Tere hommikust. Maal peavad ikka käed käima, olgu sõbra päev  või tavaline laupäev või sel nädalal tähistataksegi üle  maailma sõbrapäev. Meie oleme oma meeskonnaga üle Eesti leidnud palju uusi sõpru,  millega nad tegelevad. Ei juhtu just sageli, et kohtad lumises metsas redelit,  jalutavaid mehi. Aga kui kohtad, siis tuleb neil kindlasti nööbist kinni  võtta ja uurida, mis teoksil. Me lähme Järvakandi Mõisa jääkeldrisse, mis on üks väga  vägev suur mõisa jääkelder. Ja seal talvituvad nahkhiired, et me lähme vaatame üle,  kes seal sellel aastal talvituvad, kui palju neid on. Ja siis paneme andmebaasi kirja, et tulevikus  ka teada oleks. Miks selline kirjapanek üldse vajalik on? Nahkhiired on kõik meil Eestis kaitsealused liigid  ja meil on tarvis teada, kus nad elavad,  kui palju neid on, kuidas neil läheb, mis me saaks nende  jaoks paremini teha. Et sellepärast on tarvis selliseid koguda talviseid  seireandmeid ja, ja samamoodi käib ka suvel tegelikult meil  see elu, et vaatame, kus nad suvel elavad  ja kuidas neil suvel läheb. Kui palju te siit täna hiiri loodate leida? Väga täpselt. Ei tea, et kui me läheme kusagile väiksesse kodukeldrisse,  siis seal on üks nahkhiir kaks, kui on juba kolm-neli,  on päris palju. Aga suurtes mõisakeldrites mõnel pool võib olla mitukümmend nahkhiirt. Aga selle kohta ma ei oska praegu öelda,  et ma arvan, et üks viis tükki ehk võiks olla juba paistab  ja hästi oluline on, kui keldrisse minna,  siis pärast panna uks enda järel kinni et seal ei läheks siis. Külmaks. Nii lambid on sinu. Keldris on olnud uks kinni, keldris on soe. Kui see oleks väga külm ja külmuks läbi suurte külmadega,  siis see nii sissepääsu juures neid kindlasti ei oleks. Ehk siis nahkhitele on selline kasutusel kelder  või kelder, mille eest on hoolitsetud. On väga hea kus uksed ei ole lääpas ja On hea stabiilne talvel olla. Kas sa oskad niimoodi puusalt öelda ka, mis liiki  nahkhiirega on tegu? Jah, see selle puhul on väga lihtne, et see on põhjanahkhiir. Tema on ühest üks kahest kõige sagedamini keldrites  kohatavatest nahkhiire liikidest. Et põhjanahkhiir on niisugune. Musta värvi tumeda näoga ja vahel niisugused heledamad  salgud rohkem või vähem seal selja peal. Esimene oli seal ilusti seina peale näha,  aga siin on igasugu pragusid ja auke, mis nahkhiitele meeldivad. Et see suure keldri läbivaatamine võtab omajagu aega  sest need pilud peab kõik läbi piiluma. Muidu võivad pooled nägemata jääda. Samas ei pea kinnistute omanikud muretsema,  et teadlased ilma hoiatamata nende valdustesse sisse  tungivad ja nahkhiiri loendama kukuvad. Keldrites regulaarselt seiret ei tehta et käiakse seiramas  suuri talvituspaikasid, mis siis on kaitse all  ja kuuluvad riigile. Aga väikestes keldrites, nüüd see aasta üritamegi? Viia inimesteni seda teavet, et igaüks võiks oma keldri ise  läbi käia ja neid enamasti seal leiduvad kahte  nahkhiireliiki ei ole keeruline eristada,  et igaüks saaks ise minna oma keldrisse ja ütelda,  kes seal siis on, et see on palju efektiivsem ja,  ja tõhusam ja ka see lubade küsimise teema  siis kaob ära. Kui on mõisa kelder, et on teada, et see kuulub ma ei tea  kohalikule külaseltsile või MTÜle või naabrimehele,  et siis ikkagi on viisakas enne küsida ja teada anda,  et naabriga tuleb läbi saada ja kuskile sisse murda. Kindlasti ei tohi. Vist kõige suurem kelder, kus ma käinud olen,  ma arvan. Selle aasta aasta liblikas on siis keldriöölane,  selline ilus oranž liblikas, keda näeb ka keldrites sageli. Et kui panna nahkhiire liigid kirja, siis võiks  ka selle liigi tegelikult sisestada looduslootuste andmebaasi. Saame selle liigi leviku kohta infot juurde. Väga lihtsasti ära tuntav selline ilus värviline liik. Et kui me seal eespool nägime ühte põhjanahkhiirt,  kes seina peal talvitus ilusti nähtaval siis siin augus,  kivi taga ja veel sealt veel oma. Omajagu kaugemal on teine keldris talvituv tavaline nahkhiir,  kes on siis. Pruun suurkõrv, et äkki me näeme teda