Ja ongi juured õhus. Juured on ilusad, valged, nii et see näitab,  et taim on täie tervise juures. Värske kohalik toit ilma mulla ja päikesevalguseta. Aga vaataks seda, mis tuled, et seal põllu peal olid  jahipidamise kontroll. Õhtupimeduses siin on siis näha, et on inimese jäljed  ja siin kõrval on ka näha koera jälgi. Isepäine Ilves on varitsemise meister. Tänapäeva inimese toidulaual valitseb vastuolu. Me oleme üha enam hakanud väärtustama värsket sööki,  mis oleks kättesaadav aasta ringi ja oleks kohalikku päritolu. Samas ei tohiks selle kasvatamine ahjustada  ka ümbritsevat keskkonda. Viimsis Tammneeme küla ärimajas tegutseb omapärane rohefarm. Ühtegi ruutmeetrit peenra või põllumaad siin ei ole  ja päikesekiiri taimed ei näe. Küll aga valmivad farmis aastaringselt värsked taimevõrsed. Janno, mis sul praegu siin kasvamas on? Siin allpool meil kasvavad võrsed, et siin on kellkapsas,  siin on punane kapsas, siin on rukola. Seal on tavaline roheline redis. Ja üleval on ka siin, iga siin me teeme väikest katset,  jah, siin on pak soi, et kuna me katsetame  ka erinevaid selles pihusti süsteeme, siis siin ta on veel  kergelt laiguline, et me ei ole nagu selle tulemusega rahul,  et et siin nagu siinkohal kasvavad paremini,  siin keskel natukene halvemini, et, et me üritame täis timmi,  mis siin veel nii-öelda teha, et et kui sa siit altpoolt vaatad,  siis siin sa näed, et on nagu ikkagi ikkagi väga ühtlane juba. Mis meetod siis see on neil kasvamiseks? No meie kasutame aeropoonilist meetodit,  et meile tundus või no mulle siis tundus kunagi nagu kõige  kuidagi loogilisem, et ma ei pea nagu taimede kõrgust muutma,  kui ma ei tea, taim kasvab suuremaks, juured lähevad suuremaks,  et alati saab oma toitained kätte, et ehk  siis ta kasvab õhus just võime siit altpoolt piiluda korra,  et assa ja ongi juured õhus. Juured on ilusad, valged, nii et see näitab,  et taim on täie tervise juures. Ja kuidas nad niimoodi kasvavad, mulda ei olegi vaja? Ei tegelikult taim ei vaja ju mulda kasvamiseks,  et meie kasutame niisugust ütleme siis niimoodi spetsiaalset riiet. Ja tegelikult taim tahab ju ainult toitaineid,  et. Et see muld on lihtsalt üks niisugune üks osa,  mille peal oma juuri nii-öelda püsti ajad,  eks ju, et noh, taim, tegelikult ei vaja  ka päikest, et ta vajab nagu õiget valgust. Aeropooniline kasvatus tähendabki, et taim saab vajalikud  toitained vesilahusest, millega kasvukanga küljes rippuvaid  juuri pritsitakse. Valgus tuleb lampidest ja hapnik juurte ümber liikuvast õhust. Sellist taimekasvatus on arendatud mitmel pool maailmas  ning paljudes vertikaalfarmides kasvab ka võrsetest hoopis  suuremaid taimi. Kui me räägime nüüd ka näiteks tavaolukorras,  kui põllul kasvatame kultuure, siis väga palju sellest väetisest,  mida me anname, uhutakse minema ja see läheb vette,  eks ole, paneb meil veekogud. Kinni kasvama ja, ja tekitab tohutult palju keskkonnaprobleeme,  et, et see, see on meeletu tegelikult, mis,  kui palju tegelikult on see põllumajandus traditsioonilise  põllumajanduse jalajälg, et selline täppis põllumajanduse kindlasti,  eks ole, ta optimeerib neid toitaineid konkreetselt ikkagi nüüd,  kui suletud süsteemis kasvatada, siis sealt ei lähe  keskkonna mitte midagi. Mis eesmärgil üldse on sellist meetodit nagu arendama hakatud,  et mis see nagu põhiprobleem või põhjus sellele on olnud? No üleüldse tegelikult sellised katmikaladel taime kasvatamine,  idee on selles, et, et saab kasvatada siis,  kui välitingimused