Head kuulajad, mul on väga hea meel, et delta stuudiosse on
nüüd jõudnud Marina Kesler, kes on ka tegev olnud
rahvusooperi balleti kursaar uuslavastuse juures,
mis siis homme õhtul kenasti ka Estonias esietendub.
Tere Marina.
No see on hästi huvitav, et korsarne tegelikult maailma
ajaloos vastet sama hästi tuntud ballett kui shell samamoodi
siis Adami ballett, aga millegipärast Rahvusooperis Estonia
ja oleme seda veel mitte kunagi näinud. Huvitav, miks see niimoodi on läinud? Niimoodi ma ei oska nagu vastata, aga tõsi see,
et esimest korda Eesti balleti ajaloos me Eesti publik
ja meie näeme kursaari.
Muidugi on Läti ooper ja ballett käinud umbes 20 aastat
tagasi ja näitaskursaari, aga see ei olnud nagu meie
produktsiooniseerunud meile lavastus.
Et korra, kes käis vaatamas, nad nägid, aga. Karzaril on erinevate versioonis oleneb,
et kuidas lavastaja soovib lavastada. Ja see on siis tehtud selle Bayroni kuulsa poeemi järgi,
mis tegelikult oli ka omal ajal olnud tohutult populaarne,
et ma lugesin, et siis nüüdseks juba, kui ma ei eksi,
siis praktiliselt, et 200 ja veel natuke peale aastaid tagasi,
kui see poeem siis esmakordselt ilmus, siis ta tegi sellise
tohutu rekordi, et esimesel päeval oli see kõik välja müüdud
10000 koopiat seda raamatut ja ta pidi olema omal ajal
tõesti väga populaarne ja siis selle ainel on muidugi
kirjutatud ka veel ja veel ka muud klassikalist muusikat,
aga et nüüd siis lõpuks see piraadi ballett ka eestlasteni jõuab,
et, et see lugu siis on ka kenasti Bayroni järgi järgi saame
seal laval näeme aga, et nagu sa ütlesid,
et sellele on siis erinevaid versioone, et,
et kas meie näeme siis siin ka seda nii-öelda klassikalist,
seda petipaagi, koreograafiaga versiooni. See on hea küsimus, sest tõesti kuulus versioon lippetipa,
lavastus, mis oli Mariinski teatris Mariinski balleti jaoks
tehtud juba rohkem kui sajand tagasi.
Aga iga järgmine lavastab natuke, nagu muudab.
See alus jääb ikkagi petipa, aga näiteks,
et praegu lavastaja Jose Martinez, kes on omal ajal olnud
prantsuse ooperi juhtiv tantsija et tema kohendas seda
etenduste versiooni meie trupi jaoks. Algselt meie balletijuht Linnar loorist nägisite etendus
teatri Tiroomas ja seal oli etendus tehtud niimoodi,
et mõningaid variatsiooni olnud tõdeliskid evolutsiooni olnud,
mis on ka pidi palvega väga kuulus pärl klassikalise
balletipärl ja kuulus Badeedee nagu kahe inimese tants,
meele Hozee Martinez tegi selle kolmele tantsijale. Paadetro absoluutselt õige ja, ja ma arvan,
et see on nagu huvitav, et kui nüüd teadjad tulevad
ja vaatavad, siis nad võib-olla ootavad seda pade,
töötage, traad, aga miks ta niimoodi tegi,
sest Linnar ütles, et meil on väga hea trupp,
meil on väga head meest, tantsijad, naistantsijad
ja võiks nendele rohkem seda tantsu nagu võimaldada
ja see oli väga paindlikke, väga loominguline. Et ta võttis ja tegi ja ma arvan, et praegu on hästi
õnnelikud tantsijad, nad saavad nagu rohkem tantsijaid
näidata oma võimeid ja kui me räägime piraatidest,
rikkur Saarides, seal on võib-olla väike vahe,
et piraadid on need, kes ikkagi röövisid kõiki neid laevu,
mis, mis nad õigeks pidasid, aga kursaalid olid justkui nagu noh,
mitteametlikud töötajad, aga nendel oli lubatud mõningaid
laevu röövida, mõningaid, et ütleme niimoodi,
et võib-olla natuke teistsugused, aga ütleme noh,
balletis, sellist väikest vahet ei ole näha,
meil on ikkagi me nimetame neid Nikkor Saarideks kui
piraatideks ja vaadake, muidu klassinkam,
ballett on niimoodi, et rohkem tantsivad naistantsijad,
baleriinid varvastel, nendel on küll üks vaatus,
kul kaks, vahest on nagu kolm vahetust isegi. Aga siin on prioriteet nüüd mees tantsijatele,
et ikkagi muidugi piraatidele ka sõbrannad.
