Koroonakriis sai vaevu vaibuda, kui juba jõudis igasse koju energiakriis. Samal ajal kogub kõige selle taustal hoogu  ka kliimakriis. Üllataval kombel peitub aga üks oluline võti kõigi nende  probleemide lahendamises selles, millistes hoonetes oma aega veedame. Tänases saates küsime, kuidas ehitada maailma päästa  ja millised on tulevikuhooned. Tõepoolest, tänases kriisidest kurnatud maailmas peame üha  enam mõtlema, kuidas tööandjatena rendipindade  või eraisikutena oma eluaseme kulutusi madalal hoida. Seekordses saates pakuvad Eesti ehitusteadlased selleks  välja mitmeid lennukaid, ideid ja lahendusi. Mõni neist aga rakendab oma teadmisi edukalt juba eraeluski  ja nii lähmegi alustuseks külla Tallinna tehnikaülikooli  ehituse ja arhitektuuriinstituudi direktorile  ja teadmistepõhise ehituse tippkeskuse juhile Jarek t. Kes elab oma perega ühes tõeliselt eeskujulikus majas,  mida võib vabalt nimetada ka tulevikuelamuks? Mis teeb selle maja eriliseks? No selle maja teeb eriliseks see, et siin elektrikulud on,  on miinusmärgiga praegusel hetkel ja peaksid  ka aasta lõikes nulli jääma. Nii et tegelikult sellises plussenergia majas Mitte elektri eest ei tule maksta, vaid selle eest saab  isegi väikest tasu aasta lõikes. Ehk see maja on olnud täiesti immuunne nendele  elektrihinnatõusudele ja muud energiat, kui elektrit siin  majas ei kasutata, energia kasutus on lihtsalt sedavõrd  väike või, või kui me täpsemalt ütleme, siis see maja toodab  päikesepaneelidega rohkem energiat, kui ta  siis ise elektrivõrgust ostab. Meie ees on parim näide ühest pluss energiahoonest,  mille sarnastes peaksime tulevikus elama. Me kõik selle maja suurepärase energiatõhususe võti peitub  mitmes asjas. Esiteks juba mainitud päikesepaneelid, ent lisaks mängivad  olulist rolli hästi soojustatud välisseinad,  põrandad ja katus, soojustagastusega ventilatsioon,  mis tagab hea siseõhu kvaliteedi ning efektiivset  küttesüsteem ja soojusallikas. Milleks selle maja puhul on maa soojuspump. Ja siin on siis kogu hoone küttesüsteem,  kogu ventilatsioonisüsteem ja ka muu tehnika on koondatud  sellele kolmele ja poolele meetrile. Seinajupile. Üks, mis veel selle merivälja eramu teiste enda sarnaste  seas eriliseks teeb, on ekstrasoojust pidavad aknad. Kui me räägime hoone soojuskadudest, siis kõige nõrgem lüli  ongi aken. Akna kaudu läheb väga kergelt viis korda suurem  suurem soojuskadu kui sellise hästi soojustatud seina läbi  ja selle tõttu akna soojustadude vähendamine on ülioluline  ja siin on tõesti neljakordse klaaspaketiga aknad  selle jaoks kasutusel. Mis on siis praegusel hetkel ka parim võimalik tehnoloogia  ja üldiselt see ei ole ehituses veel läbi löönud,  aga võib-olla nüüd tulevikus on lootust,  et see võiks muutuda ka standardlahenduseks. Ja kui palju sellise pluss energia maja ehitamine kallim on  võrreldes siis mitte niivõrd energiatõhusa maja ehitamisega. Kui nüüd Eestis aastal 2020 ligi nullenergia nõuded hakkasid kehtima,  siis neid ehitusmaksumuse analüüse enne seda oli,  oli palju tehtud ja siis näiteks korterelamute puhul me  pigem rääkisime, et see energiatõhususe lisamaksumus on  suurusjärgus 50 eurot ruutmeetri