Tere varahommikust, reede on, täna hakkame argi nädal otsi  kokku tõmbama, kell saab viie minuti pärast seitse  ja terevisioon alustab 19. aprill. Ja paraku on täna niimoodi, kuna see kevad,  mis väga paljusid rõõmustab ja õnnelikuks teeb,  on ikkagi ühe osa eestimaalastest ka väga nõutav kurvaks  ja õnnetuks teinud. Sest suurveed erinevates Eesti paikades,  kellele teevad rõõmu, kellele mitte, aga nagu te näete,  siis 50 protsenti julgelt meie saatejuhi potentsiaalist on  siin stuudios täna hommikul, aga teine pool on hoopis korra  vees meil Soomaal. Urmas, saatsime Soomaale, sest seal tundub,  et üks osa inimesi jookseb sinna kokku, seda viiendat aasta  aega vaatama, aga teine osa katsub siis vee eest ära saada. Kui me saaksime nüüd Urmas Helega tere hommikust öelda  ja anda talle selle võimaluse, et ta, tere hommikust teile,  sealt Soomaalt, ütleb. Ja tere hommikust, ma loodan, Katrin, et sa mind kuuled tõepoolest. Tere hommikust Soomaal ja tere hommikust kõigile,  kes praegu seal sellel samal hetkel televisiooni vaatama  ja oma päeva siin alustavad. Kui Katrin ütles, et väga paljud põgenevad  selle vees, siis tõenäoliselt on see tõsi,  aga tegelikult siin Soomaa inimeste jaoks siin,  kes elavad siin, on see tegelikult ju tavaline iga-aastane seis,  ma seisan siin praegu muide keset teed peaaegu keset teed. See siin peaks olema siis selline tavaline külavahetee,  eile õhtul me siin seda mööda sõitsime veel täiesti rahulikult,  siin oli üks ütleme, 10 meetri jagu oli sellist lõiku,  kus oli väikene veekiht, öö jooksul on siia tulnud umbes  paarkümmend sentimeetrit ja nagu te näete,  siin on noh, ma arvan, julgelt 200 meetrit,  250 on seda maanteed vee alla kaetud. Ja tegelikult see 2013 ei ole sugugi veel oma lage saavutanud. Usutakse, et kõige kõrgemad veehetked on kas sellel  nädalavahetusel või esmaspäeval, teisipäeval  ja kolmapäeval ja minu kõrval siin on ajalooline post,  kui te vaatate, mõistate kohe aastal 2012 vesi siiamaani  2011 siiamaani. Ja 2010 tabel on siin, kui te mõtlete, ma seisan praegu siin,  siis minust oleks väljas seesama poole hele peanupp,  ainult kui me räägiks 2000 2010. aasta tasemest,  järelikult see vesi veel Katrini üldse nii väga kõrge ei ole küll,  muide linnainimeste jaoks ma annan ühe väga väikese  ja kiire vihje ja vihje puudutab seda, et kui te kõnnite  mööda seda maanteed nii-öelda, siis olge väga tähelepanelikud,  kuhu te lähete, sellepärast et näete, siin on olukord juba selline. Ehk siin läheb tegelikult ju väga kiiresti sügavaks,  sellepärast et siin on lihtsalt teekraav. Aga tänahommikune, televisioon tõepoolest,  järgmise kahe tunni sees on nagu väike pingpongipall,  ühel pool lauda istub Katrin, teisel pool lauda,  seisan mina ja kordamööda me seda saadet täna hommikul siin teeme,  loomulikult me osad külalised võtame vastu juba kanuudes,  sõidame siin mööda seda suurt vett ringi  ja tunneme tegelikult mõnu sellest neljast soojakraadist,  mis siin täna hommikul on ja lakkamatult puhuvast tuulest. Nii et kõik see saab olema Kristo on minu kõrval siin mõne  hetke pärast tema oma ilmavaatused juba lõpetab  ja saab teile rääkida sellest, mida täna tegelikult üle  Eestimaa temperatuuride osas ja ka veetasemete osas oodata. On? Sama lauset Kristo minu kõrval kõlas nüüd natuke küll sedamoodi,  ehk et kummal pool kõrval siis, sest Urmas teatavasti nagu  te nägite, mõõtis seda vee sügavustega, aga tõepoolest  siis olge väga ettevaatlikud, kui te lähete seda viiendat  aastaaega nautima, sellepärast et need veetasemed võivad  väga erinevad olla, olete tee peal või juba tee peal väljas  ja väga keeruline on aru saada, millal te sealt tee pealt  välja satute, aga ma näitan teile, Tartu Postimehes on  ka üks tabel, mis puudutab veetaseme tõusu  ja see puudutab siis Emajõe veetaseme tõusu  ka Tartus, Emajõe on vesi hakanud kerkema. Näete, praegu on ta juba siis 206 sentimeetrit,  vähemalt eilse seisuga siis üle selle nullpunkti ja,  ja silla juures seal kroonu silla juures juba on kõnnitee  peal vesi ja loomulikult ta on kõikides lehtedes täna  hommikul ka pildid Sindi üleujutusest, kus asi ei ole  nii lõbus, vesi on tunginud seal inimeste kodudesse,  eile hommikul tuli isegi osa inimesi evakueerida,  õnneks küll veel vähe, aga, aga saame täna hommikul  ka helistada Sindi linna peale ja küsida,  milline seis siis seal on, nii et kellele õnn  ja kellele õnnetus, see kevadine suur vesi,  aga Kerli on ka koos minuga ikkagi endiselt stuudios,  uudised tulevad siit, tere siooni stuudiost telemajast  ja kohe esimesed kell on saanud seitse. Tere hommikust, rõõm koos teiega ärgata. Perearstide seltsi ja sotsiaalministeeriumi koostöös valmiva  kava kohaselt koondub edaspidi enamik perearste ligi  poolesaja linna või asula tervisekeskustesse. Perearstide seltsi juhatuse esinaise Diana Ingeraineni sõnul  on Eesti esmatasandi arstiabi ümberkorralduse aga juba  ümberkorraldused hiljaks jäänud, vahendab ajaleht Postimees. Nimelt on paljudest küladest lahkunud nii arstid kui  ka hulk elanikke. Esialgsete plaanide kohaselt tähendaks ümberkorraldused  paljude väikeste perearsti praksiste kadumist. Ligi 200 praksise asemel jääks edaspidi alles umbes 100. Muudatustest. Perearstide sõnul aga ei pääse, sest demograafiline olukord  on märkimisväärselt muutunud. Ümberkorralduste läbiviimiseks taotleb sotsiaalministeerium  Euroopalt lähema viie aasta jooksul 20 miljonit eurot. Tartus asutakse ette valmistama Euroopa metsanduse siduvad kokkulepped,  millega soovitakse tagada metsanduse areng  ja metsade pikaajaline säilimine. Kokkuleppe koostamise algatas Euroopa riikides metsanduse  valdkonda kureerivate ministrite konverents Oslos. Kokkulepe allkirjastatakse erakorralisel Euroopa  metsandusega tegelevate ministrite konverentsil  mis kutsutakse kokku kuue kuu jooksul pärast läbirääkimiste lõpetamist. Kokkulepe kehtestab nii-öelda head metsanduse tavad,  mida leppega liitunud riigid kohustuvad järgima kokkuleppe  põhipunktid käsitlevad metsade säilimist,  liigilise mitmekesisuse tagamist ning säästva metsanduse  edendamist siduva kokkuleppe. Lõppdokument peaks valmima hiljemalt 30. juunil. Alates tänasest on keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadised sulailmad on jää Eestis nõrgaks muutnud  ja sellele minek on eluohtlik. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja rõhutas,  et viimase nädala soojakraadid, vihm ja päike on muutnud,  jääolusid kiiresti ja kardinaalselt. Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek  ja hoida neil veekogude juures silm peal. Kalameestele tuletab päästeamet meelde, et kalastamine  siseveekogude jääl on praegu ülimalt ohtlik,  sest jää on väga habras. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus ei ole  vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi,  mis halvab tegutsemisvõime. Neljakraadise se vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega,  laps veelgi kiiremini. Pärnus tähistab segakoor Endla oma 130 viiendat juubelit  kontsertetendusega autobaasi garaažis. Segakoor Endla on võrsunud 1878. aastal loodud  samanimelisest laulu ja mänguseltsist. Oma pika elutee jooksul on Endla jätkanud traditsioonilist  kontsert ja seltsi tegevust ning etendanud olulist rolli  Pärnu ja Eesti kultuurielus. Segakoor Endla ajalugu ulatub kaugemale kui Eesti vabariigi oma. Sel kevadel tähistab koor oma 130 viiendat juubelit etenduse  ga ajast aega. Kontserdipaigana on kasutuses Pärnu autobaasi hall,  mis jäi koorirahvale silma oma eriliselt hea akustikaga. Ta oli väga täpne ja ei olnud suurt kaja. Ja siis juhtus selline asi, et põrand pesti puhtaks  ja kõik see õline liiv, mis oli olnud sellepärast siin põrandal,  et tekitada seda suurepärast akustikat, oli kadunud. Ja mina olin päris ehmunud. Tühja ruumi Kaja kadus siiski pärast dekoratsioonide  ja tooliridade paikasaamist. Nii kostüümid kui ka dekoratsioonid on inspireeritud  garaažist ja selles leiduvast noored koreograafid,  Helen Solovjev ja Kardo Ojassalu on varemgi tööstushoonetes  lavastaja kätt proovinud. Etenduse käigus saab publik ülevaate nii Endla koori kui  Eesti ajaloost. Peaks igaks juhuks ütlema, et ei tuldaks ootused,  et nüüd me jutustame lahti kõik, mis on 135 aasta jooksul  Endla kooriga toimunud mänguruumi on, oleme jätnud endale  koorile ja kõikidele osalistele. On tantsu on laulu on visuaalset naudingut,  et, et ei ole ainult selles mõttes, et kõrvale,  vaid on silmale ja mõttele ka. Esitatakse laule, mis on olnud Endla koorile märgilise  tähendusega läbi aegade. Laulud on põimitud tantsu ning pillimänguga. Etenduses teeb kaasa tantsutrupp noored ja vigased etendus. Ajast aega toimub Pärnu autobaasi hallis sel laupäeval kell  16 ja on publikule tasuta. Uudistest praegu kõik, kuid meie Kristo on lastud nüüd  vabasse vette ja sealt kohe räägib ta, milline ilm täna tuleb. Tere hommikust, siit Halliste jõe äärest riisa kandist,  õigemini jõeni on siit veel 100 meetrit,  nagu te näete, lainetab vesi ka minu juures  ja jääpangad triivivad otse minu juurest läbi. Veetase on siin praegu 3,86 meetrit ja see on tõusnud  viimase ööpäevaga 37 sentimeetrit ja tõuseb veel  ja veel. Eelmise aasta rekordist on veel puudu 14 senti  meetrit ning kuigi kuigi mujalgi on jõed on praegu veerohkem  ja näiteks Tartus Emajõe ääres on eelmise aasta rekord juba  ületatud ja see rühib vaikselt aina ülespoole  ja kriitilisest 239 sentimeetrit On Tartus puudu veel ainult  26 sentimeetrit, nii et nädalavahetusel võib  selle veel ära tulla. Ilm on praegu külm ja tuuline, siin Riisa kandis ainult neli  kraadi sooja, aga mujalgi, näiteks Kuressaares praegu neli kraadi,  Rakveres viis kraadi, Pärnus viis Tallinnas kell seitse  kraadi sooja, Narvas kaheksa, aga Võrus praegu 10 kraadi. Öine vihmasadu on praegu üle läinud ja kuskil Eestis praegu  sadu ei tohiks esineda ja ka tänane päev on meil vahelduva  pilvisusega ja peamiselt sajuta. Tuul aga tugev, saartel rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Ning sooja on tänapäeval veidi vähem kui eile,  kaheksa kuni 13 kraadi. Aga nädalavahetus on meil veel ees. Nädalavahetuse öösel, laupäeva öösel tulevad jällegi hoovihma. Laupäeva päev tuleb ilusam ja ka tuul vaibub. Ilm läheb rahulikumaks, öösel on õhutemperatuur nulli pluss  viie kraadi juures ja päeval on viis kuni 11 kraadi sooja  ja pühapäevaks prognoositakse meile juba üsna ilusat  rahulikku päikselist ilma. Külma. Öine õhutemperatuur pühapäeva öösel on siis miinus kolme  pluss kahe kraadi vahel ja päeval lubatakse  siis seitse kuni 13 kraadi sooja ja tänane päev tuleb  ka kuni 13 kraadiga ja ilm peaks olema suhteliselt ilus,  mina jätkan oma ilmavaatluse siit kohtume juba poole tunni pärast. Just mõtlesin, et miks Kristel on minukel kaasas,  aga ilmavaatlusi teeb ta, ma mõtlesin, et vaatab,  et rändlinnud, et kes parajasti tulevad,  sest sellised tuttavad nagu Raivo näiteks ei ole veel  Eestisse jõudnud, uurisime hommikul toimetajaga  ja kas Erika ei ole Egiptuses üldse veel teekonda alustanud,  nii et võib-olla see meie kevad ikkagi ootab,  sest sest osad linnud on otsustanud veel mitte siia jõuda,  aga järgmine kord ma tahaks, et Kristo lisaks oma ilmateatele,  aga kui ta seal soomaal keset suurt vett seisab laine kõrguse,  sest tuul oli seal väga tugev ja näha oli,  et lainetus heina maa peal. Päris hoogne. Aga terevisioon on ka siinsamas terevisiooni stuudios,  nii et kahe koha vahel. Meie tänane saade pendeldabki ja stuudios räägime kindlasti  Anne Ermiga, sest täna algab ka jazzkaar,  kes on esinejad, kes on tulemas Eestist,  kes mujalt maailmast kõike seda oskab meile  siis Anne väga täpselt öelda. Loomulikult oleme me köögi jätnud siia televisiooni,  et mitte angeelikal jalad märjaks ei saaks. Ja hommikusööginädalat oleme lõpetamas, vaatame väikese  pilgu ette nädalavahetusele, mida peaks pere ema varuma juba laupäeva,  pühapäeva hommikuks, et oma suur ja tore pere  siis hommikul ära toita, et kõik hea tuju  ka nädalavahetusel päeva saaksid alustada. Helistame ka Sindi linna peale, küsime, kuidas seal olukord on. Eile õhtune viimane uudis oli, et vesi on natukene alanenud,  mis öö jooksul juhtunud on ja kuidas nad kavatsevad neid  inimesi aidata, kelle kodudesse tubadesse majadesse vesi on  siis tõusnud. Kõik see peaks jõudma täna hommikul teieni  ja loomulikult otselülitused Soomaalt, kus  siis kohapeal on Urmas Vaino ja ka Kristo,  aga me räägime väga palju kevadest, see kevade ootus oli  hästi suur siis tegelikult ma arvan, et Soomaal võis olla  sama suur ootus, et