Meie siin Eestis oleme oma kuuskede, kaskede  ja mändidega niivõrd harjunud, et elu palmi all ei kujutaks  hästi ette. Samas elame me kiirete kliimamuutuste ajastul  ja see võib meile tulevikus kaasa tuua hoopis teistsugused  metsad ja niidud kui seni rääkimata sellest,  mis kasvab meie põldudel ja jõuab seeläbi meie toidulauale. Niisiis uurimegi tänases saates, milline näeb välja Eestimaa  loodus 100 aasta pärast? Prognooside kohaselt tuleb käimasoleva aasta üks ilma  mõõtmise ajaloo soojemaid. Ennustatavasti saab 2023. aastal keskmine üleilmne  temperatuur olema 1,20 kraadi kõrgem kui enne 18. sajandil  alguse saanud tööstuspööret. Ja ehkki meile võib tunduda, et kliima ja keskkonnamuutuste  tagajärjed on miski, millega tuleb meil tegeleda alles  kaugemas tulevikus siis reaalsuses on muutused juba kohal  ka siin Eestis Neile erinevatele näidetele,  mis annavad sellest kõigest tunnistust vaatamegi tänases  saates koos teadlastega otsa ning püüame mõista,  millised võiks olla nende muutuste kaugemale ulatuvad mõjud  meie kõigi jaoks. Ja näete? Tuligi. Eesti põllu peal Kasvanud bataat, nähtus, mis veel umbes 20 aastat tagasi  poleks olnud võimalik. Kliimamuutused üldiselt on negatiivsed, aga põllumajanduses  me peame õppima neid ära kasutama ja selleks on uued kultuurid. Meil täiesti uus võimalus, mida meil tasub testida,  sest kui me siin alustasime, siis skeptikud arvasid,  et ei Bataat Eesti põllul ei kasva, aga tuli välja,  et see päris ikkagi nii ei ole. Viibime hetkel Eesti Maaülikooli bataadikatsepõllul,  kus taimekasvatuse ja taimebioloogia instituudi dotsent Eve  Runno Paursoni eestvedamisel on juba viis aastat katsetatud  magus kartuli kasvatamist põllutingimustes. Eestis on bataati varasemalt küll näiteks kasvuhoonetes  või tuulevaiksemates aianurkades kasvatatud ent põllu peal  seni mitte. Pealtnäha küll, eks ju näeb täiesti tavaline bataat välja,  kas ta, kas ta see Eestis kasvatatud bataat  ka maitseb? Sama sti? Ja isegi parem ta on õrnema maitsega õrnema struktuuriga  ja väga hea. Taat ehk magus kartul on pärit küll Lõuna-Ameerika  troopilistest piirkondadest, ent tänapäeval tarbitakse seda  maitsvat juurikat kõikjal maailmas, nii ka Eestis. Ent kui seni on pataat meie maal olnud peaasjalikult importkaup,  siis tänu kliimamuutustele on tekkinud võimalus teda  ka Eestis kasvatada. Kindlasti tuleb bataadi puhul arvestada sellega,  et ta oleks piisavalt, me oleme ikkagi põhjamaal,  et oleks ikkagi piisav kasvuaeg, see on umbes 120 kasvupäeva  ehk neli kuud. Paraku igal aastal, meil ei ole see õnnestunud,  aga siiski katsetulemused näitavad, et viiest kasvuaastast  neljal me oleme selle kasvuperioodi siiski saavutanud. Kui pikalt Eestis on olnud selliseid suvesid,  kus on siis olnud võimalik kasvõi ainult teoorias,  aga on olnud võimalik bataati kasvatada. Ja see on väga kiiresti muutunud, ütleme viimase 10 aasta  jooksul on kuus sellistest aastatest suvedest,  kus on keskmiselt kuumem, on põuane, on niisugused  kuumalained suisa, mis on keskmisest ütleme,  neli kuni kaheksa kraadi kõrgemad. Teised taimed on stressis, aga soojalembestele taime see  väga hästi istub. Eve Runno Paurson toob välja, et lisaks bataadile saab  varsti Eesti põldudel tervitada ka kõva nisu  