Reisisaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere ja ilusat pühapäeva ja raadio kahest. Kuulaja alustame rändamise saadet, reispass mida tehes olen
ma ikka mõelnud inimestele, kes reisivad siin
ja praegu ei ole nii palju teinud saateid ajaloost,
kadunud kultuuridest, elututest, kividest. Ja, ja ikka püüdnud leida ka kohti, kuhu,
kuhu saakski päriselt minna.
Ja siin ja praegu leidsingi ühe sellise koha mille
olemasolust mul ei olnud tegelikult õrna aimugi.
Nüüd natuke on ja loodetavasti selle saate järel veel rohkem.
Minu hea sõber, fotograaf Kaupo Kikkas, kellega oleme siin
teinud saateid?
No kõikvõimalike nurkade alt ja kõikvõimalikest maailma
paigust käis sellisel saarel, mille nimi on root riiges. Ma ei tea, kas keegi teist teab, kus asub selline saar,
mina alles hiljuti ei teadnud ja ilmneb et sinna saada,
ei, selleks ei pea.
Ma ei tea, maja maha müüma ja suurt purjejahti ostma,
et et sinna saab päris reaalselt täitsa normaalse
lennuühenduse hinna eest lennata.
Aga sellest kõigest kohe varsti tere kaupa.
Tervist. No hakkame siis kohe algusest peale,
et kuidas üldse leidsid sellise koha, sellise punkti
selliseid täppi, enne kui ma üldse küsin,
kus kohas maailmas on? Umbes ma arvan, sa alustasid täitsa täitsa õigest kohast,
ega ma ka ei teadnud, olete liigesesaarest mitte midagi
ja mul on üks selline tasuta hobi siis kui saa reisida,
kui ei saa, ei saa kuhugi minna ja pole aega
ja Polar võimalusi ja pole raha ja mis iganes siis ma vaatan
kuubli seda kaarti ja rullin seda maakera nii-öelda enda
sõrmede all ja vaatan, mis kohti on olemas.
Et see on kõige odavam viis saada midagi natukene sarnast reisimisele. Ja loomulikult sellised üksikud isoleeritud,
kaugel paiknevad saared on nagu kõige toredamad,
mida vaadata, see on üldse üks üsna tegelikult selline
müstiline olukord, et sa nii-öelda oled justkui selle
satelliidi kosmosesatelliidi peal ja nüüd äkki vaatad
tänavaid ja peaaegu et näed kohati inimesi
ja nii edasi väga kaugetes ja väga erilistes paikades.
Ja siis ma lihtsalt scrollisin nii-öelda seal kaardi peal
mulle pakkusid alguses nii-öelda unistasin seal,
vaatasin nagu male Tiive shell, mis ei ole üldse minu reisimisnimekirjas,
sest nad on sellised liiga ilusad, liiga nunnud kohad
ja kallid ka. Ja siis liikusin sealt edasi ja jõudsin kõigepealt ühe
huvitava nagu korallsaareni sellise atollirõngast saareni
ja lugesin selle kohta, kuidas seal on Ameerika
ja Inglise ühendsõjaväebaas ja see on täiesti suletud
ja siis omakorda tuli selline info välja,
et sealt tegelikult väga inetult kombel inglased
ja ameeriklased küüditasid selle rahvakillu minema kõige
lähema võimaliku suurema saare peale, milleks oli siis
Mauritius ja selle rõngassaare ja mauriidsuse vahele jäi
veel ühtäkki üks roheline täpp keset lõputut sinist Google
Mapsi ookeani ja selle saare nimi Rodriiges
ja vot täpselt nii naljakal kombel ma selle saare leidsingi
vähem kui aasta aega tagasi. Ja siis hakkasin vaatama, mis võimalusi sinna oleks minna.
Ja nüüd lõpuks tegelikult kui tekkis mul üldse pärast seda
Cowidjat esimene selline nagu sellise pikema
või noh, et see ei olnud ka väga pikk reis,
oleme ausad, aga tekkis sellise nii-öelda puhkusereisivõimalus,
siis ma mõtlesin, et riigest peaks proovima
ja leidsin sinna ka täiesti mõistliku lennuühendusega piletid.
Nii et sellisest alustasime siuksest veidi tehnilisest vaatenurgast,
et kus paikne prodriiges Eesti mõistes ja noh,
kui nüüd siis veel natukene veel, kui kellelgil mauriidsuse
asukoht on natukene ebaselge, siis Moriidsus kõige suurem
lähem maakild on siis Leemuritama Madagaskar ja,
ja siis, kui sealt hakata minema Austraalia poole mööda
India ookeani siis tulevad sellised väiksed saared nagu
Moscareeni saared, millest kõige lähim Andrei union,
kri Unioni saar, järgmine on Mauritius ja kolmas siis kõige
isoleeritum veel 600 kilomeetrit Mauriidsusest Austraalia poole,
nii-öelda on siis Rodrigo saar. Mingi teema nende saartega on mingi meeste värk rohkem,
et just see, et öeldakse, tervi männ ise nailanud
või just vastupidi ei ole, või noh, mis iganes,
kus keegi sellel skaalal paikneb, aga et me tahame minna kohtadesse,
mis asuvad kõigest eemal.
Et oleks mingi saar kuskil hästi kaugel kuskilt keset ei kusagit.
Ja teinekord sellest faktist äkki juba piisab,
et seal et sa oled kõigest eemal ja see,
mis seal kohapeal on, on teisejärguline. Ma ei tea, kas sinul sihukest vaipa ei ole absoluutselt,
kirjutan alla. Ma ei saa öelda, et see teisejärguline, mis kohapeal on,
aga tõepoolest kõik algab pihta sellest saare müstikast
saladuslikust saarest, ehk siis seda müstikat on alati
kuidagi nende kaugete saartega seotud ja näiteks ka Ruhnu on
minu jaoks täiesti müstiline paik, väga kauge saar,
kui me mõtleme tegelikult Eestit kui mikrokosmost
ja paigutame selle Ruhnu kuhugile samamoodi Osmussaar väga
eriline saar. Iga kord, kui ma olen siin, on võimalik minna maa,
naudin seda täiel rinnal ja, ja see tundub mulle kuidagi kauge,
natuke salapärane, eriline hoopis teistsuguse loodusega ja,
ja see avarus sinna siis lääne poole päikseloojangut vaadata,
Osmussaares näiteks täiesti imeline tunne.
Aga nüüd lendame korraks sinna riigesele tagasi,
siis vaieldamatult tuld.
Selle saare kõige suurem väärtus seisneb täpselt selles,
mida sa just ütlesid, ehk isoleerituses. Ehk siis selles, et ta on just nimelt üks saladuslik saar
kuskil väga kaugel.
Ja paratamatult on seal kõik asjad natuke teistmoodi,
kui üks koht on niivõrd isoleeritud, siis ühiskond saab seal
kuidagi omasoodu hakkama.
Seal on natuke vähem sellist globaliseerumise tunnet.
Kindlasti on seal väga palju vähem igasugust turismindusega
seotud tunnetest, tõesti, turismindus on seal väga vähe. Nii et need kindlasti on võtmesõnad küll,
jah. Me otsime oma reisidel hästi tihti sellist eksootikat
ja et oleks võimalikult vähe turistiko, nagu sa ütled,
on ju, ma ei tea, mul puudub võrdlus seal mauriidsuse
või see Shellida või selliste saartega.
Me tahame, et oleks võimalikult Bristiin võimalikult puutumatu.
