Haug ja kas kui kingsepp kringli saiu küpsetama tõttab ja pagar saapaid teha võtab, eks siis see asi äpartuv. Sest seda nähtud ammu ju. Kes tahab teha võõras tööd, teeb ainult kurja. Ta oma mõtte küljes ripub jonnakalt peab asja pigem nurja ning rumalalt võib jääda naeru alla, kui me õue ei kuula. Targemalt ei arvesta mist, see on sobiv talle. Kord mõtles hambuline haug, et kassi käsitöö teeks talle auei, tea, kas kuri temas kadeduse süütas või toidu külgsus teda tüütas. Kuid kassi otsustas ta paluda, et ta võtaks mõnda tuttavasse, aita kord kaasa hiirejahile. Kas aga tunned ööd, et poleks põhjust laita? Kask alalkisis Venice, eks targad, seda ei ata. Töö kiidab tegijat, sest vaata, et ennast häpizailaseks saata. Oo, kus mullal Saasi, püüda hiiri vaid kui pühitud kiiskugi ja venoid. Kassil polnud kiiret, ta luuras mängis hiirtega, sõi kõhu täis, Läks naabrit vaatama. Kuid Haavilaamas, suutes vaevu hingata. Ta saba olid söönud, hiired. Kass nägi ravisaamatust ja siis poolsurnuna ta jälle vette viis. See talle lõpetuseks olgu, et kala tundku vete piiri ja ärgu tulgu sealt kuivale, et hüüda hiiri.