Et nemad saavad ka koos piraatidega tantsida,
aga see, mis mulle väga meeldib, mis publikule pakub?
Võib-olla sellist emotsiooni, et ikkagi täie hooga mees,
ballett tantsib ja hüppab ja ei anna üldse naisballetile,
nagu. Alla ja kas ma saan õigesti aru, et see on ikkagi selline
täiesti parimate klassikaliste traditsioonide vaimus lavastus,
et see ei ole kuidagi väga moodne? Teate, ma niimoodi ei ütleks, et ta on heas mõttes
adopteeritud ja natuke selline neoon klassikalisem
ja moodsandan, ütleks niimoodi väga nagu värske
ja see on tänu fosseemartiine, sellest, mõne koreograafiat on,
muutud muutnudki selliseks neoklassikalise maks,
et ta näeb voolama välja dünaamilisem musikaalse
ja samas jääb nende klassikaliste traditsioonidesse.
Ja mis mulle meeldib ka, et ikkagi algselt oli see ballett
väga pikk ja võib-olla isegi natuke segane omadramaturgiat. Aga nüüd on nagu jäänud kõige olulisemad need
dramaturgiliselt punktid, et publik saaks aru.
Etendus on kompaktsem.
Ta ei veni.
Et selles mõttes, et kõige, et igav ei hakka kohe kindlasti. Seda, mis seal on natukene ka kokku võetud,
et ma vaatasin, et ta võiks ju kahes nii-öelda ühe vaheaeg,
aga et originaalis tal on vist kolm vaatust,
et ja siis on mõnevõrra nagu, nagu nii-öelda tehtud vaatajasõbralikumaks,
et liiga pikalt ei ole.
Jah. Aga rääkides nüüd lavastaja House Martiine,
sest tema on ju ka selles mõttes kuidas öelda,
ikkagi väga suur staar, et järgmisel esmaspäeval alustab ta
näiteks sealsamas Pariisis kunstilise juhina,
siis balleti kunstilise juhina, eks ole,
et et see on ju tegelikult ka meile päris suur vedamine. Ma niimoodi napilt enne ta siia saime. Ja oligi nii, et kui ta alustas proove ega seda uudist veel,
noh võib-olla see teadis, meie küll ei teadnud
ja siis proovida käiguste pidi korra siis Pariisi sõitma
tagasi ja siis me saime teada, et ta sai selle Pariisi
ooperi kunstilise juhi koha.
Aga kui, kui koreograaf või kui inimene ta on,
nagunii meeldib nii tagasihoidlik, nii sõbralik
ja vastutulek. Ma ütleks niimoodi iialgi ei oleks uskunud,
et nagu staarid võivad nii nii tagasihoidlikud
ja nii nii nii toredad olla, et see on hästi meeldiv
ja noh, nagu ma ütlesingi, et tuli väga kaasa kõikidele
selle soovitustele ja vaatas, et mis meie trupile
tantsijatele sobiks rohkem, et see on väga-väga huvitav koostöö,
oli väga meeldiv. Jah, kui see tema Pariisi ooperi balletijuhiks teada
nii-öelda juhiks saamine nii-öelda avalikuks siis teada anti,
siis ka New York Timesis oli temaga väike intervjuu
ja oktoobrikuus siis ta just rääkis sellest,
kuidas tema jaoks on ikkagi ka väga oluline see,
et hoida neid häid klassikalisi traditsioone.
Et ta arvab, et mitmetes teatrites, siis on küll väga suure
hooga mindud uuenduste poole, aga et sellega seoses on siis
nagu seda vana head kooli nagu unustatud,
ta tahab hoida nagu siis sellist tasakaalu,
et tantsijatel oleks ka hea ja tegelikult ka see inimeste enesetunne,
selle töö juures on ka ju äärmiselt oluline. Just seda me tundsime Ki praegu, kuidas temaga tööd tegime
ja huvitav on see, et balletistiilides on erinevad stiilid,
on olemas nagu rohkem inglise stiil on vene stiili on ka
prantsuse stiil olemas, just nagu Hosseia Temab assistent Agnes,
sellest, et too, kes oli samamoodi prantsuse teatri sele
Grand Opera Eduaal.
Et nii, kuidas nad õpetavad, räägivad.
Me saame tunda ja võtta vastused ja õppida prantsuse stiili. Et on väga elegantne, väga peenetundeline,
justkui käed liiguvad samamoodi, nagu me oleme harjunud.
Aga seal on sellised nagu nüansid juures,
mis on väga-väga olulised.
Ja ma loodan, et publik seda näeb ka seda elegantsust
ja peenetundelist.
