alati toonud näites on niukene
katkise kummiku efekt, et meil on kummikud küll ümber augu,
terved, aga kui on väike auk sees, siis neid kummikuid ei sa
enam kanda sellepärast et jalad on märjad.
Täpselt sama lindudega ka.
Piisab ühest pisikesest tilgast, kui kui see lind on teinud
hukule määratud.
See on siis, kui nad talvel siin on, külmuvad ära,
siis on kolmas kõne suurem oht, mis on nüüd eriti Euroopa
Liidust toodud, nagu kilbile tõstetud on kaaspüük. Kaaspüük on siis, me nimetame kaaspüügiks linde,
kes jäävad kalavõrkudes mõrdades.
Et tegelikult kui need võrgud ja mõrrad kalapüügivahendid on
väga linnurikastes kohtades.
Ja noh, näiteks mingid rändajal rändepeatuskohtades,
siis võib sinna palju linde sisse jääda.
Neljas on jaht.
Me nimetame ka jahti selleks, aga noh, Eestis see jaht ei ole. Veelinnujaht ei ole väga suur probleem, mina arvan,
et see eesti jahtunud niukene suhteliselt marginaalse
tähtsusega võrreldes, mida, mida tehakse Lõuna-Euroo pass
ja näiteks Taanis, et Taanis seal lastakse seal miljon lindu aastas,
on ju meil lastakse võib-olla 30000 lindu aastas?
Auli väga eriti ka ei, jahimehed ei lase,
et esiteks teda on nii kaugel merel ja teiseks ta on väike
ja ta ei ole nii atraktiivne näiteks Haled,
et need on nagu need neli kõige suuremat ohtu sellel linnul
on Läänemerel ja no üldiselt üldiselt meredel ütleme nii ookeanidel. Ja see on siis noh, me proovime selle linnu kaudu neid neid
probleeme seletada rahvale, et Ta tegelikult noh,
ega inimesed ei tea seda.
Kõik muutused, mis toimuvad looduses tegelikult maismaal,
on meil väga hästi näha.
Me näeme, kui on tehtud, raba on tehtud turbaväljaks on ju
me näeme kuivendatud mingid põllud, me näeme,
kui on raiutud Sa noh, ühesõnaga kõik on näha,
et me näeme muutusi. Aga Merdne, näeme kaldalt, noh, üks suurveteväli,
mõni üksik kajakas lendab.
Et mis seal ikka, et laseme minna seal son ruumi küll
tegutseda ja ja kõige parem, et seda ei ole nagu näha.
Et see, kõik, see asi ei ole veel tagahoovis,
et inimesed ei, ei taha oma maja ta suuri ehitisi.
Ja selles mõttes tahetakse see viia võimalikult kaugele inimesest,
aga siin ongi, tulebki see eetili eetilisem kuspool mängu,
et et need elusorganismid, olendid, kes elavad seal avamerel. Neil ei ole absoluutses seda vaja, mis me sinna ehitada.
Sellega peab arvestama. Praegu oli ka just hiljuti oli teade tuule parkisid,
soovitakse ehitada just kaugemale merre. Jah, ega tegelikult on seda, seda tehakse ju mujal maailmas
tehakse seda ja ja selleks on vaja valida õiged kohad,
et ega kui aga siis keegi ei ole ju siis selle
taastuvenergia vastu aga neid ei tohi teha jõuga valedesse
kohtadesse suruda, et see ei ole õige ja jõud selle vastu
ikkagi bioloogid ja ornitoloogid ikkagi me seisame selle eest,
et et esindada siis neid merelinde.
Ja loomulikult ongi see konfliktikoht ongi selle tuulepark
siinpuhul see, kui me võtame need tuulepargid. Et mida madalam Mervi, seda odavam, sinna ehitada ikkagi
väga sügavale ei saa, noh, saab, aga see läheb väga kalliks ja,
ja madalas kohas on jälle linnud.
Munad ei saa väga sügavale sukelduda ja väga sügavale
sukelduda ei ole ka mõtet, sellepärast et seal põhjas ei ole
mitte midagi, et seal on lihtsalt noh, Läänemeri on
suhteliselt läbipaistmatud.
Veega meri sisemeri ja sealse põhipõhjas lihtsalt ei ole elust,
mida süüa ja ja siin ongi siis see suur konflikti koht,
et need Need Avam madalikud, mis on väga olulised rändepeatuskohad,
toitumiskohad, järve lindudele, on väga atiivsed ka inimesele,
et sinna need tuulepark panna.
