Tere varahommikust, täna on teisipäev, viie minuti pärast  saab kell seitse ja terevisioon alustab 21. mai on juba  ja nagu te näete, olen ma siin terevisiooni stuudios Urmas eta. Väljas on väga mõnus ilm ja miks olla toas,  kui saab olla väljas ja miks olla maa peal,  kui saab olla isegi merel? Urmas on just merele minemas, vaatame, kas ta on juba  päästevesti selga saanud, sest minu meelest ohutus,  eeskirjad, need on just need, mida tuleb  siis eelkõige täitma hakata. Ja. Hallo hallo, hallo. Tere hommikust, Katrin, no tõepoolest, ohutuseeskirjad,  sa viitad neile väga õigesti, nagu sa näed ise tublisti  tehtud nevestiku kene on juba selga seatud  ja tõesti mitte ainult ilu pärast, vaid mõne hetke pärast on  tänase televisiooni käigus plaan siis minna tõesti sinna,  kus on vähemalt suure osa Eesti meeste. Kuhu tõmbab nende süda ehk siis merele ja põhjus on merele  minekuks ka väga lihtne. Eile päeval merre pandud võrgud peaksid olema täis kalu. Milliseid kalu ja, ja kui palju neid seal tegelikult  siis on, saab saate jooksul näha. Aga ma olen praegu siin vanasadama jahisadamas ja,  ja tegelikult siin ümbritsev elu juba vaikselt käib. Mulle väga meeldivad kai serva peal kaks härrat juba  leotavad seal konkse, mida nad seal täpselt püüavad. Ei ole päris täpselt teada, kas see on lihtsalt pigem  selline närvirahustus ja kodust ära pääsemise. Võimalus, või tegelikult ka sealt midagi neil saaki oodata on,  ei oska ma praegu öelda, aga kuna nad seal järjekindlalt  seisavad ja, ja üks härra kahe mehe vahet pidevalt jalutab,  see on väga huvitav vaadata, kuidas neil see asi seal  sätitud on, siis tõenäoliselt seal ikkagi põhjust seista on  ja siin ümberringi ka, nagu te näete, vaikselt esimesed  mehed juba ilmusid hetk tagasi ehitusele,  nii et elu siin sadamas ära. Aga mõne hetke pärast tõesti juba siis, kui on esimesed  uudised kõlanud ja multifilm vaadatud, on plaan võrgud välja võtta,  Hanno seal vaikselt juba toimetab paadi kallal  või õieti praegu ei toimetab midagi. Ilmselt ilmselt veel teeb viimased manamised,  sest temal on kõige suurem vastutus praegu ta lubas,  et, et tühjade kätega me merelt ära ei tule  ja võrgus midagi kindlasti on. Kas ta on need sinna käinud, ise pannud,  kas me leiame sealt võib-olla värske tuura,  me ju ei tea seda täpselt. Aga õige pea saame tegelikult selgeks ja juba näha,  milline kevadine saak siis on ehk meie tänahommikused jutud,  mered saavad tõesti olema siis kaladega seotud kalastamisega  seotud merepüügiga rannapüügiga ja kindlasti räägime  ka ühest suurest põnevast paadirallist, mis sellel suvel  toimub ja õige õige suured paadiseltskonnad kokku toob,  nii et saab olema selline mereteemaline hommik,  mõnes mõttes. Ja mul oli väga hea meel, vaadates ka seda pilti,  kus siis kena päike säras ja mõelda selle peale,  et Kristo on olnud täna hommikul meie poolt selles mõttes,  et ilm on ilus, sest kui oleksime Urmas eile hommikul merele saatnud,  siis põhimõtteliselt mulle tundub, et seal maal olles ei  oleks ta võib-olla aru saanud selle paksu udu tõttu,  mis eile hommikul oli, kuspool on meri ja kuspool on maa,  aga täna ilmselt tuleb siis ilus ilm, aga tõesti,  millist ilma ka oodata, seda kuuleme ka tänase saate jooksul,  aga nii nagu Urmas ütles üks osa saatest,  siis merelt ja üks osa maalt siitsamast televisiooni  stuudiost ja räägime siit stuudiost mitmeid jutte,  selliseid tõsisemaid ja ka kindlasti toredamaid,  aga juttu tuleb ka nendest koertest, kellega peremehed  hakkama ei saa. Mitu lugu juba selle nädala alguses, eelmise nädala lõpus,  kus siis koerad on purenud lapsi ja täiskasvanuid,  miks koerte peremehed ei jälgi neid eeskirju,  mis tegelikult peaksid siis selle asja natuke selgemaks tegema,  et koer ei tohi olla ilma rihmata ringi joosta,  kui on palju inimesi sealsamas ümbruskonnas. Räägime nendest reeglitest, millega on ka väike segadus,  sellepärast et sellist üldkehtivat reeglistikku ei ole. Kõik omavalitsused kinnitavad ise oma määruse,  kus peab koer olema suukorviga, kus rihma ga jalutama,  nii et väike segadus selle asjaga on, natuke lihtsam oleks,  kui need reeglid oleksid üle Eesti, kõik päris ühesugused. Ajalehed on ka täna ja meie lemmik terviseleht on minu ees laual,  miks naised kauem elavad, küsitakse siin siin täna teada saada,  miks see nii on, peate te siis selle lehe  ka läbi lugema, aga tähelepanu röövitakse märkamatult  ja just nimelt sellest tähelepanu jagamise võimest  või võimetusest, millest kaasajalga infotehnoloogia ajastul  väga palju räägitakse, on see pisike jutt,  aga mis mulle väga meeldisid numbrid. Ehk et kui ööpäevas on 24 tundi, siis tänapäeval on  tegelikult kohasem öelda hoopis, et meie kasutada on 1440  minutit ja mõnel juhul võib isegi arvele võtta  siis 86400 sekundit iga sekund on kaasajal arvel,  see tähendab seda, kell on seitse ja me ei oota enam hetkegi. Gerli on uudistega eetris. Jah. Tere hommikust. USA oklahomas möllanud võimas Tornado tappis vähemalt 51 inimest,  hukkunute seas on paarkümmend last. Kohalike haiglate teatel on neile toodud kokku ligi 230 vigastatut,  kellest umbes 40 on lapsed. Päästjate hinnangul kasvab ohvrite arv veelgi,  kuna paljud on siiani majade rusude all lõksus. Oklahoomasit eeslinna tabanud keeristorm tekitas oma  teekonnal hulgaliselt purustusi. Tornado hävitas kaks kooli, tervishoiukeskuse  ja hulga elumaju. Ametivõimude teatel võib piirkonnas tekkida uusi keeristorme. Aita. Euroopa Liidu Euroopa asjade ministrid kohtuvad täna Brüsselis,  et arutada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi hetkeseisu. Välisminister Urmas Paeti sõnul on kiire kokkulepe Euroopa  Parlamendiga Euroopa Liidu järgmises eelarveraamistikus