ja hirssi. Ja ehkki uute kultuuride tulekut võib pidada positiivseks,  siis pole olukord läbinisti roosiline sest seoses kliima  muutumisega tuleb meil samal ajal teiste põllutaimedega  hüvasti jätta nagu näiteks suvirapsi ja rüpsiga,  mis ei talu põuda. Taimede stressi ehk täpsemalt seda, kuidas erinevad  taimeliigid temperatuurimuutustele või ka näiteks niiskuse  kättesaadavuse muutustele reageerivad ja kuidas taimestik  seeläbi tuleviku kliimaga. Kohaneb uurib Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor  ning globaalmuutuste ökoloogia uurimise tippkeskuse juht Ülo  Niinemets koos oma kolleegidega. Siin taim oli eksponeeritud 10 minutit 60 kraadi,  näete, ta on siin. Lehed on enam ei ole rohelised, vaid on niisugused. Kergelt musta varjundiga on nekroosis ehk hakkab surema. Mida tähendab see, kui taimedel on stress? No kui taimed on kasvanud sellistes optimaalsetes tingimustes,  siis Nad kasvavad kõige kiiremini nüüd, kui need tingimused muutuvad,  ükskõik, temperatuur on liiga kõrge või liiga madal,  siis taimede kasvukiirus väheneb ja, ja tänu sellele  ka saagikus väheneb ja kui need tingimused  siis on lähevad väga kaugele nendest optimumidest,  siis see on juba taimele väga tugev stress  ja teatud juhtudel taim lihtsalt võib ka ära surra. No siin on praegu meil taime pandud fotosünteesi,  mõõtmissüsteemi ja samal ajal see aparaat on veel ühendatud  teise aparaadiga, millega me saame mõõta,  siis. Stressiühendite emissiooni taimelehtedes  ja konkreetselt, mida me uurime sellel taimel on see,  mismoodi taim reageerib selliste bioloogilise stressidega,  kui teda röövikud hakkavad näiteks sööma,  selleks on sellesse Süsteemi siis installeeritud spetsiifiline nuga,  mida keerates siis tehakse lehte kindla suurusega auk ja,  ja me eeldame siis, et selle toimel indutseeritakse nende  lenduvate ühendite emissioon. Ja mis me nüüd siin ekraani peal siis näeme,  kas taimele tekkis juba stress? Ja taime streki stress ja, ja esimese asjana,  mis me taimedest näeme Selle mehaanilise kahjustuse toimel on hakkab taime emiteerima. Nii-öelda rohelise lehe ühendeid. Millised on teie uuringute põhjal taimede jaoks kõige  suuremad globaalsed muutused, millega me kohe hetkel juba  tegelema peaks? No eks see on, sõltub ka sellest, kus geograafilises punktis me,  me, me praegu oleme, et, et aga üldiselt väga tõsisteks  stressideks taimedel on, on tõepoolest, on need järjest  sagedasemad ja pikemad põuaperioodid. Järjest. Kõrgemad temperatuurid, et. Taimedel on küll väga suur võime kohaneda nende keskkonnamuutustega,  aga, aga ideaalset kohanemist ei ole olemas ja,  ja, ja, ja see ongi see küsimus, et kui suur on see  kohanemise määr, et, et kust enam taimede kohaneda ei ole  võimelised kohanema. Aga teeme katse, paneme selle taime kaheks tunniks  sügavkülma ja pärast seda vaatame, kumb on taime jaoks  suurem stressifaktor, kas kuum või külm. Nii. Palun vabandust, taimeke, et ma sinuga niimoodi teen. Kehvadest suveilmadest ja külmast tüdinenud eestimaalaste  jaoks võib sõnapaar kliima soojenemine kõlada millegi  negatiivse asemel pigem kui päästerõngas. Ent Niinemets ütleb, et kliima soojenemine ei tähenda  automaatselt mõnusamat ilma. Eesti suve võivad aasta keskmisena küll soojemaks