Aga siis, kui me seal lõpuks kohal olema
ja seal üldse kookospalmi all keegi sulle massaaži pakku
ja Mohitavate idee, no okei, need on võib-olla ekstreemsed näited,
aga, aga tavaliselt, kui me oleme kohal,
siis reeglina ikkagi tahame mingisuguseid asju ikka kuskilt
me peame ostma, süüa kuskil me peame elama,
onju, et see päriselt-päriselt see täitsa puutumatu koht
meid liiga kaua nagu ei Sis ränduritena ei pruugi nagu
rahuldada või noh, vähemalt tihti see nii on,
et kuidas hero'd riiges siis sellel skaalal on,
et seal on mingisugused noh, lähme sinna kohale reaalselt. Et ma saan aru, et ta ei ole nüüd päris selline Sannikovi maa,
et tüübid sulle seal palmi nende kõrkja seelikutega vastu
absoluutselt mitte. Härjal sarvist, et ma arvan, et selle esimese jutu peale,
et eks me kõik ikkagi tahame ja vajame mingeid mugavusi
ja vajame mingit turvalisust, on ju turvalisus,
osa on ka see Me teame, et me kuskilt saame süüa
ja me teame, et me kuskil saime magada ja nii edasi.
Et eks me ikkagi noh, kindlasti on mõningad matkasellid,
kes just nimelt tõesti otsivad seda, et oleks nii vähe
mugavusi ja nii vähe kindlustunnet kui võimalik. Aga, ja teen siia ühe punkti ja nüüd lähme siis sinna kohale.
See võib nüüd selline pikem jutuosa tulla,
et sa saaksid siis järgmiste küsimustega jälle kohe mind suunata.
Tõepoolest kõigepealt võib-olla, mis on oluline
või noh, nüüd tuleb mitu olulist nüanssi,
et tegu on siis mauriidsuse autonoomse piirkonnaga
ja erinevalt Moriidsusest on seal siis populatsioon peaaegu täielikult.
Kreool Moriidsuses on tegelikult selline suhteliselt suur
sisemine lõhe hindu populatsiooni vahel,
kes on jõukam, haritum ja poliitilise klassi nii-öelda
esindaja ja siis kreoolide, kes on siis teatavasti Aafrika
päritolu orjade järeltulijad, ehk siis nii-öelda
tumedanahalised ja Moritsusel on tegelikult päris tugev lõhe
ja nüüd, kuivõrd ajalooliselt indudel ei ole sinna
Rodriigesele kunagi asja väga olnud, siis seal on väga vähe indusid. Ja see on tõesti kreoolide saar, seal on prantsuskeel
ja kreooli omavahel on kreooli kreooli murrak
või noh, tegelikult isegi seda nimetada kreooli keeleks,
kuna ta on ikka niivõrd niivõrd suur segu erinevatest keeltest,
et ükspuha millise keele rääkija algas prantsuse keele,
inglise keele või mõne Ida-Aafrika keele rääkijale,
on väga raske tegelikult kreooli välja kuulata,
välja korjata sealt seda, kes kõiki neid 33 komponenti valdab,
see ilmselt kõige paremini ka korjab kokku,
aga hästi palju on slängi ja sellist ise lühendatud
ja nii-öelda kõnekeeles tekkinud uuendusi
ja mis siis muudata põnevaks, et nagu ma ütlesin,
ta on autonoomne, ehk siis ta kuulub seal,
kehtib Moriidsuse ruupia, ta kuulub ikkagi Moriidsuse
nii-öelda ülem võimu alla, aga ta on natuke sarnane valitsemissüsteem,
nagu on Põhja-Iirimaa Suurbritannias. Et isegi nendes poliitiline sääsembly on täpselt sarnaselt
pandud Põhja-Iirimaa järgi kokku ja täiesti juhuslikult ma
ei teadnud seda, see on kõige naljakam, ööbisin ma siis
selle saare nii-öelda presidendi või peaministri Johnsoni kodus,
kellel siis on kodumajutus ja, ja mul ei olnud aimugi,
et seesama suur ja uhke pikk mees, pikk must mees on
tegelikult siis seda saar, saare kuningas
ja ma sain seda siis teada ja see andis mulle muidugi ka
omajagu natukene sissevaadet ja võimalusi uurida nende
probleemide ja igapäevamurede kohta. Nii et, et see oli selline väike lisaboonus,
aga üks nii-öelda selline kõige suurem, võib-olla valearvestus.
Rodrigo saare puhul on see, olgu veel öeldud,
et tegu on siis 108 ruutkilomeetrit suuresaarega,
mis on oluliselt väiksem kui Muhumaa, nii et,
et seal ei ole, ei ole seal eriti kaugele võimalik minna.
Ta on nagu selline vulkaaniline korallihunnik keset ookeani
ja ütleme looduslikult, mis on hästi hästi põnev,
on see, et ta paikneb täielikult Ta Sis laguuni sees,
koralli laguuni sees, nii et kui sa ümberingi vaatad,
on lõputu, lõputu sinine ookean, aga saare ümber on siis
selline täielik korallrahu. Võru. Ja see võru on nii täiuslik, et põhimõtteliselt
ainukeseks ühte kohta, kus on siis seal nende saare
nii-öelda pealinn, Portmaturaan sinna raiutud siis selle
korallrahu siis avavused saaks laev sõita siis sadamasse,
aga tegelikult seetõttu, et ta nii selle korallrahu poolt
kaitstud ei ole isegi võimalik purjekatel siseneda,
aga mitte midagi.
Et see nagu see sadama avaus on tibatillukene
ja mujal seal korallrahu peal, kuna seal on ka tõus
ja mõõn, eks ju, hästi tõsine siis siis mõõna ajal ei ole
võimalik isegi väikse paadiga sisse sõita
ja tõusu ajal siis saab väikse, täiesti nii-öelda sellise
sõudepaadi või pisikese mootoriga paadiga selle laguuni peal liigelda. Aga nii, et tõesti see laguun isoleerib veel eriliselt selle
saare ära, et see on võib-olla üks suuremaid põnevusi
ja ja mis, millest meil täna kindlasti veel tuleb juttu
tekitab ka mõningad sellised põnevad erisused,
miks see saar tõesti nii isoleeritud on,
mitte ainult seetõttu, et ta on kaugel, vaid,
vaid veel ka mõningatel põhjustel ja see maastik on seal
oluliselt kuivem, kuivõrd ta on nii-öelda see ookean,
siis mõjutab seda kliimat natuke erinevalt võrreldes
mauriidsuse ja reaktsiooniga, mis on suuremad saared. Ja see on nendest vähemate sademetega soojem
ja kuivem ja tegelikult on ta täiesti siis seene,
vulkaanilise korallilise nii-öelda kuhja moodi saar,
ehk siis mis on väga suur probleem seal saarel endiselt,
et kõik vihm sajab alla, see lihtsalt voolab mööda seda
koralli vulkaanilist pinda merre ära ja seetõttu tegelikult
aga taimestik ei ole seal täna üldse väga rikkalik.
Nii et nad on nende siis selle Johnsoni tänane kõige suurem
poliitiline väljakutse on ehitada sinna Rodriguez esimene veereservuaar,
et hakata korjama vihmavett, selleks et oleks võimalik
hakata kasvatama maisi, näiteks tänasel hetkel riigesel
puudub eksport täielikult, Nad ei vii mitte midagi välja,
ainult noh, nii-öelda sümboolsetest kogustes sibulat
ja tšillit ja, ja, ja veel mõningaid põllumajandussaadusi. Sest et lihtsalt seal ei ole võimalik, see saar on nii väike,
et selle võimalik suuremaid koguseid kasvatada.
Väidetavad need sibulad pidid olema maailma parimad,
sest et see, see pinnas pidi olema nii hea.