kogu  euroliidu huvides ning see on tarvilik selleks,  et 2014. aasta algusest mitmeaastaseid programme rakendama hakata. Ministrite kohtumisel valmistatakse ette  ka homme toimuvat energeetika ja maksundusteemadele  keskenduvat Euroopa ülemkogu ning käsitletakse juunikuise  ülemkogu päevakava. Tallinnas peetakse täna aktsiisikaupade salaturule keskenduv ümarlaud,  kus võetakse luubi alla võitlus salakaubavedajatega. Eesti maksumaksjate Liidu kinnitusel paistab Eesti võrdluses  enamiku Euroopa Liidu liikmesriikidega aktsiisikaupade  salaturu osakaalu poolest negatiivselt. Silma. Salakaubanduse tõttu jääb riik igal aastal ilma  miljonite eurode suurusest maksutulust. Samuti peavad maksumaksjad kandma kulu, mille maksuauk põhjustab. Salakaubanduse vähendamiseks peavad ettevõtjad maksumaksjate  liidu kinnitusel suurendama senisest enam koostööd  ja infovahetust. Ümarlaua eesmärk on arutada aktsiisikaupadega seotud  problemaatika üle nii otsustajate kui ka nendega,  kelle tegevust regulatsioonid mõjutavad. Ruhnu oli nädalavahetusel täis rõõmsat elevust,  kui saarele saabus 50 šoti mägiveist. Veiste ülesanne on saare rannaniidul roo  ja rohu söömine, et sel moel kaasa aidata ajalooliselt saare  edelarannikul laiunud rannaniitude taastumisele oma  kunagises hiilguses. Juba läinud neljapäeva õhtus tegutsesid Ruhnus Eestimaa looduse,  fondi ja rannaniitude eest seisva MTÜ seos talgulised,  kelle töö tulemusel olid laupäeva õhtuks valmis esimesed karjakoplid. Pikast Taani reisist väsinud mägilased saabusid oma uude  koju laupäeva õhtul ning nende saabumist olid tervitama  tulnud lisaks talgulistele ka paljud ruhnlased. Taastuvale rannaniidule võivad nüüd taas tee leida ohustatud  linnuliigid ja kõre. Rannaniitude taastamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Pärnus rannapargi veerel avati puhkpillihelide saatel  täielikult rekonstrueeritud reoveepumpla,  mis lahendas rannapargis liikujate jaoks ebameeldiva  haisuprobleemi keemilise filtriga väljatõmbe  ventilatsiooniga täis automaatse pumpla puhul on tegemist  kaasaegse tehnika viimase sõnaga. Juba mitmeid aastaid on Pärnu rannapargis jalutajaid  ning jalgrattureid nina kirtsutama pannud ebameeldiv hais. Tänaseks on see kadunud. Aktsiaseltsi Pärnu vesi üks peapumplatest mere puiesteel on  saanud uuenenud ilme ja sisu. Kolm aastat väldanud tööde tulemusena on pumplas kaasaegsed  tehnoloogilised seadmed, torustik ning mahutid. Oluliselt on paranenud pumpla töökindlus. On kaugjuhtimise ja kaugjälgimissüsteem,  ükskõik kust maailma punktist on võimalik teda sisse välja lülitada,  jälgida pumpade tegevust. Töö sagedus. Ennem oli siin neli meest, kes reguleerisid seda pumpa veel  käsi juhtimisel, aga täna see vajadus langes ära. Üheksa meetri sügavusel maa all asuvad kolm pumpa,  mille töövõimekus on 400 liitrit sekundis. Aastas juhitakse merepuiestee pumpla kaudu Vana-Pärnus  asuvasse veepuhastusjaama üle miljoni kuupmeetri reovett. Kokku 923000 eurot maksma läinud objekti peatöövõtja oli  Merko infra, kelle alltöövõtjatena teostas töid 12 ettevõtet. Kõige peamine, mille me siin suutsime kotti toppida,  oli nõndanimetatud keskkonna häiring, et paha lõhn. Pärnu kesklinna ja rannapiirkonnas, ülejõel  ja Räämal jätkuvad aga linna ühisveevärgi  ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd ja seda kuni aasta lõpuni. Kõigil suvepealinnas liikujatel tuleks seoses sellega  kannatust ja aega varuda. Praegu kõik kohtumiseni. Jaa. Ja tere hommikust, viis minutit on kell seitse läbi  ja terevisioon kümmekond minutit tagasi alustas,  saite teada, mis toimub siis mujal maailmas  ja siinsamas koduses Eestis ja selle esimese uudise peale,  kus siis Tornadode suuri jalajälgi meile näidati  ja tegusid. On hea mõelda, et tegelikult kodus on ikka kõige parem  ja see mõte, et seal, kus meid ei ole, on hea,  võiks sellel hommikul siis kõrvale heita. Igaüks, kes pilgu aknast välja heidab, teab juba,  et ilus ilm tuleb, mida päeva peale oodata,  seda räägib üsna pea Kristo, aga enne vaatame üle tänased teemad,  mis siis kahe tunni sisse ära mahuvad. Urmas Vaino juhib täna saadet hoopis merelt,  tõmbame välja võrgud ja räägime mereriigist Eestist. Seletame lahti viimasel ajal taas palju kõneainet pakkunud  eutanaasia mõiste. Ja uurime, millised on koerapidamisega kaasnevad riigi poolt  kehtestatud käsud ja kohustused. Ja käsu korras ilmast rääkida ei saa, aga kui ma ilusti Kristo,  palun, et ta ütleks, et täna on väga päikeseline päev,  siis ma arvan, et ta seda teeb. Ja. Jah. Tere hommikust, täna on küll Eestis päikest näha,  aga ei pääse me ka vihmahoogudest ja äikesest süda suvist  kuumust on täna juba veidi vähem, aga tänane hommik on  kõikjal Eestis soe, vaid põhjarannikul on ilm veidi jahedam. Tallinnas praegu 11 kraadi sooja, Narvas 13,  Rakveres 14 kraadi. Kärdas Haapsalus, paides, Viljandis, Tartus,  Võrus, Valgas 16 kraadi sooja ja Pärnus ja Kuressaares on  juba 17 soojakraadi. Paljudes kohtades Eestis on ilm udune või pilvine,  sadu praegu kuskil Eestis ei ole. Tänane päev on meil aga muutliku pilvisusega  ja hoovihma, lubab ilmajaam paljudesse kohtadesse  ning mõnel pool võib ka äikest olla, kuhu mõõdukas ida  kirdetuul põhjarannikul võib tuul olla veidi tugevam kuni 14  meetrit sekundis ja, ja äikese ajal võib olla  ka väga tugevaid tuulepuhanguid ning õhutemperatuur ulatub  meil täna 18-st kuni 23 kraadini. Rannikul võib olla veidi jahedam, 16 17 kraadi sooja,  aga kes tahab tõelist kuumust? Täna peab sõitma Türki, Türgi kuurortlinnas antaalas täna 34  kraadi sooja ja ilm on päikseline. Seevastu Hispaania kuurortlinnades on vaid 15 kraadi sooja,  nii et seal palju jahedam ilm ka Lääne-Euroopas mujal  