Ja noh, ja selge on ka see, et mehel on palju rohkem tuult
kui maismaal. Jah, et see et see on see konflikti koht
ja ega sealt teistmoodi üle ei saagi, kui on vaja noh,
loomulikult teha. Valida neid paremaid kohti. Tuuleparkide jaoks, kus ei ole nii palju linde,
sus lind on nagunii igal pool, aga kus ei ole nii palju,
mis ei ole nii tähtsad peatuskohad ja teine asi siis,
et noh loomulikult on vaja ka vahepeal kompromisse teha,
nii, nii, nii siis teadlaste poolt kui arendajate poolt,
et niukseid, kompromissi kohti peab ka otsima,
tihtipeale ei saa niiviisi päris aus nagu jäälõhkuja edasi minna. Kas tavaline inimene saab ka auliga kohtuda kusagil mingil moel? Tavaline inimene, meil on tegelikult selle aasta linnu
projekti raames mitmeid nihukesi tegevusi pandud ka projekti kirja,
et näiteks üks tegevus me katsume näidata nüüd kevadel
praamide peale näiteks kes plaanidega sõidavad siis
Hiiumaale või Saaremaal, et siis me paneme sinna mingi mehe peale,
kes siis näitab reisijate lauli näiteks noh,
aprilli teine pool on niukene ja ja auli läbirändeaeg,
et kindlasti sealtne Pauli. Ja noh, siis me plaanime ka põõsas peale minna
ja põõsas pääseda, aulide rännet vaadata
ja tavakodanikud siis näevad teda ikkagi noh kui päris
iseseisvalt minna välja, siis kõige parem kohta oli näha,
on ikkagi sadamat tegelikult vahepeal tulevad sadamate
lähedale näiteks seal on veere sadam, Saaremaa,
Saaremaa uus sadam ja, ja nii edasi.
Paljassaare Tallinnas on tegelikult väga hea koht,
kus Sauli vaadata. Et neid näeb ka ranniku lähedal.
Aga noh, selleks on vaja ikkagi binoklit vähemalt
ja veel parem kui vaatlustoru, et et nad on ikkagi hoiavad
rannikust eemale.
Et nad on ikkagi päris merelinnud, et ei ole ütleme,
rannikuga seotud linnud nagu Koskladia, sõtkadja
ja taolised linnud.
Et nad on ikka mehe linnud ja see oleneb muidugi ilmast,
jälle kui on tugevad tuuled, siis eriti maatuuled,
siis nad tulevad maa varju rohkem ja, ja on on rannikule lähemal,
et see oleneb ka ilmast. Ega nad ei ta ka väga kõva kõva tuule käes olla. Aasta linnu kodulehelt leidsin Auli Laulusalvestused. Aga kas seda laulu tegelikult kas laulu järgi ta ära tunneb
või ta laulab nii kaugele, et see Mul on väga hästi kuulda, ahah, laul, tegelikult nüüd
jaanuaris laul pihta hakkabki, et nad on päris häälekad juba ütlema,
kui seal jaanuari lõpp-veebruari algus, siis on ikkagi see
niukene vaikne ilus talveilm on siis eriti Saaremaal.
Me käime siis see rannik kõlapsust auli laulustesse,
see auli laulu on väga hästi ära tundma ja,
ja seda millegagi isegi see aul ongi tulnud sellest,
sellest tegelikult see nimi ongi tulnud laulust auli aulile. Ja siis on tal üks rahvapärane nimi on kõva kael.
Noh arvatakse, et see on ka nagu laul kova Kaulu kova Kaulu,
et niukene natukene meenutab seda laulu.
Kuigi osad arvavad, et see kõva kael on tulnud sellest,
et et jahimehed ei saanud teda, ei saa maha lasta,
et tal on nii kõva kael.
Et, et kuul ei võta teda, aga noh, pigem ma arvan,
et jahimehed lihtsalt Lasvatust mööda. Võib-olla, ja head lind on suhteliselt kiire lennuga
ja nad ei saa lihtsalt talle pihta.
Aga noh, ikkagi ma arvan, et see on pigem,
see on tulnud sellest nimest. Kas on veel midagi, mida peaks rääkima sellest aasta linnu
projektist nendest tegevustest, mis teil plaanis on selle
aasta jooksul? Ja, ja siis on meil veel aasta linnu projekti raames on veel,
meil on niuksed loodusõhtud või Eteganud õhtul planeeritud,
nüüd on siis.
Neid me teeme siis RMK nendes kohtades Läänemaal ja,
ja lahemaal tulemas on Iisakus ja, ja siis loomulikult
loomulikult koolid, et me käime ka koolides rääkimas,
et loomulikult see on niukene, merelind on rannikuga seotud,
ei ole maismaaga seotud. Et see ei tähenda, et me ei peaks sellest rääkima ka kuskil
sisemaa koolides siin Tartu koolis näiteks kuskil,
et et need on niuksed, aktuaalsed, aktuaalsed teemad,
need mereteemad ja ja siis on meil veel ja siis muidugi
Sauli aasta lõpeb meil suure linnuõhtuga detsembris,
kus siis võtame need kokku, need tegevused,
mis me oleme teinud ja peame ettekandeid
ja et see esialgu on see planeeritud lennusadamas. Vähemalt meil on niukene lubadus olemas,
et me saame seal seda teha.