ei ole sobivad, et meie kliimas seda aega,  kus on võimalik väljas kasvatada, on suhteliselt. Ja, ja mida on siis võimalik teha, on see,  et, et need väljas kasvatatakse, siis külmutatakse  ja juurviljad marjad ja, ja siis need suletakse talvel üles  ja süüakse, aga, aga toiteväärtus väheneb  ka seistes isegi selles sügavkülmas ja, ja ta ei ole ikkagi see,  mis kohe tuleb, eks ole, põllult ja noh,  teine variant on tuua kuskilt kaugelt, aga samamoodi  transpordiga toite väärtus väheneb päris päris drastiliselt,  et et ta võib olla küll näha välja nagu kurk,  aga ta tegelikult nagu, nagu seal muud midagi ei ole,  eks ole, et, et ainult. Vitamiinid, kõik on juba juba läinud. Praegu käib seemned panek nii-öelda peenra peale. Et nagu näha, siis võrsetele me paneme suhteliselt tihedalt seda. Mis seemned on, mis taim see siis oli meil pakk Joi ilmselt,  ehk et Hiina kapsas. Ja see riie, ma saan aru, on ka üks väga oluline asi,  mingi mingi kangas või mis asi see on, jah,  no ma täpselt ei, ei ütle sulle, mis kangas see on,  sest mul läks selle leidmiseks nagu päris kaua aega,  eks ju, et aga ta on niisugune Special kangas,  mis hoiab hästi vett sees, et siia vesi siis salvestab  kuidagi just seda kuidagi laseb paremini kasvada,  siis just ja allapoole lähevad siis juured  ja samas ta on niisugune piisavalt õhuline,  et see juur suudab ennast siit nii-öelda läbi suruda,  et sama efekt nagu mulla peal põhimõtteliselt. Nii, nüüd seemned on siia peale pandud, nüüd algab kastmine,  kastame selle korralikult läbi, et kõik seemned oleks  nii-öelda märjad. Ja siis siit edasi läheb ta meie idandamiskapi nii-öelda,  kus siis toimub black mahik, et see on ka hästi oluline osa  just alane, see on kõige olulisem osa seal üldse  selle protsessi juures, kui seal kapis nüüd toimub  mingisugune error, ütleme nii, siis hakkab lumepallina edasi veerema,  et et kui siin ei lähe asjad idanema, siis siin nad juba  edasi lähevad juba pigem mädanema, kui et see,  see on nagu kõige olulisem asi on see, mis seal kapis toimub. Aga ma saan aru, et see uute taimede idandamine on selline  igapäevane töö, et kogu aeg see käib, eks ju. Absoluutselt, et iga päev nii palju, kui me ära lõikame,  siis sama palju me paneme kogu aeg juurde,  et tegelikult on meil seal nii-öelda kolme päeva varu,  on meil seal kapis, et kuna meil on nad seal kolm päeva on  üks taim umbes pimeduses, siis, siis ongi iga päev järjest  paneme sinna iga päev järjest, võtame. Nüüd on siis saagikoristuse aeg, et niimoodi kääridega käib. Ja kohe karpi, meil tegelikult on ka masin olemas,  aga siuke. Lõikame nagu rohkem ühe aluse pealt välja,  kui me seda käsitsi teeme, et aga muidu tahaks  selle kõik kõigi ära automatiseerida. Ei, see võtab lihtsalt niivõrd kaua aega,  vaata et, aga see lähebki otse poodi. Põhimõtteliselt küll, me pakime ta nüüd väiksematesse karpidesse,  sest kuna ta ikkagi mingi raskus siia tekib,  siis alumised taimed nagu ei saa enam. Ei saa enam hingata ja hakkavad nagu võivad hakata nagu  halvaks minema, et et me üritame õhuliselt  ja väiksematesse panna. Kas sellisel viisil toodetud toit on meil tulevikutoit? Ja ta on ikkagi nagu tavaline, ta on traditsiooniline toit,  et ta ei ole tuleviku toit selles mõttes,  et see on ikkagi klassikaline taimesaadus,  et ta ei ole nagu. Siin vegan burger, mis tohutu hulga kemikaalide kasutamisel  saadakse see taimne valk ja siis ta mätsitakse kokku  ja siis ta lõpuks meenutab seda seda veiseburgerit,  et, et ta on ikkagi