Londonis 14 kraadi vaid Pariisis vaid 13 kraadi sooja,  Riias aga 21 kraadi sooja. Ja meil täna tuleb kuni 23 kraadi sooja,  siin-seal sajab hoovihma, kuid taevas pole täiesti hall. Mitmel pool on ka päikest. Kena hommikut. Aitäh Kristele ja ma eeldan selle ilmateate põhjal,  et meri on täna rahulik ja hommikune päris varahommikune  terevisiooni alguse telepilt näitas ka seda,  et selline kerge mõnus virvendus oli, sest üsna pea me  suundume kaameraga juba merele, sest Urmas on läinud võrke  välja võtma. Ega siis eestlane peab ise endale toidulauale tooma  ja kala püüdma ja leiba küpsetama ja naerid kevadel maha  panema ja kõik see, mis siis sellise mõnusa  ja toreda elu juurde kuulub. Nüüd on aga aeg minna merele, ma tean, et Urmas eile  pärastlõunal viis võrgud sisse, ma ei tea,  kas see oli tal esimene kord sellise asjaga tegeleda  ja mind praegu huvitabki. Kas nüüd on ka esimene kord need võrgud välja võtta? Tere hommikust. Muidugi, ma ei luba, ma ei luba ena. Ja Katrin, no tegelikult ei olnud võrgu vette laskmine  esimene kord, ma olen seda näinud pealt ka varem  ja täpselt samamoodi nagu varasematel aegadel,  istusin ma ka eile tegelikult väga ilusasti,  käed süles või jopetaskus parasjagu ja vaatasin,  kuidas meistrid toimetavad, aga televaataja aru saaks,  kus kohas me tegelikult praegu oleme, siis siit Jurussalkani  on praktiliselt lutsukiviga visata, oleks ma Gerd Kanter  siis praegu libistaksin tõenäoliselt siit lutsukivi välja  küll esimesed randa kogunejad tõenäoliselt juba on asunud  bussidega teele, olümpiakomitee on siinsamas lauluväljaku  ühesõnaga täiesti tuttav teeäär ja täiesti ütleme  igapäevases linnaliikluses ei oskaks arvata,  et siit tegelikult kala püüda saab, aga Hanno  ja Harri väidavad, et saab selle üle, on mul väga hea meel. Tere hommikust, härrad. Ega meil ei ole enam üldse kaugel, me oleme siinsamas  selle võrku või juba võrgulipu juures, et et no anna kõigepealt,  kas see on nüüd selline ilm, mis lubaks meile täna hommikul  head saaki? No ma arvan küll, ilmal pole ju häda midagi,  suurt lainet ei ole ja vihma ei 100 ja kuna me oleme harrastuskalastajad,  siis meil see emotsiooniline pool on palju suurem  ja tähtsam kui, kui see kalasaak, aga kuna ma sulle lubasin  eile kala saame, siis me ikka peaks täna mingi kala  ka siit saama, muidu pole aus. No me, me lasime seda võrku, oli küll hea jupp maad ja,  ja, ja, ja nii et midagi äkki jah, eks ju. No ma saan aru, ega see, ega see ei ole kunagi,  eriti eriti siis mehe jaoks, kes on võtnud seda teemat vastutada,  ega see ei ole nagu lihtne hetk, nii, aga kuule,  mis kala praegu seal hetkel siitsamast Russalka alt saama peaks? Ilus oleks öelda, et jälle tuura. Aga me panime siis eile võrgud, panime siiale meriforellile  räimele ja ahvenale, et loodame, et me siis mõne kalaga siit  sellest saame, kui mõne lesta saame, siis me peame tagasi laskma,  lesta ei tohi veel püüda, aga aga vaadata tohib ikka,  milline lest välja näeb, seda seda tõenäoliselt tohib teha nii,  aga esimene lipp on siin, mis me nüüd tegema hakkame,  mis, mis siin järjest teha tuleb, Harri võtab  selle lipu kõigepealt paati ja läheb selle lipuga mul jalust  ära ja mina hakkan seda võrku siis võrku,  siis paati, lappama koos sinuga ja vaatama,  et mis meil siit võrgust siis tuleb. See teine lipp, ma ei tea, kas siit on praegu näha,  see teine lipp on siit sellise noh, mere mere peal silmaga  hinnata on päris raske, aga siit see teine lipp on umbes 200  meetrit ranna poole. Kui seda siit vaadata nii ja, ja ega siis nüüd,  kas siis hakkabki lihtsalt lappamine pihta,  hakkab lappamine pihta. See on nagu eurovisioonilt Eestile punktide ootamine,  ausalt öeldes. Selle me muidugi panime ise eile, et see ei ole nüüd juba  esimene saak, mitte nii, ahah, no palun magama,  tin, tint, meritint, meriraja, nii. Eesti võõrliik mudil Aia ümar mudil, see on siis seda, seda tohid sa niimoodi  võrguga välja, seda tohib niimoodi tõsta,  see on võõrliik, mis on, mis on Eestisse tulnud sisse  ja mis on nüüd lesta, ahven tuleb mis on lesta konkurent  nii toidu alal ja siis on suur hirm, et see sööb lesta. Ei. Või me nüüd ei saa praegu seda mult vaadata. Mudilad pihkuvad, austa ai-ai-ai-ai- mudil jah,  aga mis teed sellise, see on ju selline pisikene on väga  söödav ja seda saab suitsutada ja tõsi see on siuke. Kas see on see väike mudil või see on suur? Ära risusta võrgu noh. See on, ütleme niimoodi, et see on väikene üllatus minu jaoks. Noh, esimesed paarsada kala, Urmas on ka Mida sa tähendad, mudin ujub siis parves  või no eelmine aasta siit me saame ühe mudila,  ma ei tea, kui ta nüüd väga ei hammusta,  ei kardan ka eelmine aasta ausalt öelda,  siit nii palju mudilat ei saa. Eelmine aasta me saime mudilad siit. Ma arvan, et uskumatu see sellises võrgus 10 tükki olnud,  aga no see on, see on nüüd võõrliik, mis,  mis on, ära vallutan, meie, meie on, see on see saanud sinu  jaoks selgeks ka, et, et miks, kuidas ta siia tekkinud on  või kuidas ta siia jõudnud on ja miks ta ennast siin  nii hästi tunneb, selle jaoks on erinevaid versioone,  öeldakse, et need on laevapilsi veed, et sellega tuli sisse,  aga tegelikult on see invasioon hakanud nagu Poola poolt pihta. Poolakatel on see täiesti töönduskala. Nemad teevad selles kõiki, siin on juba natukene suurem  ka jah. Ja seda mudilat tegelikult ju püüti seal eile,  kui me selle võrgu võrku siia laskma tulime,  siis mudilat püüti, mehed püüdsid seal kai pealt  ka seista. See on tõesti käsitletakse käsitlematu. On see sinu jaoks ka selline üllatus, pilt praegu? Ütleme, et see on isegi põhjust, oleks häire kella lüüa,  sest et see on kohutav õgard. See sööb sinikarpi, see sööb väikse kala,  