Aga kuna vee probleem on täiesti nii-öelda akuutne,
siis, siis nad ei saa isegi neid sibulaid nii palju kaasa kasvatada,
kui nad tahaks.
Ja kui Moriidsuse nii-öelda majandus kunagi põhines
täielikult suhkrurookasvatusel ja siis nii-öelda kärakaajamisel,
eks ju siis seal on nii palju kuivem, nii palju kehvem pinnas,
et seal suhkruroogu tegelikult üldse ei kasvatada. Nii et need on sellised pisikesed detailikesed nagu see
kreooli populatsioon, nagu see natuke erinev kliima,
nagu see veeküsimus, nagu see korallrahu poolt ümbritsetud
Saar ja need tegelikult tekitavad üldpildi oopis
teistsugusest ja hoopis nii-öelda oma näolisemast
ja isoleeritud maakillust, kui võiks see veel nagu rohkem teistmoodi,
kui võiks arvata, sest lõppude lõpuks lennuühendus sinna
püsivalt on ainult Mauriidsuselt ja nüüd korra nädalas käib
ka re-uniooni Reonioonist üks lennuk, nii et tegelikult
turistid on enamus siis Mauriids, Moriidsuselt ja,
ja Reonioonilt, eurooplasi näed seal ikkagi väga-väga harva asja,
Aasia turist, teine üldse. Nii et selles mõttes ka jällegi üks selline võib olla põnev komponent,
aga hästi väike sissevaade veel ka sinna loodusesse,
mis on nagu kurb, et, et nagu ma vist alustasin ta juttu ka
üks valearvestused.
Et sa mõtled, et sa lähed paradiisisaarele
ja seal on hästi lopsakas loodus ja palmide otsast kukuvad
sulle nagu kohe pähkleid pähe ja nii edasi,
siis Palmidega on veel eraldi naljakas lugu,
ma pean sellise vahel ära rääkima, et nii-öelda nende niuke
nende enda arvates turismi Hailaid number üks on ilde kokku,
ehk siis nagu kookospalmide saar, onju ja loomulikult
turistina pidin ma ju ka sinna minema ja kuidas siis muidu
ja see kõik oli sellegipoolest kõik väga väärtuslikke,
väga äge retk ja nii edasi, aga seal saarel kasvab siis
sellel pisikesel saareke seal ilde kokku. Holm, mis on alla 100 meetri lai ja mingisugune,
ma ei tea, 600 meetrit pikk, kasvab viis väga häbariku
kookospalmi ja milles siis probleem on, see tsüklon lihtsalt viis,
kõik need palmid sealt minema.
Aga see ei tähenda seda, et kohalikud endiselt ei reklaamiks
seda kilde kokku.
Ojas on nii eriline, nii ilus ja kindlasti peate minema
ja tegelikult on see kõige ehtsam linnusita saar
sest sinna on tehtud lindude kaitseala. Ja ma ütlen ausalt, et kellel on vähegi selline
ornitoloogiahuvi olemas, siis minul isiklikult ei ole mitte
kunagi olnud võimalus neid kohti.
Loomulikult on maailmas, aga mina ei ole ühtegi juhtunud,
kus sul on võimalik suurt linnukolooniat jälgida niimoodi,
et linnud ei pea sust midagi enamat, kui et sa oled puunott
või kivi. Nii et sa võid istuda ja seista meetri kaugusel
poegadest munadest ja ükski lind sind ei ründa. Ehk siis kunagi ei ole inimene sellele innukolooniale viga
aega häda teinud ja sul on võimalik jälgida tõesti siis
linde äärmiselt äärmiselt lähedalt nii-öelda täielikus
makrovaates ja see on tegelikult õudselt põnev lihtsalt
istuda ja vaadata, kuidas nad omavahel toimetavad,
kuidas nad omavahel seal asju ajavad, kuidas,
kuidas munadest pojad kooruvad ja nii edasi,
nii et see on sellegipoolest väga eriline
ja huvitav saar. Aga tõesti Palmidest polnud seal põhiliselt mõtteliselt
lõhnagi ja see üldine loodusvaade, mis võib-olla on üks
kõige nii-öelda kurvem lugu üldse.
Jällegi üks hästi pisike eellugu, miks ma selle saare
nii-öelda otsustasin valida, on tegelikult see,
et Moriidsuselt on siis pärit kõikide maailmalindude
ja loomade väljasuremise eestkõneleja lind nimega Toodo tudu
ja sellises hiigelsuur lennuvõimetu tuvi,
kes oli noh, peaaegu kõlab nagu armastus kolme apelsini
vastu mingist teatrietendusest välja võetud sihuke noh,
nabakõrgune tuvi, kes kõnnib, eks ju, ja
ja noh, kõik on ära tõestatud, et esimesed siis nii-öelda kaupmehed,
kes seal peatuma hakkasid ja vett ja süüa hakkasid sealt võtma,
siis loomulikult kirjeldasid oma kohtumisi nende toodud,
aga, aga te võite ette kujutada, milline ideaalne suutäis
valgele näljasele meremehele on ju, ja see väljasuremine oli
tohutult kiire ja tohutult valus. Ja tegelikult tänu sellele, kuna sellest on saanud niisugune
nagu valge mehe nii-öelda häbiplekk, kuidas üks kuidas üks
eriline liik väga eriline liik lihtsalt maa pealt hävitada
põhimõtteliselt 10 aastaga.
Siis, siis sellest on ka väga-väga palju räägitud.
Ja Rode riigesel paiknes siis selle Toodo kõige lähim sugulane,
solite, kes oli natuke isegi vist veel suurem kui Toodo
ja nad lendasid tegelikult kohale vist india india väikesaartelt,
kui nendel oli veel lennuvõime olemas ja nad olid oluliselt
väiksemad ja esimene grupp ja siis Rodrigo selle pidama
umbes 26 miljonit aastat tagasi ja teine grupp lendas siis
Moriidsusel laia selle 26 miljoni aasta jooksul. Nad arenesid siis mingil määral erinevaks,
aga siiski suhteliselt sarnaseks, et nad olid mõlemad
nii-öelda lennuvõimetud, väga suured tuvid,
hästi-hästi sealjuures sellised uudishimulikud.
Ja loomulikult ilma igasuguse hirmuta inimese eest,
sest et pärast kahtekümmend kuute miljonit aastat arenemist
nägid nad inimesteks ju seal 1000 1600 kuskil esimest korda
peaksid kartma ja, ja seal samamoodi siis see populatsioon
lihtsalt söödi, pintslid pandi pintslisse. Ja teooria muidugi räägib veel seda, et,
et selleks lõplikuks õnnetuseks inimese poolt tulnud tulekahju,
kuivõrd saar on nii väike, siis põhimõtteliselt see saar
põles paljaks ja, ja, ja need linnud surid välja.
Nii et ühesõnaga see Mauriidsus, mis on,
mõnes mõttes räägitakse sellest kui sellisest,
näiteks Mark Twain ütles, et jumal lõi kõigepealt
mauriidsuse ja siis Mauritiuse järgi ei paradiisi. Mis niisugune paradiisisaar siis Rodriigest tänu sellele,
et ta nii väike on saanud need kõik need valge meremehe
poolt toodud hävingu kõige suuremal võimalikul määral enda kanda.
Nii et see loodus, kus võiks olla väga palju eri liike,
võiks valitseda tõeline nii-öelda tarvinistlik paradiis,
kuna nad on saanud ju miljoneid aastaid seal täiesti omapäi areneda,
siis tegelikult enamus liike on välja surnud ja,
ja ära ära hävinenud. Ma lugesin Vikipeediast, et üldse asustamata,
enne kui Ja seda nii-öelda püsi.