niimoodi,  et kaamera ette ka jääb, aga seal ta on nii kaugele taga,  et kaamerasse teda ei saa, et ta magab seal oma talve rahulikult. Kas nahkhiir mahub siis nii väikesest praost naksti sisse  nagu koore ürask? Isegi väiksemast? Et nahkhiirele piisab kuskil kahest sentimeetrist,  sest et tal kõige keha kõige nagu jämedam koht on kolju  ja kõik muu läheb üsna lapikuks. Väga väikest koht paevad sisse. Et sinna mahub ta ütleme vabalt, aga see on selline koht,  mida tasub ka vaadata alati, et kui keldris otsida endal nahkhiir,  siis sealt on lihtne mööda vaadata, aga tegelikult sageli  sügavad niisugused õõnsused on need, mis on stabiilse temperatuuriga,  ei lähe külmaks. Õnneks leiame kohe ka ühe vabalt rippuva suurkõrva,  kes pole end kiviprakku pressinud kuigi treenimata. Silmale ei tundu ta just esimesest nähtud tombust väga erinev. Nüüd vaadata peale siis kõrvad eriti suured ei tundu,  et pakitakse talvel niimoodi tiibade alla peitu,  et nad ei oleks ripakil, muidu need kõrvad ise kaks  kolmandikku ta keha pikkusest, sellised hästi-hästi suured,  aga nad talvel väljas oleks, siis võiks juhtuda  külmakahjustused ja vett aurub sealtkaudu palju välja. Et loom pakid nad ilusti ära. Teisel pool oli siis kolm looma, saame siit kuus kokku. Üks hea koht, kuhu alati vaadata, kui kodukeldris käia,  näiteks on just niisugused uksekaared ja võlvid et sageli  näiteks kui on soojem, siis neile meeldib olla välisukse  juures siin, kas siis selle lävepaku vahel  või kui siin mingi niisugune pragu on. Kuigi teadlased räägivad pool sosinal, ei pea kartma,  et nahkhiired iga pisema krabina peale talveunest ärkavad. Mida vähem neid segada, seda parem on küll,  aga ei pea seda kartma, et kui nad on nüüd kuskil  kodukeldris ja on tarvis minna kurgi purgi  või moosi järgi, et et ei tohiks minna, et kui käituda  mõistlikult ja mitte seal Tunde veeta ja kõva häälega kooriproovi teha,  et siis on täiesti okei seal olla. Aga kui. Otsest vajadust ei ole, nagu meie siin oleme,  et siis on mõistlik niimoodi rahulikult võtta  ja loomadesse lugupidevalt suhtuda. Et mingit pihkuvõtmist ei ole, ei loomasid kindlasti talvel  ei katsu ja, ja ei torgi ja ei sega, et,  et noh kui näiteks on juhtunud, et ma ei tea,  meil on, on niisugused juhused, et loom on sattunud kuskile  ilma kaaneta tühja purki, näiteks et siis võib ta sealt  välja aidata, kindlasti töökinnas kätte. Midagi ei juhtu, läbi kindata ei hammusta,  eks ta võib hakata sisisema hästi ruttu. Ta näeb mõnevõrra, hirmutab välja nagu ikka,  aga aga eks ta üritab näha niisugune suurem  ja karmim välja, kui ta tegelikult on. Aga kui, kui ei ole sellist hädaolukorda,  et siis kindlasti ei ole vaja teda katsuda  ja iga kord kurki tuues võib-olla lähemalt ei ole mõtet vaadata,  et kui on teada, et ta seal olemas on, et las ta  siis rahulikult olla. Kas need nahkhiired sellist teravat valgust ei karda? Väga ei karda, niimoodi. Korraks näidata ja edasi minna, et kui seda siin pikalt  valgustada siis tõenäoliselt nad hakkaksid natuke nihelema  ja kähisema ja üldiselt mida-mida lähemal sa oled seda. Rohkem nad on häiritud, et siin nad on päris kõrged,  ma arvan, on vist küllaltki, ükskõik, kui me siin mõned  minutid oleme. Kui siin pool tundi veeta, siis võimalik,  et nad hakkaksid juba natukene muret tundma. Kas seal üleval siis on keegi. Praegu siit nurga alt paistab, et seal on kaks põhjanahkhiirt,  aga kuna seal on niisugune pisike auk seal vahepeal on üks kivinukk,  siis ma natukene liigun selle trepi ja korra sinnapoole  ja vaatan, et võib-olla on kolmas ka. Kindlasti vahel on niimoodi, et on näha nina  ja siis kuskilt loomade vahel kuritab välja veel kellegi küünar. Et siis tundub, et taga on veel keegi. Siin on vaikselt vaatama. Mõnikord võib niisuguses augus olla näiteks  ka 10 looma või 15, et nad on hästi tihedalt koos,  ninad on väljas. Siin ikkagi oli kaks tükki, et seal üks niisugune tume  kivinukk tekitas korra tunda, et äkki on midagi veel,  aga, aga ei