Eestis paiknevad teadaolevalt ühed Euroopa suurimad fosforiidivarud.
Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik ütleb,
et Eesti maardlatesse on kokku 2,9 miljardit tonni fosforiiti,
millele saab juurde lisada vähem uuritud fosforiidivaru. Siis nendega koos on 11,3 miljardit tonni fosforiiti Eestis.
Kui nüüd rääkida veel üleüldiselt, siis loomulikult
fosforiit levib veelgi laiemal alal ja siis seda koguvaru on
veel rohkem, aga seda, seda numbrit ei ole teada,
sest kõike fosforiiti nimetatud detailselt läbi uuritud Eestis,
et selleks põhiliselt, kuidas tunud. Enamjaolt Ida-Eestis asuvate varude eripäraks on seegi,
et need paiknevad maapinnale suhteliselt lähedal.
Tavaliselt tuleb erinevaid mineraale kaevandada päris
sügavalt maapõuest.
Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi mäeosakonna
juht Veiko Karu lisab, et lisaks fosfarile esineb Eesti
fosforiidi ska haruldasi muldmetalle. Mida siis tööstuses kasutatakse, neid on võimalik
täiendavate rikastamismeetoditega kätte saada. Kaevandamistehnoloogiaid on maailmas arenenud
ja laialdast kasutust leidnud, siis nende kasutamine ka
Eesti kontekstis ei tohiks tehniliselt väljakutseid esitada.
Mõtlema peaks vaid, kuidas neid Eestis paikneva fosfori
kontekstis rakendada.
Tiit Kaasik. Ja selle juures on hästi oluline tähele panna seda,
et see paikneb suhteliselt suurel alal ja kõike seda kindlasti,
kui üldse kaevandamiseks läheb, siis kaevandada ei saa,
et palju asustuse peal ja nii edasi ja nii edasi,
nii et selles mõttes on omad piirangud sellel kõigel. Nii karu kui kaasik arvavad, et enne kui tulla arutelu juurde,
kas ja kui palju fosforiiti Eestis kaevandada,
tuleks lahendada küsimus, kuidas fosforiidi maagi töödelda.
Seesugusele küsimusele lahenduse otsimisega Karu sõnul
praegu ka tegeletaksegi. Tõenäoliselt on läheb vaja keemilist rikastamist,
aga kuna konkreetset tehnoloogiat kuskil mujal kasutuses ei
ole siis tehnikaülikooli teadlased, geoloogiateenistuse
geoloogid kui ka Tartu Ülikooli teadlased praegu siis just
ka mõtlevad välja, et millised võiksid olla need tehnoloogiad,
mis siis keskkonnasõbralikult võimaldaksid seda
lähtematerjali töödelda selliselt, et me saaksime kätte
sealt selle fosfori ja ka haruldased muldmetallid. Kaasik sõnab, et ka geoloogiateenistus on käivitanud
uuringute järgmise etapi, mis keskendub fosforiidi
töötlemisele ja väärindamisele. Ehk et meie eesmärk ei ole ainult see, et sealt võtta välja
siis fosfor vaid kuna fosforiidid esineb haruldased muldmetallid,
kuidas võtta välja haruldased muldmetallid,
et kogu sellest materjalist siis võimalikult palju väärtust
luua ja millised mõjut sellise tegevusega kaasneks.