peale. Väikeelamu puhul ta võib olla suurem, võib-olla on 100 eurot  ruutmeetri peale, aga kui inimene ehitab endale endale kodu,  siis on see ikkagi väga pikaajaline investeering. Ja, ja antud juhul, kui me näeme, et see läbi selliste  elektriarvete suhteliselt kiiresti ära tasub,  et kindlasti see summa ei ole nii suur ja,  ja see arvestuslikult peaks ennast ära tasuma 30 aasta jooksul,  aga selliste energiakriiside tingimustes kindlasti palju kiiremini. Täna toimub energia lõpptarbimisest kõige suurem osa  ehk tervelt 53 protsenti hoonetes. See tähendab, et majade energia tõhusamaks tegemine on  kriitilise tähtsusega, kui tahta seljatada  nii energia kui kliimakriis. Alates 2020.-st aastast peavad kõik valmivad hooned,  välja arvatud väiksemad elamud, olema vähemalt ligi null  energiamajad ehk vastama A-energiaklassi nõuetele  mis tooks lõpptarbijale kaasa väiksemad energiaarved  ja parema sisekliima. Ent umbes 70 protsenti eestimaalastest elab korterelamutes,  millest kõigest umbes 20 protsenti. Ei on uued hooned, mis vastavad ka kaasaegsetele  energiatarbimise nõuetele. Ülejäänud 80 protsenti ehk umbes 17000 kortermaja on vanad  telliskivist või raudbetoonist paneelmajad,  millest omakorda umbes 14000 vajab renoveerimist. Lisaks on meil Euroopa Liidu ees ka kohustus kõik energiakulukad,  hooned. Aastaks 2050 korda teha. Me oleme kolleegidega tehnikaülikoolis päris põhjalikult  aastate jooksul meie vananevat elamufondi uurinud  ja mis puudutab just neid raudbetoon, suurpaneelelamuid,  siis võib öelda, et see Renoveerimisvajadus tuleneb siis peamiselt sellest,  et soojakaod on väga suured, kommunaalmaksud on suured,  sisekliima on kehv, ventilatsioon on ebapiisav,  toad ei ole piisavalt soojad, kohati on hoopiski  küttesüsteemid kehvasti reguleeritud, nii et esineb  korterite ülekütmist ja sinna juurde ka selline hoonete  lagunemisprotsessidest ja külmasildadest tulenev probleem. Ehk eelkõige see erinevate rõdude varikatuste lagunemine  mingil määral ka fassaadid. Nagu öeldud, siis on Eestis umbes 14000 kehvas seisus korterelamut,  mis peavad hiljemalt 2050.-ks aastaks saama renoveeritud. Ent algus on juba tehtud. Sellel aastatuhandel on korrastatud umbes 3000 kortermaja  üle Eesti. Üks eeskujulikemaid näiteid on 1986. aastal  ehitatud Tallinna tehnikaülikooli ühiselamu,  millest on tänaseks päevaks saanud moodsate ehitistega  võrreldav ligi nullenergiahoone. Ta nägi enne renoveerimist välja umbes täpselt samasugune  nagu siin kõrval olev hoone, see on Eesti esimene,  ligi nullenergiahoones renoveeritud kortermaja  ja see renoveeriti siis uudsel meetodil kus hoone kõik  välisperimeetri komponendid on siis lisa soojustatud tehases  eel toodetud puitelementidega. Ligi null energiahoonete uurimisrühma kuuluv Simo Ilomets  tutvustab meile lähemalt tehnikaülikoolis välja töötatud  ja tehases eeltoodetud lisasoojustuselementi,  mida antud hoone fassaadi soojustamisel kasutatud on  ja mille sarnaseid kavatsetakse tulevikus üha rohkem  korterelamute renoveerimisel rakendada. Siin on näha siis kõige sisemiseks pinnaks on  siis selline poolpehme vill, mis tasandub olemasoleva seina ebatasasustega. Siis on