olnud, et oli kaks põhjanahkhiirt,  siis praegu on siis kokku meil. Islam põhjanahk it ja kaks suur kõrva. Ja siis veel see keskmine osa. Kõik nahkhiireliigid on Eestis looduskaitse all,  on teises kategoorias. Mis tähendab siis seda, et, Nende elupaikasid ei tohi, eks hävitada ei tohi neid liialt häirida. Aga, aga see ei tähenda seda, et kui nüüd keldris on nahkhiir,  et kelder läheks kuidagi looduskaitse alla  või et seda keldrit ei tohiks kasutada. Et see kelder ikkagi jääb inimestele ja,  ja nahkhiirtel on tegelikult hea, kui seda keldrit kasutatakse,  siis on enamasti seal uksed ees ja ja kelder on hoitud  ja kelder ei lähe külmaks ja ei lagune ja ei kasva võssa. Et see on selline hea koht, kus inimesed  ja nahkhiired saavad koos hakkama ja neil on tegelikult  samad huvid ja ootused selle keldri osas,  et oleks niisugune natuke plusskraadi ja säiliks talvel  nahkhiirest ja säiliks aiasaadused seal hästi. Niisugune. Mõnes mõttes samad huvid on selle ruumi osas. Kui viimne kui üks nahkhiir on looduskaitse all  ja nende elupaiku tuleb hoida, kas siis nahkhiirtega  õnnistatud talumajad peavad jääma remontimata? Nii karm see asi ei ole õnneks, et. Nahkhiired on hoonetes ikkagi hooajaliselt,  nad on suvel, kui sigimisperiood mai lõpus juulikuuni on,  nad enamasti maja vahel, vahel kauem. Ja see ei tähenda seda, et seda maja kuidagi teha ei tohiks. Küll ei tohi nendele loomadele liiga teha,  selle käigus. Ehk tuleb töid ette planeerida, et kui on teada,  et on plaan teha remonti maamajades sageli on nahkhiired,  siis tasub ette mõelda eelmine aasta kontrollida,  kui on kahtlused, konsulteerida kellegagi. Ja siis tegutseda sellel ajal, kui nahkhiiri ei ole  või tegutseda ette, et näiteks noh, majasid peab soojustama,  peab voodit vahetama, et see koht teha kas lahti,  enne, kui loomad tulevad teha neid töid pärast,  kui loomi ei ole enam? Ja ja võimalusel võiks muidugi sinna taastada  selle nahkhiirte pidu, kus neile meeldib olla,  et, et ka elu jätkuks hiljem koos nahkhiirega rõõmsalt edasi. Koguda kõik need Täna leitud nahksillad 10 panete. Need, nahkhiired saab kirja panna loodusvaatluse nutirakendusse,  et see on selline keskkonnaagentuuri poolt. Tehtav tööriist, kus saavad kõik inimesed teha  loodusvaatlused ja praegu on meil käivitumas nahkhiirte  vabatahtliku seire projekt, kus me ootamegi kõiki oma  keldreid üle vaatama, liike kirja panema. Kui liiki määrata ei oska, saab panna selle,  kus pildiga eksperdid vaatavad üle annavad tagasiside. Et meil on erinevaid selliseid vabatahtlikke projekte,  et kevadel on konnaseire ja tuleb neid veel,  et kõik loodushuvilised saavad kaasa aidata meie looduse  uurimisele ja kaitsmisele. Palju me saime kuus looma kuus looma. Neli põhjanahkhiirt ja kaks pruunsuurkõrval,  noh ütleme, et see on siis kõvasti üle keskmise kelder. Kuus korda suurem ja kuus korda parem. Seda lapivaibanäitust, mis valmis juba Eesti 100.-ks sünnipäevaks,  oodati siin Kärstna mõisas kaua. Kuigi näitus ei ole enam täiesti värske,  talle siin vaatajaid ja imetlejaid jagub käsitööd,  nimelt hoitakse siin majas au sees. Juba 10 aastat käib mõisas kord nädalas koos käsitööring,  kes erilise hoolega on pühendunud ühele riidesordile. Nüüd vist on ilusti meie põhi teema on teksa tegelikult. See on meie, meie maja kiiks, ma ütleks ja,  ja seda kiiksu on nüüd jätkunud siin kõikidele. Kõige esimese asjana peabki õppima seda,  kuidas teksat tegelikult lõigatakse laiali,  lõhutakse ja alles siis pärast nagu sellest nendest  teksariidest siis uued asjad, nii et, et meie oleme siin enamus,  oleme mulgid, päris mulgid ja kes ei viska ju asju ära ja,  ja, ja, ja nii, et, et igal juhul mina olen see mulk,  kes, kes. Kasutab nendest teksapükstest kõik ära, näed,  ainult ainult niisugused. Selgused, no prügikasti läheb, lähevad Need,  asjad on midagi ikka läheb prügikasti ka  ja kahjuks kahjuks või kuidas see õige lõhkumine  siis käib, et võimalikult palju kätte saada  ja võimalikult vähe prügikasti