tuleks see viies aastaaeg,  kus on suur vesi soomaal ja nüüd ta käes on,  oodatakse suuri üleujutusi, tipphetked võivad alles ees olla. Aga Urmas Vaino oleme me täna hommikul siin terevisiooni  stuudios kupatanud just nimelt soomaale ja Urmas mind  tegelikult väga huvitab. Räägitakse ju legende, kuidas, kui on heinamaal vesi,  kuidas vanade laudaustega ikkagi sadu hiiri ringi sõidab,  ma saan aru, et ega seal ei pääse inimesed  ega loomad kuiva jalaga. No ma Katrin, pean sulle Katrin tunnistama,  et, et sadu hiiri lauda ukse peal ma sõitmas senimaani veel  näinud ei ole, aga ma saan kohe seda küsida ühe mehe käest,  kes siinseid olusid väga hästi teab ja tunneb. Tema nimi on Aivar Ruukel, ta on Soomaal matkakorraldaja  Katrin just rääkis sellest legendist, kuidas sellise suurvee  ajal võib näha lauda ukse peal hiiri sõitmas,  kes siis on, on jäänud suurvee kätte, kas sellised lood  peavad paika, et aeg-ajalt selliseid asju näha võib? Ma olen näinud jääpankade peale jääpankade peale ja,  ja kährikkoeri. Aga laudaoks ei ole jah näinud. No lauauksed on jäänud ette, selle üle on ainult hea meel  meie kanuu praegu me siin istume väga mõnusasti,  aga tõsi on see, et see on hetkel veel kaldas kinni. Aga, aga mitte kauaks teil sellel aastal on juba esimesed  sõidud tehtud selle suurvee ajal või on teie kanu olnud  ka siiamaani kaldas kinni? Eile käisime, tegime esimese sõidu ja siis esimesed kliendid  olid ka siis eile nagu. Mida see tähendab tegelikult see, see, viienda aastaaja  saabumine Soomaale, mis elu siin selles paigas,  kus suure veega ju ollakse harjunud, mida see siin tähendab? No, ma arvan, see teda kutsutakse viiendaks aastaajaks,  see ju ütleb ka natuke, et et ta ongi niisugune üsna  tavaline asi. Või siis loomulik asi, et ta ei ole nagu midagi niisugust katastroofilist,  nagu nagu näiteks praegu on Sindis. Et pigem on ta siis selline noh, nagu regulaarselt toimuv  niisugune üleujutus tänu sellele mingitele noh,  asjaoludele, et, et ta siin niimoodi kogu aeg  siis üle Kallasse tuleb ja, ja uputab neid heinamaid  ja metsi ja. Ehk teisisõnu, kui teised kardavad, siis teie ootate. No selge, et mina, kes ma tegelen matkade korraldamisega,  ootan seda aega väga ja, ja minu kliendid ootavad seda aega väga,  ma arvan, et paljud kohalikud inimesed ju nüüd ei loe neid  sentimeetreid iga päev, et kas ikka tõuseb veel  ja et pigem on sellest ikkagi tülinat. Aga samas ju siin ju inimesi elab. Ehkki see ujutus on siis regulaarselt peaaegu et iga aasta,  siis keegi selle pärast nagu ei ole ka siit kuhugi mujale läinud. Ma olen kuulnud ikkagi ka selliseid jutte,  et siis ongi, kui on väga kõrge veetase ja kui ajakirjandus  on rääkinud ja rääkinud ja rääkinud, et siis kujuneb ikka  selliseks peaaegu et laulupeoks, et on teeservi,  kus on vaata et kilomeetrite kaupa autosid,  mis on toonud kohale lähemalt ja kaugemalt,  uudistajad. Homme on selline pilt siin kindlasti ja siis ülehomme ka,  noh, eks see on see, et enamus inimesi tahab tulla  nädalavahetusel ja, ja kui on tõesti niisugune uhke ujutus ka,  siis on siin vast et pooled Eesti kanuumatkade korraldajad  oma siis kärudega ja, ja, ja siis kanuudega kohal. Kuulge, aga andke, kui me oleme hommikul juba,  räägime siin sellest siia vaatama tulemisest,  andke mõned sellised soovitused ka, ma hommikul siin demonstreerisin,  kui järsult võib, võib see madal vesi otsa lõppeda,  aga mida peaks tegelikult meeles pidama sellesama maa  nendesamade inimeste, kes siin elavad? Lugupidamisega vastu, mida peaks ja mida ei peaks tegema? Ja. Esimene soovitus ongi muidugi see, et päris niimoodi,  et ma võtsin kuskilt Kanuu panin katusele ja tulin ja midagi ette ei tea,  et nii ei maksa tulla, et ikkagi niisugune eelinfo on oluline. Ja sellepärast on muidugi targem valik see,  et siin on mingi kümmekond kohalikku matkakorda ka,  et kellegi nende käest võtta, nagu see teenusena,  eks ju. Aga mis puudutab jah, et neid kohalikke elanikke  siis osadel, kellel ongi ju praegu Vaikselt, see vesi tõusmas ümber maja. Et noh, see on ikkagi ka nende mingi aed  ja nende nagu omanduses sinna ei peaks nagu samamoodi nagu  kuival ajal ei peaks ka tegelikult veega nagu minema  lihtsalt niimoodi, et oi, et ma lihtsalt nagu vaatan siin  mingisugust vaatamisväärsust. Et võiks nagu siis küsida luba. Kui on kelleltki küsida ja kui ei ole, siis pigem mitte minna. Jah, et siis vaadata sealt eemalt, et ei ole nagu oluline  kohe sõita sinna nagu kuskile kuuri alla. Ja siin mõnikümmend meetrit eemal, võib-olla isegi 100  ja natuke peale on uhke verstapost mis näitab ära,  kui kõrged need veetasemed siin Soomaal on olnud. Kuidas teile tundub kogenud, kogenud vaatlejana,  mis, mis kõrgusele 2013. aasta märk tuleb,  kas ta sellest varasematest siin? 2012 ehk tuleb üle 2010 2011 liigub. 12 oli täpselt neli meetrit möödunud aasta  ja hetkel on sellest noh, mingi 15 senti puudu,  isegi vähem juba, nii et see peaks tegelikult homseks  kindlasti ära tulema võib-olla täna õhtuks. Ja, ja noh, et kuskil teisipäeval, kolmapäeval on tipp. Nii et kui palju ta selle nüüd selle ajaga sinna veel juurde  tuleb noh, natukene on see aasta natuke teistmoodi,  kuna see talv on, eks ju, me kõik teame nagu hiline  ja mingi kolm nädalat on kõik asjad nihkes  ja see on andnud ka natuke nagu power it juurde,  vaid nagu kiirus on suurem kui, kui varasematel aastatel. Nii et noh, noh, loodus on tegelikult ettearvamatu,  nii et ma ei võtaks endale seda ennustada,  et, et niimoodi täpselt öelda, aga noh, et ikkagi üle nelja  ta läheb paarkümmend senti läheb ikka üle nelja. Kas need Üleujutused siin soomaal on nad olnud igal aastal erinevad  selles mõttes, et lõppude lõpuks on ju vesi kõrge,  põld kaetud. Aga kas teie näete siin mingeid erilisi märke,  et sellel aastal nii? On ikka ja noh, üks asi on kas või see, et see viies  aastaaeg see võib kattuda ju millise iganes,  nelja tavalise aastaajaga, nii et üleujutused on  ka suvel, kui näiteks tuleb hulga vihma,  siis ta ei tule muidugi nii kõrgeks ujutus,  aga et siis ka ujutab üle ja, ja teinekord  ka sügisel vihmadega ja siin ka paar viimast on olnud just jaanuaris,  veebruaris siin 10 aasta jooksul. Et noh, ei ole ju looduses ükski päev täpselt samasugune,  nagu, nagu oli eelmine päev, nii et ikka on mingisugused detailid,  et noh, kogu aeg on huvitav. On teil välja kujunenud omad mingid marsruudid ka,  mida mööda te selle üleujutuse ajal kindlasti tahate sõita? Ja et see üleotsematk on hoopis teistmoodi,  eks ju, et. Jõgedel sõita ei saa, jõed on veel jääs ja jõed on võibolla  veel nädal aega jääs. Nii et kõik need üleujutuse matkad on nagu just  selle ujutusalal, et mööda heinamaid oleme alati sõitnud  siin juba paarteist aastat, aga aga siis kahel kolmel kolmel  viimasel aastal on siis minu siis kolleeg Algise on siin  aretanud välja sellise tähistatud matkaraja,  mis siis viib läbi lammimetsas on siis selline üleootud mets. Ja, ja seda me siis nüüd nagu siin nühimegi,  need kaks nädalat. Kõige ilusam, kõige toredam. See on kõige huvitavam, et no mis sa sinna nagu lagedale  välja lähed, et metsas kanuga saab sõita väga vähestes  paikades nagu üldse maailmas ja noh, et siin soomaal on üks  selline paik. Kui kaugelt inimesi on tulnud selle üleujutuse ajaks  viiendaks aastaajaks soomaale, kui, kui kaugeid külalisi  eksootilisi olete näinud. Kõige ekstreemsem oli siis üks tuttav jaapanlane,  kes spetsiaalselt möödunud aasta hakkas nagu paar nädalat  nagu seda enne seda ujutusaega juba Facebookis nagu  igapäevaselt küsima, et noh, millal on õige aeg  ja millal ma võtan enne ennast töölt vabaks  ja jah, et Tokyos. Et ta tuli nagu spetsiaalselt ainult selleks nädalaks ajaks  ja siis kusjuures. Töölt ei tahetud lahti lasta, et mingi nipiga ta sai,  sest ma ütlesin, et, et kui sa tuled nagu teisel aprillil,  siis on hilja, et sa pead tulema nüüd järgmine nädal  ja siis ta tuligi, nagu see oli nagu päris lahe,  et inimesi selline asi motiveerib. See on kõige ilmselt väga eksootiline paik,  aga lähemalt Euroopas, kui palju tullakse sellise üle,  usume. Kuna seda ei saa hästi ette progneesida,  eks, et siis seda ei saa ka ise nagu tegelikult nii-öelda  ette kellelegi pakkuda. Aga see aasta on oodata lätlaste ja leedulaste nagu päris  tihedat tulemist, sest noh, ka Läti ja Leedu ajalehed tele  oli möödunud aasta siin, nii et noh, Lätis  ja Leedus on see teadvustatud ja Soomest tullakse  ka spetsiaalselt ikkagi just selle ujutuse pärast. Kui haruldane see nähtus on, kui palju ümberringi sarnaseid  asju on tegelikult? No Eestis on kindlasti vähemalt paar sellist kanti,  kus kohas samasugused asjad on, et Matsalu kandis,  ütleme, Kasari jõe luhtadel ja siis Emajõe luhtadel  Alampedja seal on isegi võib-olla tegelikult niimoodi see  ala on suurem kui siin Soomaal. Mis on soomaal võib-olla eriline on see,  et kuskil mujal ei ole nagu just need inimeste igapäevaseid eluasemeid. Ja et see annab sellise mingi kultuurilise nagu konteksti  selle asjale. Noh, viiendaks aastaks seda mujal ei kutsuta. See on arusaadav ja selles kultuurilises kontekstis me täna  hommikul siin järgmise kahe tunni jooksul kindlasti osa saame. Aivar Ruhk, suur aitäh seda vestlust meiega siin. Aitäh tulemast. Ja. No tänu sellele suurele veele ja kevadele neid nauditavaid  paiku Eestimaal on kindlasti veel Tuhala nõiakaev hakkas üle  ajama samuti need jõed, mis siis maa all voolavad näiteks  seesama Kuiva jõgi, mis seal Tuhala karsti alal on,  ka seal on vesi sees, samuti siis Emajõe luha,  mis on ka omaette vaatamisväärsus, eriti siis,  kui seda vett on nii palju, et kuskil kuue kilomeetri  ulatuses see Emajõgi hakkab seal Võrtsu pool  siis hoopis tagurpidi voolama. Aga kindlasti, kui te jälgite ka maanteeameti infot  ja mõtlete siis eesseisvatele väljasõitudele,  nädalavahetusel ees tulemas, siis tänu suur on  ka mitmed teelõigud kinni. Maanteeameti koduleheküljel on olemas täiesti konkreetne kaart,  kuhu teil ei maksaks siis autoga kippuda. Läänemaakonnas on mõned sellised paigad seal Kirbla,  Rumba, Vana-, Vigala maanteel ja Tuudi risti maanteel,  samuti Vanamõisa koka, Abaste maanteel, Pärnu maakonnas  ka Kanaküla, Kanali maantee, siis Abja-Paluoja,  Vana-Kariste kanali kalli Tõstamaa kandis,  Värati maanteel, Rõusas, Vändras, samuti Rapla maakonnas on  üks väike lõik ka Käru maanteel ja Valga maakonda tasub  vaadata ka Põlva maakonda, Ida-Viru maakonda  ja Viljandi maakonnas on ka siis üks teelõik,  kus on läbipääs raskendatud. Nii et kui te plaane teete, siis heitke kindlasti hommikul,  need on nüüd tänahommikuse andmed, aga homme hommikul,  kui te kuhugi plaanide sõita, kindlasti heitke pilk peale  ka kaardile ja tasubki ennast targemaks teha  ja teada, miks ja kuidas siis veetaseme Eestis erinevates  jõgedes erinevates paikades tõusevad ja kui suur üleujutuste  oht tegelikult on. Urmas on enda juurde sinnasamasse soomaale võtnud  ka hüdroloogi, kelle nimi on siis Adi ja tema peaks väga  täpselt teadma, mis Eestimaal toimub, kui kiiresti  veetasemed tõusevad, millistes jõgedes on see kõige ohtlikum  koht ja kindlasti oskab ta öelda ka, kus  siis see kõige vaatemängulisem paik on, kuhu tasuks kohale  sõita ja ise seda suurt vetemöllu vaadata. Ja no tõesti, Katrini jutt oli täiesti õige,  minu juures on siin järgmises kanuus aadi Aima hüdroloog,  tere hommikust. Nauditava vaatepildi praegu ümber. Muidugi ja see on viies aastaaeg siin. Ja see on tõsi, kui palju tegelikult sellel aastal on  prognoosida selliseid sellist vee kasvamist vee kerkimist  mida te hüdroloogina soe. Praegu jah, vesi, enamasti jõgedes ju veel kerkib siin. Paaris-kolmes siin Lääne-Eesti jõgedes juba hakkab alanema,  aga teistes ikka tõus jätkub praegu. Ja siin nagu nähes oma ajalgi, et tõus ikka kestab praegu ja,  ja teistes jõgedes ka, mis siin Pärnu jões ja,  ja, ja Kasari jões ja. Tõus kestab ja see Kui palju see prognoositav on, et kui palju see kasv kasvu  veel on, kui palju sellel kasvul veel jõudu on? No siin kandi jõgedes peaks ikka veel tulema,  seda ikka mitukümmend sentimeetrit juurde,  ma arvan Nii et tõenäoliselt see post, mis jälle tähistab neid rekordeid,  saab uue sildi sinna kuhugi nende kõige kõrgemate  ja möödunud aasta natukene madalamale. Jah, ma arvan ka, et sinna vahepeale, et kõrgemaid ta ei ületa,  küll aga, aga sinna vahepeale vist jõuab välja küll. Nii et on olnud selline vee, veerohke vee ja. Rohke või enam-vähem niisugune keskmine,  võib ka ütelda siiski kevade kohta. Millest see tingitud on lumine nüüd see talv samamoodi oli  