Et see oli väga meeldiv kogeda seda. Aga kuidas on selliste lavastuste puhul,
et ühesõnaga siis roomas tuli see lavastus siis esimest
korda välja ja ma vaatasin, et ka oktoobris oli siis
Stockholmis kuninglikus ooperis seesama korsar laval
ja nüüd siis Eestis, et kuidas see tegelikult ikkagi käib,
et kui siis lavastaja tuleb juba oma sellise nii-öelda
valmis lavastusega, et, et kuidas meie tantsijad selle
selgeks saavad, et kas seda vaadatakse videost
või on see kuidagi üles kirjutatud? Ütleme niimoodi, et kui etendus on tõesti juba kuskil valmis,
siis põhivideo on olemas, seda võib vaadata,
aga lavastaja korrigeerib just meie nagu trupi jaoks
kohendab miks, sellepärast et ühes trupis on võib-olla
viiskend tantsijad, teises grupis on 100 tantsida vastupidi,
20, et sellest muutub kohe joonis ja seda me ei saa videolt õppida.
Ikkagi tuleb assistent, nii nagu Agnes, lastetu,
tema siis nende ise näitab sammustiku ja noh,
mõned asjad näiteks Me võime videos nagu vaadata,
et et aga muidugi, kui valmib täiesti uus etendused,
seal videot ei ole, siis korra krahv tuleb kohale
ja hakkab nagu looma. Et siin see video oli abiks, aga ta ei olnud primaarne
ja sekundaarne selles mõttes.
Et ja mina kui repetiitor, kes olen kõrval viibinud,
et siis minu osa on tulevikus, et kui nemad sõidavad ära,
et ma säilitaks seda stiili, sedasamust,
sammastiku me võime isegi videos pärast vaadata,
aga repetiitor on see, kes hoolib ja hoiab seda just nagu stiili,
seda tunnetust musikaalsust, et kõik maksimaalselt säiliks
nii nagu tahtis lavastaja. Aga see on ka vastutus, et mina kui repetiitor saan õigesti aru.
Ma tajun lavastajaid, et liht lihtsalt sammud,
see on nagu, ütleme, et see on väga lihtsalt öelda,
et seal on, nagu see on nagu juveelitöö minu jaoks
ja see on väga huvitav, et see on selline vastutus,
mida iga repetiitor, mitte ainult mina, kõik repetiitor,
kes meil meeskonnas on, et noh, töötavat niivid niiviisi. Aga kui nüüd võetakse selline plaan, et vot nüüd korsaar,
tuleb meil lavale, et kui pikalt hakatakse sellega ette juba töötama. No vähemalt kaks kuud, et ütleme, kui, kui saab korraga
tulla varem pool aastat varem.
Esiteks oligi niimoodi, et Hozee käis varem selleks,
et valida endale tantsijaid et teha umbes sellise plaani,
et kes võiks sobida nagu rollidele.
Aga proovide käigus on ka tantsijal võimalus ennast näidata,
nii et lavastaja pärast lisab teda koosseisu
ja see on, see on väga tore, et just väljaspool lavastajat
ikka näevad natuke teistmoodi ja võib kukkuda niimoodi välja,
et nii mõnigi tantsija kuskil viimases reas satub sul
esiritta solistiks lihtsalt sellepärast,
et lavastajale sobis, et see on noh, selline nagu huvitav
loterii tantsijale. Ja kaks kuud on selline optimaalne aeg.
Jah, oleneb muidugi raskusastmes ja kõik,
aga lihtsalt, et võtame meil siin, rahvusooperis on ju
järjest tulevad etenduselt välja, nii kukkur seal lõpeb,
siis tuleb järgmine etenduse ooper, operett siin.
Ega siin niimoodi poolastet ühe etenduse tegeleda,
lihtsalt see on nagu luksus, me võib-olla tahakski,
aga me ei saa. Aga mis see tähendab, seega, et tantsijad peavad hästi
lühikese aja jooksul omandama seda, mida pakutakse.
Ja ma arvan, et meie tantsijaid omandavad nii kiiresti
ja hästi ja see näitab trupi taset ja professionaalsust.
Et ma arvan, et me oleme vastastikku väga õnnelikud,
et selline koostöö on toimunud ja nüüd on ainult ootame.
No publiku hinnangut publiku reaktsioonis on oluline,
eks ju? Jah, ma arvan küll, et publik, kes näiteks käisin hiljuti
pähklipurejat vaatamas, võtab selle teose rõõmuga vastu,
et samamoodi on seal tõesti sellist sellist romantilist ilu
ja väga selliseid liigutavaid hetki. Ja väga ilus kujundus, et selline idamaine,
et just nagu natuke päikest meie külma ilma. Hästi, aga siis jäämegi ootama homme õhtust esietendust,
suur-suur tänu Marina Kesler tulemast ja edu. Aitäh ootanud jättesse kõiki.