nagu, nagu see, mis taimest kohe tuleb  ja ta on ikkagi seda ei töödelda, et, et konkreetselt nemad  seal ju kasvatavad erinevaid salateid ja liblesid  ja hernes või, või mis iganes, eks ole, suhteliselt noorena  ja see läheb kohe lauale, et seda ei töödelda mitte mingil noh,  täiesti värskena, et, et samal päeval lõigatakse samal  päeval on juba taldriku peale. Et siis on kõik C-vitamiin ja. B-vitamiin ja kõik on seal seal alles voolappe,  eks ole, see, mida, mida on vaja, aga kui ta nüüd jääb  seisma kuskil, eks ole, kui ta on kaupluses juba  ka seal olnud kaks-kolm päeva, eks ole, noh,  ta ei ole veel kolletama läinud ja ei ole pehkinud,  eks ole, aga neid toitaineid enam seal ei ole,  et, et ta näeb välja justkui oleks okei,  aga, aga tegelikult ei ole. Et, et seal see niimoodi On kaunis, kaunis tulus, eks ole, et, et suhteliselt väike  kogus on väga, väga kalli hinnaga tegelikult ka,  kui, kui mõelda, et mis see kalori kalori suhtes,  et see kalori, vaene toit, et seal kaloreid ei ole  tegelikult toite väärtus nagu selles mõttes,  et, et nad, et päeva päevast energiat ei saa,  sealt aga, aga sealt saab just neid bioaktiivseid ühendeid,  mida meil on vaja. Kui kallid sellisel viisil kasvatatud võrsed on,  et kas see on selline luksuskaup Eesti inimesele  või see on ikkagi taskukohane, no meie tahame nagu  selle võrse nii-öelda luksuskaubast ikkagi inimeste  selle taskukohaseks kaubaks teha, et ma ei tea,  võrreldes tänaste poehindadega ilmselt vähemalt kaks korda odavamalt,  et, et ta ei oleks nagu, et oleks igale inimesele  kättesaadav ja see väike missioonitunne nagu,  et iga eestlane võiks vähemalt talvelgi nagu täiesti värsket  nagu vitamiinipommi saada, et ja ei peaks nagu oma rahakotti  lõhki lööma. Kuidas te tulevikku näete, et kas tulevikus on Eestis  selliseid rohefarme aina rohkem ja miks tahaks loota on,  et isegi kui me teeme siin mingisuguse viie tuhandese  ruutmeetrise hoone, siis ma arvan, et see on ikkagi vähe,  et nagu Eestit toita, et ega meil ei ole talvel ju kuskilt  nagu värsket rohelist võtta, et ma arvan,  et see on niisugune tulevik ja see võiks  ja peaks olema tulevik. Ma maitsen siis ise ka, et ma ei ole just nende võrsete  söömisega väga tuttav ja üldse eestimaalased pole vist väga harjunud,  sellega ei ole ja nii. Jah, siin on maitsed kohe sees, et tundub selline väga hea kapsas,  täpselt, et sellist näriks küll. Kohe hoolega, et ma saan aru, et siin on vitamiine see asi  täis ja siin on ikka jah, tavalisest kapsast on ikka  paarkümmend korda kindlasti rohkem vitamiine sees. Igatahes ma võikski jääda neid siin sööma. Aga see ongi sõltuvust tekitav see nii nagu sa avad pähklikarbi,  vaata siis tegelikult on sellega samamoodi,  et see et ega see ennem ei lõpeta, kui sa oled  selle karbi täie ära söönud. Igatahes maailma tuleviku huvides soovitan kõigile võrseid süüa. Jaanus Aivar, et teie siis liigute Valgamaa poolt küljest  ja meie tuleme Pärnumaa poolt küljest ja  siis saame kokku kuskil nuia kandis. Lilli ka siis? Jah, ma arvan, et esialgu otse lilli peale  ja siis hakkame nagu. Meie maanteed välja ja okei. No selge, aga siis lähme. Me oleme Viljandimaal koos Keskkonnaameti inspektoritega. Et näha oma silmaga, kuidas käib jahipidamise järelevalve Ta on siin jahiaasta lõpp. Et on palju ulukeid, millele enam jahti pidada ei saa,  aga metsseale on siis jaht aasta läbi. Ja samuti on siis hirvepullile veel kuni 15. veebruarini  jaht lubatud. Ja arvestades, et paar päeva tagasi täiskuu  ja