Möödunud nädala alguses oli ilm Eestis lausa kevadine.
Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel oli näiteks 13.
veebruaril kell kaks pärastlõunal Heltermaa üle üheksa
kraadi sooja.
Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles, et Eestisse on juba
jõudnud esimesed rändlinnud. Saaremaal näiteks on teateid tulnud, et saabunud hall
Annedest uned huvidest ja nädala lõpus jõudsid siia Lääne
maalegi esimesed ristpardid kohale.
Ja hõbekajakad laulavad kühmnokk luiged on hakanud tulema siselahtedele,
kus esimesed veevabad laigud on nii et linnukevad vaikselt
on tõesti pihta hakanud. Uurisin Walkeri käest, mida tähendab rändlindudele see,
et nüüd on ilm taas talviseks muutunud. Tunud nüüd, kui need veelinnud, sõltuvad eelkõige sellest,
et kui palju tuleb külmakraade, et see lumikate lindudele,
kes vees toitu hangivad eriti palju nende elu,
see ei mõjuta.
Krist, pardid, hallhaned, luiged, et nende jaoks on olulisem,
et ei ole väga palju miinuskraade, sest et kui need
siselahed lähevad jäässe, siis on neil palju raskem toitu
kätte saada. Walkeri sõnul on täiesti normaalne, et rändlinnud liiguvad
vajadusel mõneks ajaks tagasi soodsamale alale. Rändlindude osas on selline väike tagasiränne kaapel täiesti
tavapärane nähtus, et kui läheb ilm talvisemaks,
siis linnud võivad siin 100 või 200 kilomeetrit lääne
või lõuna poole tagasi rännata. Tarvo Valker ütles, et kliimamuutus on toonud pikemas
perspektiivis linnukevade alguse varasemaks. Kui vaadata siukseid pikaajalist keskmist 50 60 aasta andmeid,
siis see rändlinnud hakkavad meile jõudma veebruaris,
on ikkagi ebatavaline nähtus, aga viimastel aastatel juhtub
seda jah, üha sagedamini, et need esimesed rändlinnud
jõuavad meile siin juba veebruari keskel
või hiljemalt vabariigi aastapäeva paiku. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.