Inimasustust ei ole seal mitte kunagi olnud,
eelnevalt, kui meremehed ja kaupmehed hakkasid seal peatuma
ja täpselt samamoodi Mauriidsus ja reunion. Võtame pausi mõtlemiseks ja kuulame siis esimese loo nendest kolmest,
milles ja välja valis. Just et kõik on hästi erinäolised muusikapalad üldiselt,
nii Moriidsusel kurvad riigesel kõige rohkem kuulatakse
kreooli Bobby, mis on siis tegelikult hoopis Kariibi mere
saart saartelt, et ütleme, need prantsuse kreooli artistid.
Kõige kõige suuremad staarid on kõik sealt,
aga ma valisin need kõik kolm artisti koha pealt
ja esimene, keda me kuulame, men, varr nagu mehed
ja sõda. Ja tema siis esitab meile sellist väga omapärast muusikastiili,
mida nimetatakse sege, ehk siis see on kohalik rege,
nii et see on tegelikult täiesti autentne muusikastiilist
kuulubki ainult sinna nendele kolmele Moscareeni saarele. Ja, ja siis Ta on ise trummimees, nii et siin loos saame
kuulata päris palju sellist trummimüdinat,
aga natuke mõnusat laulu ka, nii et men varrana pihta. Kallis raadio kahe kuulaja Koos Kaupo Kikkas, aga oleme me siis. Rod riigese saarel India ookeanis.
Ja no vot, Kaupo, nüüd ma tahaksingi jõuda sinna kuidagi
nagu ettekujutluses veel rohkem päriselt kohale,
et ma saan aru, et sa ei käinud seal mitte lihtsalt ka
varbaid kuumas liivas ja ookeanis leotama,
sa läksid sinna nagu skautima reaalselt. No mõte on see, et, et võib-olla sinna ka üks reis
korraldada ühel heal päeval, et vaadata,
kuidas reis võiks välja näha ja, ja mida see reis võiks sisaldada.
Nii et see mõte kindlasti oli ka kaasas seoses sellega,
et ma just selle sihtpaiga valisin.
Jaa. On küll selliseid jällegi kaardi peal või postkaartidel
ägedaid kohadega, reaalselt jõuavad kohale sealt
lennujaamast välja, kilekotid puude küljes,
mingid igavesti katkised Rimakat roosteaugust pead kuskilt
kinni hoidma oma käe läbi, et kuskile jõuda hotell
ja nii edasi ja nii edasi, et kuidas see nagu see,
kas see vaib on, kui sinna reaalselt kohale jõuad,
et kas kohe mingi Bach, loodus, ilus kõik,
kui kõik on vahva või on ikkagi sihuke natuke räämas,
natuke räpane nagu selline. Selga midagi ja, ja absoluutselt ei, on väga puhas
ja selles suhtes, et kohalikel tegelikult Ta on hästi
selgeks tehtud, et, et kohalikud ikkagi näevad turisminduses
nagu tulevikus ikkagi väga suurt rolli, ehk siis et üldse,
et nendel oleks rohkem autonoomsust, see tähendab ikkagi,
et tuleb kaasata mingisugust väljastpoolt tulevat raha,
muidu oled sa küll hästi autonoomne, aga noh,
Oledest kasti vaene, eks ju. Nii et noh, miks on üks, mis on põhiasi,
et noh, ikkagi näiteks see kui lennujaamas maanduda,
et siis tegelikult seal peab olema ikkagi kokkuleppe autoga
kestusega peale võtab, et nii ei ole, et sa astud välja
ja takso ootab, et taksosid on seal väga vähe
ja lennujaamas niisama lennukite ees ei oota.
Kuna alati kõik organiseerivad oma tuleku ära.
Aga autod on kõigil kastikad niimoodi, et natuke sarnaneb
nagu sihukse Ameerika lõunaosariikide pildiga,
et igal igal igal perekonnal, kellel auto on kastikas
tavalisi autosid, sain asjad peaaegu üldse
või siis, kui sa neid näed, siis nad on peaaegu alati turistid,
kes on siis rentinud auto ja auto rentimine väga viisakas,
väga-väga mõistlik. Ja ja on võimalik endale lennujaama siis auto vastu kutsuda
ja nii edasi.
Lennuk, mis lendab, on täpselt samasugune lennuk,
mis lendab Finnair'il Tallinnast Helsingisse
ehk ADR ja, ja nii et niisugune hea kodune tunne see lennuk
on sellepärast eriline, et seal on seal tagauks Eestis
ja sisse vaid tagant tuleb sisse minna. Koguses. Autonoomsus tähendab seda, et tuleb ka täita nii-öelda mitu paberit,
kuigi see sisuliselt ju reisid riigi sees,
aga ikkagi tuleb mitu paberit täita, siis esimesena olukord
täpselt ühe paberaja teineteise paberi ära.
Aga siiski mis on huvitav, et Moriidsus,
mis on olnud ju nii Prantsusmaa kui mida muideks ei mäletata
eriti hea sõnaga, kuigi Prantsusmaa on sinna jätnud oma keele,
aga, aga üldiselt nad on ikkagi inglise ülemvõimu üle olnud
palju tänulikum, tegelikult iniminglise ülemvõim lasinad ka
nii-öelda täiesti veretult ja viisakalt vabaks. Nii et Rodriguez tegelikult tollel hetkel ei tahtnud inglise
võimu ülemvõimu alt isegi ära minna, aga otsustati,
et inglastel ei ole mõtet seda väikest korallihunnikut seal
omada ja et ta tuleb ikkagi läheb kosmoriidsusega nii-öelda
selle kroonialt minema.
Ja sellest on tulnud välja nagu kaks väga head asja,
et inglased on ju oma kolonn koloniaalmaades legendaarsed,
teedeehitajad olnud ja nii Moriidsusel, muideks kus on
täpselt inglise liiklusmärgid, täpselt inglise teede nimed,
isegi märkidel on täpselt samas Rift. Need Emmo on, on see kiirtee, mis läheb lennujaamast
pealinna ja Rodriguez, seal on ka tegelikult väga head teed
ja nad on hästi uhked, nad ütlesidki, et see viimase,
selline selline viimane kõige suurem investeering,
millelt nad siis 1000 ümber selle reservuaari veereservuaari
ehitamise peale.
Ja loomulikult ega Moriidsus toetab suuresti selliseid infraprojekte,
kuna tegelikult per capita Rodriguez ma ei tea,
kui palju, sest et tegelikult sellist autot ei ole üldse
kuskil olemaski, aga per capita Rodrigo võrratult palju vaesem,
kui on kui omavriidsus. Nii et Moriidsus tõesti ikkagi doteerib neid suuremaid projekte,
mis seal toimuvad.
Nii et inimesed on kenad, viisakad, pigem uudishimulikud,
nad ei ole võrreldes ütleme, kreooli inimesed on ikkagi nagu
teistmoodi kreooli inimesed ei ole näiteks sellised super teenindajad,
nagu võivad olla hindud, kes on tõesti nagu noh,
nagu kohati nagu heaks teeninduseks sündinud Reali inimesed
on ikka pigem, nad on vait ja, või ajavad oma asja,
aga, aga, aga näiteks nagu ütleme Kariibi mere saartel olen
kohanud ikkagi palju sellist ülbemalt kreooli suhtumist,
et Trorige seal tõesti nagu Sa võid ükspuha,
kus öösel kakerdada nagu null ohtu üldse tegelikult
praktiliselt null kuritegevust, kuigi mis seal lahe,
et kui ma läksin, siis ma ostsin kõige viimase luuni plaati
välja anda, et sealt nagu infot natuke ammutada. Ja siis loomulikult tüüpiline lõuna peale,
et kes tõenäoliselt ei ole 20 aastat sinna ühtegi tegelikult
ajakirjaniku saatnud, et uuendada seda raamatut.
