Head raadiokuulajad.
Me oleme nüüd kumu kunstimuuseumi suures saalis.
Oleme sisenenud saali peauksest, ümberringi on kõik pime
ja me teame ainult seda, et meie saatja on Tokio
kunstikollektiivi tiimil läheb väljapaneku koordinaator Inga Jaagus.
Mis asi see tiim läheb siis õieti on? Tiim läheb, on rahvusvaheline kunstirühmitus asutatud juba
aastal 2001, et on neil juba omajagu tegevus aastaid selja taga,
nende peakorter asub Jaapanis Tokyos ja nad on selles suhtes
väga huvitav kollektiiv, meie mõistes meil ei ole midagi
ühtegi paralleeli sellele Eestis.
Et need on tegelikult väga suur, neil on seal mitu-mitusada
töötajat erinevatest valdkondadest.
Graafilised disainerid, arhid, objektid,
programmeerijad, et nad kõik töötavad selle nimel,
et sünniks tiim läbi teos või noh, erinevate ime läbi teosed. Ja mida, mida nende kunsti puhul võib-olla kõige olulisem on
meelde jäänud, et see kunst on mõeldud kogemiseks.
See on siin ja praegu ruumis olemine koos nende teostega
ja nendega suhestumine.
Hästi oluline on interaktiivsus, et vaatajad tõesti
mõjutavad ka neid teoseid, see ei ole nüüd kõigi teoste
puhul nii aga, ja see ruumis, kehaliselt teose kogemine on
kõige olulisem, ma ütleks Aga nüüd me oleme liikunud siin pikeseda täiesti tumedat,
õige õrnalt põrandat, valgustatud pikad musta tunnelit
ja me kuuleme helisid.
Helidel on väga tähtis roll. Selle helilooja loodud on paljude tiim läbi teoste
helilooming ja. Et see nii-öelda originaallooming ikkagi iga konkreetse
teose juurde ja huvitav fakt, et tiim läbi teosta soundtrack
saab kuulata ka näiteks Spotifys, et need on täitsa omaette helilooming. Teos kui selline, seda nad on eksponeerida ideid kolme teost,
mis siin on, neid, need on mujal ka eksponeerinud,
aga mis on ainukordne, on see kooslus ja see ruumiline lahendus,
et see on spetsiaalselt loodud kumu jaoks
ja meie suurt saali silmas pidades et ja seda tiim läheb
üldjuhul ka teeb, et et samad teosed võivad küll olla
näitustel väljas, aga see tervik alati erineb. Aga mis olid need nende tingimused kumule,
et nad üldse siia tuleksid, milline see,
kui kaugele see koostöö ulatub? Seda näitust hakati tegelikult juba mitu-mitu aastat tagasi
ette valmistama, vahele tuli koroonapandeemia mitu lainet.
Et see protsess on olnud pikk eelkõige esimene nõudmine on
ikkagi ruumile ruumi suurusele, sellele,
et ruumi peab saama absoluutselt pimendada.
Et need teosed on ju ise valgus, et siis päevavalgus ei saa
siia ruumi tulla.
Et aga, ja et need olid, olidki põhilised nõuded,
ma ütleks jaa, ruumi, ruumi suuruse, sellised
valgustingimused ja siis nad selle pealt saavad siis
kohandada ise edasi. Ma arvan, et selle näituse eesmärk on, on täpselt see,
mille iga külastaja siit leiab, siia võib tulla lihtsalt
saama mingit visuaalset elamust lasta ennast lainetel
lilledel kaasas kanda.
Aga võib tulla ka hakata kaasa mõtlema, võib mõelda sellele,
et kas see on meie tulevik, et meie kokkupuude loodusega
ongi niimoodi, et see on meile seintele provotseeritud.
Et, et siin neid tõlgendus tõlgendusvõimalusi on täpselt nii palju,
kui igaüks tahab. Aga me oleme ise mere kaldal elav rahvas,
kas see merimees praegu ümber meie lainetab?
See erineb vist Läänemerest. See need lained, mis on siin näitusel meie ümber,
see on ikkagi viide sellisele Ida-Aasia klassikalisele kunstitraditsioonile,
kus laine kujutamine on omaette teema, et kui me mõtleme,
siis seal piirkonnas ju hiidlained ja kõik suhe lainega on
hoopis teine, mis meil siin ja teine kui nüüd laineid läheneda,
et vaadata, siis on näha, et need lained tegelikult on
moodustatud joontest et see joonte abil lainete kujutamine
on just nimelt sealse kunsti traditsiooni osa
ja annab edasi seda, et need lained on üks lõputu tervik. Selline justkui elusolend, mis tõuseb ja langeb
ja pidevalt kulgeb ja meid ümbritseb. Ühest lainest kasvab teine. Ja, ja et need ei ei saagi isegi öelda, et on üks
või teine laine, vaid nad ongi niivõrd omavahel seotud. Päris suur on see pind ja hästi vaimustavad on need
peeglitega sambad, mis omakorda võimendavad kogu seda helki,
mis tekib inimese ümber.