õhuaurutõkke membraan, mis kontrollib seina,  niiskuslikku toimivust ja kogu see suur klots nii-öelda  lähebki siis seina peale ja neid see hoone  siis renoveeriti selliste suurte suurte elementidega. Umbes kolm meetrit laiad, umbes kolm meetrit kõrged  ehk siis korruse kõrgused enam-vähem toalaiused  ja nagu on näha, siis see lisasoojustus element on piisavalt paks. Et õnnestus ka siis tubade sissepuhke. Ventilatsioonitorustikud paigaldada siia  lisasoojustuselemendi sissi. Tehnikaülikooli üliõpilasküla juhatuse esimees Jaak Kääp  näitab meile ka paberi peal, milline on olnud  selle maja elanike reaalne hinna või küttekulude pealt enne  ja pärast hoone remonti. Me räägime ikka päris märkimisväärsetest vähenemisest,  ma lasin täna välja täitsa suvalise korteri esimese,  mis mulle pihku juhtus. Ja näiteks, kui me võtame korter, see on nüüd 25,  siis septembri eest on see üürnik saanud endale. Soojusenergia koos sooja vee soojustuse soojuse ga neli  eurot 85 senti ja kui me võtame tagasi nüüd  siis aasta 2015 on 32. Ja me räägime tänastest energiahindade juures talvekuud viis  aastat tagasi või seitse aastat tagasi 100 eurot. Praegu. Niisiis näeme, kuidas isegi kehvas seisus nõukogudeaegseid  paneelmaju ei pea veel maha kandma, vaid  ka need on võimalik renoveerida energiatõhusateks hooneteks,  mis kestavad veel pikki aastakümneid. Üks, mis ühes eeskujulikus tulevikumajas kindlasti aga olema peab,  on kvaliteetne ventilatsioon. Koroona ajastul tekib küsimus, kas hooneid energia tõhusaks  renoveerides saaks nüüd samal ajal ka viirusekindlate ks  muuta selle selgitamegi kohe välja. Kas ventilatsioonisüsteemid aitavad kuidagi viiruse levikut pidurdada? Jah. Viiruse nii-öelda siis pandeemia algus ajal arvati,  et viiruse levik ja ventilatsioon ei olegi väga seotud,  kuid läks natuke aega, kui teadlased avastasid,  et tegelikult see viirus levibki meil aerosoolsel kujul,  mis tähendab seda, et ruum, kus inimene siis  kes on haigestunud, viibib, et seal ruumis igal pool levivad  viiruse osakesed mitte ainult seal 1,5 meetri  või kahe meetri kaugusel, mida, mida nagu algselt  siis arvati. Kuidas täpsemalt ventilatsioon viiruste likvideerimiseks  tööle panna, saame näha Tallinna tehnikaülikooli uues ventilatsioonilaboris,  kus uuritakse erinevate ruumide ventilatsioonilahendusi. Näiteks hetkel on meil siia üles ehitatud üks selline veidi pandeemia,  kindlam ventilatsioonilahendus, mida me võiksime hakata nüüd katsetama,  selleks on meil siin üks suitsu generaator  ja me peaksime termilise mannekeeni, mis  siis tegelikult on sellise tavalise inimese soojuslik mudel  sisuliselt temasse laskma suitsu ja vaatama,  et kuidas siis kuidas siis viiruse osake meil ruumis levib. Käivitan selle päris raske aparaat on ja siiasamma auku  lasen suitsu. Nii. Kui palju, kas piisab? Võib olla, sa lased veidi teid selle nurga alla,  et läks. Sisuune on juba nii ja mida me nüüd näeme? Nüüd me näeme seda, kuidas siis saasteainete osakesed  sellise tavalise inimese puhul ruumis levivad  ja me näeme seda, et antud lahenduse puhul liigub saasteaine  sinna väljatõmbe elemendi suunas ning ta ei segune ülejäänud ruumiõhuga. Mis teeb selle