maime. No mida iganes. Ja tõesti, Tallinna lahe selline kogus meil on praegu,  ma arvan, et üks, 50 kilo ja üks 300 kala on praegu. Ja no lõppu ei paista muidugi täiesti uskumatu pilt,  tõesti, ma, ma olin eile suhteliselt skeptiline  ja ma tõesti Hannoga siin les lahe peal lõõpime  ja pisike lest on loopima pärast Harri võtab välja,  viskab, lase see tagasi. Nii see läheb tagasi. Ükskõik millises suuruses lest läheb praegusel ajal tagasi,  eks ju, jah, aga me oleme praegu saanud juba nelja sorti kala,  meritinti, ahvenat, lesta. Siit me selle ka kätte kutsume, sellega aga. Aitasid oska nii, ma ei tea, nüüd vist on vaja talgud teha,  et võrgud puhtaks saada. Kaua sellise, see on tõesti väga palju, ma ütle enne pooleli  me tõesti eile siin isime ja, ja rääkisime sellest,  mismoodi siis võib olla, on vaja ikkagi üks väike tuur siia  sisse tuua, Hanna on sellist triki ühes teises telesaates  varem teinud ja, ja, ja, ja väga edukalt,  selles mõttes, et ma saan aru, et inimesed läksid tuure  püüdma pärast, aga oleme sellest pikemalt räägi. Aga probleem oli selles, et kas me kala ikkagi saame  ja no näete nüüd tulemusel vähemalt täidetud tublisti. Nüüd me oleme juba siin, on nagu järgmine. See on järgmine võrk, see on nüüd suurema silmaga. Läbi siit läheb mudi läbi, jah. Ja siit me loodame saada siiga. Teoreetiliselt, aga noh, mis praktiliselt optimistid. Ratas, ma siit praegu hetkel ei näe, no vaatame ära,  palju neid kell on, me saame täpselt siis  ka näidata, no näete, televaatajad kell on täiesti õige,  mis tähendab praegu sellel hetkel me oleme siin  selle mudila üle rõõmustades. Tõesti, vaatame neid järgmisi võrke, aga eile palusime  kolleeg Ester Vilgatsil küsida Pärnus kalameestelt,  kes teevad seda tööna ja, ja kuidas nende kevad püügikevad  on läinud, saame selle loo nüüd vaadata. Kaluritele oli kevad raske, Pärnu lahelt läks jää alles  pärast kahekümnendat aprilli ja vähem kui kuu ajaga tuli  püüda kõik kevadised kalad, milleks oli kõigepealt tint  ja siis peaaegu ühel ajal ahveni räim. Seitsmeteistkümnendal mail peatas põllumajanduses er räime  püügi ja kastmõrdadega kalapüügi Liivi lahel kuna rannapüügi  räimekvoodid olid täitumas. Kutseline kalur Tarmo Luks nimetab kevadet rekordiliseks. Taimepüük läks meil väga hästi. Lõime uusi rekordeid meil oli rekordiliselt väike püügikvoot  5200 tonni ja rekordiliselt kiirelt sellel aastal  siis 12. Püügipäevaga, mille sisse ei juhtunud, ei sattunud  ka ühtegi tormipäeva. Ligi pool sajandit kutselise kalurina leiba teeninud Urmas  Margus ütleb, et kevadpüük oli tõesti raske. Väga paljudel, ühesõnaga jää lõhkus. Nagu need tindimõrad ära ja need jäid muidugi saagist rohkem  ilma aga kellel oli võimalus püüda, need said ilusti,  need tindivarud on meil enam-vähem korras ja,  ja ahvenasaak oli parem kui möödunud astaa,  aga siiski ka madal ja räimega on niisugune lugu,  et see on meil nagu kvoodi all limiteeritud ja,  ja väga lühikese ajaga püüti see limiit välja. Kuigi räimi oleks veel küll ja küll võinud püüda. Inimestele, kes said osta paadist värsket räime,  pean ma kahjuks ütlema jah, et järgmine aasta samal ajal,  eks ma annan teada ja saate jälle tulla randa värsket räime ostma. Räimepüük oli selline väga kiire ja intensiivne,  et, et mahla on suht väljas, aga küll me kosume ruttu  ja hakkame siin koha püüdma. Ma arvan, et Eesti valitsus ja keskkonnaministeerium peaks  väga-väga tõsiselt ette võtma midagi räimekvoodi suurendamiseks,  muidu see rannakalandus meil lihtsalt sureb välja. Ja ülikoolile saata Ojaverile, siis see on nagu. Võõrliik, mis vallutab meie Nii, aga nüüd pildis tagasi, sellised olid  siis Pärnu rannameeste emotsioonid, meie emotsioonid siin tõesti,  kes ei näinud hetk tagasi siin kastipõhi on mudilad täiesti täis. Ja, ja see oli väga suur, väga suur üllatus. No vahepeal meie saak on olnud. Ütleme niimoodi kesisem pehmelt öeldes kesisem siia võrk oli tühi. No ma olen suhteliselt õnnelik olnud, et ta vahepeal kesisem on,  sest et. Jah, ma saan juba praegu aru, et selle võrgu puhastamist ei  saa enam mõõta mitte kellaga, vaid tuleb võtta kalendriga,  nii et et aga noh, me võrk ei ole veel ka läbi,  nii et ma loodan, et, Et meil mõni kala veel tuleb jah, mida, kes tegelikult  soovib teha sellel kevadel algust ja no võrguga võiks ju  olla ahvatlev püüda, kuidas võrguga püüdmist üldse alustada,  millised load selleks olemas peavad olema,  mida selle jaoks teada tuleb? Iga aasta lõpus jagatakse välja harrastuskalastajatele võrgulube,  nii et selle aastaga on hiljaks juba jäänud. Ei ole hiljaks jäänud, aga see alustatakse. No Tallinna laht on selline, Tallinna lahte on  selle aastaga hiljaks jäänud. Aga Läänemaa ja ma vaatasin veel, kuskil on nagu võrguluba olemas,  et pilet on üks selline koht, kus on kõige lihtsam minna  ID-kaardiga sisse endale see kalastuskaart võrguluba osta. Ja harrastuskalamehena saab siis. Ühe võrguloa ehk 70 meetrit. Ja praegu tohib püüda peaaegu kõiki kalu,  ütleme lestant ei tohi püüda, ahvenal peab vaatama alamõõtu,  meres on ahvenal alamõõt 15 sentimeetrit. Vimba ei tohi ainult jõgedes püüda, aga ülejäänud kala,  kõik, mis kõik, mis tuleb noh, tuura ei tohi püüda. Tuur punases, Tuura peab püüdma ainult poest. Kuule, aga sinu sellekevadised käigud juba ja,  ja sellekevadised saagid, millised on olnud? No me käisime Saaremaal eelmine nädalavahetus,  see ei ole kalamehe jutt, me püüdsime tõesti 200 haugi sealt  välja ja. Millest me enamikul lasime tagasi siis? See laupäev, pühapäev me käisime, käisime Aegna saare taga  ja me saime, mina sain isiklikult spinningu ühe niisuguse  kilose meriforelli ja võrguga, me oleme saanud  ka merivarelli hästi, et tegelikkuses praegu on