Nii et ütleme, lõuni praeti viimase väljaande info väga
paljudes asjades ei vastanud absoluutselt tõele,
et noh, võib-olla siis keegi seal korra käis
ja vaatas üle, mis on popimad, söögikohad
või midagi, aga see ei olnud seal jah, paljuski ei olnud
üldse nii, nagu nagu kirjutas. Nii et. See on üks väga huvitav kombinatsioon, ausalt öelda
ja näiteks asi, millega ma tõesti ka ei osanud arvestada,
Ma ikkagi arvasin, et meil on nii globaliseerunud maailm,
onju, et selle saare peal, kus tegelikult elab üle 40000 inimese,
see ei ole ju väike kogus inimesi niivõrd kitsukese maatükile,
onju et seal on üks pood, seal on üks selvekauplus,
kus on põhimõtteliselt tavalise pärast nagu tavapärast toitu
on kaks vahet ja siis on üks-kaks vahet külmutatud toitu
ja siis on nagu mingid alaküpsised napsud ja,
ja veel mõned asjad, nii et sul on valida poest nagu üks salaami,
kaks kolm erinevat juustu, mis iganes, et see on kõik ja,
ja niimoodi elatakse, mitte korraks ei ole mingi ajutine olukord,
vaid näiteks Covidi ajal, Nad isoleerisid ennast ise
täielikult ja nendel ei olnud väga pikka aega mitte ühtegi
Covidi juhtumit. Ja põhimõtteliselt tõenäoliselt said seal poodidest mingil
hetkel kõik kaubad otsa ja nad olid täiesti nii-öelda isemajandavad.
Nii et vot need on nagu võib-olla sellised põnevad jällegi
omapärased faktoreid, mida, mille peale sa ei tule,
sest et justkui nagu juba nii sisse on ju kirjutada,
et kõik sõidavad ägedate uute kastiautodega,
on ju kõigil on seljas samasugused riided nagu meil.
Et kuidas neil siis nüüd pojale poes äkki nagu mingisugust
mu lemmikvorst ei ole või mis iganes, eks ju. Nii et see oli ka selline suur üllatus ja,
ja, ja külapoed müüvad tegelikult külapoed,
mis on siis muideks väga sarnaselt Amazonase poodidele
niisugune pool ladu pool pood, üks tuba on ju klaas
kapikeses nikers ja veel paar asja ja siis on suured jahukotid,
suured riisikotid, hambapasta, sellised asjad on ju,
mida külapoest ikkagi ka mammik mammikesel vaja on,
kes sinna nii-öelda peapoodi ei jõua kunagi,
võib-olla. Ja mis on hea näide, et nagu mitte mingit
valmistoitu ei müüda, ehk siis nagu kõik teevad kodus süüa
või siis söövad väljas. Ja sellest omakorda tuleb jälle üks lahe asi,
et söögikohad, mida seal ei ole loomulikult ka üldse palju,
seal on neli ametlikku hotelli kogu seal saare peal
ja need söögikohad peavad suutma teenindada kohalike
ehk siis nad loomulikult tahavad turiste saada,
sest turistid ju tulevad, toovad raha, aga turiste on nii vähe,
et su söögikohta on hea ainult siis, kui sa suudad tuua
kohalikud enda juurde sööma, mis omakorda tähendab ju head kvaliteeti,
head toitu, autentset toitu. Nii et, et see oli jällegi nagu väga positiivne üllatus.
Ja nüüd võib-olla jõuan selle saare nagu kõige suurema
maiuspala juurde kahes või kolmes mõttes kolmemõtteliselt
maiuspala juurde.
Selle saare peamine toidus on kaheksajalg,
ehk siis seal süüakse põhimõtteliselt hommikust õhtuni kaheksajalgu,
naera või nuta, aga nii see on.
Selle miinuspool on loomulikult see, et on toimunud täielik
ülepüüdmine ja seal ei ole isegi nendel ei ole
teoreetiliselt isegi laevu, millega merest kala püüda,
nad toituvad ainult laguunist tulevast toidust. Nii et kõik töötud naised, töötud mehed lähvad tõusuga peale
laguuni peale, ootavad ära, kuni tuleb mõõn,
siis jääb laguun peaaegu kuivale, siis korjatakse käsitsi,
sealt kaheksajalad välja, oodatakse, et uuesti hakkaks
tõusma ja tullakse paadiga tagasi randa ja siis pannakse
sellistesse spetsiaalsete kaheksajala kuivatamist pulkade
peale oma kaheksajalad nagu pesud kuivama
ja minnakse, tehakse midagi edasi. Nii et kui, kui põhimõtteliselt keegi jääb töötuks
või noh, keegi ongi töötu, siis see on täiesti saare traditsioon,
et ta läheb, hakkab kaheksajalgu püüdma.
Nii et ühesõnaga kaheksajalad kõige erinevamad moe erineval
moel distehtuna ongi see põhitoit, mida kohalikud söövad,
ilma naljata.
Ja teine asi on siis, nendel on selline oma päris huvitav,
selline joridža moodi vorst täitsa, ainult nende üsna autentne,
kuna õhk on kuivem, siis nad saavad seda nii-öelda õhu käes kuivatada. Ja see on siis see viis, kuidas nad, kuidas nad siga söövad
ja noh, muidugi natuke kana, kõike muud ka.
Aga, aga jah, tõesti, neid nii-öelda ookeani pealt kala püüdmiseks,
võimelisi paate kindlasti mõned olid ka merel,
aga ma nägin seal seal Portmaturani sadamas võib-olla kahte
või kolme, nii et nad ikkagi sõltuvad täielikult oma laguunist.
Nii et see on, see, on see niisugune niisugune eriline
ja põnev asi ja sedasama laguuniga on seotud ka kõige
suuremad väljakutsed härra Johnsonile, kes tegelikult oli
korra juba saare peaminister, saare kuningas,
aga ta ei, teda ei valitud tagasi, sest et ta oli nii-öelda
natuke selline revolutsionäär ja natukene nagu selline
reformi ja ja point on see, et vahepealsed juhid,
vahepealne juht oli hästi nõrk ja tema all tegelikult lokkas
korruptsioon ja, ja asi on hästi lihtne. Kuna saarel on vähe inimesi, siis väga paljud inimesed
sõltuvad laguunist tulevast siis toidust,
kaheksajalgadest ja kalast ja nad tahtsid loomulikult seda
piiramatult püüda.
Aga no me ju kõik teame, mis juhtub, eks ju.
Kaheksajalad jäävad aina vähemaks, neid,
nad jäävad aina väiksemaks ja kalaga täpselt sama lugu
ja tulemus oli see, kus, kus tõepoolest on tänaseks väga
suur oht, et nad lihtsalt püüavad selle laguuni täiesti
tühjaks ja see taastumine võib võtta jumal teab kui kaua
või ei taastu üldse kunagi. Nii et Johnsoni siis nüüd selline suur asi on see,
et ta on loonud sellise löögirühma, kes ennem oli täiesti korruptsiooniosa,
et nii kui on kuulda öösel kuskil paadimootorit,
siis minnakse randa ja vaadatakse, kes ja kus koha pealt
selle paadimootoriga tuleb, et miks keegi öösel vee peal on.