muutuda. Atlandi ookeanilt puhuvate külmade tuulte tõttu võib tulla  ka senisest jahedamaid ilmasid. Lisaks ei pruugi ka mahedamad talved meile lõpuks meelt  mööda olla. Kui talv on soojem, siis on selline pime  ja mudane ja nagu väga-väga tore, ei ole,  päikest kindlasti võtta ei saa, eks ole. Ega seda loota nüüd, et meil päris selline troopiline  taimestik siin hakkab kasvama, seda ka päris nagu öelda ei saa,  sellepärast et me oleme sellisel laiuskraadil,  kus meil on valguse intensiivsus, talvel on ikkagi väga väike,  et ma ise elan kurgikasvatuse kõrval, eks ole,  et, et pimedavad aknakatted peavad olema sellepärast et  talvel selle loodusliku valgusega kasvuhoones ei ole  võimalik tegelikult taimi kasvatada, et,  et taimedel on vaja rohkem valgust, et see on,  see on väga oluline oluline moment siin,  et, et meil küll võib muutuda kliima soojemaks,  aga, aga see ei tähenda, et taimed tingimata paremini kasvavad. Kaks tundi enne lennates mööda läinud ja vaatame,  mis meie kaunist lopsakast potitaimest vahepeal saanud on. Oi, kuidas sügavkülmas on niimoodi aega veetnud. Vaatepilt juba on väga kurb. Üla, milliseid järeldusi sina teed? Ja siin on näha, et, et taimel on väga tugev külmakahjustus,  et enamus lehti on, on täiesti juba. Neid croosis, eks ole, ja külmunud ja siin on ainult üks  väike osa, mis on siin mulla pinnal, et,  et sellel lehel on natukene veel rohelist säilinud,  et võib-olla ta jääb ellu, aga kindel ei saa olla,  et, et see näitab, et milline võib olla selline järsu  temperatuuri muutuse mõju taimedele. Kuid miks ikkagi kliimamuutused just nüüd  nii suure hooga toimuvad? Põhiliseks põhjuseks peetakse kasvuhoonegaaside  kontsentratsiooni suurenemist meie planeedi atmosfääris. Peamised kasvuhoonegaasid tekivad looduslike protsesside  tagajärjel kuid tänu inimtegevusele on nende  kontsentratsioon viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt tõusnud. Maastikuökoloog Ülo Mander teeb juba mitmeid aastaid  Tartumaal järvselja metsades erinevaid eksperimente,  et välja selgitada, mil moel ja miks on hakanud kasvama  looduslikest ökosüsteemidest pärit kasvuhoonegaaside hulgad. Need on kolm peamist gaasi, mis mõjutavad seda kasvuhoone  efekti meil see on süsihappegaasi CO kaks. Metaan ehk Cneli ja naerugaas ehk NW. Ja lisaks nüüd transpordist, tööstusest,  heitmekäitlusest, suurtest linnadest tulevatele voogudele on  ka looduslikud ökosüsteemid, need, mis on hakanud rohkem  iteerima ja seda meie siin oma oma tippkeskuse rühmana,  oleme juba mitmete aastate vältel uurinud,  et missugune on nende erinevate metsade bilanss. Kõigi kolme nimetatud gaasi osas see mullavoogusid,  mõõtev kamber on praegu suletud, see mõõdab  siis 10 minuti vältel kõiki kolme gaase kokku. Üks koht saab päevas mõõdetud 12 korda. Ülomanderi töörühm on siin järvselja kõdusoometsa all üles  seadnud hulgamõõdikuid ja andureid, mis päevast päeva  süsihappegaasi naerugaasi ja metaani eraldumisel silma peal hoiavad. Et kõik need endised soometsad, mis on kuivendatud kõsusoo,  mets on kuivendatud, mets annavad väga palju erinevaid kaase  ja siinne kooslus eriti naerugaasi, sest et see turvas on  lämmastikurohke ja, ja tema kasvuhooneefekti võimsus on  palju suurem kui CO kahel nimelt ligi 