tegelikult ja, ja, ja lund oli rohkem. Lund oli, aga osa sellest lumest sulas ju enne juba ära,  siin jaanuari alguses oli ka suur vesi ja  nii et osa sellest lumeveest juba läks siis ära sellega,  kui, kui see oleks ka kõik praegu alles olnud,  siis oleks muidugi seda vett tunduvalt rohkem tulnud. Kas siin on mingi suurem selline muster ka,  näete te kogenud hüdroloogina seda, et praegu oleme ühe  või teise mingi sellise tsükli sees lausa? No jah, seda ei oska nüüd ütelda, et see,  see, Selles suhtes jah ei ole praegu nagu ei ole,  ei ole nagu selliseid, mingeid selliseid mustreid välja  selgelt ei joonista, ei oska küll ütelda,  mida, mida see suurveeaeg teie jaoks tähendab,  mis tööd tehakse sellel ajal teistmoodi kui näiteks mõnel  teisel aastal. Meie jaoks on see kõige pingelisem aeg, sest meil on just  vaja mõõta kogu aeg, need vooluhulgad, mida praegu ükski  automaatne aparatuur ei mõõda, seda peame käsitsi mõõtma  koha peal ja siis on just vaja mõõta kõige kõrgemate seisude puhul. Ja see on hulk, mis siis ühes sekundis läbi voolab sellest  jõest sellel ajal. Ja, ja siis on vaja mõõta nad praegu ühe korraga peaaegu  need kõrgseisud tulevad ja siis on nagu tihe tööaeg teil kolleegidele,  käed-jalad, töötaja, just mismoodi see mõõtmine käib,  kui, kui, kui selline. Ja kui see. Voolu vooluhulga mõõtmine põhimõte on selline,  et noh, jõe ristlõikes mõõdetakse erinevates kohtades need  jõekiirused ja siis, kui on see Ristlõike pindala teada või noh, kah muidugi arvutatakse  välja ja siis sellega korrutada, siis saadakse see vooluhulk  kuupmeetrites sekundis, mis sealt läbi voolab. No mis seda suurveetaset kõige rohkem sellisest,  noh see jõgi tegelikult noh, vaataja jaoks on võib-olla  huvitav teada, tiirutab kuidagi siit tagant läbi,  nii et päris täpselt siin igalt poolt seda vett nagu  tegelikult platsidele ilmub või, või heinamaadele,  mis tegelikult seda mõjutab, mis seda veetaset võib kiiresti  kasvatada või siis stabiilset Jah, vaata veetase võib ollagi, et üks asi mõjutab see vooluhulk,  kui palju seda vett on, aga teine tegelikult teine mõju on  hoopiski see, kui palju on mingit takistust sellele,  kui praegu siin jäämineku ajal tekivad need jääummistused,  siis võib-olla vett nii hirmus palju polegi,  aga, aga see jää sulgeb selle jõe kinni ja vesi hakkab seal  tõusma ja siis tekib niisugune järsud veetõusud kui  selle jäämineku ajal, kuigi see vooluhulk ei tarvitse kinni  väga suureks läinud olla. Adi Aimla hüdroloog. Suur aitäh täna hommikul meile siia külla tulemast Soomaale. Ma. Ja. Tere hommikust, meie jätkame siit stuudiost,  nüüd uudistega. USA föderaalne juurdlusbüroo avaldas fotosid  ja videomaterjale kahest bostoni maratoni pommirünnakus  kahtlustatavast FBI piirkonna juhi Richard es. Lorise sõnul on pooleminutiline videomaterjal õnneks  suhteliselt hea kvaliteediga. Kahtlusaluste isikuid ei ole veel kindlaks tehtud  ning selleks vajataksegi üldsuse abi. Mehi nähti veidi enne plahvatusi suurte kottidega liikumas. Tänaval, kus plahvatused toimusid. The loris hoiatab, et vabaduses viibivad kurjategijad on  ilmselt hambuni relvastatud ja väga ohtlikud. Venezuela keskvalimiskomisjon teatas, et kontrollib üle kõik  möödunud pühapäeval toimunud presidendivalimistel  elektrooniliselt antud hääled, millest 46 protsenti on seni kontrollimata. Häälte ülelugemist nõudis valimised kaotanud opositsiooni  presidendi kandidaat Enrike Caprilles. Keskvalimiskomisjoni teatel tuleb hääled uuesti üle lugeda,  et säilitada riigis tasakaal ja vältida rahutusi  ning ebastabiilsust. ÜRO teatel on Süüria kodusõda viinud humanitaarkatastroofi  ning humanitaarabi vajab kriisiriigis juba ligi seitse  miljonit inimest. Maailma organisatsiooni andmeil on abivajajate hulk suurim  mässuliste kontrollitavail aladel, samuti sõjapiirkondades. ÜRO kritiseerib teravalt Süüria valitsust,  mis takistab abi kohaletoimetamist mitmesuguste  bürokraatlike vahenditega. Näiteks peab humanitaarabi läbi valitsuse kontrollpunktide  toimetava veoauto juhil olema vähemalt kahe ministri  allkirjaga läbipääsuluba. Nüüd aga Eestisse õhtul kell viis peetakse Tartus Eesti  Rahva Muuseumis maha heategevuslik oksjon. Oksjon toimub muinsuskaitsekuu raames ja see on sarnane 25  aastat tagasi muinsuskaitse päevade ajal peetud oksjoniga. Pakkumiste seas on komplekt Kadrina kihelkonna neiu rahvarõivaid,  samuti puidust ja savist esemeid ning hulka ajaloolise  väärtusega veerandsaja aasta taguseid muinsuskaitse päevi  meenutavaid rariteete oksjoni, haamrit hoiab peos  muinsuskaitsepäevade üks eestvedajaid, muuseumi direktor  Tõnis Lukas. See oksjon on, on selleks, et esmalt meelde tuletada 25  aasta taguseid muinsuskaitsepäevi, mil 70 muu ürituse hulgas  toimus ka Eesti Rahva Muuseumis käsitööde heategevuslik oksjon. Ja konkreetselt praegu need ostud aitavad Eesti Rahva  Muuseumi noorte giidikooli. Teie käsi on valmis. Hamrit vibutama, jah, loomulikult ma arvan,  et ma alati ootan enne, kui ma kolmanda kolksu teen,  sest võib-olla keegi pakub rohkem. Sest väärtused on tõesti ja haruldused on tõesti suured,  mis siin müügil on? Ja. Ja enne veel, kui Kristo räägib, milline ilm meid täna ees  ootamas on, siis minul on teile teada anda seda,  et alates tänasest on keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadised sulailmad on jää Eestis nõrgaks muutnud  ja sellele minek on eluohtlik. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja rõhutas,  et viimase nädala soojakraadid, vihm ja päike on muutnud,  jääolusid kiiresti ja kardinaalselt. Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek  ja hoida neil veekogude juures silm peal. Kalameestele tuletab päästeamet meelde, et kalastamine  siseveekogude jääl on praegu ülimalt ohtlik,  sest jää on väga habras. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus ei ole  vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi,  mis halvab tegutsemisvõime. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega,  laps veelgi kiiremini. Selliseid jääolusid soomaal ilmselgelt ei ole,  mis seal on ja milline ilm täna tuleb, sellest räägib kohe Kristo. Tere hommikust, siit Halliste jõe äärast,  kus vesi on tõeliselt kõrge tasemega halliste jõeni on siit  umbes 100 200 meetrit, aga mina olen siin praegu põllu peal  vee sees ja veetase oli kell viis hommikul riisa  hüdromeetrijaama järgi 386 sentimeetrit,  see tõuseb iga tunni ajaga ühe sentimeetri võrra,  ehk siis praeguseks on tõusnud juba 389 sentimeetrini  ja tõuseb aina kõrgemale. Et hilised kevaded ongi sellise kõrgete veetasemete põhjustajaks. 1000 1931. aastal oli siin veetase rekordiliselt 552  sentimeetrit praeguseni praegu on selleni veel üle  pooleteist meetri aega ja Pole. Loodetavasti ta sinna ei tõuse, sest kohalikel läheb  siis tõesti elu raskeks, kuigi meil turistidel võib siin  lõbus olla, aga hommik on olnud üsnagi tormine. Öine torm, me ei ole veel üle läinud, kuigi vihmasajud on  Eestist üle läinud ja suur osa taevast on veel pilvine,  mõnel pool ka siin on praegu päike väljas  ja sooja on praegu siin hetkel Riisal viis kraadi,  aga Kuressaares näiteks neli kraadi, Pärnus viis,  Rakveres viis, Tallinnas hetkel seitse, Tartus Narvas  kaheksa kraadi ja Võrus hetkel 10 kraadi sooja. Päev on meil vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta,  ka tuul on aga tugev, saartel rannikul ulatuvad puhangud  kuni 18 meetrini sekundis ja tänaseks päevaks prognoositakse  sooja kaheksa kuni 13 kraadi. Aga hoovihma on oodata ööks vastu laupäeva jällegi laupäev,  päev tuleb ilusam pilvisus hõreneb, sajud lakkavad  ja ka tuul peaks laupäeval juba vaibuma. Ilm läheb rahulikumaks. Õhutemperatuur ja laupäeva öösel nullist pluss viie kraadini  ja päeval on sooja viis kuni 11 kraadi ja pühapäev on juba  peaks olema päiksepaistelise ilusa rahuliku ilmaga. Õhutemperatuur jääb öösel miinus kolme pluss kahe kraadi vahele,  seega öö on jällegi jahedam, aga päeval on sooja seitse kuni  13 kraadi. Me jääme siia ootama veetaseme tõusu  ja kohtume jällegi poole tunni pärast. Minuga. No Kristal on ilmselgelt võimalus siis otsida ikkagi need  kuivemad paigad ja kuivemad künkad üles,  sest minukel on tal kaelas ja ikkagi selles ulatuses,  kus see vesi siis seal soomaal ujutab ja see viies aastaaeg  on kõik enda võimalus, kus haaranud kuiva jalaga veel kuskil  olla saab, aga jazzkaar algab täna, suurepärane  muusikasündmus üritus, millest ilmselt Jadsi sõbrad ennast  mitte mingil tingimusel ilma jäta ja jatskaar Hedvig Hansoni,  ta ei oleks see Jatskaar, mis ta on koos Hedvigiga. Edvikil on uus plaat, seda esitleb selle pealkirja on esmahetked. Ja täna hommikul Mul väga hea meel, Hedvig Hanson oma  lauludega igatsusest kevadest nautimisest terevisioonis. To. Tahtmata tule. Teadmata, kes ka. Üle maa, mis nii vale mil üla sõite. Nii tead? Kirjastajatuska kui silm ei näe ka Hõika tähk vastu ka võib siis laskuda, kui silma ei näe. Ka. Ka ja tõesti kaja. S. Tule. Tahtmata tule. Teadmata, kes, Hall udu. Üle mill pime valgu. Ehka jahtu. Sinna lau. Aeg on elu. Da samme uda. Ku valla? Kaja üht. Oled oled? Siin sa nüüd näed. Tahtsin agata sinna. Tule kaste saab nurme. Ka üha ratasilma 100. Koduga laulu. Nii tõuseb innuga. Ega toiduga laululemaga ja ta. Vaik. Ja. No. Tõeliselt kodune must leib. Kas sa palun, võtad teise? Ootame teised, kes on need toredad inimesed,  kes hoolitsevad selle eest, et meie toidulauale jõuaks  tervislik ja maitsev toidukraam. Ning kuidas mahetaludes töö tegemine käib? Mahemaa täna kell 19 35 Eesti televisioonis. Ta. Regle võin, mida optiloski? Ema Marit on jõudnud oma eluga Oslos ummis. Seisu ning ta otsustab uut elu alustada ühel idüllilise  Norra väikesaarel. Kuid üsna pea selgub, et iseenda eest on keeruline põgeneda  ning elu saarel polegi nii muretu. Draamasari taevasina nüüd ETV ekraanil päris algusest peale  täna kell 20 15. Pikki aastaid ei ole Eesti televisioonis reklaame näidatud  ajujaht rikub seda reeglit ning toob teieni kaheksa  võistkonna värsked reklaamfilmid. Kes reklaami tegemise ja masside mõjutamisega hakkama ei saa,  peab saatest lahkuma. Naeratata mingit teksti ei ole, et lihtsalt tuleb naeratada kassapidajaga. Mina läks sinna, sina lähed sinna kollase. Ajujaht juba täna õhtul kell 21 40. Noh. Ja hakkame sõlmima Angeelika ja Pireti abiga täna hommikul  siis meie hommikusööki de nädala otsi kokku  ja tere hommikust, Pireti Angeelika. Tere. Piret, kui suur pere sul on, sest me mõtleme nüüd  nädalavahetuse peale, eks ole, mis meie Angeelika on siin mõelnud,  ma sain aru, eile hommikul ta pärast saadet haaras korraga  ikkagi kätega peast, et taevas hoia, mis ma  siis nüüd homme hommikul teen, aga mõte on olemas  ja mõte on väga hea, ma tean juba, aga Piret,  kui suur pere sul on, kui suurele perele hommikuti süüa vaja  anda on? Minul on kuueliikmeline pere. Neli last. Ja minu mees ja mina On tublid lapsed, söövad kõike, mis sa pakud. Alati jääb puudu alad. Söök on meie peres alati läinud hästi. Kas nädalavahetus on see aeg, kus ongi hommikul natuke  rohkem aega ja sa arvestada sellega, et midagi head  ja paremat teha või tegelikult katsud hoopis ise kauem  magada ja vaatad, saad lapsed? Ei, kindlasti on nädalavahetus see aeg, kus eriti veel nüüd  kevade ajal, kus valgus ajab juba varakult enne kella  või varakult üles ja, ja siis ikkagi juba sammud köögi poole ja. Ja tegelikkuses. On soov midagi teha erilisemat nädalavahetusel,  kui argipäeviti kiiresti. No angeelika kuueliikmeline pere, süüa jääb puudu alati. No just et sa juba ütlesid, et eile ma tõesti olin natukene  sellise hetke ees, et noh, mis asja me teeme selles mõttes,  et ega me oleme ju nädal aega teinud kõiki neid,  ma võtsin lähteülesandeks selleks, nii et,  et kõik need pereliikmed saaksid ka oma rasvad,  valgud, süsivesikud kätte, mida me oleme siin nädal aega rääkinud. Siis ma ütlesin, no olgu peale, et no ja et  ega kõigi meele järgi nagu ei õnnestu ikkagi teha  ja siis ma mõtlesin, aga no suur pere on ju,  et seal ei saa nagu väga priisata ka, toit on ju kallis,  et noh, et, et mis me siis ikkagi nüüd ette võtame  ja siis ma mõtlesin, aga kuidas ma ise loomulikult noh,  tavapäraselt käitun, eks ju, et nädalavahetusel,  et, et on kindlasti mul nädalavahetusel poodi minek,  aga ennem seda eelneb see periood, kus tuleb teha,  eksole, väike inventuur külmkapis tuleb lihtsalt kapiuks  lahti teha ja vaadata, mis seal on ja olemasolevate  võimaluste piires toimetada. Ja kuna me oleme ju nädal aega teinud hommikusööke,  on meil siin jäänud mitmeid toredaid