mul tunne,  et miks me vähe kalasid saame, on tõesti nii,  et selles mudilavõrgus oli nii palju mudilat,  et selle koha pealt on muu kala kadunud. Aga üldiselt on Eestimaal kala varudega hästi  ja kala tuleb nagu iga päevaga juurde, et selles no ma ei tea,  kas ei püüta enam nii palju töönduslikult  või see, kui see salapüük või see, kas see on kalakaitse  läinud tugevaks või ei tasu see enam majanduslikult ära,  aga üldiselt kalal tasub käia, sest kalavarud on tunduvalt  paremas seisus kui siin üks kümmekond aastat tagasi,  nii et, et kalapüük on põnev ja põnev ja need jutud enam ei  pea paika, kui inimesed ütlevad, et kala on täitsa kadunud randadest? No kalamehed ikka ütlevad, aga ei pea paika,  ikka jah, kala on palju, kala on palju. Nonii meil on nüüd jäänud siin veel viimane ots,  midagi ei näe siin helendamas ja see on vist on Le Dou valge. Paistab se valge lest ja, ja jälle mudilaga koos. No tõesti, see, ma loodan, sina, sul oli juba plaan saata  see pilt, mida me siin hommikul filmisime,  kellelegi nii-öelda järelevaat just, just,  sest see on tõesti selline kurjakroonika t kui seda  kellelegi rääkida. Käisime Urmas ega hommikul kalal, et saime sealt üks,  100 kilo mudilat. Et no ega seda keegi ei usu, aga seda ma ei tea,  võib siin pildis vaadata, tõesti, me saame veel kord näidata,  kui te olete alles ärganud ja ei tea, meie esimeses saagis  siin midagi siis siit kastist seda praegu võiks olla väga  vabalt näha seda, seda siit ikkagi veel vaadates  ja seda siit imetades. See, mis siin kastis, on siis nüüd stuudiosse jutu järje tagasi,  kuulame muusikat ja ja mõned jutud on meil veel siit meret ajada. No näete, meie meri suutis isegi sellist paadunud kalameest  üllatada oma uhke mudila saagiga, aga ma saan aru,  et see ei olnud selline väga hea üllatus,  aga mulle tundub, et see pilt sellise kalale minemise kihu  ehk paljudele peale tõi küll, aga muusikaline äratus tuleb  nüüd siit terevisiooni stuudiost ja selline punt,  kes siis 23. mail kafon kraalis pedafolgil üles astub,  on täna hommikul terevisiooni stuudios Blan lips  ja esimene lugu tuleb siit. Jaa. Varu. Sony sang ake in. Na. Ja. Olin soosis Jaa. Oma oma oma oma oma. Siis. Elasime. Alles. Jaa. Ja. Ei. Vale. Aa. A. Me. Ülehomme neljapäeval, 23. mail, siis ollakse fon Krahlis  ja täna hommikul televisioonis veel üks lugu  ja siis näidatakse oma sellist pisut leebemat poolt,  aga uus pooltund on kohe algamas. Kerli on uudistega juba siis valmis. Sündmused, mis toimunud mujal maailmas ja  ka Eestis vajavad lahti seletamist ja siit need uudised tulevad. Ja. Tere hommikust. USAs Oklahomas möllanud võimas Tornado tappis vähemalt 51 inimest,  hukkunute seas on paarkümmend last. Kohalike haiglate teatel on neile toodud kokku ligi 230 vigastatud,  kellest umbes 40 on lapsed. Päästjate hinnangul kasvab ohvrite arv veelgi,  kuna paljud on siiani majade rusude all lõksus. Oklahoma siit eeslinna tabanud keeristorm tekitas oma  teekonnal hulgaliselt purustusi. Tornado hävitas kaks kooli, tervishoiukeskuse  ja hulga elumaju. Ametivõimude teatel võib piirkonnas tekkida uusi keeris torme. Põhja-Korea vabastas täna varahommikul Hiina kalalaeva  ja selle 16 liike setmelise meeskonna laevaomaniku  kinnitusel lunaraha laeva vabaks laskmise eest ei makstud. Relvastatud põhjakorealased kaaperdasid Hiina kalalaeva kahe  nädala eest kahe riigi vahelistes vetes ning nõudsid  kalurite vabastamise eest 600000 jüääni ehk ligi 75000 eurot. Laevaomaniku sõnul olid aluse kaaperdajad ilmselt  Põhja-Korea sõjaväelased. Vahejuhtum pingestab Hiina ja Põhja-Korea suhteid. Mõnede analüütikute hinnangul võib intsidendi aga näha  Põhja-Korea kättemaksu Hiinale veebruarikuis tuumakatsetuste  järel kehtestatud ÜRO sanktsioonide pärast. Euroopa Liidu Euroopa asjade ministrid kohtuvad täna Brüsselis,  et arutada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi hetkeseisu. Välisminister Urmas Paeti sõnul on kiire kokkulepe Euroopa  Parlamendi ga Euroopa Liidu järgmises eelarveraamistikus  kogu euroliidu huvides ning see on tarvilik selleks,  et 2014. aasta algusest mitmeaastaseid programme rakendama hakata. Ministrite kohtumisel valmistatakse ette  ka homme toimuvat energeetika ja maksundusteemadele  keskenduvat Euroopa ülemkogu ning käsitletakse juunikuise  ülemkogu päevakava. Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskus  ja Euroopa rändevõrgustik korraldavad rahvusvahelise  rändeteemalise foorumi, kus arutletakse viisavabaduse mõju  üle Euroopa liidule ja Eestile. Rändefoorum toob kokku välispoliitika, siseturvalisuse  ja majanduse eksperdid ning kaasamõtlejad  nii kodu kui välismaalt. Üheskoos püütakse kaardistada viisavabaduse plusse  ja miinuseid ning otsida võimalikku tasakaalurännet  soodustavad ja kontrollivate tegurite vahel. Migratsiooniuuringute keskuse kinnitusel näitab praktika,  et viisavabadus toob kaasa erinevate rändeliikide kasvu. Kasvab turistide ränne, mis on nii majandusele kui riigile  tervikuna hea ja kasumlik. Samas aga kasvab ka ebaseadusliku rände osakaal,  mille kontrolli all hoidmine ja haldussuutlikkus on riigile  suur väljakutse. Tallinnas peetakse täna aktsiisikaupade salaturule keskenduv ümarlaud,  kus võetakse luubi alla võitlus salakaubavedajatega. Eesti maksumaksjate Liidu kinnitusel paistab Eesti võrdluses  enamiku Euroopa Liidu liikmesriikidega aktsiisikaupade  salaturu osakaalu poolest negatiivselt. Silma. Salakaubanduse tõttu jääb riik igal aastal ilma  miljonite eurode suurusest maksutulust. Samuti peavad maksumaksjad kandma kulu, mille maksuauk põhjustab. Salakaubanduse vähendamiseks peavad ettevõtjad maksumaksjate  liidu kinnitusel suurendama senisest enam koostööd  ja