300 korda tugevama,  sellise kiirgusliku toimega. Naerugaas soojendab kliimat ja lõhub osooni kihti. Kui inimhäiringute soost naerugaasi ei leki  siis kuivendatud sood on olulised naerugaasi allikad  ja Eestis moodustavad kõdusood ehk kuivandatud metsad  kõikidest metsadest umbes kolmandiku. No meie siin püüame kuidagimoodi uurida seda,  et äkki veerežiimi muutustega me saame reguleerida. Seda kasvuhoonegaaside efekti sealpool on  ka ühed väiksed katsealad, kus me tegime vast lauad  kuivendamise ja ja, ja veetaseme tõstmise katset siin me kuivendasime,  pumpasime vett välja umbes noh, 70 sentimeetri sügavusele,  seal andsime sellest tiigist juurde vett,  kõik need kolm gaasi on kuidagimoodi erineva režiimiga ja,  ja selle optimumi leidmine, kuidas seda veerežiimi tagada,  on selline, mida me siin püüame ka tegelikult oma uuringutes natukene. Näidata. Ikkagi iga inimene teab, et sellised põhilised  kasvuhoonegaaside tekitajad on põllumajandus,  lennundus. Aga kui nüüd võrrelda sealt tekkivate  kasvuhoonegaaside hulka siin metsas tekkivate  kasvuhoonegaaside hulgaga, siis milline see proportsioon on? Ma arvan, Eesti metsad ei ole nüüd reeglina sellised,  mis annavad sellele globaalsele soojenemisele juurde,  meil võiks olla ikka kõigi nende gaaside bilanss enam-vähem tasakaalus. Aga ega me nüüd ka ei tea ja kasvõi meie uuringud siin  annavad võib-olla sellele olulist teadmist lisa. Aga millise maailmapiirkonna metsad siis on need kõige  suuremad kurjajuured. Troopika ikkagi, see on niisugune keedupott,  kust kõiki neid kaasa palju tuleb ja seal see maakasutuse  muutus on ka päris sünge. Kui saate alguses selgus, kuidas näiteks põllumajanduses  võib ilmastiku soojenemisest tänu uutele  ja põnevatele kultuuridele nagu bataat kasugi lõigata  siis mujal näeme, kuidas kliima ja keskkonna muutumine Eesti  taimestikule siiski laastavalt mõjub. Meie oleme praegu Noarootsis Nõmme talus,  mille kohta võib öelda, et tegemist on justkui pisikese  Eestimaa looduse mudeliga. Siin on olemas nii mets, rohumaa kui aiamaa  ja need kõik on väga hästi hoitud. Ometi toimub siin kiire elurikkuse vähenemine. Ökoloogid Mari Moora ja Martin Soobel selgitavad meile kohe,  miks, Meie pere on siin talus toimetanud 46 aastat  ja eks me oleme neid looduse looduse muutusi siin jälginud  kogu selle aja, aga täpsemalt me hakkasime siin looduse  kohta märkmeid tegema 2006. Et sellest ajast on meil detailne ülevaade taimeriigist. Ja nüüd sellel aastal kordasime detailset kirjeldust. Ja minu suureks üllatuseks me toimetame siin väga  loodussõbralikult igati püüame hoida kõike  ja selle aja vältel liikide arv oli 124-l liikunud 106 peale. Need 18 liike oli siit kadunud. Ja. Aastal 2006 me siis panime kirja meie huuviliigid,  taimeliigid, aga liike on vähem sellel aastal. Ja kadunud on mingid sellised vanad armsad liigid. No näiteks meil oli siin seitse tarnaliiki väiksed  niidutarned järgi, neist on kaks, meil olid siin mitmed  niisugused vanad inimkaaslased, isegi koirohi. Need on kõik läinud. Läinud on nii-öelda nõrgemad. Ja kes alles jäävad, on tugevamad, nii et tegelikult siin  tulebki üks selline reegel et looduses on riikide seas  samuti olemas kautsjonid. Kaotajad kaotajaid on kahjuks rohkem. Võitjad on