komponente üle,  mille me täna tegelikult kõik ära realiseerima,  mäletad sa, meil oli esmaspäeval hapupiim? Sellest me teeme täna, pannkoogid oli meil teisipäeval  või oli see teine. No esmaspäeval oli meil selle laua pealt  siis mida, mida meil oli tomat, tomatit jäi meil järgi,  sibulat jäi meil järgi. Meil jäi ka rohelisi järgi, selle me realiseerime katteks ära. Sellepärast et idee on siis nüüd see, just,  ma tahtsin öelda, mille katteks alustada,  katteks realiseerima, katteks, mida sa lama,  hakkad, idee oli ära räägitud, eks ole, et me vaatame kappi,  vaatame, mis kapi see on. Ja teeme täna nii, et me teeme kama, pannkoogid,  teeme pooled soolased ja pooled magusad,  seda on ju lihtne teha, et kui pooled pannkoogid on valmis,  siis võib taignale ju lihtsalt lisada suhkrut juurde  ja ülejäänud pooled tulevad juba magusad  ja et, et iga mees saaks oma maitse järgi tegelikult ikkagi  hommikusööki süüa, siis me teeme sinna juurde sellised lisandid,  mis sobivad nende kamapannkookide peale,  ehk siis siiakala, paneme toorjuustu ja ürtidega kokku kana,  mis meil jäi siin üks hommik üle. Teeme sellise eda või tähendab, mul on seesari kaste siin,  aga ta võib olla ka majoneesi, näiteks kui on kodus või,  või noh, ütleme sellised natukene tummisemad,  kastmed basiiliku ja tomati ja sibulaga,  teeme sellise teise katte, mis võiks nagu vanematele võib-olla,  et maitsta ja lapsed ju armastavad ikka pannkookide peale  moosi panna, et meil oli moosi järgi ja natukene marju järgi  ja kohupiima, nii et tegelikult ma arvan,  et kui see laul saab kaetud, siis põhimõtteliselt iga mees  saab oma maitse järgi süüa. Ja kapp on tühi pärast meil on vist ka tühi nud  ja sa oled kõik asjad välja tõstnud. Piret, kuidas tundus see loetelu praegu võtad Angeliga homme  koju kaasa? Hommikul enda? Mitte ainult homme vaid igal hommikul, aga tundus sulle,  et need komponendid, millest need road täna koosnema hakkavad,  võiksid sinu perele sobida, et kõik söövad neid. Ja kindlasti ja meie pere on alati avatud uutele maitsetele. Õnneks võetakse kõik uued maitsed. Suhteliselt positiivselt vastu. Kas ma tahtsin öelda, et tegelikult mina jällegi ei  inspireeritud eilsest maamessist, mõtlesin,  et ma kasutan ikkagi kõiki peaaegu et komponente,  mis on kodumaised, et noh, sealt tuli see kama,  pannkoogi mõte, et, et eile me mõtlesime,  et me teeme piruka, mille me jaotame, neljas hektarisse,  aga nüüd ta kulmineerus hoopiski Eesti maitsete põhjal. Sellised. No suurepärane kama, pannkoogiselline sõna juba suutis sind üllatada,  Piret natuke absoluutselt ka siia kala suudab mind ületada veel. No kui Angelika lihtsalt ütleks, tee nüüd need kama,  pannkoogid valmis, ma pean korra ära käima. Millest sa siis alustaksid? Ma ei tea retsepti, st. See on väga õige, see on väga õige retseptis tulebki alustada,  vaadata, kas need komponendid on olemas,  aga Angelika, millest tuleb alustada? Tulebki alustada retseptist, ehk siis retsept ütleb,  et võta kolm muna ja eralda muna valget kollastest. Ja tegelikult meil ei ole siin vaja praegu muidugi. Kahte tassi või või siiski on, eks ole, et me rääkisime ju  siin eile hommikul sellest, et mõistlik on iga muna lüüa  siiski eraldi kõigepealt alustuseks tassi,  sellepärast et kui nüüd on nii, et näiteks see muna On hapu  või siis mäda siis on sul ju kogu taigen rikutud,  nii et alati on mõistlik teha ükshaaval see töö ära. Ja siis on kindel, et ainus on värske. Nii. Ja siis sa võid hakata rispeldama, me paneme siia  natukene suhkrut, siis me ühildame jahud,  jahu sisse, paneme küpsetuspulbrit. Meil on hapupiim järjekord küll niimoodi,  et munad lähevad vahtu, siis läheb see hapupiim  ja seejärgi lähevad jahud siia juurde, järjekord on tähtis,  järjekord on, noh, ütleme tegelikult on ikka natukene  ja just ja, ja eks see on nüüd iga maitseeelistuse järgi,  et kas sa paned rohkem nisujahu või vähem kama  või vastupidi, et sa paned võib-olla et vähem nisujahu  ja rohkem kama, et seda hiljem juba edasi jõudnud,  saab timmid, et kuidas oma pere tundub ja  selle munavalge me klopime eraldi vahtu ja lisame sinna viimasena,  vot siis jääb tainas hästi, kohe täitsa korraliku toe. Et aga samas on nagu see, et mina teen tavaliselt kõik on  ühes pojas koos hakkasin juba peaaegu et tegema minu moodi. Jah, aga mõtlesin ümber, et teeme täna nagu retsepti. Et põhimõtteliselt, kui on aega vähe või sellesama kõik siia  ühte patta ja kui on kodus veel näiteks,  eks ole, kombaine, panedki munad koos väikse suhkruga kombaini,  see sul saab läbi, uhab sina samal ajal segab need jahud,  lisab siis sinna ettevaatlikult juurde ja natukene aega  laseks ikkagi sellel taignal paisuda, et jahu saaks paisuda  ja siis saab hakata juba pannkooke küpsetama. Mul on selline vahva pannkoogipann, siis on just,  et kõik saavad ühesuurused, sellepärast ma arvan,  et kus on peres ikkagi neli last, seal on väga oluline,  et kõik saavad ühesugused. Kõik saaks ühes suures just kuigi Angeelika  ja Piret, te võite siin toimetada, aga ma küsin. Kas te soomaal olete käinud, kui on see viies aastaaeg seal  palju vett, väga piinlik öelda ei, aga mul on endal kodus pea. Sa ei pea minema. Piret, sina ei ole kahjuks jõudnud. No aga siis pidage üks väike paus, sellepärast et me kohe  teid jällegi Urmase abiga sinna Soomaale viime  ja järgmine jutt tuleb sealt. Ja tõepoolest järgmised jutud on siitsamast Soomaalt viies aastaaeg,  nagu ta käib, näete, On täiesti hoos käimas  ja ja vesi tõuseb vaikselt siin umbes niimoodi poolteist,  kaks sentimeetrit tunnis. Aga meie järgmine jutt ei ole sugugi seotud Soomaaga,  lihtsalt kasutades head võimalust, et me oleme Tallinnast  nii palju kaugemale tulnud, olen ma täna hommikul palunud  siia külaliseks Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Luiski. Tere hommikust, Ülle, ma loodan, et te naudite kabinetis  ilmselt oleks olnud soojem, aga ilus päikesepaisteline ilm  vähemalt naudi. Tõesti, see on väga ilus, väga, väga, väga meeldiv  ja ilus. Loodusõpetuse tunni võiks vabalt täna siin teha. Ja kusjuures meie õpilastel ongi loodusõpetuse üks projekt  on soomaaga seotud. Nii et tuttav paik teie kooli jaoks ka, miks me üle teiega  täna räägime? Põhjus on tegelikult ju väga lihtne. Viljandi gümnaasium on esimene oma taoline seas,  ehk see rahvasuus niinimetatud riigigümnaasium,  esimene õppeaasta hakkab teil vaikselt läbi saama,  kevadine aeg kohe kätte tulema, õpilased on eksamiteks valmis. Jah, meil on homme, laupäeval on sisseastumiseksam järgmisel  aastal alustavatele õpilastele ja siis on abiturientidel on  ees riigieksamid ja teistel õpilastel üleminekueksamid,  nii et algab selline kiire kevad koolis. See koolireformi ja see kooli muutuste aeg on täpselt sama  tuuline ja tormine nagu meil siin nagu pisut täna hommikul. Kui palju õpilasi tulemas on, kas esimene aasta on näidanud  seda nendele tulevastele õpilastele, et Viljandi  gümnaasiumisse tasub tulla? No meil on selle selle tänahommikuse seisuga on  sisseastumiseksam ja registreerunud juba 230  mis on tegelikult palju, linnas on õpilasi 200 põhikooli lõpetajaid,  nii et et nii ta on Te olete pidanud sellel aastal tegema tööd,  mida väga paljud direktorid teha oma koolides lihtsalt ei saa,  see on selline suur meeskonna kokkusulatamine tavaliselt  ikka tuleb, kas siis, eks ju, uus klass jah,  arusaadav, või mõni uus õpetaja teil oli sellel sügisel,  kui ta septembris 2012 alustasite kõik kuus,  mis oli kõige keerulisem, kas õpilaste või õpetajate  kokkupanek toimivaks kooliks. Ma arvan, et need mõlemad olid tegelikult suured väljakutsed,  et õpetajatega me saime alustada juba tegelikult siis,  kui nad veel olid teistes koolides endiselt tööl. Et me tegime juba kevadel meeskonnatöö harjutusi  ja õpilaste kokkusulamise nimel oleme me sellel aastal hästi  palju ette võtnud, et nad saaksid koos tegutseda  ja ühiselt mõelda, et see on olnud nad kaks kõige suuremat  väljakutset küll, jah. Jah. Erinevatest valdadest õpilased eks seda on ju varem  ka olnud, suurematesse linnadesse ikkagi tullakse  ümbruskonnast kokku. Aga teil see olukord oli ikkagi täiesti erakordne,  kui paljudest koolidest, kui paljudest põhikoolidest  gümnaasiumides teil õpilast. Meile tegelikult tulid siis üle Viljandi gümnaasiumi õpilased,  Viljandis oli enne kolm gümnaasiumi, kõik need õpilased,  kes seal õppisid, olid siis meie koolis alates  selle õppeaasta algusest, mis nüüd läbi hakkab saama  ja need, keda me vastu võtsime, need tulid  siis nii Viljandi linnast kui ka maakonnast  ja mõned üksikud ka kaugemalt, isegi sellel raskel aastal  otsustasid tulla. Mida te oskate kokkuvõttes öelda praegu selle aasta peale  tagasi vaadates, ega see distants ei ole ju liiga pikk,  eks ju, veel hetkel võib-olla kokkuvõtteid teha on vara,  aga mis on need kõige olulisemad küsimused nende  gümnaasiumide jaoks, kes õige pea alustavad ja,  ja samasuguse töö ja tee peavad läbi käima? Võtmeküsimus on tegelikult see, et kui ühelt poolt on uut  tüüpi koolitüüp, eks puhas gümnaasium, siis tegelikult  teisalt toob see uus õppekava, mida seal rakendada tuleb  kaasa hoopis teistsuguse õppetegevuse korralduse. Et see, et on reaalselt klassideta kool ja,  ja see, et on reaalselt on vabu valikuid  ja see, et nende valikute järgi õppides ei ole enam oluline näiteks,  mis aasta õpilane sa oled ja see on kõik  nii teistmoodi, et seda on ühelt poolt korraldada täiesti uutmoodi,  sellel seda kogemust ei ole kellelgi ja,  ja ka õppijatel endil on see täiesti teistmoodi kui seni. No võib-olla te oskate mõned detailid välja tuua,  et mis, mis, mis on need küsimused, mida te ei oleks osanud  sügisel arvata, millega on tulnud pead murda aasta jooksul? Me olime tegelikult kooli käivitamise ajal mõtlesime  selle peale, et kui teadlikke valikuid oskavad üldse  õpilased teha, et kui uue õppekava järgi nad peaksid tegema,  et siis kuidas nad seda tegema hakkavad ja arvasime,  et noh, et me ikka suhteliselt palju äkki peaksime neile  ette ütlema. Tegelikult on õpilased olnud väga mõistlikud,  üllatavalt nutikad ja tahavad väga õppida,  et see on olnud nii positiivne kogemus. Ma ei kujuta ette, kuidas siin keset neid laineid  ja vetevälju te ütleksid gi teistmoodi, aga siiski ma küsin  selle üle, oli see õige, tundub see teile praegu õige samm  selliseid riigigümnaasiumi tekita? Jah, kui kõigest hingest pingutada ja, ja kui maksimaalselt  tahta teha, siis, siis see on õige ja poole poole teraga  selliseid asju teha ei tohiks. Kui oluline on see, et, et selline gümnaasium uue korralduse  uue õppesüsteemiga gümnaasium saab siiski  ka uue hoone. Me praegu räägime sellest, et suured hulgad rahad on ette  nähtud selle jaoks ja teil hakkab see gümnaasium valmis  saama ilmselt järgmises sügisest sisse, eks ju,  kui tähtis see tegelikult on. See on, see on ülitähtis, sellepärast et kui sa meeskonda  lood sellises ekstreemtingimuses, siis eestlastele on omane see,  et nad raskes olukorras tohutult võtavad ennast kokku,  et see on nagu meie koolis ka nii toimunud nagu pisike mudel. Tohutult palju on tehtud, hästi, palju on pingutatud,  aga kõik ootavad seda uut maja, et selles mõttes on ta  oluline küll, jah. Test on saanud ka uue koolitüübi ehitamise esimene  juhtivspetsialist Eestis peale selle, et ta lihtsalt  koolidirektor Mis need sellised kevadised sündmused on veel,  mis Viljandi gümnaasiumis ees seisavad, mis koolipere jaoks  on kõige olulisemad? Koolipere jaoks nüüd lisaks sellele, et on tulemas selline  eksamite aeg, on meil tegelikult kavas teha  ka veel üks eelmisel aastal Viljandi linnas korra juba  katsetatud ja väga hästi õnnestunud õpilastele,  vanematele ja linnaelanikele mõeldud öölaulupidu,  mida sellel aastal gümnaasium korraldab,  nii et et see on üks selline suurem tegevus,  mida me veel koos ette võtame kõik. No ma usun, et külastajaid ja lauljaid kindlasti tuleb. Ülle Lust, suur aitäh teile tulemast täna hommikul siia  lainete lainete keskele ja, ja tuulisel hommikul. Ma usun, et lööb veel kevade eel mõtted klaariks,  et aasta lõpule paremini vastu. Mõne aja pärast siit jälle uuesti, loomulikult. Kristo annab informatsiooni teile tänase ilma osas,  aga kindlasti sirvima täna hommikul lehti siin kahe linnapeaga,  kuna me oleme Viljandi ja Pärnu vahel, siis kutsusime täna  hommikul lehti lugema ja neid tutvustame teile Viljandi  ja Pärnu linnapead, aga kõige selleni jõuame juba omal ajal. Aga pea selge ja mõtted klaarid peavad olema kindlasti  ka Sindi linna peal Marko Šorinil, kellele me oleme helistanud,  sest Sindis