infovahetust. Ümarlaua eesmärk on arutada aktsiisikaupadega seotud  problemaatika üle nii otsustajate kui ka nendega,  kelle tegevust regulatsioonid mõjutavad. Ning Pärnus rannapargi veerel avati puhkpillihelide saatel  täielikult rekonstrueeritud reovee pumpla,  mis lahendas rannapargis liikujate jaoks ebameeldiva  haisuprobleemi keemilise filtriga väljatõmbe ventilatsiooniga. Täisautomaatse pumpla puhul on tegemist kaasaegse tehnika  viimase sõnaga. Juba mitmeid aastaid on Pärnu rannapargis jalutajaid  ning jalgrattureid nina kirtsutama pannud ebameeldiv hais. Tänaseks on see kadunud. Aktsiaseltsi Pärnu vesi üks peapumplatest merepuiesteel on  saanud uuenenud ilme ja sisu. Kolm aastat väldanud tööde tulemusena on pumplas kaasaegsed  tehnoloogilised seadmed, torustik ning mahutid. Oluliselt on paranenud pumpla töökindlus. On kaugjuhtimise ja kaugjälgimissüsteem,  ükskõik kust maailma punktist on võimalik teda sisse välja lülitada,  jälgida pumpade tegevust. Töö sagedus. Ennem oli siin neli meest, kes reguleerisid seda pumpa veel  käsi juhtimisel, aga täna see vajadus langes ära. Üheksa meetri sügavusel maa all asuvad kolm pumpa,  mille töövõimekus on 400 liitrit sekundis. Aastas juhitakse merepuiestee pumpla kaudu Vana-Pärnus  asuvasse veepuhastusjaama üle miljoni kuupmeetri reovett. Kokku 923000 eurot maksma läinud objekti peatöövõtja oli  Merko infra, kelle alltöövõtjatena teostas töid 12 ettevõtet. Kõige peamine, mille me siin suutsime kotti toppida,  oli nõndanimetatud keskkonna häiring, et paha lõhn. Pärnu kesklinna ja rannapiirkonnas, ülejõel  ja Räämal jätkuvad aga linna ühisveevärgi  ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd ja seda kuni aasta lõpuni. Kõigil suvepealinnas liikujatel tuleks seoses sellega  kannatust ja aega varuda. Jah. Kannatust, ja aega ka järgmiste uudisteni,  mis on kell kaheksa. Ja. Võibolla tõesti peate pisut siis kannatama,  kui järgmised uudised eetris on, Kerli uute sõnumitega,  aga meil paarikümne minuti jooksul väga põnevad teemad,  mis vajavad lahtirääkimist. Millised need on? Seletame lahti viimasel ajal taas palju kõneainet pakkunud  eutanaasia mõiste. Uurime, millised on koerapidamisega kaasnevad riigi poolt  kehtestatud käsud ja kohustused. Ja Urmas Vaino juhib täna saadet hoopis merelt. Tõmbame välja võrgud ja räägime mereriigist Eestist. Ja kohe pärast seda, kui Kristo on teatavaks teinud tänased  soojakraadid ja kui palju tuleb vihma ja kas tuul tõuseb,  sest hommikuse pildi järgi merel oli küll väga mõnus  ja vaikne siis läheme juba kööki, aga enne seda kuulame ära Kristo. Ja. Mis? Tere hommikust, ka täna on meil päikesepaiste kõrvale  hoovihma ja äikest oodata, südasuvine kuumus aga hakkab  tasapisi taanduma ja asendub veidi mõõdukama soojusega,  aga tänane hommik on kõikjal Eestis soe vaid põhjarannikul  õhk veidi jahedam, Tallinnas praegu 12 kraadi sooja. Rakveres ja Narvas 14, Paides 15, Kärdla,  Haapsalus, Viljandis, Tartus, Võrus, Valgas 16 kraadi  ning Pärnus ja Kuressaares hetkel juba 17 kraadi sooja. Lääne-Eestis on ilm paljudes kohtades udune,  mujal pilvine. Põhja-Eestis on rohkem päikest näha ja vihmapilvi on  kogunenud juba sinna Liivi lahe äärde ja hetk tagasi 100.  ka Kihnu saarel ning ka Sõrve sääres. Tänane päev on meil muutliku pilvisusega  ja hoovihma, lubab ilmajaam paljudesse kohtadesse,  mõnel pool on ka äikest oodata. Tuul on täna mõõdukas, vaid põhjarannikul on veidi  tugevamaid puhanguid ja äikese ajal on oodata veelgi  tugevamaid tuuleiile. Õhutemperatuur ulatub meil täna 18-st kuni 23 kraadini. Rannikul, saartel on veidi jahedam 16 17 kraadi sooja,  nii et siin-seal sajab täna hoovihma. Kuid taevas ei ole täna täiesti hall ja mitmel pool on  ka päikest näha. Kena hommikut teile. Ja. 50 parimat restorani, siis on taas Eestis reastatud  ja sellel nädalal televisioonis 50 hulgast valitud just need uustulnukad,  kes siis selle 50 hulka pääsenud on ja täna hommikul oleme  jõudnud siis pühajärve restorani täitsa Lõuna-Eestisse  põikame Lõuna-Eesti pigem on tulnud tegelikult  siis hoopis siia Tallinnasse televisiooni  ja tere hommikust, Rat. Sina oled seal siis peakokk. Nii, ja see roog, mida sina julged välja pakkuda,  mis kõige paremini siis seda pühajärve restorani iseloomustas,  on, mis? Tänavast valmistame pasta agliot, see on  siis ehk küüslaugupasta, mis on meie piirkonnas väga nõutud. Et meie restoranis on pakutakse ka väga palju,  pastasid just just sportlaste pärast, et need sisaldavad  väga palju kiudaineid ja, ja süsivesikuid. Mis on väga heaks ja No sa ütlesid, et meie piirkonnas, seal ma pigem ütleks,  võib-olla Itaalia piirkonnas on see eriti nõutud  ja kui mõelda Itaalia köögi peale, siis see on midagi väga  iseloomulikku või mille te olete nüüd Lõuna-Eestisse. Nojah, seda kindlasti, et meie menüü, et noh,  see on nii vaheldus külane, et on köök laenatud nagu igalt  poolt üle Euroopa, et. Vürtsiseid on eestipäraseid toite, et noh,  kõike pakume. Selge, aga ma näitan sulle kõigepealt seda videolõiku,  sellepärast et meil ju Tommyboy sellel nädalal teeb  retseptide järgi siis teadmata, mis täpselt välja peaks  tulema kõiki neid roogi järgi oma kodus ja vaatame,  kuidas tal siis tänane roog on välja tulnud. Suvel silmad tee lahti, ära hoia armastust tagasi,  märkas seda, kes loeb. See oi aa. Ja järgmine retsept on nagu siis ülikeeruline. Selles mõttes, et me siis keedame spagette ja,  ja, ja tõenäoliselt on see võib olla ühest küljest maailma  kõige lihtsam asi, aga teisest küljest on spagettide  keetmine nagu alati asi, mis võib ja totaalselt untsu minna,  nad ei ole külma vees, see on ikka täitsa kuum esi juba aurab. Oliiviõli, küüslauk, petersell, kirstomatid,  