mõned üksikud. Siin võime vaadata ühte tõenäolist võitjat väikesõialist lem  Maltsa mis siin meie talu ümber levib täiesti meie oma silme all. Ega ma päris täpselt ei oskagi öelda, miks ta  nii tugev on ja kust ta nüüd ikka siia tuli. Väike sõeline lemmalsset, tal on niisugused toredad seemned. Kui nüüd vajutad, need hüppab lahti. No ma küsin hästi naiivse küsimuse siia otsa,  aga mis siis, kui neid liike ongi natukene vähem,  et noh, 100 100 pluss natuke liiki on ju veel alles? No see on niisugune täitsa täitsa okei küsimus selles mõttes,  et mina ütleks, et 100 on väga hea Ma ei tea, palju on 100 aasta pärast, võib-olla on 50  ja need 50 on samad, mis näiteks Tallinnas kesk kuskil  kesklinna väljakul, et mida ühetaolisemad on kooslused  erinevates meie, kas siis Eesti nurkades  või üldse maa maailmanurkades, seda suurem on oht,  et need kooslused looduslikud kooslused on ohus. Näiteks mingi ühise vaenlase, mingisuguse haiguse või,  või kahjustaja ohus või mingisuguse ilmastikutingimuse mingi  väga ekstreemse põua tõttu näiteks kõik need liigid äkitselt  põmdi surevad ära. Ta on toodud sisse ka siin omapärane rahvusvaheline sõna  selle kohta, millest võib-olla kõik saavad aru et meie  looduses toimub Madonaldiseerumine. Et igal pool maailmas on ainult ühed ja samad  või väga sarnased liigid. Praegu nad loomulikult ei ole ühed ja samad,  aga nad on väga sarnaste tunnustega liigid. Et kes saavad inimkeskkonnas hakkama, et see on nagu ohtlik  ja see võib tähendada lõpuks seda, et meil ei ole tegelikult Taimestikku, mis suudaks päikeseenergiat siduda. Ja meil ei ole enam midagi süüa meil ka,  kui inimestel. Lisaks sellele loomulikule evolutsioonile,  mis on veel see põhjus, et miks need liigid  nii kiiresti kaovad? Siis tegelikult on kolm asja esiteks muutunud maakasutus,  see tähendab seda, et meie maastikud on juba suletumad,  üha rohkem on puid ja kõrgemad on puud. See on suur muutus tegelikult Eestis. Vanasti kui oli meil niisugune ekstensiivne põllumajandus,  siis maastikud olid palju avatumad. Teiseks on globaalmuutused, temperatuur on kõrgem,  CO kahe sisaldus õhus on suurem ja see soodustab teatavaid liike. Ja kolmandaks on ikkagi õhusaaste, et ega see meil eriti  tugev ei ole, aga mingi lämmastik tuleb meil ikka siin õhust  ja kuidagi ka inimese rahistamine ja mingid elutegevuse  ilmingud suurendavad toitainete hulkeriti lämmastiku hulka. Mõningates kohtades. Nii et need kolm asja kokku globaalmuutused,  maakasutus ja saaste. Millised sellised eestlasele armsad taimeliigid on kõige suuremad? Meile kõigile meeldib lilli korjata, ma arvan,  et kõik, me armastame minna kevadel esimesi sinililli korjama,  me armastame minna kevadel esimese piibelehti korjama kõik see,  mis on selline ilus ja õitsev. Vot see on see kooslus, mis tegelikult on võib-olla kõige  suuremas ohus, praegu. Kui mesinik tuleb mesinik, tuleb nii-öelda mesilaspere juurde,  siis põhimõtteliselt esimese asjana, mida ta teeb,  paneb suitsiku käima. Looduses toimib kõik tervikuna ning koos niidutaimedega on  juba praegu vähenemas ka erinevate tolmeldajate nagu mesilaste,  kimalaste ja sirelaste arvukus. Järgmiseks liigumegi Tartumaal asuvasse piirioru tallu,  kus kuuleme Eesti Maaülikooli nooremteadurilt  ja