Et kas siin on mängitud kogu selle suure pinna peale üks
ja sama motiiv või kuidas ta tööd. See see, kuidas stiimläbi teosed töötavad kogu seda lainet,
mis siin ruumis on, genereerib reaalajas arvutiprogramm,
et see ei ole luupi video, vaid vaid seda lainet
ja arvuti kogu aeg.
Kogu aeg loob ja võib öelda, et ei ole kahte täpselt
samasugust lainet, nii nagu on ju elus ei ole kahte
samasugust lainet või ei saa kaks korda samasse jõkke astuda,
et siis samamoodi on need lained, igaüks unikaalne,
et igaüks nii-öelda oma koodiga tegelikult Tiimläbil suured püsinäitused,
mis sisaldavad, ütleme paarkümmend teost paarikümne
ega igaüks siis eriruumis, et seal nad on väga-väga,
mängivad tänapäeva tehnoloogia võimalustega. Seal on teoseid, mis sisaldavad vett niimoodi,
et külastajate kõnnivadki vees ja, ja, ja vees hõljuv
hõljuvad ma tea, provotseeritud kalad reageerivad
külastajatele on külastajatele reageerivad füüsilised lambid lihtsalt,
kui vaadata, et kuhu sa saad näitusega rändama minna,
et siis tulevad teatud piirid, et me ikkagi kumu suurt saali
veega ei saa täita, et selles suhtes, aga,
ja kui vaadata, kui vaadata tiim läbi suuri püsiekspositsioone,
et siis see on tõesti ulmeline. Keerle me siin nii-öelda igaviku meres selleks,
et jõuda hõljuvate õiteni.
Kohe jõuame. Et siin on parajasti Hästi just ühed õied tärkamas et see on nüüd teos,
millega saavad külastajad suhestuda ja seda mõjutada,
et kui käia Käega tõmbad üle seina, näha, et tuleb sihuke kuldne joon. Et need lilled, mida siis on puudutatud? Oleks ma teadnud ilma aeguma fotosid. Ja et ei, no neid tuleb järjest peale. Aga hea, et selline siin võib jälle mõtiskleda,
et see on lihtsalt tore, meil oli hommikul paar väikest last,
kes lihtsalt jooksid ringi ja, ja puudutasid kõiki,
Lillimist ärkasid, aga teisest küljest, meie puudutus
võib-olla mõjutab loodust niimoodi, et et see mõju ei ole
alati positiivne. No see kogemus praegu on fantastiline senna ausalt öeldes
sõnulseletamatu seda peab igaüks ise tundma,
aga see, mis te ütlesite keskkonnateadlikkus,
et kas inimese jälg loodusele on just väga sõbralik
ja kui kaugele ja kui halb see võib-olla see ulatuvas see
selle käejoonega tegelikult tuleb välja täpselt samamoodi,
nii mõtlematult nagu ma kohe tõmbasin käega täpselt
samamoodi me iga päev ju loodusega käitume. Ja et, et loomulikult siin ei ole midagi depressiivsed,
teisest küljest ma ütleks, et paljud tiim läbi teosed on ka
ülistus loodusele ja elule.
Aga jah, praegu, kuidas, kuidas see teos toimib siis
ja puudutuse peale, Lil närtsinud.
Fantastika. Selline praegu. Kokku terve aasta jagu ehk siis iga kuu jaoks üks lill,
et ühest küljest on see selline lilleelutsükkel. Linn tärkab lill õitseb, lill närtsi aga teisest küljest on
see selline jah, aasta või eluriket. Aga mis lill see praegu on? Moonid, aga noh, eks need, need ei ole päris nüüd Eestis kas
lilled aga väga ilusad?
Ja siin tegelikult kogeb ka seda heas mõttes? Pöial-Liisi tunne, et kui väike on inimene tegelikult
looduse suuruse kõrval Meie oleme siin ja juurte juures peaaegu. Väga väga ilus. Aga seal, kus ei puudutata lilli, kas need lilled siis ka
mõne aja pärast? Närtsinud ja lilled teevad Omari eluring. Praegu nad on kõik üleni õites terved, suured seinad on
lilli täis.