m. Nojah, ongi kõik. Pasta peaks olema valmis, aga kus sai sõel? A pani teile tagasi ka. Nii kuule, aga. Hoiad seda ma kallan sulle läbi. Ütle, mis kogus seda tomatit, on? Neli tükki. Sa panid rohkem pastat, nii et pane. Natuke rohkem nii küüslauk, mitu küüslauku läks? Kolm grammi, ma ei tea, võta seda kuidagi loovalt. Laseme ära testida. Koleda luku maitsed ära makaroni ja. Proovime siis selle maailma kõige keerulisema roa nüüd ära,  ehk siis spagetid tomati, küüslaugu. Peterselli ja, ja, ja, ja veel paari asjaga. Isu. Soola on vähe. Ilmselgelt. Soola on täiesti vähe muidu on väga hea roog. No soola saab õnneks alati ju juurde panna,  nii et see ei ole suurem probleem. Rait siin Tommyboy ütles ka, et maailma kõige lihtsam roog  mulle tundub samamoodi kodus on alati natuke tomatit  ja küüslauku ja pasta ka, et kui mitte midagi muud enam  kodus süüa teha ei ole, siis tehakse seda rooga. Oma lihtsuse juures on ta tegelikult väga maitsev,  et see petersell, küüslauk on, tõstavad seda maitset esile  ja kõrvitsa seeb neli. Unustas ta nüüd ära. Ahaa, ja see on vaata et kõige tähtsam komponent  selle asja juures. Jah, ta on ka väga siuke tervislik ja annab seda maitset  juurde sinna, et muidugi küüslauk ja petersell,  need põhiasjad, mis toovad seda ja maitsestada  siis muidugi suhkru ja soolaga suhkur ka sipakene võib panna  alati ja soolasus. Kuhu sa seda suhkrut paned siis sinna vastakeedu vette või? Pasta keedame natuke. Soolatud eelsoolatud vees ja hiljem siis voki peal. Selge, no ta on juba juba nii, pasta, mulle tundus see vesi  veel ei keenud. Kas vesi peaks keema, mis trikid need on,  selle pasta keetmisel mõni keedab paneb kaane peale,  mõni ütleb, et kindlasti mitte, mõni paneb viis korda rohkem vett,  mõni paneb kaks korda rohkem vett. Ja ma olen neid igasuguseid pastakeetjad näinud,  nii mõned sõbrad ki hommikul helistanud,  et ma ei saa neid makarone pehmeks, et ikkagi  lõppkokkuvõttes tuleb vett kasutada, et ja oleks hea,  et ta keeks. See on muidugi mõistlik. Kuidas arvestada seda pasta ja veekogus,  mis see omavaheline vahe? Mina teen siin 110 grammi toorkaaluga, nüüd spagette,  ma võtsin kuskil liiter vett, et keedame seal pool pehmeks,  see läks hiljem ka veel. Kui vokime, lisame siia ka veel natuke vett,  et ei tekiks seda praadimisefekti, et spagett  siis nagu panni külge kinni ei kõrbeks, kaas peal  või mitte. Kaasilm. Kaant ei paneks peale. See käib kiiresti. Selge selge ja siis lähevad sinna paki peale,  nii. Põhimõtteliselt võid hakata selle pastaka toimetama. Me teeme täna magustoit ka, mis see on? Šokolaadi fondanti, tegin seal meie restoranis üks klientide lemmik,  et nüüd näete siis ära, et kuidas me seda tegelikult teeme. Aga alustada tuleb ikkagi pastast ja siis  selle šokolaadi fondandi juurde me jõuame umbes 40 minuti pärast. Vaatame ära vahepeal, mida Eesti televisiooni saated  siis täna meile pakuvad. Värske Eesti inimarengu aruanne näitab selgelt,  et meie üks suuremaid probleeme on kehv tervis  ja ülekaalulised lapsed. Samas on suvi tulekul ja ei pea olema eriline oraakel,  et ennustada alkoholi ning rämpstoidu tarbimise hüppelist kasvu. Stuudios on Anu Kasmel, Mati Lilliallik,  Riina Sikkuti ja Kristel Ehala. Aleksejev. Vabariigi kodanikud. Täna kell 20 null viis. Parem kui üks Volkonski saab olla ainult kaks Volkonski  kolme Volkonski julge ette kujutadagi. Vaadake kirjandusministeeriumi täna kell 21 40. Ja. Maailmas nälgib ligi miljard inimest, samas rändab aga  kolmandik maakeral toodetud toidust prügikasti minema  visatud söögiga saaks ära toita seitse korda suurema  nälgijate armee kuid ometi ei jõua toit abivajajateni. Keskkonnakuud ok, globaalne raiskamine koos eelneva  kommentaariga täna kell 21 30 ETV kahes. Ja. Me hakkame rääkima hooldusravi kehvast olukorrast  ja sellest tulenevalt siis tegelikult eutanaasiast,  katsume selle mõiste teile natuke selgemaks teha siin mõni  nädal tagasi alanud diskussioon, mis tegelikult alguse saigi  siis Andrei Hvostovi loost hooldusravi kehvast olukorrast,  omaste hooldajate raskest elust ja sellest tulenevalt  ka eutanaasiast kui ühest lahendusvõimalusest,  mis eutanaasia, aga tegelikult on meil, täna hommikul on  terevisiooni stuudios meditsiiniõiguse õppejõud Tartu  ülikoolist Ants Nõmper terehommikust. No eutanaasia inimestele justkui tundub väga selge olevat,  see on selline aidatud arstide poolt või meditsiinitöötajate  poolt aidatud surmaminek siis kui inimene oma vaba tahet väljendab. Aga eristatakse seal veel väga mitut asja,  on aktiivne eutanaasia, on passiivne eutanaasia  ja passiivne eutanaasia, tegelikult Eestis on lubatud. Mis vahe nüüd sellel kahel asjal on passiivsel  ja aktiivsel eutanaasial. Jah, tegelikult see ongi natukene segadust tekitav,  et kui me räägime eutanaasia, siis sinna alla pannakse väga  erinevaid tegevusi. Et see, et inimesed arstide järelevalve all surevad,  et see on ju ammune tõde ja, ja see on tegelikult igapäevane arstipraktika,  mida üldse peaks eutanaasiaks nimetama. Et inimeste siis suremine, arstid, järelevalve all võib olla  väga erinevatel viisidel, näiteks selle tõttu,  et inimene ise loobub raviks, ta leiab, et tal ole enam seda  vaja või ta ei suuda seda välja kannatada. Ja ilma inimese nõusolekuta me ju ei ravi,  see oleks tahtevastane ravi. Teiselt poolt võib võib-olla ka olukord,  kus meditsiiniliselt leitakse, et see pakutud ravi,  et sellel ei ole enam Põhjust, see ei aita enam inimest, see pigem teeb inimesele kahju. Ja jällegi me teame meditsiinieetikast, et,  et arstide peamine kohus on ikkagi mitte kahju tekitada. Ja, ja kolmas olukord võib olla ka selline,  kus, kus patsiendi seisu juba selline, et patsiendile  määratud ravi võib