mesinikult Sigmar Naudilt ning maaülikooli taimetervis  õppetooli kaasprofessorilt, Reet Kariselt,  kuidas käib hetkel Eesti tolmeldajate tiib? Milles seisneb tolmeldajate tähtsus inimese jaoks meie  elukeskkonna jaoks? Esiteks enamik neist teevad või paljud liigid neist teevad  ilusat häält ja meil on täitsa tore suminat kuulata. Aga kõige tähtsam on ikkagi toit. Kui 70 protsenti inimese söödavast toidust on üldiselt selline,  mis ei vaja tolmeldamist ja nisu. Kartul, rukis, mais, ülejäänud 30 protsenti toidust on see,  mis tuleneb vähemalt osaliselt tänu tolmeldajatele. Kas me tahame kartuleid praadida lihtsalt kuiva panni peal  või tahame toiduõli, päevalilleseemned rapsiseemned,  kõik need annavad õli siis, kas meile maitseb pudru? Mannapuder niisama või me tahame sinna peale moosi. Me ei saaks õunu, me saaks marju. Meil ei oleks pähkleid. Sigmar Naudi võtab täna oma tarudest proove,  et näha, kui palju esineb mesilasperedes parasiit nimega  Varro alest. Viimane on Eesti meemesilaste kõige suurem vaenlane  nakatades putukaid, erinevate viirustega. Audi ütleb, et tema mesilasperedest hukkub arro Alesta tõttu  igal hooajal umbes kolm kuni viis protsenti. See lestasuse tase võiks siin peres olla siuke üks protsent  pluss miinus. No võtamegi umbes sisukse topsitäie Topsitäie mesilase. Ja mis lahus see siis on, mille sisse saab? See on piiritus, puhas piiritus, sest see,  see tapab nii-öelda lesta kõige paremini me saame kõige  täpsema pildi. Õige varsti näemegi piirituse sees pruunikaid täpikesi  ehk varroalesti. No siin võiks olla praegu üks lest, kui üle ühe lesta on,  siis ma pean juba mõtlema, et millise lesta,  kuidas ma nagu lestaga edasi toimetan. Ja tegelikult siin on, siin on juba ütleme,  kuus, et see on meeletult suur arvukus ja siin ma pean  kindlasti tegema uue, uue, nii-öelda lestatõrje. Et vastasel juhul see mesilaspere tegelikult talve üle ei ela. Ehkki Eesti meemesilasi ohustavad parasiidid  ja ka näiteks suurkiskjad nagu karud siis üldiselt läheb  neil kodustatud sumisejatel nii Eestis kui üleilmses plaanis  hästi ja nende arvukus pigem tõuseb. Selge on see, et meie mesilased on maailma kõige olulisemad tolmeldajad,  aga samas ka meie mesilased on nii-öelda putukad,  kelle käekäiku saab inimene väga hästi kontrollida. Et näiteks ta ei saa kontrollida looduslike mesilaste  looduslike tolmeldajate käekäiku, aga ta saab mesilaste noh,  ütleme, et näiteks, kui mul sureb 20 peret talvel ära,  noh ma olen kurb, aga ma teen see 20 peret. Ma olen võimeline uuesti tegema. Ja tegelikult see ju ka tähendab seda, et ma toodan mesilasi  juurde ja ma arvan ka, et 100 aasta pärast mesilastel meie  mesilastel Me just ma nagu rõhutangi, et meie mesilastel  läheb väga hästi Niisiis, mets saame loodetavasti ka järgmisel sajandil tarbida. Paraku aga ei lähe tulevikuprognoosides nii hästi looduslike  tolmeldajatel nagu metsikutel, mesilastel,  kimalastel, sirelastel ja teistel ja see on suur probleem  mitmel põhjusel. Me nägime siin hulga väikseid väikseid putukaid,  keda me kõik vajame, mitte meie mesilane on küll  paljutoiduline ja sööb peaaegu kõiksuguste taimede nektarit  ja õietolmu aga tegelikult ei pääseta paljude õite  nektaariumiteni ligi punase ristiku seemne saagis,  