praegu on ka värsket lund sadanud et siis võiks olla  jahipidamiseks soodne aeg ja samamoodi siis meil jahimeeste  kontrollimiseks Praegu on näha, et siin on üks tupiktee et värsked jäljed  olid siia sisse keeranud, aga nad on ka välja tulnud,  nii et. Et sellest järeldan, et meil sinna hetkel minna vajadust ei ole. Tavaline inimene üldiselt nendesse kohtadesse vajadust sõita. Ta ei näe, kuhu ikkagi jahimehed sõidavad,  et üldiselt jälgede järgi ikkagi saab aru,  et kas siin on, on suure tõenäosusega käinud jahimees  või mitte ja üldiselt on nii, et kui jahimehed käivad mööda loomajälgi,  siis meie käime mööda jahimehe jälgi. See pimedusest tegutsemine lisab ikka omajagu. Kasu põnevust kogu sellele tööle. Siin on siis näha, et on inimese jäljed. Ja siin kõrval on ka näha koera jälgi. Aga jäljed on ikkagi käinud mõnda aega enne meid. Inimestel võib tekkida küsimus, et kuidas  siis jahti peetakse sellisel kottpimedal ajal,  et miks inspektorid peavad just siis käima neid jahipidajaid kontrollimas. Me ainult siis ei käigi, et eks me käime  nii valges kui pimedas, et jahimehed käivad samamoodi  nii valges kui pimedas, et täna tegelikult on täiskuu,  et kui nüüd pilved natuke eest ära peaks liikuma,  siis on tegelikult päris valge ja näeb lasta küll. Kas sellisel pimedal ajal kuidagi hirmus ei ole,  sest teil on ju ka siin, keda kontrolliti,  on ikkagi relvastatud inimesed. Eks ikka natukene hirmus, aga, aga noh, kontrolli peab tegema,  et pimedal ajal on ka see, et, et metsiga ju võib lasta  pimedas ja valgusallika abil, et, et see on  ka üks põhjus, miks me aga pimedas käima,  et mets ja kes metsa jahil nii-öelda on,  et neid jahimehi leiab ikka. Aga kuidas siis ikkagi sellest hirmust üle saada,  kui te teate, et te kontrollite relvastatud inimesi kunagi  te ju alustasite selle tööga. Jah, eks alguses ikka oli hirmus jaime kontrollida,  aga eks see tulebki kogemuse käigus, et mida rohkem kontrollida,  seda, seda väiksemaks see hirm läheb, et  siis ta lõpuks muutub, muutubki sul nii-öelda rutiinseks  ja ongi töö osa, et siis harjud sellega ära  ja et enam tegelikult ei ole niisugust hirmu. Ja kuidas sinuga, mina isiklikult arvan,  tegelikult jahimehed on väga toredad inimesed,  et miks nad peaks meile halba tahtma. Kui te niimoodi looduses ikkagi palju liigute,  siis kas kohe meenub ka mõni selline kontrollimisest,  mõni mõni lugu põnev või, või isegi humoorikas? Ja eelmise aasta lõpus alles näiteks käisime jahi kontrolli  samamoodi tegemas pimedas. Läksime metssigade lisasööda kohta, seal oli jahikantsel. Jahikantseleis oli jahimees, keda me siis hakkasime  kontrollima ja siis kontrolli ajal tuli suurmets  ja kari kuskil kümne-viieteist meetri peale sööda peale sööma. Ja need Nad ei teinud põhimõtteliselt väljagi,  et meie seal asjatasime. Et rahulikult sõid, vahepeal läksid ära,  tulid jälle tagasi, et, et ju neil oli turvaline olla,  kui me seal kontrolli läbi viisime. Meeskond üks kuidas teil läheb, kas olete midagi näinud ka? Just praegu tuli teiselt keskkonnainspektorite ekipaažilt teade,  et nad on kohanud ühte jahimeest kontrollimisel kõik oli õigesti,  aga vaatame, kas saame jahimehelt ka kommentaari. Keda siis praegusel ajal niimoodi küttimas käite,  keda passite? Aitäh no kuna on täis kuu, siis mets sigu. Selline täiesti kottpime aeg pärast juba päikse loojumist  kaugeltki vastu. Ööd on siis see paras aeg, kus saab käia  ja nii käiakse. Nojah, kui on kuul üles tulnud ja Ja kuskilt kaameraga tuleb mingi teade