läheb? Selle jaoks ongi just see, et ilusad asjad jätavad lõhkumata. Ehk teksadel on tavaliselt need need ilusad,  need kahekordsed õmblused, seda ma ei lõhu kohe ära. Aga püksi säärel see, kus ei ole seda õmblust,  selle siis lõikab ära siis võtangi sääre. Ja siis siis siit selle ilusa õmbluse jätab  ja teise teise külje siis lõikab ära, kuni siia  põhimõtteliselt taskuteni. Kas teksad ja teksad on nagu vahet ka, et mõni teksa on  parem kui teine? Ise? Üldse ei saagi tegelikult õmblemiseks õmblusmasina,  aga ei taha üldse kasutada seda meie tänapäeva teksateksat. Kuna tema venib erinevalt ja, ja siis nagu meil on ju  tegelikult teksa lapitöö on meie põhiline,  et, et kui sa paned erinevat materjali kokku,  siis siis ets hakkab ja venima ja, ja, ja. Me oleme seda nii kaua teinud, et elu on õpetanud,  et stress hoiab ainult kangast telgedel kudumise jaoks,  aga kõige parem on siis teie jaoks ikkagi see vana hea,  kõige klassikalise ja klassikalisem puuvill teksal saab ju  tegelikult ka aru juba selles katsumises. Et kui ta ikka venib, siis ei taha, aga kui ta ei veni,  siis siis on väga hästi. Mis sealt nüüd järgmisena ära tuleb, nii,  ja mina tavaliselt võtan siis nüüd värvli ära. Aga värvli niimoodi, et mitte ei lõika siit otsekohe ära,  vaid jätan siia kuskil poolteist, kaks sentimeetrit. Jätan ruumi. Sellepärast. Et seda värvlit on väga hea, teise värvli külge õmmelda. Kui tihti teie käsitööringis on siin laual midagi muud kui teksad? Ma vaatan, mõned sokid ikka tulevad ka, aga kas vahel juhtub,  et jääb teksa kõrvale ka? Noh, kuidas on siis, kui meil ei ole ruumi masinaid laua  peale panna, siis me ikka teeme vahepeal,  vahepeal oleme sokke kudunud ja, ja aastate jooksul oleme  ikka kõiki asju teinud, mis mis aga moes käsitöölistel on,  kui olid pärlite tegemine, kui oli paberi tegemine Siis fimod tegime ja, ja, ja muidugi lapitekke õmblesime  meiega kõvasti ja. Jah jah, aga, aga kuidagi ikka. Kõige kõige, kõige on see teksa jah, tegelikult. Terje, mis teil praegu pooleli on? Üks teksamaterjalist kott. Mulle endale meeldivad. Väga need. Need sääreõmblused Et need said kokku õmmeldud ja siis on vaja asi valmis teha. Sääreõmblustest kott siis sisuliselt. No kui kaua teie olete siin käsitööringis? Käinud kuus või seitse aastat selle seltskonnaga on  nii hea koos käia. Sest ma ise käin kaugemalt, ausalt öelda,  ma ei ole noh, päris kärsas ei ela. Et siis on ikka väga hea seltskond, kui tasub isegi  kaugemalt sõita. Et selle paned ju siia, niisiis muidu jääb siit ju  nii paksult, ise tead, kui sa tahad siit rohkem midagi panna,  siis jätad suurema vahe. Aga õmble siit edasi-tagasi mitu korda läbi. Minul on teksa vöödest kott. Plaan peaks siis valmima umbes samasugune koti osa. Kas te olete varem teinud niisugust asja olen teinud,  aga mitte värvlitest, aga põhimõtteliselt sarnase koti  ja ikka punutud, et noh, tundub, et see mulle meeldib,  et juba teise samasuguse mõttelaadiga toode. Et siis on nagu ära kasutatudki kõik need erinevad kotid noh,  teksajäägid veel, mis on ka ka kotisisu peab olema ilus,  et ei pea olema ainult väljapoolt vaadatav. Teksa on nagu hea materjal ja ta annab hästi palju erinevaid  võimalusi sul loominguliselt läheneda, et  ja kuna neid ikka jääb ja Urvel on tegelikult tohutu varu neist. Siis meil on ka seda materjali külluses ja urvel on kogu aeg  ideed olemas, nõnda et, et meie saame kohe idee ette  ja meie hakkame aut tööd tegema, et, et selles mõttes on. Väga vahva siin käia, materjali korvid saavad nüüd lisa  ja uut värvli uut värvi ja siin ongi ainult värvli kast  ja vaatan, kast on ise ka tehtud täitsa vastavalt materjalist. Ja et siis oleks ikka aru, saad. Sinna järelikult seal on suured tükid, järelikult need  suured tükid lähevad nüüd nüüd sinna järgmise kasti. Ossa näed, on ju suur, nii suur aitäh siia. No ma vaatan tegelikult väga ilus, et kas need on  ka teksadest tehtud, need on nagu suled rohkem  ja need on kõik Texasest tehtud ja, ja teksat