Kui keegi neid ei puuduta, siis nad mingil hetkel kaovad
ja algab kõik uuesti. Ja siis ühed lilled õitsevad ära, õielehed lendavad ära,
tuleb korraks selline nagu rahulikum vaade,
mis hakkavad alt otsast uued. Ja seda teost võib vaadata ka ilma puudutamata. Aga aga saab vaadata, puudutades? Mulle väga meeldib, see on üks niisugune tiim läbi ka ütleme alus,
kontseptsioon siis, et et tegelikult teos on huvitavam
ja näitusekogemus põneva koos teiste külastajatega,
sellepärast et siis iga külastaja annab oma panuse sellesse
teosesse ja, ja see tulemus on hästi. Tahaks olla üksi ja teistest inimeste eemal veidi just mida,
mida rohkem inimesi? Me jõuame, aga see on nagu elus ja praegu me oleme jõudnud faasi,
kus kõik lilled on oma õied tuulele loovutanud,
kõrred langenud ja ootame taassündi. Ja ootame-vaatame. Me veel ei tea Siin võib isegi näha nagu härmatist või natukene lumemõtte
joonud väga ilus. Kas igal lillel on ka oma muusika või on see muusika läbi
või kuidas see muusikateose, muusika ja. Ma helireaga ja ja muusika tervel teosel. Kui nüüd siin seista niimoodi oodata tükk aega,
kui kaua on täielik must sein või ikkagi sekundit juba tuleb? Kohe näeme ja juba hakkavad tulema, et see terve nii-öelda
aasta tsükkel kestab umbes veerand tundi
ehk siis veerand tunniga saab ärava ära just. Ja siis hakkab uus aasta ja no need on sellised liiliate
moodi natuke meenutavad vanaema lillepeenralt vil.
Ja need kõik on muidugi hästi lopsakad, vaadeldes eesti lilli,
et meie. Kuigi viinu sellised mini miniskaalal sellega võrreldes Oi, igal juhul väga-väga-väga ilus.
Ja samamoodi käega tõmba.
Lillevars läheb kuldseks, hakkab närbuma.
Kukub alla, teine kõrvalt kahe tulev. Need lilled nüüd nad ei toimi, see ei ole nagu
nupulevajutusega siukene omas omas rahulikus tempos.
Et kui siin natuke pikemalt olla, siis mulle tundub,
et kõik kuidagi võtavad selle tempo omaks,
et sa õpid nende lilledega suhtlema. Selline väike, väiksemas formaadis teos meel ennast. Mööda laineid tagasi siis üks meetod või vahend,
mida Tiimleb veel kasutab, on, on äpid, ehk siis inimene
saab oma telefoniga mingisugusel moel teosega suhelda.
Et meil on selline tuleli. Igaüks saab endale koju kaasa võtta.
See on natuke nagu meie võidutuli, mis ühest kohast hakkab
laiali kanduma.
Et omal moel. Väga teemasse info, ütleme, et posti otsa Et see käib ja niimoodi, et kui mul näpp olemas,
siis masinteose juures avan selle äpi.
Ja, ja siis tuleb seesama leek mul hetke pärast telefoni
ongi ja, ja et noh, selline väike väike lustimise koht siia
siis millal iganes ma kodus tahad, tähendab leeki vaadata
samamoodi avanäpi ja mul see leek olemas.
Ja see jääb sinna siis nii kaua igaveseks minu telefoni nüüd
meil oli hommikul just väike tuur tiim läbi,
siis asutajaga ja temaga naljatas, et tulge saate tasuta kunsti,
et selle asemel, et sedasama teost võib-olla kalli raha eest osta,
et siis siit saab tasuta. Säärasel Tolima siis kunstiteose sees ja kumu pakub alates
tänasest kõikidele võimalust minna kunsti siis meie giid
Tiim läbi digitaalkunsti näitusel oli näituse koordinaator
Inga Jaagus.
Tegemist oli siis uute tehnoloogiatega loodud kunstiteosega
kus omavahel põimuvad kunst, teadus, tehnoloogia,
disain ja loomulikult loodus.
Tokio kunstikollektiivtiim läheb on üks hinnatuim digitaalse
kunsti looja kogu maailmas. Nende näitusi on mitmeid avatud, need on populaarsed
ja esimene selline mastaapne digitaalkunsti väljapanek on
tänasest ka kumus.