sööda pealt,  siis lähed ikka vaatama. Kas sellist jahijärelevalvet on piisavalt,  võiks seda rohkem olla, on seda liiga vähe,  äkki hoopis? No. Pigem on võib-olla isegi liiga palju, sest. Ma arvan, et, Jahimehed kontrollivad 11 piisavalt palju. No kuidas teie ringkäik läks? Praegu oli kõik korras, et olid jahiload olemas,  oli, relv, oli nõuete kohaselt mootorsõidukis. Et võib rahule jääda? Aga meenub sulle mõni selline seik ka siit lähiajast  kus asjad ei ole korras ja võib-olla on selline hoopis  selline probleemne näide. No eks neid seikasid on ikkagi mitmeid olnud,  aga et kõige tähelepanuväärsem on Rohkem kui aasta tagasi, siis enne jaanipäeva oli üks jahimees,  kes ATV-ga ringi liikus, tal oli relv, oli  siis rihma ga kaelas. Et kui me talle järgi jõudsime, seisma, jäi,  et, Enne seda, kui ta seisma jäi, et siis midagi ta seal relva  kallal toimetas päris täpselt aru ei saanud  ja kui me autost välja läksime, et siis ta keeras täpselt  minu poole ennast, nii et relvaraud oli minu peale suunatud. Ikka väga ohtlik olukord, võiks öelda relvakäsitsemise  mõttes jah. Jah, et kui me nüüd lähemale läksime, et  siis selle relva enda kätte võtsin, et siis kukkus sealt  ka padruni padrunipesast välja. Et tegemist oli siis laetud relvaga. Mida sina küttidele jahimeestele südamele paneksid selliseid asju? Et alati, kui relva käest ära panete, siis laadige relv  tühjaks et vältida õnnetusi, mis võivad juhtuda,  et ongi padrun salv alt ära ja padrun rauast eemaldada. Et kui seda ei tehta ja me kontrollime selle,  avastame, et siis on kindlasti järgneb rahaline karistus. Et relvaohutusele me pöörame hästi suurt tähelepanu. Ja rahaline karistus on siis kuni 200 trahviikut  ehk siis 800 eurot. Ja lisaks siis Et me teavitame sellest ka Eesti jahimeeste seltsi,  kes siis võib jahitunnistuse kehtivuse peatada mõneks ajaks? Aga vaataks seda, mis tuled nüüd seal põllu peal olid. Ja tundub nüüd, et meie teele on sattunud  ka üks auto. Seal võib olla jahimees. Keda siis praegusel ajal teie passima tulite,  keda kütite metsaiga? Et praegu on just see, ütleme see viimane kuu veel 28  veebruar lõpeb metsajaht, et siis noh, nii-öelda  selle hooaja lõpp, et, et viimased sead veel kätte saada. Kas see norm ära täita just, sest normid on ju päris  korralikult pandud just ka selle sea katku raames,  eks just see aasta veel ja 56 siga, et mõned paarkümmend  looma veel lasta, praegu. Aga loodame, et saame täis, kui vajalikuks teie peate  sellist jahi järelevalvet, kas seda on liiga palju,  võiks seda rohkem olla või on seda piisavalt? Kindlasti järelevalvet on vaja, et, et muidu see asi läks  üle üle pea kasvaks kõigile, et, et ma arvan,  et see aasta meie sektsiooni on kontrollitud juba kaks korda,  nii et. Ma usun, et on piisavalt, et samas kui näiteks täna tänane  see õhtu siin, et, et see oli üllatav, et selles mõttes ma usun,  et on piisav, et see kuidagi ebameeldiv ja otseselt teie  tööd ja neid tegemisi see ei häiri. Tänane õhtune kontroll on siis läbitud ja võib öelda,  et edukalt. Jah, et jahimehi on nähtud mõlemad meeskonnad kontrollisid jahimeest,  kes siis oli tulnud metsa jahile. Et nagu siin üks jahimees ka mainis, et olud on soodsad,  et täis kuu. Nii et tasub, tasub tulla jahile, kui ka  siis jahimehi kontrollima. Ja neid jahimehi saab eeskujuks tuua, sest neile tundus,  et oli kõik korras. Jah, et täna siis kontrolli käigus rikkumisi ei ole tuvastatud,  et kõik oli korras, nõuetekohane. Mida võib-olla sina ja sinu kolleegid