Seal me kindlasti detsembris, kui seose toimub,
ükskõik kus, siis, aga et siis ootame õukest ikka nukest Su
suurt osavõttu. Ma lugesin, et joonistusvõistlus on ka plaanis. Ja loomulikult joonistusvõistlus on ka, mõtlesin,
et tegelikult meil on alati aasta linnu projekti raames meil toimub,
kas vahepeal on fotovõistluspildid võistlevad
ja siis on vahepeal digijoonistuste võistlus,
oli, meile, oli meil tuttpütti puhul ja siis on tavalised
paberile joonistatud linnud.
Et see aasta toimub segaja, et seal, see kohe varsti me
paneme üles selle, et kuhu, millisesse keskkonda saab,
saab need alla laadida ja sealses toimub siis ikkagi ka
paremad selgitamine, autasustamine siis selle suure
linnuõhtu ajal aasta lõpus. Aga lõpetuseks, Hovlist on võimalik jagada isegi kahte laulu.
Üks on päris aasta linnust aul ja teiseski laulus olete
leidnud auli üles.
Seda kuulame siis pärastpoole, see niux Veljo Tormise laul,
Ernst Enno tekstil.
Aga rääkige palun mõni sõna, kuidas aasta linnulaul sündis. See oli Peep Veedla ettepanek, et Peep Veedla ainult Me
teame teda kui ka väga tõsist niuksed muusika inimest
ja võtame organisaatorite Anniusel Käsmu,
Viru folgi eestvedaja ja, ja ta on ka kõva linnumees ühingu
nõukogus olnud mitmeid aastaid ja ja tema ettepanekul siis
tehti laulja, tema, tema sõnadel on see laul tehtud,
et see kollektiiv võib bänd või hunt on nimetus uurikad.
Ja see on päris hästi õnnestunud lauda. Meil on ka varem varasematel aastatel tehtud neid laule tegelikult.
Neid aasta linnulaul, et must kass, mitte InBoil ei olnud
üks aasta, kes tegi ühe laulu ja, ja nii edasi,
et aga see on jah tehtud nagu põhiliselt juba noh,
spetsiaalselt aasta linnu aastaks.
Veljo Tormise laul on meil leitud, et noh,
tegelikult on suhteliselt raske on ikkagi
ega see ei pruugi olla viimane, et me jälgime
ja otsima, et kui tuleb, tuleb, tuleb veel Cuzclaulist juttu
mingist muusikat või ükskõik mingis kontekstis,
et siis me paneme leheküljel selle üles. Ja tõesti, ornitoloogiaühing on aasta linnule pühendanud
täiesti oma kodulehe, selle leiab lihtsalt Google'i otsingu süles.
Kui panna aasta lind aul näiteks. Juba praegu on meil päris aasta algus juba praegu on seal
päris palju on meil seda infrainfot seal üleval,
mis auli puudub.
Ta ei pea tema uurimist ja ja siis need needsamad probleemid,
mis tal on seal merel, et, et need, need on seal ka välja toodud.
See on nagu põhjalikum ülevaade, aga seal seda tasub nagu
silma peal hoida, siin, seda me täiendame pidevalt.
Et see ei saa, ma arvan, kuni aasta lõpuni valmis. Ta pidevalt täieneb tõenäoliselt.
Ja no loomulikult Eesti loos viimases numbris on,
on ka aulist jutt nagu ka teistest aasta taimedest aasta
puust loomast ja nii edasi, et et see on nagu erinumber
Eesti loodusele.
Et sealt saab ka lugeda täpsemalt seda Sauli kohta teada on
ja mis me arvame, et me teame, ega me kõike ka ei tea. Aitäh Leho Luigu jõe ja nüüd siis kõlab kõigepealt uurikate
esituses laul aulist, selle muusika autor on Külli-Katri Nescen.
Sõnad tegi Peep Veedla. Talvel Läänemerel tuhandeid aule kuist, neist eales pole
loodud laule. Sa ei. See. Ei neela Stalin, saia. Kui ta oli maati puudlaste sõimed Sukeldumine neil selge, suisa sündis toitu,
hankima nad meistri tagasi Puidet ületada lendamise künnist nädalaid,
nii umbes täpselt. Stahli jooksva sarja Toel jõuti. Sest just siin on täpselt sobiv Heade plaanidega siis see see ja ma tegin seda,
olid ta näeks ajaks kuueks, toimiks Solverdama pilsivee
sööte ja vaadi ja kas nad labane mõeldud keeks. Stahli. Saia. Kõlada. Miks just sinna planeeritud tuulepargid,
kus on laulidel parim toidubaas? Kuidas juhtus, et need väiksed sukelpardid on uueks
ohustatud liigiks muutumas? Nii kõlas laul aulist.
Ansambli nimi oli uurikad, muusika autor Külli-Katri Esken,
sõnad Peep Veedla ja nüüd Veljo Tormise kuulmata kuskil
kumiseb kodu Ernst Enno tekstil.
Siin on sellised mõned read, kostavad kured magadava
ja vastavad aulid.
Siin on hääl.
Eesti filharmoonia kammerkoori juhatab Tõnu Kaljuste. Eesti filharmoonia kammerkoori juhatas Tõnu Kaljuste
ja külas Veljo Tormise kuulmata, kuskil kumiseb kodu Ernst
Enno tekstil.