lahenduse, siis veidi pandeemia kindlamaks? Kui meil ventilatsiooni ei oleks, siis oleks meil  siseruumides erinevate saasteainete tase hästi kõrge  ja need saasteained ongi need, mis siis inimese tervist kahjustavad. Ja põhjustavad ka näiteks erinevad haigused. Siin nüüd on meil siis tegu tavalise ventilatsiooni lahendusega,  mille puhul võib olla suur oht, et saasteained levivad kogu  ruumi ulatuses laiali. See tähendab, et ma võiksin jälle natukene suitsu siia  mannekeeni sisse lasta ja et. Nii nii, ma teen seda suurima hea meelega,  sest ma juba oskan. Nii. Öelge, kui ma pean lõpetama natuke veel. Nii, ja mis nüüd siis toimub? Nüüd peaks siis meil olema kaamerast näha,  et see toss on, täidab kogu ruumi, põhiline erinevus neil  kahel ventilatsioonisüsteemil on see, et see  pandeemiakindlam ventilatsioonilahendus eemaldab saasta  võimalikult tekkimiskoha lähedal. Aga see lahendus, mida me nüüd siin vaatasime,  selle puhul me siis Nägime, et saasteained levisid tervesse ruumi laiali. Ja see on sellise nagu klassikalisem versioon ventilatsioonimis. See on kõige klassikalisem intiimsiooni lahendus. Ja nii saigi just tõestatud, et kui ma viibiksin pandeemia  kindlama ventilatsioonisüsteemiga ruumis oleks minu  tõenäosus viirusega nakatuda oluliselt väiksem. Tänases saates tahame teada, kuidas ehitades maailma päästa  ja millised on meie tulevikuhooned. Üks võimalik vastus viimasele küsimusele on kahtlemata,  et tulevikuhooned on targad, kuid tark maja vajab tihtipeale  hästi toimimiseks ka tarka abimeest. Nagu oleme näinud, on tulevikumajad küll oluliselt säästlikumad,  kuid nende tarkus võib tavainimesel kergesti üle pea kasvada. Siin ülemiste sity's ringi liikudes ei oskaks arvatagi,  et pea kõikide nende hoonete sisekliimat kontrollib üks  kindel tehisintellekt, mis on samuti just siinsamas  kvartalis välja töötatud. Me siis tehisintellekti abil vähendame hoonete energia  tarbimist 15 protsenti ja isegi üle 30 protsendi. Me täna toimetame üle Euroopa 19. erinevas riigis  ja vähendame oma klientidele igakuiselt üle miljoni euro. Ja seda kõike tehisintellekti abil, mis on kiiresti  rakendatav ja optimeerib hoonete energiatarbimist. Thamesae Energy and moni Pariisi kliimalepe näeb ette,  et igal aastal tuleks energiatarbimist vähendada kahe  protsendi võrra ent tegelikkuses üleilmne energiatarbimine  muudkui kasvab. See on tinginud olukorra, kus energiat piisavalt  ning hinnad sööstavad kõrgustesse. Nii otsustaski Tallinna tehnikaülikooli vilistlane Siim  Täkker hakata maailma päästma, luues ettevõte,  mis optimeerib asutuste energiatarbimist õige uudsel moel. Et mida tehisintellekt ikkagi ühe hoonega  siis teeb, et kuidas ta seda energiakulu kokku hoiab? Tänapäevastes hoonetes on siis tuhandeid juhitavaid seadmeid  ja seal on omakorda veel kümneid tuhandeid  ja isegi sadu tuhandeid andmepunkte. Ja see maht on nii hoomamatult suur. Et ükski inimene ei jaksa seda igapäevaselt  siis täppis häälestada ja seda meie siis täisintellekt teebki. Ta vaatab, mis siis juhtub järgmise 24 tunni jooksul  nii börsihindadega kliimaga kui ka kasutusmustrit ega,  ja siis optimeerib reaalajas kasutades kõiki neid hoone