ikka annab  igat moodi ju panna, eks siis kõige rohkem tegelikult  tehakse võtmerõngad, ma olen õpitubasid teinud,  teinud lastele, kui sul need mõtted tulevad. Kõik ei tule ikkagi tähendab, et kuskilt ikka ma ammutan  ikka inspiratsiooni ka ja, ja teiste ideid  ka kasutan, aga, aga mõni idee tuleb küll täiesti täiesti,  sest mina arvan, et seesama seelikud, need,  mis mul on nendest püksi püksi nendest lõigetest. Näed, vaata nii. Näed. Mul on tehtud mitu seelikut, kus ma kasutan ainult neid  lõikeid ja Ja tuleb ikka ilu ja selt ja see oli küll mul lihtsalt tuli  töö käigus, nii et, et ei ole ja paremad mõtted tulevad. No mis siis järgmises, no vot, siin ongi need õmblused,  nii et järelikult need saavad ja kas need peavad kõigele vastu? No tule välja. Peavad ja jah, mul oli tehtud üks rõngas,  kiik, siis selle laste metallist võimlemisrõnga ümber. Punutud sinna sisse, aga rõngas läks katki,  aga teksamaterjali. Igas olukorras ja siin siis on tasku, seal on taskud,  taskud lähevad hästi palju kasutusse, nii kottidele sisse  kui välja taskuteks. Aga samamoodi igasuguseid seinaga taskuid,  hoidmise asju. Ja. See muidugi pole ainus teksavaru siin majas Kärstna mõisas  nimelt on üks tuba, mille sarnast üheski teises Eesti mõisas  ei leidu. Tuba, mis pühendatud ainult teksadele. Meie teksaladu ehk need kapid on täis teksasid  ja tegelikult nad on pandud värvide järgi enam-vähem. Kas sa tead, kui palju neid teksasid, sul on siin tõesti  maast laeni täis, ma kunagi lugesin, aga,  aga praegu ma momendil küll ei tea. Ja kuna nad on alati Nad, on pandud siia kõik ühtemoodi,  ehk ehk kindla alati niimoodi, et, et paneb kolmeks ja,  ja siin see koht peab ees olema, sest siis kui ma tulen,  siis ma vaatan selle laiuse järgi millist vaja on,  ega need ei ole ju ometi kõik sinu enda teksad. Ei, see ikka asi hakkas, nii et, et mul oli tõesti kodus,  oli neid laste omasid ja, ja mulle toodi  ja nüüd on lugu nii, et, et all on meil tegelikult seal  garderoobis on kogumiskastid ja sinna lihtsalt inimesed  toovad teksasid ja nad lähevad siia kappidesse oma aega. Materjali puudust siin karta ei ole või. Lihtsalt aega võiks natukene olla rohkem,  et kui seda aja aega saaks juurde sa tõesti oled vist mulk? Tõesti mitte midagi ära ei viska, isegi niipidi eta alles. Miks need niidid on vaja alles ja teine inimene pühib need  peo peale ja minema. Aga nendest saab ju ka meisterdada, see täiesti täiesti  meisterdamise oma ja, ja kõige lihtsam on teha niisuguseid pallikesi. Kas võtmehoidjale? Või, või rinnanõelale või kõrvarõngasteks  ja aga kuidas neid siis teha, kui sa ütled,  et see on lihtne teha, siis teeme näita mulle  ka nii natukene. No natukene, ainult seda. Nii et see, see põhi tuleb nagu sellest,  et on lihtsam lihtsam täita, kui, kui on nagu see,  see tugevus seal all. Ja siis vast vastavalt oma soovile, mis,  mis mõnu. Aga neid ei ole vaja nüüd need ühekaupa,  vaid võid võtta kohe siin siin mitmekaupa ja,  ja ei pea olema, tähendab, et ta ei pea midagi. Ei ole lihtsalt sealt hakkabki ümber mässima  ja kust see nagu esimene teksa õhi tuli. Tegelikult ma tegin hästi palju lapitööd. Ja siis sealt tuli teksalapitöö. Kuna siis koju tekkis järsku hästi palju teksasid. Ja ja, ja, ja pärast siis juba läks ligiliselt  ja läks lihtsalt selle selle teema peale ikka see on  natukene segab mu maailmapilt juba nii, et kui ma kuskil  kangast näen, siis ma ikka kõige enne näen seda sinivalgest  sinist ja valget kangast siin Kärstna mõisas. Tegelikult elu käib ju täie hooga ja sa mitte ainult ei tee  siin seda käsitööringi, vaid oled üleüldse perenaine  ka ja täitsa perenaine, enne meil oli Kärstna põhikool,  siis läks kuue klassi peale, kaks aastat sai olla olla kuue  klassiline kool ja, ja, ja siis 2014 läks,  kool lõpetas oma eksisteerimise. Aga sina oled ikka jäänud siia, see maja on lihtsalt  nii südame küljes või, ja, ja. No sellepärast, et ma aastal 86 tulin siia,  siia ma jäin ja ja mulle siit kangesti meeldib,  