Narva. Viimaste aastate suurimad silmusaagid jäävad sajandi algusesse,
kui Narva jõest püüti aastaga kuni 60 tonni silmu.
Tänavu nagu ka mitmel eelneval aastal, on silmusaak üsna tagasihoidlik.
Narva jõesoo kalur Sergei kordejjev, kes silmupüügiga juba
üle 20 aasta tegeleb paneb lõppevale püügihooajale hindeks
miinusega kolme. Minu jaoks oli see kõige halvem aasta, kuid aastad pole
vennad ja varem jätkus silmu kõigile.
Praegu on aga suur silmu puudus ja kaluritel on raske
omadega toime tulla.
Silmus haakunud, langenud umbes kolm korda. Sergei kordejjevi sõnul aitab tal ots otsaga kokku tulla see,
et lisaks püügile tegeleta kokandusega ning pakub oma
väikeses kaupluses marineeritud ja praetud silmu lihtsalt
jõesilmu püüda ja kokkuostjale edasi müüa,
pole kordei sõnul majanduslikult mõttekas.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki
tuus väidab, et jõesilmu arvukus Narva jões kahanenud
viimased seitse kaheksa aastat ja põhjuseks võib olla
eelnevate aastate ülepüük. Ma lihtsalt toon näite, et kui ma ei eksi,
siis aastal 2015 keskkonnainspektsioon võttis Narva jõest
välja umbes 16000 ebaseaduslikku silmu torbikud
ja samal aastal oli tegelikult lubatud silmutorbikutega
arvuks 15000, ehk siis tegelikult mingil hetkel oli meil
seekord seal nagu ikka väga käest ära ja püütiga oluliselt
rohkemate püügivahenditega, kui tegelikult lubatud olid
ja loomulikult sellega saadiga suuremaid saake,
aga ühtlasi kahjustasime ka seda sinu populatsiooni seal. Kui palju võib silmu populatsiooni taastumine aega võtta,
seda keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja
Herkki toos täpselt hinnata ei oska.
Jõesilmu elutsükkel koos rännakuga merre tagasi kestab umbes
kümmekond aastat ja taastumiseks võib kuluda mitu kala põlvkonda.
Keskkonnaameti hinnangul on jõesilmu röövpüügiga Narva jõel
kord majja löödud ja märkimisväärseid rikkumisi lõppeval
silmupüügihooajal polnud Uudistele Jüri Nikolajev.