meemesilaste arvukus ei mängi mitte mingit rolli. Kui punast ristikut pole, ei ole lehmadel piisavalt head,  toitu ei ole, meil, võid pudru peale panna. Looduskeskkonnamuutustest tingitud tulevikustsenaariumid  kipuvad olema võrdlemisi tumedates toonides  ja selge on see, et kui soovime ka edaspidi elada  täisväärtuslikus maailmas, kus kõigil liikidel oleks  ühtviisi hea siis peame niipea kui võimalik oma  elukorralduse üle vaatama ja tegema vajalikke korrektuure. Üks, kes looduse tuleviku pärast samuti südant valutab,  on kunstnik Peeter Laurits, kes avas möödunud sügisel Eesti  loodusmuuseumis fotonäituse. Miski on kõigega seotud. Tsivilisatsioonina 100 aasta jooksul suretame ennast päris  kindlasti praeguste tempode juures välja mitte inimene kui liik,  aga tsivilisatsioon nii nagu meie teda tunneme,  see on nii nii habras ja haavatav ja me laseme praegu raske  kuulipilduja ga endale jalgadesse kogu aeg iga päev. Töö või pilt nimega kadunud lühter, mida sa ise seda fotot  ja pilti luues mõtlesid ja mis sind inspireeris? Eks ma olen mõelnud siin selle, selle ütleme inimese  ja inimese ja metsa, inimese ja looduse vahekorra peale,  et noh, et kuidas, kuidas me ennast looduses tunneme  ja ja, ja, ja ülal peame noh, üldiselt me oleme ju harjunud  arvama või pidama ennast kuidagi kuidagi nagu väga eriliseks Kõigest muust eraldiseisvaks ja. Olulisemaks olendiks, see on tegelikult luul. Milliseid muutusi oled sina Eesti looduses  ja metsades viimase 26 aasta jooksul ringi mütates  ja pildistades täheldanud? Mis on? Loomulikult nagu kõigepealt silma torkab,  eks see on tohutu hulk lageraiet. Ja see, see niisuguste värskete lankide hulk ju järjest  kasvab ja kasvab, eks ju. Mis nagu inimesele naha nahka pidi nagu kõige lähemale tuleb,  on puugid näiteks. Puuke on juurde tulnud tohutult palju. Seetõttu kõigepealt jällegi see lage raie,  eks ju, millega. Tuleb hulgaliselt värsket võsa. Võsa meeldib puugile imehästi. Seal ta elabki. Milline näeb Eestimaa loodus välja 100 aasta pärast,  võitjad on kõik üle võtnud. Aga kes need võitjad on, seda on väga raske nimetada. Ma arvan, et mänd siinsamas, me näeme ümber mändi päris palju. Võib-olla võiks olla üks võitjatest. On miljoni dollari küsimus saab. Ma arvan, kliima soojeneb. Kindlasti läheb siin kõikide taimede kasv intensiivsemaks. Sinna võib kasvada mais. Siis terakultuurina päevalillepõllud. Mis tõenäoliselt ära kaob, mis kliimamuutustele vastu ei pane,  mis juba näitab sellist kao tendentsi, on kuusk. Eesti on nendes globaalsetes kaartides on üks pikse ainus,  eks ole, et ta on ikkagi väga pisike, aga,  aga teiselt poolt, kui meil siin mujal läheb elu veel kehvemaks,  kus ei olegi võimalik olla, tegelikult on,  väljas on 50 kraadi niimoodi ja ja vett ei ole  ja kuhugi varju minna ei ole, siis need inimesed peavad ju  kuhugi minema ja, ja see rände surve läheb järjest tugevamaks. Niisiis tänase saate lõpetuseks võib öelda,  et muutused meid ümbritsevas keskkonnas toimuvad suure hooga  milles tänavad tunnistust kasvõi koduhoovidest kaduvad  taimeliigid või siis fakt, et esimest korda ajaloos saab  Eesti põldudel kasvatada bataati. Siiski õnneks või kahjuks troopikasoojust Eestisse oodata  pole ja palmi all me siin niipea veel puhata ei saa.