inspektoritena veel  heas mõttes meelde tuletaksid, et, et midagi ei ununeks neil,  kes jahti pidamas käivad. No kindlasti üks asi, mis jahimeestel kipub ununema,  on siis see jahipidamisõiguse tasu ehk siis 10 eurot aastas makse. Et hoiaks ikkagi jahimehed sellel silma peal,  et kui see läbi saab, siis tehtaks uus. Ja siis kindlasti nõuded, millele me rõhku paneme,  on siis jahirelvaohutus, et ei sõidetakse laetud relvaga sõidukiga. Ja siis samamoodi nõue, et jahiluba kantakse maha enne,  siis kui seda looma tabamiskohast liigutatakse. Ilvesega on sellised lood, et, Ligi 10 aastat ma olen aktiivselt metsas käinud,  aga ilvesega kohtumisi ei ole tulnud just väga palju ette. Et neid kindlasti ei näe, väga lihtsalt. Aga ma arvan, et ajaga lihtsalt on ka kogunenud selliseid  teadmisi ja võib-olla oskan näha ja seda loodust tunnetada teistmoodi,  et mis on võimaldanud siis ka ilvestega kohtumisi rohkem. Minu jaoks Ilves on selline. Huvitav tegelane, et ta väga isepäine teistmoodi,  et kui ma võrdleksin näiteks hundiga teda,  siis on küll palju sarnasusi, aga on ka väga palju erinevusi. Kuna Ilvese selline eluviis on pigem üksinda,  siis tema ka jahiviisid on erinevad. Ilves rohkem siis kannatlikult ootab oma saaki  ja siis ründab, see kannatlikus on väga selline eeskujulik  või ütleme nii, et ma imestan, kuidas, kuidas Ilves viitsib  teinekord ühe koha peal ka terve öö lihtsalt oodata  ja oodata ja siis seda õiget hetke tabada. Just selline Ilvese käitumine ja tema selline eluviis on  sümpaatne minu jaoks, et tegutseb siis, kui on õige hetk,  et niisama ei rahmi ja tuleb oodata siis seda õiget hetke  ja siis seda ära kasutada. Ilveseid jälgides olen märganud väga mitmel korral seda,  et nad on väga uudishimulikud. Näiteks raja kaameraid paigaldades olen märganud,  et nad ilmuvad raja kaamerasse juba. Juba isegi 10 minutit pärast minu lahkumist ja,  ja olen isegi niimoodi kohtunud Ilvesega,  et lihtsalt juhuslikult vaatasin selja taha  ja seal siis oli Ilves samas kohas, kus mina just hetk  tagasi olin ja sain sealt päris head pildid ilvesest. Ilves kindlasti näeb inimesi rohkem kui inimesed näevad teda,  sest Ilves on väga suurepärane varjuja ja,  ja kindlasti ta on näinud mind rohkem kui mina neid. Et Ilves ei ole ka selline, et ta, et ta nüüd inimest näed,  kohe ära jookseks, ta pigem nii-öelda varjub,  on tasa, tasa edasi. Ta nagu oleks teada Sellest, et inimesest ei ole ohtu et ta teab seda,  et enamus inimesi ei märka teda kogu aeg,  nagu kõnnivad tast mööda või, või sõidavad autod,  on nagu enamus loomade jaoks täiesti tavalised,  et neid ei pea pelgama. Ilveste jälgedes käies olen märganud Ka seda, et teinekord nad tulevad minu jälgedesse hoopis vaatama,  siis kelle jäljed siin on, et selliseid olukordi on  ka mitmeid kordi juhtunud. Ilvese jälgedes käies olen märganud, et nad  ka on omamoodi selles mõttes erinevad näiteks huntidest,  et nende käimisviis on erinev nad eks ole,  käivad sellistes tehnikutes, kus on hästi palju maha  langenud puid ja ületavad väga kergelt jõgesid  ja see muidugi väljakutse minu jaoks, kes on nagu  füüsiliselt aktiivne ja oma keha nagu valitseb,  et sellel on kergem ilvese jälgides kindlasti käia. Kui nüüd kassi võrrelda ja ilves, siis eks ta ikkagi ikkagi  kaslane ju, et on näha, et tema käitumine  ja see, kuidas ta metsas käib, on selline hästi kuidagi  selline sujuv ja natuke võib-olla selline elegantse,  võib-olla ja selline peenem, et ta on ikkagi selline  esteetiline loom minu jaoks.