et ma, ma tulen ju nii hea meelega siia tööle. No nii, ma ei tea, kas hakkab, saab enam valget,  ei paista. No ja siit sa ütled, et peab liimiga  selle üle ja tõesti näpud saavad ikkagi siniseks. Oleneb, mis materjali sa võtad, mõni on ju mis,  mis rohkem määrib, mõni määrib vähem. Aga nii lihtne ja väga ilus. Tegelikult ma kujutan ette, et see kõrvarõnga nagu  ka väga-väga kena, näeb välja ja samamoodi nendest saab seal  tutte teha, täpselt, keerad, keerad ümber kahe näpu,  jah. Ja, ja see ühe otsa kinni, teise otsa lõikad lahti  ja samasugune tutt, aga siin Urve, on nüüd  siis väike väljapanek nendest asjadest, mis te siin teete. Jah. Ja siin on meie kauplemise plats, siin on näiteks need seelikud,  mis on püksi vaheõmblustest tehtud tegelikult niiviisi  teksapükste vaheõmblus, sest teksa seelik  ja väga uhke. Ja siin on selline, nagu teil endalgi seljas on  ja ja täpselt nii, et, et hästi pidulik,  hästi pidulik, tõesti ilus, väga ilus. Kas te olete umbes kokku lugenud, kui mitu paari teksasid,  teie olete niimoodi ümber ümber teinud? Ei, kindlasti ei ole, aga, aga ma ei tea,  kas tuleb 1000 1000 aga aga aga 100 üle 100 sadades see vaibad,  see teksa, see on täitsa stress, teksa ei anna ju hästi õmmelda,  aga ta annab väga hästi kududa vaibas. Nii uskumatu, kui sa seda katsud, siis ma ei ütleks mitte  mingi kuskilt poolt, et see teksa ei, ei,  see on täitsa täitsa noh, vaata siit võib-olla mõnest aru saa,  siis hakkad vaatama siis tõesti siit pealtpoolt küll mitte  mitte mingil juhul ei strets teksa, lõikab lihtsalt  ümberringi üheks pikaks pikaks joruks ja  siis siis saad kududa, mõnel on Teksateil on  nii kihtid taskud, et seda on vaja kohe kindlalt kuskil  kõike panna ja ja, ja vahel on ju tikanditega teksad,  et, et, et neid siis ei olegi vaja kotile muud kui seda  külge tunnet ja nii et avastamisrõõmu pakub see küll  ja veel ikka muidugi jah. Urmet Kütt on väga mitmekülgne mees, elab oma perega  pealinna lähedal maal, töötab kaitseväes,  teeb parameedikuna kiirabivahetusi ning hobikorras avastas  enda jaoks suitsuahjud ja nende hingeelu sees. Katsetas, mis mees katsetas ning julgeb täna oma  suitsulihakraami ka teistele pakkuda. Et ahi oleks juba natukene eelsoe, sest muidu läheb väga  kaua aega ja Liha hakkab veel siin alla jahtuma veel ja. Täna hakkame erinevaid lihasid suitsetama,  kõigepealt siis on meil pikk poiss ja täna läheb veel  sisefilee ka ahju. Iga päev ei tee, tegelikult teen niimoodi,  et pigem nagu nädalalõppudele jääb see, et kui laupäeval  või nädalavahetused on laadad või mõned muud sellised tegevused,  kus müüa saab, et siis on kohe värske olemas,  et mis puudega sa kütad, ikka lepp läheb siia  ja suitsu siis ka lepaga viljapuuga, mulle endale meeldib  tegelikult kadakas. Aga no kadakaga on see, et kui kadakaga suitsu teha,  siis ta on hästi intensiivne. Et, et alguses ma tegingi ühe partii, kui ma proovisin,  sain kadakat. Ja siis Saaremaalt pärit kadakas, mul üks tuttav seal elab  ja siis ma tema kaudu sain. Ja, ja siis siis oligi täpselt nii, et. Panin esimese tiiru kõik oli kadakas. Ja ja minule endale meeldis, aga naisele ei meeldinud,  arvas, et liiga intensiivne on. Urmeti naine ei ole mingi vingu, viiul, nelja lapse ema nele  on samuti tegus. Nende peres kipub nii olema, et Urmet on tootearendaja  ja nele turundaja. Koorid jah. Ka midagi. Pika poisi teeme valmis, ehk siis kahte sorti pikkapoiss,  üks on küüslauguga. Pikk poiss ja üks on siis täiesti tavaline,  et aga noh, pikad poisid siis lähevad suitsuahju loomulikult,  et nad ei tee, ei tee tavalises ahjus. Lähevad suitsuahju. Praegu on siis see, et ma kaalun ära kõik asjad. Palju midagi läheb, et meil on see oma retsepte nagu välja töötatud,  kuidas, kui palju ja mis see maitse õige vahekord on? Et me teeme üldiselt niimoodi, et on enda enda maitse järgi,  olen. Nii-öelda. Proovinud need kogused ja arvutanud Et mis mulle endale meeldib ja kui endale meeldib,  siis tõenäoliselt võiks ka meeldida