Ja samamoodi juba seda, et kehtestati juba tema eelmisel valitsemisajal,
nii et aasta alguses siis kaks kuud, kui on siis tüüpiline
nii-öelda paljunemise aeg siis kaheksajalgu ei tohi üldse püüda,
aga Johnsoni abikaasa ütles, et jama on selles,
et nii kui see keeld maha läheb, nii on nagu laulupidu meie
mere peal, et isegi ehitusmehed ja kõik panevad töö seisma
ja lähevad kaheks päevaks kõik merele ja korjavad selle mere tühjaks. Sest selle kahe kuuga on sinna loomulikult tekkinud siis
tohutu kogus oktabussi.
Võib-olla selline pilt sihukesest, Rodriguez sellisest
tänasest reaalsest elust? Kõlab natuke jah selliselt.
Naljakas kummaliselt, et nagu selline sotsiaalprojekt,
et töötuks jääd, siis lähed.
Lahe peale kaheksajalga rookima. Jah, nagu natuke ongi niimoodi, et niimoodi nagu mõnes riigis,
kus me oleme käinud, on ju samamoodi, et vanadele naistele
on nagu eraldi töö välja mõeldud, et nagu mäletame,
tegid ma saatot seda süljega kääritatud jooki,
vana vanaprouad.
Kas proua nüüd on kuidagi liiga peenelt öeldud?
Pigem ütleme, mutid tulid kokku ja mälusid seda Juka
kartuliputru ja ilastasid seda täis ja sellesse saeti aeti
kärakas välja, et, et ma arvan, et igal sellisel loodusega
nagu loodusega mingil moel sümbioosis, eksisteerival rahval on,
on oma selline sotsiaaltöö nagu meie pidime selle sinna
linnaliinibussidesse vestiga inimeste näol nagu kunstlikult
välja mõtlema, aga nendel on see nagu päriselt. Jajah. Oke mainisid seda tegelikult saate alguses,
kohe juba ütlesin, et see kohale saamine sinna,
kui sa esimest korda mulle ütlesid, et sa sellisesse kohta lähed,
siis esimese asjana kohe loomulikult mõtlen sellised
eksootilised kohad tavaliselt hästi kallid,
hästi keeruliselt kohale saada.
Et et sinna on täiesti reaalne lennata umbes sama nutsu eest,
millega sa tavaliselt käid kuskil lähemates kohtades
või mitte nii eksootilistes kohtades ja sinna tegelikult
tänu sellele Mauriidsuse lennuühendus Moritsus on teatavasti täna väga
rikas riik mis sõltub väga suurel määral turisminduses
ja ka väga suurel määral välisrahast ja välisrahast seetõttu
et nad on loonud sinna sellise nii-öelda kodakondsus,
turismi ütleme siis niimoodi, ehk siis, et kui sa teed
Moriidsusele suuremat sorti investeeringu,
siis sa saad Camoriidsuse passi ja seetõttu on neid erineva
taustaga jõukaid inimesi, kes vähem ja rohkem moraalselt
libastunud ja isikuid, kes kellel oma varitsuse pass
ja kes tahavad seal käia, sest et lõppude lõpuks korrates
uuesti Mark Twaini, see koht on nagu paradiis,
onju ja Moriidsusele pääseb tõesti. Mina sain väga soodsa pileti, Lufthansa pileti,
selle nagu miinus oli see, nagu tihtipeale soodsate
piletitega on, et et üheotsa, see ümberistumise vahe oli
väga-väga pikk.
Ehk siis nagu tuli siis selle odava hinna eest istuda üheksa tundi.
Põhimõtteliselt lennujaamas, aga, aga see oli teadlikult
tehtud otsus ja me planeerisime endale sinna nagu tööd
ja kõik oli okei, see aegse sisustavaid ja lihtsalt lõpuks
oled hästi väsinud, kuna see lendu tuleb,
läheb nii pikaks, onju aga mauriidsuse ja siis Rodrigo vahel
Airmauritsus nii-öelda hoiab püsivalt seda air linki
igapäevaselt vähemalt kaks lendu päevas. Niimoodi, et seda on väga mugav, väga mugav sobitada,
ühendada teiste lendudega, lisaks loomulikult Londonist
Pariisist lendab veel Airmariidsus ise valitsusele,
nii et tegelikult jah, sinna pääsemine, et kui on,
kui on aeg nagu olemas, siis ei ole sinna üldse nii
keeruline pääseda, loomulikult no raha on alati,
eksju. Küsimus, aga aga ei saaks öelda, et oleks
kuidagimoodi kallim ja mis mauriidsuse puhul meil on hästi huvitav,
et kui sa oled niisugune nagu seiklushuviline turist mitte
sa ei ole selline mugavusturist siis sul on ka võimalik
Moriidsusele minna, et näiteks ütleme Malediivide Shellid on
nagu väga selgelt ennast positsioneerinud sellise ikkagi
jõuka mugavus turisti suunal. Ja seikleja on seal nagu keerulisem siis Moriidsusele on
näiteks niisugune asi, et tänavatoit on üliodav.
Et kui sa oled valmis sööma nagu ainult tänavatoitu siis
ja muideks väga autentne ja väga äge, väga äge,
kõik on India mõjutustega natukene aja jooksul nii-öelda
ümber moondunud ja Moriidsusel on üldiselt nagu Spacey kõiki rodo,
liigesed ei ole üldse spays jällegi põnev asi,
eks ju, tegelikult jällegi nagu üks sama riik sama raha väga
tihedalt justkui ühendatud, aga samas jällegi väga ikkagi
teineteisest nii-öelda kaugel olevad saared
ja tõesti näiteks tänavatoitu võtta sealt kuskilt
mingisugusest lukuaugust, tädi annab sulle viis sellist
ägedat kohalikku pannkooki ja see maksis,
ma ei tea, eesti rahas euro 50 äkki või midagi taolist,
onju ja samas 100 meetrit kõnnid, müür ja müüri taga,
anotelgus maksab, kõige kallim hotell oli 4700 eurot öö. Et hetke nagu üks 50 siis viis pannkooki versus 4700 eurot
öö ja see eksisteerib seal täiesti kõrvuti,
ma siis räägin praegu kogu aeg Moriidsusest,
onju. Rodrigo puhul on see, et kõige keerulisem on
tegelikult see, et sa, sul on endal lihtsalt iseseisvalt
seal nagu suhteliselt raske toimetada, sest et sa ikkagi noh,
mis oligi, mis on nagu tüüpiline, et seal pakutakse,
kui sa ööbi ühes nendest neljas hotellis vaid ööd kuskil mujal,
siis sulle pakutakse tavaliselt varianti,
et sa saad sealsamas ka kas kaks korda päevas süüa
või mõnes kohas isegi kolm korda päevas süüa,
kui sa tahad, onju et sa pead lihtsalt natuke läbi mõtlema
oma söömisvariandid ja tegelikult ütleme rotte liiges on
seal seetõttu ka oluliselt kallim, sest sul ei ole seal ei
ole sellist konkurentsi ja mingi tänavatoidukonkurentsiga mitte. Et neid, neid tänavatoidu müüjaid on lihtsalt nii vähe,
nad toituvad ainult kohalikele müümisest,
et sa isegi võib-olla ei tea, kus nad parasjagu täpselt on.
Nii et seal võiks ikkagi pigem arvestada nagu Eesti hindadega,
et ja kohale minnes näiteks parasjagu, kui Johnson ikkagi
saare kuningas ja tal on selline uhke suur majutus
ja seal on ka selline sünnipäevapidamisselline nii-öelda
väli katusealune väga väärikas ja ilus. Siis, kui me kohale jõudsime, siis ootasid seal 30 kastikat
ja seal püüdbeeti siis parasjagu Eeriku sünnipäeva,
kes iganes Eerik oli ja see tähendas muidugi siis ka seda,
et ütleme, kui me oleksime natuke rohkem seiklushuvilised
olnud ja poleks ka just saabumisest nii mega väsinud olnud,
siis tõenäoliselt oleks olnud vabalt võimalik Eeriku
sünnipäevale minna.