on tõepoolest suur üleujutus. Tere hommikust, Marko. Tere hommikust. Eile õhtul öeldi, et pisut on vesi alanenud,  mis öö jooksul juhtunud on, kas on veelgi alanenud,  läheb olukord normaalsemas suunas või tegelikult hoopis vastupidi? Iseenesest on jah, veetase alanenud kusagil 40 50  sentimeetrit võrreldes selle maksimumiga,  mis sellel kevadel on olnud. Jääs jäätropp on iseenesest lühemaks jäänud mitusada meetrit. Ja esimesed majad on kuivad. Aga see ei tähenda nüüd seda, et see olukord  nii jääb, see võib iga hetkega ka tegelikult muutuda,  et selleks tuleb valmis olla, et veetase uuesti tõuseb. Iseenesest on informatsioon, et Tori poolt  ehk siis altpoolt jääd enam juurde ei tule. Lootus on, et tropi uuesti ette ei teki,  et veetase enam ei tõuse. Et selleks aastaks on see paanika läbi. Tundub küll. Kas see tähendab ka seda, et need inimesed,  kes siis võib-olla mõtlesid, me ei lähe sellel  nädalavahetusel Soomaale, vaid lähme hoopis sinna sinti seda  olukorda vaatame, siis pole mõtet tulla. Mõtet tulla pole siia iseenesest kunagi sellepärast et need inimesed,  kes seda selle õnnetuse sees olid, on üsna häiritud nendest  niinimetatud katastroofituristidest. Ja nende poolt välja hõigatud kommentaaridest,  et paraku inimesed ei mõista nende muret,  kes, kes nüüd selle probleemiga silmitsi seal seisavad. Nii et siit võiks kõlada üleskutse, Marko,  et ärge minge sinna, ärge ummistage neid teid,  ärge sega e neid inimesi, kes seal oma elu peavad elama. Pigem küll jah. Miks sellised üleujutused tekivad, nii suurelt on räägitud,  et sellel kevadel taas enneolematult suur see veetase on  väga kõrgele tõusnud ja kas on võimalik seda olukorda  ka ennetada? Jaa. Selles mõttes on sellel aastal väga vastuoluline,  et üldiselt oli lume sulamisvett vähem üleujutused mujal  piirkondades väiksemad aga siin, kus on nüüd olnud kolm  viimast aastat üleujutusi, siis siin on see olnud jah,  just nimelt kõrgem. Ja kindlasti tuleb märkida ka seda, et, Et varasematel aastatel, enne seda kolme aastat ei ole väga,  väga pikalt mingisugust üleujutust seal täheldatud. Aga kuidas selle olukorraga toime tulla,  mis võimalused on, et neid samu inimesi,  kes nendes majades elavad, mis praegu üleujutuse all  kannatada on saanud kaitsta selle üleujutuse eest,  mingid võimalused ju on? Eelmine aasta sai palutud ühe eksperdi abi  kes aitaks koostada mingisugusegi ekspertarvamuse. Millised lahendused siin üleüldse kõne alla tulevad? Kas jõesängi süvendamine, vallide tegemine,  mis, mis iganes see olla võib. Aga kindlasti peab see olema asjakohane ekspert. Millal see ekspertiis valmis saab, kas järgmiseks kevadeks  võiks juba midagi olla tekkinud, et inimesed võiksid  rahulikuma südamega olla kevadise suurvee ajal? Võiks olla küll jah, et selleaastane. Kevad annab kindlasti informatsiooni ka sellele eksperdile  oma analüüs, täpsemini siis koostada. Aitäh Marko, Šorin Sindi linnapea ja pidage  siis seal vastu ja saage olukorraga hakkama. Kell on saanud kaheksa ja kell on järgmiste uudistega eetris. Tere hommikust. Rahandusministeerium arutab täna madalama maksumääraga  erimärgistatud kütuse keelamist raudtee ja merendussektoris. Kui see kavatsus läbi läheb, on oodata laeva  ja rongipiletite märgatavat hinnatõusu. Näiteks peaks iga Saaremaa parvlaeval asuv reisija alates  uuest aastast maksma pileti eest euro võrra kõrgemat hinda,  vahendab Eesti Päevaleht. Saaremaa laevakompanii juhi sõnul toob erimärgistusega  kütuse kaotamine kaasa kütuse hüppelise kallinemise,  samal seisukohal on ka Edelaraudtee esindajad. Edelaraudtee leping näeb küll ette kütuse hinnatõusu  kompenseerimise riigi poolt. Ministeeriumi plaan jääb edelaraudteele arusaamatuks  ning nende sõnul on ettevõtja jaoks olukorras vaid kaks lahendust,  kas riik maksab raha juurde või kallinevad sõidupiletid. Perearstide seltsi ja sotsiaalministeeriumi koostöös valmiva  kava kohaselt koondub edaspidi enamik perearste ligi  poolesaja linna või asula tervisekeskustesse. Perearstide seltsi juhatuse esinaise Diana Ingeraineni sõnul  on Eesti esmatasandi arstiabi ümberkorraldustega juba  peaaegu hiljaks jäänud, vahendab ajaleht Postimees. Nimelt on paljudest küladest lahkunud nii arstid kui  ka hulk elanikke. Esialgsete plaanide kohaselt tähendaks ümberkorraldused  paljude väikeste perearstipraksiste kadumist. Ligi 200 praksise asemel jääks edaspidi alles umbes 100. Muudatustest perearstide sõnul aga ei pääse,  sest demograafiline olukord on märkimisväärselt muutunud. Ümberkorralduste läbiviimiseks taotleb sotsiaalministeerium  Euroopalt lähema viie aasta jooksul 20 miljonit eurot. USA föderaalne juurdlusbüroo avaldas fotosid  ja videomaterjale kahest bostoni maratoni pommirünnakus  kahtlustatavast FBI piirkonnajuhi Richard es. Lorise sõnul on pooleminutiline videomaterjal õnneks  suhteliselt hea kvaliteediga. Kahtlusaluse isikuid ei ole veel kindlaks tehtud  ning selleks vajataksegi üldsuse abi. Mehi nähti veidi enne plahvatus suurte kottidega liikumas tänaval,  kus plahvatused toimusid. Thes loris hoiatab, et vabaduses viibivad kurjategijad on  ilmselt hambuni relvastatud ja väga ohtlikud. Venezuela keskvalimiskomisjon teatas, et kontrollib üle kõik  möödunud pühapäeval toimunud presidendivalimistel  elektrooniliselt antud hääled, millest 46 protsenti on seni kontrollimata. Häälte ülelugemist nõudis valimised kaotanud opositsiooni  presidendi kandidaat Henrika Kaprilles. Keskvalimiskomisjoni teatel tuleb hääled uuesti üle lugeda,  et säilitada riigis tasakaal ja vältida rahutusi  ning ebastabiilsust. Vähemalt miljon argentiinlast avaldas Buenos Aireses meelt  president Kristiina Fernandese kavandatava ajakirjandus  ja kohtureformi vastu. Sotsiaalvõrgustike kaudu korraldatud demonstratsioonil  osales ka nimekaid poliitikuid. Väiksemaid meeleavaldusi toimus ka muudes Argentiina linnades. Protesti. Võtate sõnul on reformide ainus mõte allutada presidendi  kontrollile ajakirjandus, kontsern Crupo Clarin,  mille väljaanded on presidendi suhtes juba mõnda aega väga kriitilised. Ning Pärnus tähistab segakoor Endla oma 130 viiendat  juubelit kontsertetendusega autobaasi garaažis. Segakoor Endla on võrsunud 1878. aastal loodud  samanimelisest laulu ja mänguseltsist. Oma pika elutee jooksul on Endla jätkanud traditsioonilist  kontsert ja seltsi tegevust ning etendanud olulist rolli  Pärnu ja Eesti kultuurielus. Segakoor Endla ajalugu ulatub kaugemale kui Eesti vabariigi oma. Sel kevadel tähistab koor oma 130 viiendat juubelit etenduse  ajast aega. Kontserdipaigana on kasutuses Pärnu autobaasi hall,  mis jäi koorirahvale silma oma eriliselt hea akustikaga. Ta oli väga täpne ja ei olnud suurt kaja. Ja siis juhtus selline asi, et põrand pesti puhtaks  ja kõik see õline liiv, mis oli olnud sellepärast siin põrandal,  et tekitada seda suurepärast akustikat, oli kadunud. Ja mina olin päris ehmunud. Tühja ruumi Kaja kadus siiski pärast dekoratsioonide  ja tooliridade paikasaamist. Nii kostüümid kui ka dekoratsioonid on inspireeritud  garaažist ja selles leiduvast noored koreograafid,  Helen Solovjev ja Kardo Ojassalu on varemgi tööstushoonetes  lavastaja kätt proovinud. Etenduse käigus saab publik ülevaate nii Endla koori kui  Eesti ajaloost. Peaks igaks juhuks ütlema, et ei tuldaks ootusega,  et nüüd me jutustame lahti kõik, mis on 135 aasta jooksul  Endla kooriga toimunud mänguruumi on, oleme jätnud endale  koorile ja kõikidele osalistele. On tantsu on laulu on visuaalset naudingut,  et, et ei ole ainult selles mõttes, et kõrvale,  vaid on silmale ja mõttele ka. Esitatakse laule, mis on olnud Endla koorile märgilise  tähendusega läbi aegade. Laulud on põimitud tantsu ning pillimänguga. Etenduses teeb kaasa tantsutrupp noored ja vigased etendus. Ajast aega toimub Pärnu autobaasi hallis sel laupäeval kell  16 ja on publikule tasuta. Uudistest hetkel kõik Kristo räägib teile kohe tänasest ilmast. Kus see Halliste jõeni on 100 200 meetrit ja meie oleme siin praegu  kanuga lihtsalt põllu peal aerutame. Veetase on riisa hüdromeetrijaamas 389 sentimeetrit  ja tõuseb iga tunni ajaga vähemalt sentimeetri võrra. Nii et mis siin õhtuks saab, ei tea veel,  aga ilmselt kohalikele valmistab see palju tuska. Aga täna hommikul ilm on ilus, päikseline siin,  kuigi tuul on üsna tugev ja sooja on siinkandis viis kraadi,  aga mujalgi on õhutemperatuur siin kergest pluss  siis Kuressaares praegu neli kraadi. Rakveres Pärnus viis kraadi, Tallinnasse seitse,  Narvas. Ja Tartus kaheksa ning Võrus hetkel 10 kraadi sooja  ja pilved. Vihmasadu on praegu Eestist üle läinud,  aga pilved on veel taevas paljudes kohtades. Tänane päev on meil vahelduva pilvisusega  ja peamiselt sajuta, kuid kuid tuul on täna tugev,  edelatuule kiirus on kuni 18 meetrit sekundis ja,  ja õhutemperatuur tõuseb täna päeval kaheksast kuni 13 kraadiga. Lähme natuke sinnapoole. Lähme natuke sinnapoole ja laupäeva öösel on hoovihma  võimalus jällegi suurem, kuid laupäeva päev on jällegi  sajuta ning õhutemperatuur on päeval kahe viiest kuni 11-ni  ja öösel nulli ja pluss viie kraadi vahel. Pühapäevaks prognoositakse jällegi ilusamad päikselisemat ilma,  tuul on juba rahulikum ja päeval on sooja seitse kuni 13 kraadi,  öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Seega nädalavahetus tuleb ilus, minge loodusesse  ja nautige Eesti ilusat kevadet. Minge loodusesse ja nautige kevadet, ma ühinen sellega,  aga kindlasti leidke üles ka täna algava jazzkaare kontserdid,  täna 19. aprillil Anne Erm, täna hommikul terevisiooni stuudios,  tere hommikust, Anne. Ja ma olen päris kindel Anne, et 20 neljandat korda nüüd  jaskar toimub. Kui te ühel hetkel ütlete, et enam ei jaksa,  teid ei taha te ei tee seda enam, siis te peate siit ära kolima,  sellepärast et kõik jatsusõbrad ütlevad teile. No kuulge, kuskohast me seda head muusikat  siis saame, aga need esinejad, jats, kaarele tulevad hea meelega. Kas te panustada Anne rohkem välismaiste esinejale  või Eesti oma väga headele jatsmuusikutele,  et nemad saaksid ennast näidata? Ma ütleks, et see on enam-vähem võrdselt,  et see oleneb muidugi aastast, et keda parajasti pakutakse  ja mida ka partnerid tahavad, kes on meil Helsingis  ja Kauna sees, aga loomulikult need superstaarid tulevad  ikka Ameerikast, et Ameerika niivõrd palju panustab oma  artistide tutvustamisse. Et me kahjuks ei tea kõiki, kes meil siin Lätis hästi  mängivad või kes mängivad Soomeski. Soomlasi me ikka teame, aga ma ütleks küll inimestele,  et võtke omad Eesti esinejad soojemalt vastu  ja tulge nende kontsertidele ka ilma tingimata. Et tõepoolest superstaarid on peaaegu et välja müüdud. Ehk siis tänane kontsert, noor staar Zara Mc Farlin lahti  läheb merepaviljonis ja siis samuti Gregory porterile on  nagu viimased piletid. Ja siis meie peaesineja on loomulikult Charles loid  kes on Eesti džässile ikka väga tähtis persoon. Et tänu temale siis juba 67. aastal sai Tallinn džässikaardile,  tõsi küll, et tegemist oli nii-öelda kurioose juhtumiga,  et teda ei lastud kolm päeva mängima mängis korvpalli,  selle asemel hoopis, aga aplaus oli kaheksa minutit  ja rohkemgi veel. Ja nüüd ta tuleb neljandat korda ja tõesti väga erilise  koosseisuga ja kahjuks viimast korda sellise suurepärase  pianistiga nagu Jason Moraniga. Et jaloid on üks minu lemmikuid kahtlemata aga mere  paviljonis on meeletult häid esinejaid, et,  et seal on ka selline eriline formaat, näiteks nagu film  ja muusika. Et Itaalia kultusfilm Isi Lif ja Fabrizia bosso ansambel  ja Euroopa superjazzi on veel, et Michele portall,  kes on Euroopa üks kõvemaid saksofoni ja kordiani mängijaid,  et tema ja, ja ponse. Ehk siis tõesti see tase on nüüd tänavu aasta tõesti  meeletult kõrge. Superstaarid tulevad ikka ainult Tallinnasse ja. Ütleme nii, et mõned väga head esinejad on  ka Viljandis, Viljandis on meil festival seitse kontserti,  viis nendest on välisesinejad. Et selline tore välisesineja, kes loodetavasti tuleb  ka hommikutelevisiooni nagu Hildegard õpib lendama. Suur bänd, omapärane, et nad teevad hiphopist ooperini. Aga tõepoolest, me oleme mõelnud, et, et erinevas vanuses  inimesed saaksid džässi nautida ja mitte ainult džässi,  vaid erinevaid stiile. Meil on kaks vahvat lastekontserti. Ühes nagu laupäeval madistavad siis Reigo,  Ahvena ansambel, Kirsi õiekesed ja lapsed  ja teises on jälle laste tsirkus ja laevasõidud sinna juurde. Tule seda essi publikut ja kogu aeg tuleb kasvatada,  sellest ei pääse, et, et juurde tuleks. Et Euroopas ongi see küsimus, et väga palju on liiga vana  