Päeva alustasime sellega, et tegime ära väikse briifingu,
kus me rääkisime läbi, kuidas me paraadile sõidame,
kuidas me seal sööme, peseme ja lõpuks sinna platsi peale jõuame,
kus me magame ja, ja kuidas me siis mööda sõidame,
marsime lisaks harjutasime mööda sõitmist,
et vahed oleks õiged, kõik peaks, kus on nende koht rivis
ja hetkel minu selja taga toimub siis veel nii-öelda
toetusväejuhatuse tehnika osa vastutava poolt
Tehnikaülevaatus ja vajadusel vigade kirjapanek,
mille me enne paraadi kõrvaldama. Millele need masinad peavad vastama, et milliseid vigu ei
tohi olla? Kõik, millega kõlbab lahingusse minna, kõlbab paraadile minna,
et meil eraldi paraadi üksuseid ei ole.
Me läheme sellega, millega me sõdime, nii et ma usun,
et Eesti rahvas annab andeks, et kui meil rehvid ei ole
mustaks miksitud ja, ja ei ole siukseid asju,
mis päriselt ei lähe lahingusse. Samas ikkagi ta peab olema sellises valmiduses,
et ta ei jääks ka näiteks paraadil seisma. No selle vastu pole keegi kaitstud, et midagi seisma jääd.
Enamus meist omavad üht või teist kujult tehnikat,
olgu see köögikombain või auto ja neil on alati müstiline
võimega rikkimine, nii et ma nüüd ei luba,
et midagi katki ei lähe.
Aga me oleme kõik andnud ja see tehnika,
mis sinna välja läheb, on ikkagi kontrollitud
ja loodetavasti korras ja peab vastu. Praadile ettevalmistus, kuidas seda võib nimetada,
on see õppeprotsessiga üks osa. Aga ma usun, et me ülemäära palju ei valmista,
kuna mehhaniseeritud brigaad siis sõitmine,
on meil niisamagi selge et me lihtsalt siin korra saame kokku,
vaatame need vahed üle, räägime asjad üle
ja kindlasti need, kes osalevad, nende jaoks on selline
motiveeriv ja auasi, eriti kui puudutame,
peame silmas aja teenist läbivat sõdureid.
Et siis tuleb natukene süstida siukest tagasihoidlikust vaoshoitust,
teistpidi sundida neid naeratama, sest mingil põhjusel Eesti
mehed ei taha üldse nagu rõõmsad olla, kui nad sealt mööda sõidavad. See on ikkagi suur pidupäev, aga eraldi trenni ei tee
ja tõenäoliselt ei ole meil ka vaja väljaõppest paraadide harjutada.
Harjutame ikka lahinguks. Kuidas see masinapark on Eestil muutunud? No kui me käisime paraadil 10 15 aastat tagasi,
siis ka ilmselt inimesed, kes külastasid,
mäletavad rohkem veoauto, siia rohkem niisugust vanemat
tehnikat ja nii edasi, et täna me ikkagi võime öelda,
et tehnikaosa, mis mööda sõidab, on juba rohkem
või vähem soomustatud või lintidel.
Ja, ja tegemist on siis nii-öelda päris tehnikaga,
mis sõdib ja ei puudu sealt ei tangid, liikursuurtükid
või isegi meie liitlaste Haimarsid julgustan tulema aegsasti kohale,
sest tavalist rahvast on palju ja platsile väga lähedale ei pääse. Ja kui ei mahu Vabaduse väljaku äärde, siis me tegelikult
sõidame kuni Viru hotellini välja, et võib ka täiesti seal
vaadata ja planeerida aega ka peale seda,
kui me oleme sõidulõpetajad, sest igast tehnika,
ühikuste, igast tankist ja lahingumasinast jääb üks näitusele.
Pigem planeerida aega ja minna sinna, tutvuda nende asjadega
natukene lähemalt. Kas lubatakse seal sisse minna? Oleneb ühikust ehk siis meie asjadesse osasse kindlasti
sisse saab.
Mis puudutab liitlasi, siis on jälle nende regulatsiooni järgi.