Aga siis see tähendas seda, et tegelikult öö läbi muss
mängis ja, ja noh, kellele sa ikka kaebama lähed
ja see noh, aknad on sul lahtisest nii palav
ja aknad kinni paned, ega see ka eriti midagi ei muuda,
et sa pead olema valmis ka sellisteks väikesteks üllatusteks. Samamoodi standard on see, et sooja vett annab päike,
ehk siis mitte see ei ole standardit, seal tuleb hotellis
soe vesi kraanist, eks ju, nagu kodus on ju.
Et kui see päiksesoojendatud vesi on ära kulutatud,
siis edaspidi sooja vett enam õhtul ei saa.
Et igasuguseid selliseid väikseid nüansse tuleb nagu
arvestada ja selleks valmis olla, et see on osa ikkagi
sellisest saare autentsusest, eks ju. Et ei saa nagu ei saa kõike võtta, kraan,
teed ei saa võtta kõike nagu iseenesestmõistetavana. Eksootiliste kohtade puhul selles kõige paremas mõttes,
aga ma püüan ennast alati nagu kujutada ette,
et kuidas seal on nagu tänava peal kulgeda.
Kui sa oled ikkagi teistsugune ja kuis ei olda väga harjunud,
et sa, noh, ütleme, välismaalane seal on,
see ei tähenda, et sa pead käima seal mingi National
Geographicu vest seljas 40 taskuga laias Humbreeraga kübar
peas ja suur kaamera käes. Aga et kas see nagu tänaval püüad tähelepanu,
on see siis selline lõbus, terve, eluterve
või teistpidi selline võõrastav või kulged seal täitsa nagu
oma mees, et selles mõttes Vot see ongi niisugune hästi huvitav kombo seetõttu,
et nad vaatavad kõik televiisorid, neil on kõigil internet,
on ju, et see selles mõttes, et me ei räägi siin absoluutselt,
et me läheksime nagu tõesti sellisesse mingisse õmboumpamaale,
no ma ei teagi, mis see õige sõna siin kasutada,
eks ole, et me läheksime nagu mingi mingisse hõimu hõimukodusse,
et sa, rendiautona, ma sain tutika, Nissan Navara,
inimestel on telefonides neligee. Mängib televiisorist, tõenäoliselt prantsuse mingi uudistekanal,
ehk siis nagu see valge inimene ei ole nende jaoks nagu
mingi üllatus, aga see on pigem nagu tore üllatus,
et näed, keegi on tulnud ja ma ütleks, et inimesed küll
vaatavad järgi, aga lapsedki eriti, aga see ei ole üldse
nagu selline, nagu see ei ole selline, kuidas ma ütlen,
niisugune eksootiline järgi vaatamine pigem neil on nagu
nagu hea meel ja nad on positiivselt üllatunud,
et näe, valge turist on siin ja samasse saar on nii väike,
et ega neid turisti seal ja on kogu aeg on seal keegi seal saarel,
et ega nüüd ei saa öelda, et nad näeksid keegi esimest korda
valget inimest seal nagu umbluu, jutt on ju,
aga see on nagu selline täitsa meeldiv, sõbralik
ja teine asi. Muidugi on see, et kui me mõtleme selle saare ülesehituse peale,
siis seal on üks nii-öelda linna meenutav suurem küla,
ehk siis Portmaturään, kus sa saad käia tänaval
ja kus on mõned siis sellised koloniaalajamajad
ja mis tõesti nii-öelda sarnaneb tänava planeeringu poolest
ikkagi nagu linnaga, kuigi ta on väga väike.
Aga ülejäänud saar on täiesti suvaliselt täiesti rändab
nii-öelda planeeringuga ja põhimõtteliselt,
kui sa isegi näiteks matkama lähed, et nad nad püüavad väga
sellist matkamist propageerida, aga noh,
olles natukene nüüd nii-öelda kriitiline siis,
kuid nad on ikkagi oma metsad maha raiunud,
hiidkilpkonnad ja hiit huvidki ära söönud,
siis nagu see ei ole nii eksootiline loodus,
eks ole, lopsakus seal tegelikult ei ole
ja matkates satud sa kogu aeg kellelegi hoovi,
siis on täiesti normaalne asi, et sa jalutad kellegi hoovist läbi,
kui see ei juhtu, just olema mingi rikas,
väga rikas mees, kes on suure müüri ehitanud,
et olla hästi privaatselt, aga et selles mõttes on jah,
nagu see on nagu hiiglaslik küla ja sa jalutad,
mina ei ole nii julge, et ma läheks iga inimesega kohe nagu
sõprust sobitama, aga mulle tundus, et nad olid kõik täiesti
valmis nagu sõprus sobitamiseks, et et lihtsalt,
ütleme eeldus selliseks nagu iseseisvaks sõpruse
sobitamiseks oleks prantsuskeeleoskused. Et inglise keelt räägivad kõik need inimesed,
kes nagu otseselt turismi või kohaliku taseme poliitika
või millegiga seotud, aga tavalised inimesed ikkagi nagu
tegelikult Te ei räägi sõnagi.
Nii et aga prantsuse keelt õpetatakse koolis kõikidele,
nii et selles mõttes prantsuse keelega saab seal nagu
väga-väga kenasti nagu kõikidega kohe suhelda,
rääkida. Küsin sellise praktilise küsimuse.
Et kui kauaks tasuks sinna minna, kui ma tahan seigelda,
veidi matkata, veidi seal ringi tuisata,
aga veidi ka puhata ja veidi ikkagi ka niisama.
Jaanuar. Sest ma küsisin tegelikult siin mõni aeg tagasi just hästi
tõsiselt iseendalt just seetõttu, et kui ma sinna nüüd
otsustan reisi korraldada, et siis kuidas,
mida nagu millist pikkust ja kuidas inimestele välja pakkuda.
Jama jõudsin sellise nagu kombineeritud lahenduseni,
et ikkagi osa aega olla Moriidsusel, võtta Mauriidsuselt
nii-öelda pestoffecis, olla Rodrigesel ja võtta selle üksiku
saare pestav. Kui nüüd keegi mõtlevate läheb kaheks ja kolmeks nädalaks
olud riigesele.
Kui ta läheb otsima seda nii-öelda sellist vaikelu,
et saart, kus aeg puhkab, et mis on veel hästi huvitav,
ma leidsin nii vähe artikleid üldse rodu liigese kohta
leidsin ühe vana Timesi artikli Inglismaalt kus siis
tegelikult kirjutati sellest suaare suurim väärtus on see,
et seal mitte midagi ei toimu. Et nii, et ma mõtlesin, et kui see reis teha,
siis selle reisi nimi ongi, et saar, kus mitte midagi ei toimu.
Ja kui sa lähed selle nagu sellise selle õige võnkega kaasa,
siis ma arvan, et sa hakkad ülimalt nautima seda pikka reisi,
et sa oled seal pikalt.