publikut juba nagu et kõik alati imestavad. Oi, teil on nii tore, uus džässi publik. Aga meil on ka väga noored džässimängijad ju kogu aeg tuleb  minu meelest seda väga head järelkasvu peal. No kasvõi maja kutsub ka noored ma kuulama just  nii ja eks kui meil džässiauhinnad saavad välja antud,  siis nende seas on ka üks auhind noorele talendile,  aga seda me ei või veel täna avaldada. Aga kes tahab lihtsalt linnas jalutada ja nautida,  siis eriline formaat on meil luule ja muusika,  mis on meil pühapäeval täiesti priil. Kaheksa kontserti vanalinna põnevates kohtades,  et poeet ja muusik või ansambel. Et. Isegi paks Margareeta katusel ja, ja hoovides  ja kui vihma sajab, siis siseruumides. See on selline hästi vahva formaat ja ja mulle isiklikult on  väga südamelähedane, et kell viis on siis pühapäeval  merepaviljonis kollaaži laulud kõlamas, kunagi sai seal  lauldud aga siis parimad lood ja veelgi vahvamate seadetes  siis Viljandi ansamblit pusle, et see on,  see on väga-väga eriline. Aga meie tänane kontsert on ka välja müüdud,  nii et seda saab jälgida Delfis, et on nagu otseülekanne sinna,  et et keegi ei pea millestki ilma jääma. Et see on tore, ma arvan. Kas ERRi raadiokanalid ka kaasa aitavad,  et inimesed, kes kontserdile ei saa, ikkagi neid esinejaid  kuulata saaksid? Jaa, et klassikaraadio on meie suurim sõber,  et klassikaraadio teeb mitmeid ülekandeid,  siis kontsertidest, et seda tasub kindlasti vaadata  ja ja loodame, et kõik läheb korda, et meil on  nii tubli tiim, et vähe küll, aga kõik panustavad  ja merepaviljon on valmis, et väga tähtis on see kontserdi koht,  et tekiks atmosfäär. Et oleks selline ühtne festivali tunne. Just, ja see merepaviljon, mina võin kinnitada eelmisel  aastal seda väga hästi, väga hästi tekitas,  et need kontserdikohtade valikud on ka olulised,  et inimesed tulevad, on see keskkond, kus nad seda väga head  džässi kuulata saavad? Jah, sest nii on, tulge Jets kaarele, just minul jääb ainult  ühineda selle selle soovituse ga, leidke üles need esinejad,  kes teile meeldivad ja isegi kui te neist mitte midagi ei tea,  siis võib-olla ongi põnev just nimelt kohale minna  ja teada saada ja kuulata, millist muusikat maailmas  ja millist muusikat head džässmuusikat ka Eestis tehakse. Aitäh, Anne. Nii, aga Urmas, ma loodan, et sa oled soomaal valmis juba  ja ajaleheservad ei ole märjaks saanud, sellepärast et mina,  minul on ajalehed täiesti laua peal, mina olen tänased  ajalehed läbi lugenud, aga Viljandi ja Pärnu linnapea võivad  seda nüüd veel paar minutit teha, siis juba Urmasega koos  rääkima hakata. Me jõuame ära vaadata enne seda, kui me Soomaale pildis  läheme veel kultuurisündmuste ülevaate. Ja. Suurim džässipidu ja kaar 19.-st 28. aprillini Tallinnas  vaimustavas merepaviljonis Lineid löövad CharlesLoid,  Sara Mc Farrlan, Gregory porter, roni ja paljud teised  täname Cavo, Ergo ja Eesti Päevaleht. Džässis uued standardid Danskebank. Rock summer 25 tsukero Walking, Papers, Vaiko Eplik  ja veel 30 artisti summerdavad koos sinuga Tallinna lauluväljakul,  15. ja 16. juunil. Kohtumispaik rock summer. Lasteekraani muusikastuudio kontsertetendus. Oi heldeke, ehk maailma parim emadepäeva pühapäeval,  21. aprillil kell kuus Nokia kontserdimajas. Peaosades Anna-Liina võsa ja Koit Toome. Tule kogu perega. Ja kui džässis otsitakse pidevalt uusi standardeid,  siis meil täiesti uus standard täna hommikul televisioonis  ajalehtede ülevaatamise osas mul on väga hea meel,  et on õnnestunud siia selgetele vetele meelitada. Täna hommikul kaks linnapead, üks ühelt poolt soomaad Toomas  Kivimäe Pärnust ja lott Kivistik Viljandis,  tere hommikust. Ma just praegu vaatasin ära, et me hakkame vaikselt seda  12 2012. aasta rekordisilti juba siin üle võtma,  hommikul oli see veel veest väljas, nüüd on juba otsapidi  vees päris toredasti. No näed, suured mehed on kohale tulnud ja esi hakkab. Nii kui me siia paadi sisse panime, kohe vesi hakkas tõusma,  no see on väga hea teada, miks see vesi tegelikult kerkib,  aga meie põhjus siin vestlemiseks tõesti on see,  et et palusin linnapeadel kaasa võtta tänahommikused,  ajalehed ja teeme nüüd tuuri peale, millest kirjutab kohalik  press ja, ja ja Loit, teil on kaasas ka. Postimees üleriigiline leht, nii et hakkame otsast peale,  võib-olla alustame siis Viljandist, et mis tänase tänase  hommikuse lehe peamised teemad on. No kui Viljandis, siis võtan mina jutu järje üle  ja esimene meil avalehe lugu, linn sulgeb männimeek  treenspordi halli. Esmalt nagu pealkiri, suhteliselt pessimistlik ja. Läks liiga ekstreemseks, aga tegelikult on mure selles,  et läbi meie haridusreformi just meil ka uus koolijuht siin rääkis,  meil jääb üks endine haridushoone üle ja,  ja selle juurde ehitatud ekstreemspordihall samuti tuleb sulgeda,  aga linn on leidnud võimaluse kesklinnas üks rendipind üle  võtta ja, ja asume juba sügisel uutesse ruumidesse,  mitte ei anti sulge, vaid pigem lihtsalt asume ümber. Linnapea kui olulised tegelikult need noored üldse teile on,  nad ei hääleta ju, nad ei käi kohalike omavalitsuste  valimistel valimas ja, ja selles mõttes tundub nagu noorte  pärast vehklemine olevat natukene nagu tühja auru kulutan. Homme hääletada. Ei, no siiski, no noored on meie tulevik,  et selle koha pealt, et linnas üldse elu püsis,  siis tuleb noortel tähelepanu äärata. Toomas, mis sina? Jah, ma arvan ka, et me ei pea muretsema pensionäride arvu pärast,  et see kasvab iseenesest, aga et hoida noori nagu linnas,  siis selles mõttes on ikka ülimalt tähtis  ja ja keskne noorte peale mõelda ja sarnased  ekstreemspordikeskused on asjad, mida kindlasti noorte jaoks  peab linna tekitama, sest nagu ma olen palju kord öelnud,  et noored vajavad sellist atraktiivsemad asju,  et kui mina jooksin kunagi kuuperi testi 12 minuti jooksu,  siis noh, ma arvan, et sellega täna enam noori nii-öelda  toast välja ei meelita, on vaja midagi põnevamat pakkuda  ja selles mõttes tuleb ajaga kaasas käia  ja ja meil ka Pärnu linnas on tegelikult munamäe juures väga  uhke selline extreenfordi keskus ja see on puupüsti rahvast  suvel täis, nii et nii et tuleb nende peale kindlasti mõelda ja,  ja, ja seda me oleme ka teinud. Nii et ütleme, moodsa aja linna peale ramp  ja ta saab väga hästi aru, et jutt käib rulatamisest ja,  või, või trikiratast Ja otse loomulikult ja seda enam on neid vaja,  et meil küll väikse kurioossumina siin selgus,  et, et meie uhkes rannapargis nii-öelda on hakatud juba  kasutama pinke nii-öelda nende sama ruladega sõitmiseks,  mis on küll ilmselgelt väga taunitav, et võib-olla on see  märk sellest, et tuleb lihtsalt nii-öelda rohkem neid paiku  juurde teha, kus noored saaksid väärikal moel seda teha. Kuidas te seda üldse teete, kui me praegu sellest akalaloost  siin tõesti räägime, kas kas seda tulevad,  annavad teile enam-vähem teie vanused nõunikud nõu,  et kuhu tuleb see noortepark püsti panna  või tegelikult saate te ka kuidagi nagu noorte käest mingit  informatsiooni selle kohta, mida on vaja,  kuhu on vaja ja, ja mismoodi ehitada. Absoluutselt tähendab see see, kuhu ehitada,  eks selle koha pealt noored võib-olla nii palju kaasa ei räägi,  küll aga selles, mida mida ehitada. Ja Viljandi eelmise aasta välipargi ehitamise juures olid  noored väga aktiivselt kaasas ja. Nii-öelda projekteerimise juures kaasas küll,  aga mis Toomas hetk tagasi mainis, et nad sõidavad nagunii  kuskil linnaparkides pinkide peal? No sinna nähtavasti ei saagi midagi parata,  see on neile, neil on vaja samamoodi publikut  ja kesklinnas on ju seal trepi käsipuu peal  ja pargipingi peal sõites oluliselt toredam tüdrukuid  meelitada kui kuskil nurga taga pargis, eks. Ja vot see on väga õige, nii vaatame viskame pilgu Pärnu  Postimehesse ka, mis see on? Lugu on üsna vesine, aga tegelikult väga põnev  ja vahva, nimelt Postimees annab teada, et tindihooaeg on alanud. Et tint on ju saanud ka sellise hellitava nime nagu merihõbe või,  või teadupärast on ju tegemist lõheliste seltskonda kuuluva  kala ja väga maitsva kalaga ja, ja selle kalaga on  ka selliseid vahvaid lugusid, et mõned aastad tagasi,  kui Sloveenia president käis Pärnus tol ajal oli talvine aeg  ja toimus jääpüük, siis ta oli sellest nii vaimustuses ja,  ja see päädis lõpuks sellega, et me läksime merele ja,  ja nõutasime sealt tinti ja see praeti Amende villas ära,  nii et ma arvan, on see on selline elamus,  mida kuskilt mujalt nagu ei saa, nii et selles suhtes on  väga vahva, et tindi hooaeg on alanud ja. Ehkki öeldakse, räim on, ma vaatasin lugu alles,  et räim on alles jää taga. Jah, et eks nüüd ka tindipüüjatel natukene keerukamaks läheb,  sest tänane uudis on ka selles, et nii-öelda Pärnu merejääle  minek on keelatud. Ehk nüüd tekib küsimus, et kus siis seda tinti saada,  aga, aga seal on ikkagi maavanema ühe erandi andnud,  ehk kutselised kalurid võivad ikkagi nii-öelda võrku  nõutamas käia küll võrke välja võtmas, aga,  aga ma arvan, et ega nad ei jäta neid võrke  ka sisse panemata, kui nad arvavad, et sealt võiks veel kala  tulla ja jää minemas. Ei ole nii, et. Me loodame, et siin lähema nädala paari jooksul ikkagi saab  seda tinti nõutada, sellepärast et ega merejää ise nagu veel  minemas ei ole, et teadupärast on ju täna nii-öelda Eesti  uudiste keskmes ikkagi nii-öelda Sindi ja see Pärnu jõe  nii-öelda üleujutus. Kas teil on muide värsket informatsiooni ka,  mis sündis täna hommikul meil siin ka televisioonis  kindlasti tuleb juttu, aga. No mõnevõrra on veetase siiski alanenud,  et kuigi see jää on jätkuvalt ikkagi ees aga ju ta leiab  endale kohad sealt jääpankade vahelt või  ka vee alt, nii et mõnevõrra see veetase on Sinnis alanenud,  aga aga jää on ikkagi väga paks, tegelikult  ka jõe peal, nii et väga kiiret nagu jääminekut loota ei ole,  et me oleme siin teinud ka mitmeid kihlvedusid sõpradega,  millal ta läheb, nii et minu kihlveo pakkumine oli,  et 23. aprillil, ma kardan küll, et ta ehk läheb mõnevõrra varem,  aga, aga vaatame, et praegu igal juhul see punn on väga  tugevalt ees, nii et aga täna tuul lõhub. Jah. Tõesti, tuul on täna hommikul siin. Ma arvan, et üks on tõesti tuul ja merevee tõus on see,  mis ilmselt paneb selle jää nagu kiiremini liikuma,  et praegu nagu veetase on olnud meres nagu suhteliselt madal. Et seetõttu ei ole ka see jää veel tõsiselt liikuma hakanud,  aga kui on edelatuul, mis ajab selle veetaseme üles,  siis ilmselgelt hakkab ka jää Loit teil oli Postimees ka kaasas üleriigiline Postimees,  mis selle peamised teemad olid? Meditsiini teemad ikkagi. Meditsiini teema on jah, et arstid kolib kokku  ja perearstide perearstide tegevust on hakatud reformima  ja peaasjalikult sellest, et meie elanikkond formeerub ümber  linnadesse ja maa maapiirkondades jääb elanikke väheks,  seeläbi ka perearstide tegevust väheks. Ja nüüd siin on meil üks selline kujukas kaart,  me näitame selle kaamerasse. Kuidas siin kõik. Teadupärast on reformi põnevad asjad ja tahetakse kaarte  joonistada ja siin on Tavapäraselt on meil regionaalpoliitikas maakonna piiri  või valla piiri ümber tõmmatud, siin on nüüd lihtsalt  märgistatud meil põnevate numbritega perearstikeskuste hulkasid,  aga, aga jah, tuleb tõdeda, et see reform on kindlasti  maakonna valdade elanikele üsna hirmuäratav,  et vaatan siin Pärnu maakonnas ja Viljandis. Meie lõunapoolsed regioonid jäävad täitsa sellisest  tulevikus perearstist puutumata, et siin tuleb sõita ligi  ligi 100 kilomeetrit kohati arsti juurde. See on see konfliktne olukord, ühest küljest jääb inimesi vähemaks,  teisest küljest jääb neid veel vähemaks,  kui neid arste seal ei ole, et see natukene nagu selline  Müncheni trikk kuidagi iseennast nagu kõrvu pidi sellest  sellest keerulisest olukorrast välja tõsta. Ega peab tunnistama, et ega meie kaks väikelinna Pärnu  ja Viljandi täna oleme olukorras, et ühest küljest jääb  elanikke vähemaks, lähevad tööle mujale. Tööandjad ütlevad, et ei ole töötajaid, viivad ettevõtted minema,  seeläbi on veel vähem töökohti ja, ja nii see pall rullib  kogu aeg, eks ole, et siin hoia vägisi ja tee. Eks peamine põhjus ikkagi inimeste liikumisel on ikkagi tööpuudus,  et see on nagu peamine põhjus, et meil ka tänases lehes on juttu,  et siin Helir-Valdor Seeder käis väärikate ülikoolis  rääkimas ja ja meile kõigile on teada, et tegelikult  põllumajanduses on täna tööhõivet ainult kolme protsendi  elanikkonna jaoks, nii et selles suhtes on see väga väike osakaal,  mis tähendab seda, et, et peab leidma ikkagi alt  alternatiive ja töö on ikkagi või tööpuudus