teistele. Need kogused tunduvad siin praegu päris suured,  et te ei tee ju enda perele praegu süüa. Ei praegu jah enda perele tegelt ei tee,  et see on siis puhtalt lähebki nii-öelda turustamiselet. Et meil on siin tulemas nädalavahetusel üks laat  või selline ott, siis Kadrin Ott otse tootjalt tarbijale. Ja siis sinna. Et see pikk poiss on selline huvitav asi,  mida ma tegelikult ma mõtlesin, et ma võiks proovida seda,  et mingit hakklihatoodet teha, et mis asi see on,  on siis? Klassikaline pikk poiss. Alguses ma tegin niimoodi, et ma panin ta vormi sisse aga  siis ta tuli liiga suur, et ma peaks nagu hakkama teda lõikama,  onju siis mõtlesin, kuidas ma teeks niimoodi,  et oleks nagu kompaktne, et üks inimene ostab näiteks,  et ta ei taha ju tervet seda vormi saada,  on ju? See oligi see, et me mõõtsime välja,  meil on teatud kogus, kui palju me mõõdame  ja siis. Ongi niisugune väike, selline 350 360 grammine tükk,  et jõuab ka ära süüa, üks inimene. Mõnusad väiksed kuubikud. Täna te olete selles kohas, kus te teete teistele,  et te teete müügiks ja väga palju erinevaid asju,  lihagurmeed, magusad, kuidas te sinna jõudsite? Alguses me tegime, sõpradele meeldis, hakkasime tegema,  tuli hea välja, vaatasime, mis. Mis see turg teeb ja siis mõtlesime, et aga miks mitte,  et sest tegelikult oli see, et me tegelikult tahtsime niimoodi,  et ise tahtsime juba ammu midagi sellist teha,  mida me nagu et me ise valmistame midagi. Et mis oleks nagu äge, aga, aga just see,  et ise teeme, et oma asi nagu jah, et oma asi oleks. Ja mis meile just nagu kõnetus oli ka see,  et oleks nagu see toorained, millest me teeme võimalikult  palju Eesti maine oleks. Ja siis ta niimoodi käima läkski. Alguses hakkasime vaatama, kus me saame müüa,  proovime, kas läheb, kas meeldib ja üllataval kombel. Väga hästi meeldis. Ja et võeti meid kohe omaks ja ja esimesed laadad olid niisugune,  et kes te olete ja mis te teete ja ja et oh kütigurmee,  et et kas teete kütid või noh, käite jah,  jah. Ja siis teete seda liha, ma ütlesin,  et meil on pere nimi on kütt ja et sellest nagu kütigurmee aa,  me mõtlesime, et te käite jahil, siis teete seda kohe suitsuliha. Talvine aeg on, siis me hakkame arendama järgmist toodet ja. Oma maitseid jälle teha ja arendada. Urmeti tööelu algas kaitseväes kohe pärast ajateenistust. Riigikaitse oli talle oluline ja kui juba kokapaberid  ka taskus, siis sai neid rakendada mereväes. Eesti mereväe lipulaeva Admiral meeskond oli tema käe all  väga hästi toidetud. Ma tegelikult kogu mu elu ongi olnud kaitseväes,  kui nii võib nagu öelda. Alguses ma olin tegelikult toetuslaeva peal tasuja,  aga peale seda siis kohe liigutati mind Admiral Coani peale. Kus siis kus siis jah, toimetasin, vanem kokana. Seal nägin teisi riike, mismoodi seal toimetatakse just  ka toidualasete sõjalaevade peal just. Mis andis mulle niisuguse väga ägeda kogemuse? Ma ei ole selline klassikaline kokk võib-olla,  et. Ma ei, ma ei kujuta ette ennast ette tegelikult kuskil  restoranis töötamas. Et see, see ei ole nagu minu teema, et mul pigem olen nagu  ikkagi hinget, nagu kaitseväelane. Kuna noh See lihtsalt on mul nii nii lähedane olnud juba terve elu,  et ma ei, ma ei oskagi muud moodi nagu näha neid asju. See koka asi on, pigem on, ma ütleks, et selline lisa,  mis on sul olemas ja, ja, ja sa nagu oskad seda. Sest kodus on ikka lapsed, tahavad süüa ja meil on see traditsiooniline,  et ega kodus peab ikkagi vähemalt kaks korda päevas peaks  kindlasti soe töövõit olema ja vahest ka kolm,  et. Et võib-olla see kunagine, see kunagine,  see kokanduse eriala andis mulle sellise Algteadmised toiduainete osas, et mis on  siis nagu tulevikus nagu praegu siis ja ka natuke varem on  nagu kaasa aidanud. Et. See nagu annab nagu jah, sellise võib-olla väikse aluspinnase,  et tead, mismoodi liha käitub ja kuidas mingeid asju teha ja. Tal jäi puudu natuke grammiliselt. Sa tegid liiga vähe mulle. Kuidas see. Möll kogu selle suure pere kõrvalt