enda mudeleid,  et saavutada võimalikult mugav sisekliima võimalikult  väikeste kuludega. R kaheksa Technologies on oma tehisintellekti kujundanud  võimalikult inimese sarnaseks ja andnud talle nimegi Cenni. Recnogy asefeshil intelligentce ny on töökas tehis mõistus,  mis toimetab puhkamata ja magamata 24 tundi ööpäevas  ja seitse päeva nädalas selle nimel, et hoonete sisekliimat  reguleerivad süsteemid töötaksid võimalikult efektiivselt  arvestades seejuures näiteks ka elektri börsihindadega toimuvat. Et siin me näeme, kuidas siis Jenni juhib ühte hoonet  siis kui on soe päev, näiteks meil oli 17 august,  kus kohas elektri hind oli ühel tunnil 4000 eurot,  see oli õhtul kell kuus, ehk mis siis Jenny tegi  siis tegelikult hakkas juba ette valmistama hoone  sisekliimat varahommikutundidel. Siis kui oli veel jahe ja elektri hind oli odav,  siis ta eeljahutas eel ventileeris hoonet niimoodi,  et siis kui päeva lõpus tuli 4000 eurot megavatt-tund,  siis ta sai viia kõik süsteemid minimaalseks minimaalselt  koormusele või isegi hoopiski täitsa välja lülitada,  kui see ei olnud eluks vajalik süsteem. No väga nutikas tüdruk Ta õpib iga päevaga saab järjest targemaks. Mida enam hooneid, mida erinevates olukordades? Ta näeb seda nii-öelda targemaks, ta saab. Hetkel pakub R kaheksa technologis oma  tehisintellektiteenust kontorihoonetele,  kaubanduskeskustele ja erinevatele avalikele ehitistele,  nagu näiteks ülikoolidele ja haiglatele. Koduomanikud praegu veel ettevõtte huviorbiidis pole,  ehkki mõned testid korterite peale on tehtud  ja süsteem jookseks ka seal. Ent veel üks põnev mõiste, mis r kaheksa  tehisintellektiteenuse paigaldamise ga kaasas käib,  on digitaalne kaksik. Digitaalne kaksikhoone. Mõistes siis täna tuntakse kui nagu BImi  või Billing Information mudelit, meie ütleme,  et digitaalne kaksik on siis, kui hoone andmed on masinloetavad. Ehk siis masin saab ilma suurema vaevata need andmed katte  ja jagada neid, ükskõik kellele seda vaja on. Meie loome ka digitaalse kaksiku hoonest. Meie loome siis hoone Enda andmete pealt tarbimisandmed,  kuidas inimesed kasutavad hoonet kuidas,  mis on kellegi sisekliima eelistused ja me koostame  nii-öelda dünaamilise mudeli, mis siis nii-öelda  iseloomustab hoone inertsi, hoone käitumisharjumisi  ja kasutame seda siis optimeerimiseks. On täiesti mõistetav, et ehituse tulevikutrendidest rääkides  ei saa me üle ega ümber tehisintellektist  või muudest moodsatest digilahendustest ent samuti võib öelda,  et ehitusel poleks tulevikku ilma aegade algusest tuttavate materjalide. Puit on ehitusmaterjalina olnud kasutuses juba  aastatuhandeid ja jätkuvalt elavad ja tegutsevad paljud  meist just nimelt puithoonetes. Vahepeal on aga loomulikult paljud uudsed materjalid,  nagu näiteks betoon peale tunginud ja nii tekib küsimus,  milline roll puidule tulevikuehituses. Kui populaarne ehitusmaterjal on puit aastal 2023 Aastal 2023 on puit kindlasti populaarsust koguv materjal,  et ta on populaarne maailmas ja kindlasti võiks seda  sajandit hakata varsti kutsuma puidu sajandiks,  sest puitehituse ja putmaterjalide areng on niivõrd kiire  ja niivõrd pöörane, et sealt kindlasti