on see,  mis nii-öelda paneb inimesel jalad alla ja liikuma nii-öelda  oma kodukohast, maalt või kust iganes. Et ma arvan, et maal elukeskkonnal ei ole häda midagi,  kui oleks tööd, aga kui tööd ei ole, siis ei ole midagi teha,  et sul võib ju kaunis vaade olla. Aga kui ei ole sul raha, mille eest poest leiba  või saia osta, siis nagu. See see on tõsine jutt, see on tõesti nii,  aga suur aitäh, härra Teile. Täna hommikul tulemas kaks linnapead, siis Toomas Kivimäel  olid Kivistik üks Pärnu teine, Viljandi linnapea oli täna  hommikul lehti sirvimas vaatamas, aga ega nüüd ei ole midagi. Läheme ja lükkame vabasse vette ennast. Absoluutselt ja Katrin. Nii see on tõesti siin Soomaal, päike särab taevas,  ehkki tuul puhub ja on pisut jahe, aga nii kui päikesest sa vaatad,  hakkab kohe palju, palju soojem, selles mõttes. Katrin, oleme me sinust praegu oluliselt paremas seisus. Ma ei oleks nii kindel, et oluliselt paremas seisus oled,  sellepärast et meil käib ikkagi kamapannkookide küpsetamine,  nii et ma julgen väita, et mõnes mõttes oleme meie siin  televisiooni stuudios hoopis paremas seisus,  aga mul on väga hea meel, et härrastel olid need  päästevestid seljas ohutus eelkõige ja isegi sellises madala vees. Väga tore. Nii, aga Piret, sul läheb kookide tegemine hästi  käpas ja, ja, ja ma tunnen siin ennast Angeelika kõrval  täiesti profikokina kokana. Kama, pannkoogid on need, ma Angelika lubasid,  et üks osa neist on soolased, teine osa magusad. Meil on, ei saa aru. Hetkel on soolane, sellepärast, et näed,  me oleme pannud siia, eks ole. Kolm muna. Meil jäi umbes kolmveerand pudelit liitrises pudelisse. Le me panime, siis kloppisime munad lahti suhkruga,  panime selle hapupiima, siis mis me siis tegime,  siis me siis me siis me segasime ja oppisime,  panime jah, me. Suhkrut just natuke soola, natukene soola jahu hulka panime  küpsetuspulbrit sõelusime ja sõelusime sellepärast,  et tükid ei jääks sisse ja oligi sõela peal olid Erkula  näiteks miskit helbed sattunud, vot nii võib ikka juhtuda,  sest et pakid on ju kapis, eks ole kõrvuti. Ja siis hakkasime siis panime kamajahu ja  siis mina vahustasin muna valge, eksju, samal ajal  ja siis kõige viimasena läks sellesse taignasse sisse munavalge. Kordamine on tarkuse ema, nüüd on see kõik veel korra üle korratud. Piret, sinu tore suur pere. Ema, isa ja neli last, kas te kõik lööte nädalavahetuse  hommikuti hommikusöögi valmistamisel kaasa  või on see ikka sinu ülesanne? Ei ole õnneks, et õnneks on kõik hakkajad lapsed mul  ja on jalus. Ei. Heas mõttes janus. Ja ja, ja. Agarad on need kõige väiksemad, kes tahavad kohe algusest  peale segada, kloppida, maitsta, panni peale panna,  nii et meil on see väike panni või tähendab see pliidi koht  on siis. Neid toole on seal ümber nii palju  ja mina pean siis ka sinna ära mahtuma ja  siis me niimoodi seal kõik need asjad kokku klopime. Kui palju kooke sa peaksid hommikul küpsetama koos lastega,  et terve pere saaks lauda istuda ja kõhud täis. No ikka päris korralik kogus, et korda korda kaks niisugused  korralikud kogused, et ikkagi ei peaks keegi ühe pannkoogiga  jääma ja mina muidugi ei ole ausalt öelda,  teinud niisuguseid väikseid et ikkagi kohe suur  ja üle panni ja, ja, ja siis ikkagi tunned  ka kohe. Oled kõhtu saanud midagi? Põhimõtteliselt neid kooke võibki jääda,  on keeli küpsetama sellisele suurele perele sellise. Neljaaugulise panniga. No ma tahtsin just tegelikult öelda, et,  et loomulikult neid samusi pannkooke võiks nüüd ikkagi jah,  täpselt, et kui pere on suur ja aeg on oluline,  siis võib võtta ikkagi ühe suurema panni  ja panna korraga selle panni peale, aga siis teha. Väga suure panni peale ei tohiks panna, no hapupiima  ja keefiriga tehtud ja niisugused paksud pannkoogid tahavad  siiski saada natukene väiksemat panni sellepärast et ei jõua  muidu läbi küpseda, sul on keeruline teda ümber keerata ja,  ja noh, ma ütlen, et umbes sellisest pannist nagu see praegu  natukene väiksem, aga saab nüüd küll hakkama,  et siis mahub sul see tõstevahend sinna vahele ja,  ja saad ümber keeratud ka, et lihtsalt tuli ei tohi olla  liiga kõva, sellepärast et muidu ta kõrbeb ära ja,  ja ikkagi see tainas jääb seal peal toores,  et praegu meil on niisugune täiesti piisav mõõdukas kuumus,  et ta jõuab läbi küpseda, et see on sulle väikese koogi  eelis nüüd. Ja nüüd me oleme kookidele küll väga palju täna. Midagi muud kui reet on teinud siin ju tegelikult juba  ettevalmistustööd ära, et me hakkame siin varsti järgmise  sammuna tekitama siis selliseid nagu portsjoneid,  et mis me sinna tegime. No nüüd ma saan öelda, see hakkimine, mida ma kogu aeg Sulle. Ja mina hakkisin siis kanafilee hakkisin kuubikuteks,  sinna juurde, siis. Oma tomat siis läks till, siiliku läks kana juurde tilli me  panime siia kurgi lisaks ja just et kõik need rohelised asjad,  mis külmkapis olid, need tuleb ju ka kuidagi vitamiini ei  saa ju lasta raisku, mingu sellega. Ja siis meil oli ju seda seiseri kastet,  mille me panime kanale peale, et kõik inimesed ju armastavad  minu meelest seeseri salatit, ükskõik kuhu  toitlustusettevõttesse lähed, ikka sees saada. Mida nad saavad, aga miks sa ei võiks siis sellest teha  näiteks sellist vahvat pannkoogikatet muidugi,  eks ole, muidugi, ja mis on? Toiduained, mida sa oma perekülmikus või kapis hoida ei saa,  sellepärast mitte keegi ei söö neid, sul ei maksa neid pakkuda. Ja. Arvan niisugust asja, et ikka nüüd juba on üsna teadlik  valik sealt. Poest, mida me ostame? Ma ei kujutagi ette, mis asi, see võiks siin niimoodi seisma jääda,  aga noh, ikkagi mingisugused vorstid või,  või mingid niuksed jupid jäävad aeg-ajalt ikkagi  mida saaks ka samamoodi siin nende pannkookide juures ilusti  ära kasutada, et vahel tuleb. Peita mõnda toiduainet lastele mitte öelda,  mis selle asja sees on, on selliseid olukordi? Isegi veel kord, et et üsna hea isuga on lapsed  ja ja kuna see hommikusöögi välja ei lähe,  kui me oleme siin nädal aega rääkinud sellest,  kui tähtis on hommikusöök, siis sinu lapsed on  selle suuna esindajad, kes ikka hommikul ikkagi üritame  hoida seda joont, et ikkagi midagi sinna suhu lipsaks. Hommikul on hea kuulda. Kama ju, sellepärast läks ka pannkooki, et ei oleks lihtsalt nisujahu,  vaid oleks ikkagi need sellised pikalt imenduvad süsivesikud. Et kindlasti saaks rohkem kütust kätte. Aga kümmekond minutit on teil aega nüüd asja ilusaks  tegemiseks vormistamiseks? Meie kuulame vahepeal ära viimased uudised täna hommikul  televisioonis ja loomulikult ka Kristo ilmateate soomaalt. Tere hommikust. Rahandusministeerium arutab täna madalama maksumääraga  erimärgistatud kütuse keelamist raudtee ja merendussektoris. Kui see kavatsus läheb läbi, on oodata laeva  ja rongipiletite märgatavat hinnatõusu. Näiteks peaks iga Saaremaa parvlaeval asuv reisija alates  uuest aastast maksma pileti eest euro võrra kõrgemat hinda,  vahendab Eesti Päevaleht. Saaremaa laevakompanii juhi sõnul toob erimärgistusega  kütuse kaotamine kaasa kütuse hüppelise kallinemise. Samal seisukohal on ka Edelaraudtee esindajad. Edelaraudtee leping näeb küll ette kütuse hinnatõusu  kompenseerimise riigi poolt. Ministeeriumi plaan jääb edelaraudteele arusaamatuks  ning nende sõnul on ettevõtja jaoks olukorras vaid kaks lahendust,  kas riik maksab raha juurde või kallinevad sõidupiletid. Tartus asutakse ette valmistama Euroopa metsanduse siduvat kokkulepet,  millega soovitakse tagada metsanduse areng  ja metsade pikaajaline säilimine. Kokkuleppe koostamise algatas Euroopa riikides metsanduse  valdkonda kureerivate ministrite konverents Oslos. Kokkulepe allkirjastatakse erakorralisel Euroopa  metsandusega tegelevate ministrite konverentsil  mis kutsutakse kokku kuue kuu jooksul pärast läbirääkimiste lõpetamist. Kokkulepe kehtestab nii-öelda head metsanduse tavad,  mida leppega liitunud riigid kohustuvad järgima kokkuleppe  põhipunktid käsitlevad metsade säilitamist,  liigilise mitmekesisuse mitmekesisuse tagamist  ning säästva metsanduse edendamist siduva kokkuleppe. Lõppdokument peaks valmima hiljemalt 30. juunil. Alates tänasest on keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadised sulailmad on jää Eestis nõrgaks muutnud  ja sellele minek on eluohtlik. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja rõhutas,  et viimase nädala soojakraadid, vihm ja päike on muutnud,  jääolusid kiiresti ja kardinaalselt. Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek  ja hoida neil veekogude juures silm peal. Kalameestele tuletab päästeamet meelde, et kalastamine  siseveekogude jääl on praegu ülimalt ohtlik,  sest jää on väga habras. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus ei ole  vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi,  mis halvab tegutsemisvõime. Õhtul kell viis peetakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis maha  heategevuslik oksjon. Oksjon toimub muinsuskaitsekuu raames ja see on sarnane 25  aastat tagasi muinsuskaitsepäevade ajal peetud oksjoniga. Pakkumiste seas on komplekt Kadrina kihelkonna neiu rahvarõivaid,  samuti puidust ja savist esemeid ning hulka ajaloolise  väärtusega veerandsaja aasta taguseid muinsuskaitsepäevi  meenutavaid rariteete oksjoni haamrit hoiab peos  muinsuskaitse päevade üks eestvedajaid, muuseumi direktor  Tõnis Lukas. Välismaale USA föderaalne juurdlusbüroo avaldas fotosid  ja videomaterjale kahest bostoni maratoni pommirünnakus  kahtlustatavast FBI piirkonnajuhi Richard es. Lorise sõnul on pooleminutiline videomaterjal õnneks  suhteliselt hea kvaliteediga. Kahtlusaluse isikuid ei ole veel kindlaks tehtud  ning selleks vajataksegi üldsuse abi. Mehi nähti veidi enne plahvatuse suurte kottidega liikumas tänaval,  kus plahvatused toimusid. Desloris hoiatab, et vabaduses viibivad kurjategijad on  ilmselt hambuni relvastatud ja väga ohtlikud. ÜRO teatel on Süüria kodusõda viinud humanitaarkatastroofini  ning humanitaarabi vajab kriisiriigis juba ligi seitse  miljonit inimest. Maailma organisatsiooni andmeil on abivajajate hulk suurim  mässuliste kontrollitaval aladel, samuti sõjapiirkondades. ÜRO kritiseerib teravalt Süüria valitsust,  mis takistab abi kohaletoimetamist mitmesuguste  bürokraatlike vahenditega. Näiteks peab humanitaarabi läbi valitsuse kontrollpunktide  toimetava veoauto juhil olema vähemalt kahe ministri  allkirjaga läbipääsuluba. Ja ongi minul tänaseks kõik, soovin teile ilusat päeva kena  nädalavahetust ja milline ilm ees ootamas on,  sellest räägib kohe ka Kristo. Ja. Tere hommikust, see siin minu all on kõpu Jõesuu maantee,  mis eile õhtul oli veel täiesti sõidetav,  täna hommikul aga ületada ainult koos kalamehe kummikutega,  mis minul jalas on või siis ainult koos kanuuga. Ja tänane hommik on tõesti ilus, maagiline,  puhub väga tugev tuul küll, kuid päike. Kõike on kõrgel taevas ja veetase siin kõrval hallisti jõel,  milleni on siit veel umbes 100 200 meetrit,  on täna hommikul 389 sentimeetrit, viimase ööpäevaga on see  tõusnud 40 sentimeetri võrra ja rühib aina kõrgel kõigemale  umbes sentimeeter tunnis, nii et järgmisel nädalal on siin  oodata väga kõrget veetaset, aga kõrgem veetase hilise  kevadise kevade tõttu ka mujal, näiteks Tartus Emajõel on  praegu veetase 215, seest sentimeetrit ja ainult 24  sentimeetrit on meil jäänud Tartu linna kriitilise piirini  ja see on ilmselt nädalavahetusel ka tulemas,  nii et seal tuleb juba võtta meetmed kasutusele. Aga räägime ka ilmast täna hommikul mujal Eestis. Öised vihmasajud on üle läinud, kuid taevas on mitmel pool  veel pilvine ja tuul on tugev ning õhutemperatuur on praegu  Kuressaares neli kraadi. Rakveres kuus-Pärnus kuus, Tallinnas praegu seitse kraadi,  Narvas kaheksa ja Võrus üheksa kraadi sooja. Hetkel tänane päev on meil vahelduva pilvisusega,  peamiselt sajuta, puhub aga üsna tugev edelatuul,  saartel rannikul kahe kuni 18 meetrit sekundis  ja sooja prognoositakse tänaseks päevaks kaheksa kuni 13  kraadi ja hoovihmasid on oodata laupäeva öösel. Päev tuleb jällegi ilusam. Pilvisus hõreneb, sadu lakkab ning tuul ka vaibub  ja õhutemperatuur jääb homme päeval viie  ja 11 kraadi vahele öösel null kuni pluss viis kraadi  ja pühapäev peaks praeguse prognoosi järgi tulema sajuta. Päikselise ilmaga ja tuul on vaikne ning õhutemperatuur  öösel miinus kolmest pluss kaheni ja päeval seitsmest kuni  13 kraadini, seega nädalavahetus tuleb üsnagi ilusa  ja mõnusa ilmaga, aga vaatame selle posti siin veel üle. Kui täna hommikul on see post, see veetase juba tõusnud  eelmise aasta rekordtaseme