ikkagi käib. See on karussell Tegelikult on niimoodi, et eks see väga oluline,  et et pere 11 nagu toetab, see on kindlasti üks asi  ja teiseks on see, et planeerimine on hästi olulisel kohal,  et kui midagi teeme, siis me hästi palju planeerime. Logistika peab paigas olema, et kus, kes  mida teeb ja kuhu läheb ja kes kaasa tuleb  ja et alguses, kui me hakkasime laatadel käima,  siis oli ka niimoodi, et noh, poole ööni tegid  siis varahommikul juba läksid, sõitsid laadale. Et niuke suht tramm oli peal, et et vahepeal ei teadnud,  kus sa nüüd oled ja mida sa nüüd teed, et aga nüüd juba nüüd  juba tead, et oskad nagu paremini planeerida seda asja. Lihtne ei ole, aga ma arvan, et lihtne oleks  ka liiga igav, et. Ja kuu kaks elame ette, et selles mõttes planeerimine nagu jooksvalt,  et noh keegi meile ütleb, et kuule, teeme nüüd see  nädalavahetus midagi ägedat, siis sorry,  aga kas me oleme laadal, kas me oleme otil,  kas me teeme midagi muud, et selles mõttes,  et niisuguseid kiireloomulisi üritusi meie jaoks ei no  mõnikord läheb hästi, mõnikord saab. Aga enamasti on jah, et kuu, kaks on ikkagi ette  planeerimine kõik, et et, et ei ole jah midagi niimoodi. Kõik on puhas käsitöö. Ja ühtegi masinat meil praegu ei, ei ole sellist,  mis segase ja teeks, et. Trennis ei jõua käia, siis saab nagu. Musklid nagu siit Niimoodi talvel saab lumelükkamisega, suvel saab muru niitmisega,  sammud saab täis igal juhul, see ei ole probleem. Nüüd on see, et ma võtan restid välja ja restid,  siis panen sinna endale riiulisse või sisugusesse püstakusse,  kus ma saan panna siis juba restiga peale et see täna mul  vaja kolm resti. Väiksem kogus on teha. Et lähevad siis nüüd siia vahele? Kust see magus teie menüüsse jõudis? Mulle meeldib üldse küpsetada. Ja siis, kui mind koondati töö juures, siis ma hakkasin  käima igal pool koolitustel ja põhikoht oli seiklus kohvikus,  kus siis erinevaid küpsetisi tehti alates kringlites pirukatest,  no mida kõike on ju. Siis me panime nagu kütikurmeesse nagu juurde  ka kõik kohe, et tordid, suupisted, salatid. Et see on nüüd vaarika tort, siis. Ja siit me natuke kaunistame seda, et jääle asjale saab  alati veel paremaid asju juurde panna. Välis filee või selle sisefilee ka ilusti küpsema,  suitsu algselt oligi niimoodi, et ma ostsin endale ise  lihtsalt ühe ahju ja mõtlesin, et hakkan tegema  nii nagu hobi korras, nagu ma ütlesin, et. Ja peale seda siis. Hakkasin järjest neid hakkas juurde tulema,  neid ahjusid, et oli vaja järjest rohkem teha  ja et mitte mitu korda ahjus teha, siis ostsime vastavalt  palju rohkem ahjusid juurde, et saaks ühe korraga teha,  et panen kõigile kolmele näiteks tule alla  ja iga asja saan teha näiteks kana-kalaliha,  et siis on kõik on olemas ja et midagi vähe ei lase  ega üle ei lase, siis mul on olemas lihtsalt selline  anduriga mõõdik, mis siis näitab, palju see sisetemperatuur on? Juurde panema natukene. No sina oled selle koduettevõtte turundusspetsialist,  kuidas see töö käib? Et noh, iganädalaselt me üritame ottidel käia pluss  siis suvel ja sügisel on need erinevad laadad veel tulevad juurde,  et. Et niisugune suht suht kiire tegemine Ja logistika kõik. Ja väga ilusad ja väga mõnusad, niisugused täpsed kuldpruunid,  nii nagu vaja, et. Nüüd veel sisefileed. Natukene aega veel tahenevad siin niisugune mõni mõnikümmend minut. Ja siis juba läheb külmikusse. Ongi valmis? Ongi aeg kokkuvõtteid teha ja raamatuid loosida. Eelmise saate õige vastus oli 35. Ehk siis neljandal veebruaril oli Gregor use kalendri 35.  päev ja Peipsimaa köök on siis see raamat,  mille saab inimene, kelle nimi on praegu ekraanil. Aga tänases saates puudutame sõbrapäeva ja ma küsin teie käest,  et millises spiiri teoses sõbrapäeva ehk valentinipäeva juba mainitakse. Kui te seda vastust teate, siis saatke see ikka aadressile maahommik,  äerr.ee ja järgmises saates saab üks inimene auhinnaks lõngaraamatu. Soovin teile kena rahulikku laupäeva ja kohtume nädala pärast.