on palju oodata. Kuhu puit ehitusmaterjalina arenenud on,  et kas jätkuvalt saab puidust vaid selliseid madalamaid  hooneid ehitada või võib tänapäeval puidust juba  ka näiteks pilvelõhkuja püsti panna? Jah, see puidu areng ongi ennekõike seotud uute toodete valmimisega,  et puit kui materjal ise on tegelikult ju jäänud samaks,  et puit on puit, puit põleb, puit kardab niiskust. Aga need uued moodsad materjalid nagu ristkihtliimpuit,  et need annavad meile tohutult palju niisugust  arhitektuurset vabadust, ehk me saame seda kasutada noh,  ütleme paralleelina tuua näiteks raudbetoonplaati  siis täpselt samasugune samamoodi töötav element,  ainult et on viis korda kergem. Ta on ütleme, väiksema keskkonna jalajäljega. Puidu kui ehitusmaterjali uudseid kasutusvõimalusi saab oma  silmaga näha ka Mustamäel asuvas Tallinna tehnikaülikooli  ehituse Mäemajas. Tegemist on tal teki kõige energiatõhusama  ja parima sisekliimaga õppe ja teadushoonega,  kus sees asuvad ehituse katsehall mitmed laborid  ning õppeklassid. Selle hoone kandekonstruktsioonides on kasutatud  siis hästi palju ristkihtliimpuitu ja ristkihtliimpuit on  selline puitplaat, mis koosneb siis risti omavahel kokku  liimitud lamellidest ja see koht, kus me seisame,  on siis väljas näha siin selle fassaadi taga  ja see puitplaat valmistati siis tehases niimoodi,  et ta kogu pikkus on siis siit alt vundamendist kuni ülesse  kolmanda korruseni välja. Ehk me saame selle seina teha ühes tükis  ja ei pea teda siis tükeldama korrus haaval,  et sellist puitplaati on võimalik toota siis kuni 15 meetri  pikkust ja kolme poole meetri laius. Saab ikkagi pilvelõhkuja ka. Jah jah, saab, et praegu teadaolevatel andmetel vist on ju  23 korrust tehtud sellest, aga piir on tõenäoliselt kuskil  seal palju-palju kaugemal. Iseenesest ma väga seda meelt ei ole, et me peaksime nüüd  kõrgustesse mingisuguse ralli tegema, et puit on ikkagi  looduslik materjal. Ja puidu ehitamine on seotud päris suurte riskidega. Kui me mõtleme näiteks veeleketele või vannitoas mingisuguse  üleujutusele puitmaja korruselisusega seal kuskil 50 korrust  ja kuskil all midagi juhtub, et siis see tõenäoliselt väga  hästi ei lõppe. Eero Tuhkanendab välja, et puidul on mitmeid eeliseid  tänapäeval oluliselt levinumate materjalide nagu betooni  ja terase ees. Ennekõike teeb puit teistele ära ettevalmistuse faasis  sest puidu töötlemine võtab oluliselt vähem energiat kui  teiste nimetatud materjalide puhul. Lisaks võidab puitkonkurente pika puuga,  kui jõutakse hoone lammutamiseni. Et kui me selle puidu Süsiniku sinna konstruktsiooni seome, et me  siis puidu eluea lõppedes teda lihtsalt ära ei põleta  ja tagasi sinna atmosfääri ei lase ja võibolla ühe lisa sellise. Noh, müüdi na võib tuua ka siis puidu tulepüsivuse,  tegelikult on arendustöö puitmajade tuleohutuks tegemisel  olnud väga intensiivne, siin on nüüd seda ristkiht liimpuitu näha,  et ta on kolmekihiline, et iga kiht on siis järgmisega risti. Ja selle eripära on veel siis selles, et siin see välimine  kiht on siis väga paks 45 millimeetrit ja kui nüüd juhtub  selles hoones oleva tulekahju, siis see põlemine tekitab  siia peale siis