lähedale, siis hüdroloogide  prognoosi järgi on kõige kõrgem maksimaalne veetase ilmselt  siin sel kevadel kuskil selle 2012. ja 2011. posti siin vahel,  nii et järgmisel nädalal võib siin juba väga kõrget veetaset  kohata praegu ilusat hommikut ja kena kevadet teile. Et selle soomaa suur veel veel arenguruumi on,  kui jätta meelde siis post, kus olid need veekõrgused  erinevatel aastatel, aga köögis on nüüd see iluvoor,  eks ole, kamapannkoogid on valmis saanud  ja et nad ei oleks lihtsalt tavalised pannkoogid laua peal  suure aluse peal, siis erinevad täidised on siia pandud tilka,  teeme kokkuvõtte, meil on olnud hommikusöökide nädal  ja ega neid valikuid ju tegelikult väga palju ei ole,  mida hommikul teha, sest hommikul on ikka natuke kiire,  hea küll, nädalavahetusel pisut on rohkem aega. Täna me võtsime selle aja, et nädalavahetust iseloomustada,  aga argipäeval tahaks võimalikult kiiresti  ja head. Jah, ja siis ongi kõige olulisem ikkagi see,  et, et mõelda selles võtmes, et ma ei söö iga hommik ühte  sama asja nagu me täna või see nädal oleme nüüd pakkunud  ka ju viiel päeval viis erinevat varianti,  et ühel päeval oli meil fookuses lõhe teraleib  ja sinna juurde kuuluv, eks siis järgmisel päeval meil olid  sellised smuutilaadsed, seejärel oli meil,  mis meil siis oli? Mis ma mõtlen, no näed, juba pärast on lennanud. See oli eile meil, nii, mis me kolmapäeval mina mäletan,  tortilla nägid, inimene vaatab televiisorit,  mida seal näidata. Ja koolilaps ütles, et see on üks hea asi,  et, et täpselt see, et, et ega see hommikusöök peab olema  ikkagi sulle meelepärane. Et aga teisest küljest sa pead arvestama,  et, et toidus peaks saama kätte, noh vähemalt eks ole see 30  protsenti päeva ratsioonist ja päevas sa pead saama,  eks ju, et 50 protsenti sellest päevanormis on sul  süsivesikud ja umbes niimoodi fifty-fifty,  siis on rasvad valgud, et need on ju kõik selleks vajalikud,  et su peatöötaks keha saaks tugevaks, et oleks energiat,  rakud saaksid paljuneda. Et kui sa hommikul mõtled selle peale, et,  et see toit ei ole lihtsalt, et vorstivõileib,  eks ju. Et see ongi sinu kütus, millega sa päeva pead sõitma,  et siis ma arvan, et, et kui juba seda mõtet hakata mõtlema,  siis ilmselt leiad ka erinevaid lahendusi,  et mida süüa. Ja maja ehitades ju paned ikka mürti igale poole,  selles mõttes muidu see maja kukub kokku. Täpselt ja ega see on nagu erinev ka nüüd,  et igaüks peab ikkagi vaatama, et kui ma olen sellise istuva  elulaadi Ka inimene, et siis minu päevane vajadus on kindlasti  oluliselt väiksem kui lapsel, kes on näiteks 14 aastane noormees,  kes sirgub iga päevaga ja kelle tegelikult keha vajab  oluliselt rohkem energiat või näiteks, eks ole füüsilist  rasket tööd tegev mees, kelle võib-olla või sõjaväelane,  kelle päevaratsioon on 4000 kalorit kusjuures meie sinuga võiksime. Niimoodi nipanapa 2000 eks ju lubada endale mitte raske minna. Just aga Angelika, suur tänu sulle ja televisiooni kodulehelt. Te võite järelvaatamisest siis kõik hommikud üle vaadata  ja veel kord sellele ilule, sest me sööme  ka silmadega, seda me juba kõik teame, aitäh,  Piret, ka võib küpsetada edasi vaikselt,  rahulikult, sest tainas veel, ma saan aru. Natuke on. Aga ma olen südamest tänulik teile,  kes te olete meile oma lapsepõlve väga toredaid pilte  saatnud ja nüüd on taas see tore hetk, kus me need üle  vaatame ja ütleme siis, kes pääseb teatrisse draamateatrisse,  aga vaatame pilti kõigepealt. Jah. Ka. Pisike pardike moonike, las. Kui pardi lased paneks ja. Sa tead Ka ikka ikka. Marki. Ei on väike marki, ei väike ikka ikka ikkagi vaat meie mänge. Ja nii on ja, ja. Jah ja. Kõige rohkem Maarja pilt, kus Maarja loeb  siis noorte häält, mitme aastakümne tagune ajaleht  ja selline tõsine väike tüdruk aastast 86  ja Maarja saab siis kaks pääsejat draamateatrisse tund aega,  et hinge minna. Seda etendust saab Maarja minna koos oma hea sõbra  või hea kaaslasega vaatama, aga pilte ootame endiselt  ja miks mitte näiteks kui meil oli sellel nädalal hommikusööginädal,  siis olge head. Mõelge kasvõi söömise peale selliste lapsepõlve piltide peale. Aga me läheme nüüd veel kord viimast korda täna hommikul  pildis Soomaale ja Urmas, mul on muuseas väga hea plaan,  minu meelest võiksid soomaa inimestel olla sellised kummikud,  kuhu nad tõmbavad igal aastal kriipse, need kalamehe  kummikud ühes punktis nad alati seisavad,  siis on väga hea kodus vaadata, kui kõrgele see vesi on  tõusnud minu meelest väga hea äriidee. No ja see ei ole üldse paha idee, Katrin,  see ei ole üldse paha idee, ma saan seda kohe kohalikele  siin paks, kui ta Algis Martsoo soo matkajuht  ja Kelli Rändvee Riisa rani juhataja on mul siin praegu  kõrval kanuus ja Katrin just mõtles välja,  et teil võiksid olla ju sellised kummikud,  kuhu te peale saate nii-öelda joonised ja kriipse tõmmata  selle kohta, kui palju on seda vett olnud,  ehkki Katrin Kallikene tuleme korraks seest ära,  näitame korraks seda posti, palun. Katrin, osad need kummikud peaksid käima üle inimese pea  juba sellepärast, et siin on ikkagi seda vett olnud  aeg-ajalt nii palju, et ka Kalevipoeg tõenäoliselt oleks  olnud jändis omadega mõnevõrra sinna kummikute kriipse tõmbama,  sellepärast et see tõuseb ju meetrite kaupa tegelikult kõrgemale. See vesi on healis. Jah, ta on tõusnud, tõusnud ööpäevas suisa meetri  ja sel aastal isegi ka päris palju 70 sentimeetrit. 70 sentimeetrit no isegi, kui ma varbad välja sirutan,  siis mu jalg noh, on ei ole väga palju pikem sellest et  kummikud peaksid olema tõesti vägevad algis,  aga räägime selle asja korra selgeks, et Eestis on palju jõgesid. Eestis on palju soid, aga selliseid paiku nagu Soomaa ju  tegelikult väga palju ei ole. Miks on Soomaa, Soomaa sellel põhjusel, miks meiegi täna  siin oleme? Nojah, tegelikult on neid üleujutusalasid veel,  aga, aga soomaa on eriline, et see vesi läheb siin hästi  kõrgeks ja, ja põhjus tegelikult lihtne,  liiga palju vett saab lihtsalt sellel alal kokku. Et soome ümbritseb põhjast idast ja lõunast tegelikult  Sakala kõrgustiku ja sealt ta tuleb noh,  suhteliselt suure hooga alla. Ja soomaa on siin lame, lame, madal maastik  ja siis tal ei ole kuhugi minna, sest üks väljund on ainult  sinna Tori või Pärnu poole Pärnu lahte ja,  ja, ja see üks üks jõgi, mis siis välja viib,  ta on kõrge kaldaga ja siin Soomasisest jõed hästi madalaga,  nii et see käib üsna kiiresti, et ei pea olema peale lume sulamist,  see võib juhtuda täitsa ka peale tugevaid vihmasid,  piisab kahe päevasest tugevast sajust, kus soomaa teed on  isegi juba vee all olnud. See selles mõttes on siin inimestega väga huvitav vestelda. Tegelikult jagunevad siin inimesed kaheks  ja mulle tundub, et mõlemad nii-öelda paludes sama jumalat,  ühed loodavad, et vesi väga palju ei tõuseks,  teised jälle vastupidi, paluvad, et tõuseks Keili teie enda  selle ransi hoovi peal on seal paadid, mis eile õhtul olid  kuival maal, täna hommikul on nad juba vees. Paadiomanik muidugi ootab, et vesi tõuseks väga kõrgele. Teile see väga suurt rõõmu tegelikult ju ei paku,  kui see vesi liiga kõrgele tõuseb. Teil on olnud ikkagi siin omarantsus probleeme  ka sellega, et vesi on olnud liiga kõrge. Jah, et nende suuremate, 2010. aasta ujutusele oli meil  tõesti vesi toas, et et selles mõttes, kui me siin muidu  oleme kõik head partnerid, siis, siis see kevadine suurvesi  on tõesti see koht, kus me oleme natuke nagu erinevates paatides. Ma tõin kaasa ka ühe pildi, mis 2010. aastal,  kui teie näitate seda, siis äkki paistab päike  nii palju sisse ja see on vist 2010. aasta pilt,  eks ju, et et sellise asjani nagu jõudis  siis välja, et tegelikult otse uksest astub tegelikult  haljasse vette. Jah, et sellega see 2010. Aasta meid üllatas, et see sellepärast on  ka aru saada, miks meie nii kõrget vett ei oota,  kui ootavad matkakorraldajad. Matkamiseks see tegelikult on selline väga erakordne,  erakordne võimalus, ega see ei ole ju ka väga pikalt,  et see, see aeg on tegelikult selline nädal poolteist  ja siis on jõgi oma sängis varsti tagasi. Kui vesi on nii kõrge nagu praegu see on selline suur ujutus,  siis, siis me saame jah paar nädalat teha. Kui ta väiksem on, siis paraku jääb ta selliseks nädalaseks  või pooleteist nädalaseks ja need kõige suuremad,  mis, mis Keili rantsa uppus, siis siis oli suisa kolm  nädalat võimalik. Nii et jah, matkakorraldajal see meelt mööda,  aga, aga ma teen ka uurimustööd, nii et minul on andmeid vaja,  aga see ei tähenda, et ma sooviks kohalikule halba,  aga, aga aga ikkagi huvitav on näha, mis toimub,  et kui ta kõrgemaks veel läheb. Kuidas see loodus selle selle olukorraga kohanenud on,  mis siin on teistmoodi kui mõnes teises paigas? No tegelikult somaa ongi soomust, sellepärast et siin  üleujutused on, sest üleujutused toovad siia palju ainest. Ühesõnaga, pinnas on viljakas ja just see taimestik,  mis me siin näeme luhtadel, et see on ikkagi just tänu  üleujutustele ja üldse see üles mängibki just väga suurt  rolli selle maastiku kujunemisel. Mida see tähendada võib selles mõttes, et kas,  kas see võib olla siis, et kui Kristo siin sammus,  tegi ilmateadet, et ta põhimõtteliselt oleks võinud näha  ka ma ei tea kala ujumas, kas põhimõtteliselt on  ka sellised asjad võimalikud? No ikka jah, eks kalad kalad ikka sängist välja tulevad,  aga ega keegi ei ole seda nii põhjalikult uurinud. Loomastikku ja loomastiku kohta ei ole mingeid erilisi  andmeid või uurimusi, vähemalt minul ei ole ette jäänud,  et mis, mis neist saab. Küll on aga täheldada, et neil on teatud liikumisteed,  et, et siis kui vesi hakkab teid katmas teatud piirkonnast,  liiguvad loomad ära ja ja neil on võimalus rabadesse minna,  et Soome maastik on eripärane ja et suur ala keskel  ja siis ta ümbritsetud rabadega rabad on kõrgemad,  nii et on, kuhu põgeneda. Tegelikult õnneks. Nii et ei ole, ei ole loomad ka nagu päris kinni ei pruugi jääda,  ehkki ehkki kõrgema kiirema veetõusu puhul võib juhtuda  sedagi Eks, eks neid ikka jääb kinni muidugi ilmselt sellised  veetasemed nagu siin olid nüüd 2011 ja 10,  need on ikkagi tipptasemel, et, et sellisel puhul on see  loomadele ka üllatus, näiteks koprapesa olid nagu täiesti  vee all, et, et. Et sellega kobras ju arvestab, ehitab pesa  nii kõrgeks, meie pesad on siin hästi kõrged rahvuspargi sees,  aga aga nendel aastatel olid vee all, et ilmselt  ka loomad ei oska arvestada. Sellise tasemega ja inimeste jaoks on see muidugi  ka väga halb üllatus, pigem kohalikele. Arusaadav Keili Rändvee algis Martsu suur aitäh täna  hommikul vestlemast siin väga mõnus on olla tõsi,  ütleme niimoodi. Nii, kui pista jalg vette, on mõne hetke pärast natukene külm,  aga päikese käes paremat tahta ei olegi,  need olid tänahommikused, jutud siit Soomaalt,  ma loodan, et teil tuleb ilus tööpäev kõigepealt  ja takka otsa siis selline tore ja mõnus nädalavahetus,  kus ütleme, linnainimesel võiks olla rohkem kui küll talve  järel sellel ilusal kevadisel ajal põhjust minna natukene  kodust kaugemale ja vaadata loodusesse ringi. Sellele mõnusale kevadisele pildile lisaks imehead muusikat  täna hommikul arginädala lõpetuseks stuudios on Hedvig Hanson,  Andre Maaker ja Peedu kass ja Jazzkaar. Täna algab Edvig Jazkaare erinevatel lavadel,  homme alustab Pärnus, täna hommikul on televisioonis  ja plaat esmahetked Edvig Hansonil juba üheksas plaat. Tunnustust väärib täna hommikul kevadöö,  kõlab siin televisioonis. No. Surõlle. Kui at fa On kevad Taas toome valgust täis ja kastanite küünla. Kumapeo. Ei tea 50. Nõnda. Ühte se. Et kevad su kõrval käi. Tule tuul ja valge aita. Na uma. Nagu kuid miks ei tea? Tulla võib? Teisi kevade. Kuid sellist teist? Ei tule. See ke. Õite. Sirelitest lõhna? Kodutee. Mis küll meid, see ei oska? Ei oska öelda veel. Südamesse. Laula. Tule ja. Aita. Kuma nagu sa Kuid miks ei tea? Üks tulla võib. Veel teisi kevade. Sellist teist. See kevadel. Õite. Sirelitest lõhna? Kodu. Mis küll meid seob, ei oska, ei oska? Öelda veel südames ja laula. Südame sa laula. Südamesse laula seal. No. Jah. Ja. Südamesse laule. Selle kevadeni, millest Hedvig laulis, kus sirelid lõhnavad  ja õite lum pea ringi käima paneb, on veel pisut aega. Mul on aga teile homseks suurepärane plaan,  alustame hommikut kamapannkookidega, siis minge Soomaale,  vaadake viiendat aasta aega ja õhtul Pärnu Endlasse,  kus Hedvig Hanson laval väga head muusikat teeb. Terevisioon selleks nädalaks lõpetab toredat nädalavahetust  ja esmaspäeval näeme taas kõike head teile. Nii. No.