Aga ikkagi, kui me oleme sellises nagu turistipositsioonis
ja me tahame lihtsalt nagu näha ja maailma avastada
ja tunnetada, siis ma arvan, et viis, kuus päeva on täiesti
selline aeg, mis näitab sulle selle saare juba päris kenasti
ära ja võimaldab seal ka natukene mõnusalt ujuda. Muidugi nagu üks või vabandust, kaks seda saare nagu suurt plussi,
mida ma tegelikult pean ausalt tunnistama,
ise seekord kumbagi kasutanud Ühte ma ei saagi kasutada,
sest ma ei oska seda lohesurfi, aga seda peetakse üheks
maailma sellel üks spetsiifiline rand, mida väidetavalt
peetakse India ookeani parimaks ja kogu maailma
tipp-lohesurfi rannaks.
Ja seal on väga-väga puhas ja rikkumata korallriff sukeldumiseks. Nii et ütleme nagu sukeldujatele, kindlasti on seal ka
pikemalt toimetamist, aga, aga sukeldumiseks ei ole
kindlasti nagu algajate koht.
Sest et, et selle madala rahu peal sa ei saa sukelduda,
seal pole vett ollagi, saigi sukelduma, lähed sinna rahu,
servaja, seal on hoovused ja, ja, ja tuleb paadist vette
minna ja see noh, päris sellise piginneri teema,
ma arvan, ei ole aluste teema ei ole. Aga, ja ma arvan küll, et kes tahab nagu saaretunnet kätte saada,
siis viis, kuus päeva on täiesti piisav ja üks asi,
mida ei tohi nii mauriidsuse kui Rodwigezi puhul unustada,
on see, et seal on väga karm immigratsioon,
migratsiooniamet nii-öelda, ehk siis näiteks minu puhul oli see,
et kui ma ütlesin hotelli siis ta siis ta ütles,
et ma ei tea seda hotelli, võttis kohe telefoni
ja guugeldas seda hotelli ja küsis mu käest kõigepealt,
kes selle omanik on, ehk siis erandrus, liigesed seal kõik teavad,
et Johnsonil on, on käivad turistid külas on ju soni
Moriidsusel ja ta pani kohe väga täpselt kõik andmebaasi
kirja ja miks sa teda teevad, on see, et igasugune nii-öelda
hulkurlus ja selline valge, et nii-öelda mugavus,
kodutus, mida saaks seal ju õudselt hästi harrastada,
sest et noh, põhimõtteliselt Mauriidsus on niisugune
puuviljasööja unelm on ju seal lihtsalt lähed turule
ja võtad nagu neid puuvilju, mis siin Eestis tavaliselt
maksavad umbes 25 eurot kilo laelaed endal kotitäis toitudki
ainult nendest siis seda nad nad väga hoiavad,
et ei tuleks sellist nii-öelda siis sellist soovimatut migratsiooni. Mis omakorda veel muidugi tähendab seda,
et nad on ka väga, mitte abivalmis igasuguseid kriise aitama lahendada,
aga noh, selline see poliitika seal on, eks seal tegelikult
on seal endal neid võitlusi, mida võidelda,
piisavalt palju, sest et see ikkagi see lõhestumine on seal tohutu,
tähendab need inimesed, kes euro 50-ga seal tänaval neid
pannkooke ostavad, versus siis Need, inimesed,
kes seda hotelli peavad, kus on 4700 eurot töö,
et noh, need on nagu valgusaasta kaugusel paiknevad sotsiaalselt,
teineteisest. Nii et niisama seljakott müügiks kaasa võetud,
seemnekeesid täis, ei ole mõtet sinna võrki elama minna. Absoluutselt saad rahulikult seal ilusas konditsioneeritud
lennujaamas olla järgmise lennuki peale istuda,
tagasi lennata. Ja kui ma küsin viimaseks sellise praktilise majutusküsimuse,
et kui sa nüüd ei taha elada selles 4700
või noh, tahad ikka, aga võib-olla pole lihtsalt pappi nii palju,
et selles 4000 seitsmesajaeurose hotellis elada.
Aga noh, ma saan aru, et päris matiga rannal ka mitte,
et kas selliseid vahepealseid variante seal siis on?
Ma mõtlen, kui ma lähen, kui ma tahan teha seda slov Travelit,
nagu sa ütled, et siis ma tahan tegelikult elada mõnusas kohas,
ei taha mingisugused niiskes betoon känkraskaa olla
ja ütleme, Rudrige seal on selles mõttes Kuidas nagu hästi lihtne, et seal on sellised nagu kodumajutus,
Lash võõrastemajad, mida on seal päris mitmeid ja,
ja need on väga toredad, aga nad on isegi need nii-öelda
kallimad on ikkagi pigem väga-väga lihtsad
ja nagu mugavusi ei ole mõtet nagu eeldada,
aga samas kliima on selline, et kliima pakub nagu väga palju mugavusi.
Et selles mõttes on fain ja Mauriidsusel tegelikult on
igasse igasse klasse midagi pakkuda ka on täiesti selliseid
väga soodsa hinnaga nii-öelda kodumajutusi,
kus sulle tõesti sa saadki aru, et sa oled mingi vanaproua
neljast toast kaks üürib ta välja ja, ja see on ka täiesti
nii-öelda legaalne, et on selle, selle nii-öelda seal
kohapeal kuskil, mis iganes ministeeriumis legaliseerinud,
et sõbrale külla minek ilmselt isegi võib seal nagu
keeruline olla, et on vaja vormistada sellekohased paberid,
et sa seal mõnele sõbrale päriselt külla lähed. Ja hotellid, nii-öelda ametlikud hotellid on jah,
pigem kõik kallid, et seda, seda nagu on rohkem,
aga ma leidsin seal noh, näiteks üks koht,
kus, kus ma kindlasti ilmselt lähekski inimestega koos nagu
fantastiline selline metsikusse loodusesse ehitatud majakesed,
kus muuhulgas on ka elavad hiidkilpkonnad seal majade vahel,
nagu on, me räägime siis ikkagi sellistest.
No kubeme kõrgustest kilpkonnadest ja, ja,
ja hästi autentne ja äge, aga, aga jällegi nagu selline
kergelt pilla-palla on kõik, et, et samas see,
see pilla-palla asus nagu läheb, ütleme minu jaoks seal
täiesti sellise sobib seda tolerantsi piiri sisse on ju see,
et sul WC ees ei ole ust näiteks ja samas vastukaaluks on
sul siis ümber sellised taimed, selline botaaniline imedemaa,
et sa lihtsalt võid ainult sealt toa uksest välja minna,
lihtsalt vaadata neid, neid, neid puid ja lugeda kõrvale entsüklopeediat. Sest et muidu näed sa neid ainult erinevates botaanikaaedades. Keset merd, siis täna selline täpp.
Aitäh sulle kauba.
Jah, jääme siis ootama seda võimalust sinuga sinna reisida.
Me nüüd ei jõua mängida seda kolmandat lugu.
Aeg sai meil otsa.
Aga seest mängime.
Kas, kas siia? Väga hea, mängime ka siia siia lõppu ja see on selline
Moriidsuse ja, ja nende saarte natuke sihuke sült,
mis on väga-väga populaarne ja tänaseks on see sült juba
muutunud selliseks tümmiga niukseks nooremate süldiks veel
niisugune 80.-te lõpu 90.-te alguse stiil
ja seda muusikat nimetatakse siis seega,
et kui meil esimene oli siis selline kreooli muusika,
siis see on nüüd niisugune tõeline mikstuur,
kus on natukene Indiat natuke Euroopat sees
ja mis on niisugune noh, selline ja ma ei teagi,
eesti, Niisugune Mati Nuude.
Suur tänu, kallis kuulaja. Et olid selle tunni meiega.
Stuudios, oli fotograaf Kaupo Kikkas.
Mina olen saatejuht Ivo Tšetõrkiniga.
Saadan Reispass.
Värske, vaba raadio kaks ja kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