söekihi ja see söekiht hakkab  siis edasi seda konstruktsiooni kaitsma. Ehk siis kui nüüd see põlemine toimub, siis see kiht jääb  alles ja kannab seda konstruktsiooni edasi,  et mingit varingut ei toimu. Kui nüüd panna jälle kõrvuti ütleme, puithoone  ja betoonhoone, siis kumma eluiga on pikem? Normaalse hoolduse puhul on see täpselt sama. Üks, kes samuti tugevalt puidu kui tuleviku  ehitusmaterjalidusku on arhitekt ja Eesti kunstiakadeemia  arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak  kes loodab koos oma meeskonna ja koostööpartneritega juba  lähiaastatel rajada Tallinna südalinna esimese  üliinnovaatilise puidust korterelamu. Tegelikult Eesti seadused lubavad praegu ehitada kuni  kaheksakorruselise puidust maja mida meil veel ei ole,  meil on siin neljakorruselised, on vist maksimaalne kõrgus  hetkeseisuga ja me tahtsime pakkuda välja kortermaja,  mis ongi siis ühe sellise jätkuva tasapinnana. Siin sees on pidevalt, nagu te näete, siin pole ühtegi  korterivahe sinna pandud, sest need vahesinnad ei ole  konstruktiivsed ja see ei ole oluline, et nad seal on. Aga nad. Aga see võimaldab osta inimestel näiteks ruutmeetrite asemel  korterid hoopis kui pikka korterit. Sa tahad? Et noh, et nagu nagu vorstijupi,  kui pikka juppi sa tahad, mitte seda, et mitusada grammi,  sa saad. Sille, milline arhitekti vaatevinklist üks täisväärtuslik  tuleviku hoone Ma arvan, et eeldused, millele üks hea arhitektuur rajaneb,  on muutumas ja, ja ma ütlen, et need on eeldused,  eeldused siis nagu, et energia tõhus hoone peab olema,  et see peaks võimalikult vähe materjali kasutama,  seal peaks olema konstruktiivselt intelligentne lahendus,  võimalikult optimeeritud lahendus ja nii edasi,  et kõik need eeldused saavad standardiks. Milliseid materjale võiks tulevikku ehitada? Kasutada Ma arvan, et 2022 aastat Tallinna rituuri bennaal,  mille teema oli söödav, tõstatas need teemad väga ilusti üles,  et, et millised on tuleviku ehitusmaterjalid,  mida me isegi oleksime nõus näiteks sööma. Et kui me oleme praeguseks harjunud saama väga protsessitud  materjale enda siseruumidesse, interjööridesse,  hoonete välispindadesse, kus me isegi ei tea,  kust need tegelikult pärinevad, mis nendega tehtud on  ja kui mitu. Liigutust on seal vahepeal tehtud, siis,  siis ma mulle tundub, et me oleme liikumas tagasi. Looduslike mate materjalide suunas Kui palju saab arhitekt juba tänases Eestis taolisi  tulevikuhooneid projekteerida, kas üldse? Ma arvan, et siin on teadusel väga suur roll. Meil on vaja referentshooneid, näidishooneid,  mis julgustavad nii ehitajaid, näiteks ehitama puidust  või omavalitsusi, kaasama kogukonda või arhitekte,  mõistmaks mis materjale, kui palju nad kasutavad kaasata uurijaid,  loovuurijaid, teadureid selleks, et, et luua neid referentshooneid. Ja, ja muidugi on vaja meil eelkõige teisiti mõtlevaid Maaomanikke ja, ja potentsiaalseid arendajaid. Kokkuvõttes võib öelda, et põhiline, mis just tulevikuhoonet iseloomustab,  on see, et ta tarbib tänasega võrreldes väga vähe energiat  ja tihti toodab seda ka ise. Nii et üks, mida me kindlasti tulevikus oma keskkonnas väga  palju nägema hakkame, on päikesepai.