tegelikult hoopis tema surma esile kutsuda. Et ravimite annused lähevad juba nii suureks selleks,  et valu leevendada, näiteks et paraku võib kaasa tulla surm ja,  ja kõik need tegevused on igapäevased, neid üldse ole mõtet  eutanaasiaks ka nimetada, see on arstlik igapäevane Praxsis. Arstid üritavad kõige paremat, aga alati kahjuks ei suuda  nad kõige paremat meile pakkuda. Ehk et kui ma nüüd väga lihtsalt sõnastan  ka siis see, kui loobutakse ravist, siis erinevatel põhjustel,  mis on aktsepteeritavad seadusandluse järgi,  siis see ongi passiivne eutanaasia. Kui arst aitab kaasa patsiendi surmale, siis patsiendi vaba  tahte valikul siis see on aktiivne eutanaasia. Täpselt nii, sinna võiks selle selle vahe teha vahekoha  tõmmata tõesti. Selge no Euroopas on neli riiki, kus on siis,  kas ma nüüd ütlen õigesti, seesama aktiivne eutanaasia  lubatud või saame ka siin vahet teha, on  siis madalamad Belgia, Holland, Luksemburg,  pluss Šveits ja Ameerika Ühendriikides siis veel kolm osariiki,  kus on ka lubatud eutanaasia, kui erinevad need lubamised  tegelikult on, kui me vaatame täiesti, mis on  siis seadustesse kirja pandud? Jah, eks neid ole erinevad, nad kogu aeg muutuvad,  et me peame aru saama ka see, et näiteks see sama Holland,  mille näite te tõite, et nad on jõudnud sinna,  kus nad praegu on, ehk et lubanud aktiivsed eutanaasiat  ikkagi üle üle paarikümne aasta toimunud debattide tulemusena,  et see ei ole lihtsalt ühel päeval parlamendi otsus,  et nüüd on meil see lubatud. Aga kui nüüd vaadata neid erinevaid riike,  siis, siis põhimõtteliselt aktiivse eutanaasia  regulatsioonis on, on vaja kolme komponenti. Et kõigepealt on siis ikkagi inimese enda tahe,  et inimene peab olema suuteline seda ikkagi väljendama ta,  see peab olema tal püsiv, see peab olema vaba igasugustest  mõjutustes tõesti tema, tema enda tahe. See on nüüd kõikide riikide seadustes kirjas see vaba tahe. Ja siis teise komponendina võib välja tuua ikkagi  meditsiiniline näidustatus. Et see ei ole niimoodi, et inimene ühel päeval ärkab  ja leiab, et ta ei soovi enam elada või ta ei suuda enam elada. Ikkagi peab olema välja kannatamatu seisund,  selline terminaalne seisund, kus meditsiin tõesti tõstab  käed üles, ütleb, et siit nagu meil aidata midagi tegelikult  ei ole, et me võime küll midagi pikendada,  aga, aga kahjuks on, on meditsiiniliselt olukord lootusetu  ja kolmas komponent on, me elame ikkagi õigusriigis,  ka nendest olla madalmaad Ameerika, kus,  kus riik peab olema sellest teadlik, mis tema kodanikud teevad,  ehk et see ei ole mingisugune salajane protsess,  vaid selle protsessi algusest informeeritakse võimuorganeid ja,  ja, ja ka lõpus informeeritakse võimuorganeid  ja võimuorganid panevad sinna juurde siis sellise erapooletu  sõltumatu arstieksperdi, kes kontrollib tõesti  meditsiinilise olukorra üle ja ja, ja jõuab veendumusele,  et kas siis raviarsti ettepanek on põhjendatud  või mitte. Kui suur arsti roll erinevates riikides seadusandluses on  ette nähtud? Lugesin, et Ameerika Ühendriikides selles kolmes osariigis  tegelikult arst saab kirjutada selle ravimi välja,  aga nii-öelda ta ise kaasa aidata ei tohi,  ehk et see patsient, kes siis selle retsepti saavutab ravimi  välja ja teeb selle ise võtab selle ravimi sisse  ja siis teostab seeläbi eutanaasia. See võib tunduda sellise väheolulise detailina,  aga tegelikult siin on, on suur vahe, et on tõesti riigid,  kus, kus arsti roll piirdubki ainult tegelikult enesetapule kaasaaitamisele. Ehk et arst annab need vahendid, kirjutab need välja. Aga selle teo, selle surma teo paneb ikkagi patsient ise toime. Ja see on siis niinimetatud assisteeritud enesetapp. Nüüd aktiivne eutanaasia klassikalises mõistes tähendab seda,  et selle surmava teo paneb toime arst ise. Ja, ja see on loomulikult arsti kutsele arstikutse ga väga  raskesti ühildatav, et arstid, kes on saanud vande,  et nad aitavad, aitavad ja ainult aitavad peaksid nüüd  siis ümber kehastuma ja, ja tooma selle lõpu lähemale. Ja. Nüüd Euroopas on erinevaid riike, mõnedes on lubatud mõnedes  mitte Euroopa Inimõiguste kohus, kes siis võtab kokku  kõikide Euroopa riikide regulatsiooni ja hindab seda,  on leidnud, et, et see ongi selline küsimus,  kus üleeuroopalist ühtset standardit ei ole  ja suure tõenäosusega ei tule. Et see on siseriiklik küsimus. Osad riigid lubavad, osariigid mitte ja kõik käituvad õigesti. Nelja Euroopa riigi võrdluses, kus on lubatud  ja kus peab siis arst nii-öelda ainult selle No eelkõige on ikkagi Holland on selles mõttes lipulaev,  et, et Hollandis on see regulatsioon kõige vabam ja,  ja, ja seal on võimalik arstid tõepoolest seda aktiivset  eutanaasiat teha, aga see kindlasti ei ole arsti kohustus,  et kui ta soovib selles osaleda, ta võib,  kui ta ei soovi, siis ta ka ei ole sunnitud osalema. No Šveits on täitsa isevärki ka selle nelja Euroopa riigi seas,  ehk et Šveitsi puhul räägitakse ka eutanaasia turismi t  sinna võivad minna siis välisriikidest inimesed  ja saada no kõlab halvasti, aga seda teenust tegelikult  kes võivad minna Šveitsi, millisel juhul saab Šveitsis  eutanaasiat teha? Igas riigis on omad detailid, et ma ei ei julgeks isegi  praegu peast hakata ütlema seda, et, et millised need  konkreetsed tingimused on, aga tõepoolest riikidevahelise  regulatsiooni erinevus toob alati kaasa turismi,  et me küll räägime sellest, et me soovime piiri üles  tervishoiuteenust ja, ja kõik peaks olema vaba,  siis me peame ka aru saama, et, et tervishoiuteenuse üheks  osaks võib olla ka tegelikult suremine ja,  ja nendes riikides, kus on lubatud kergemini elust lahkuda  siis nendesse riikidesse ilmselt hakkab ka kogunema seda  patsiendi patsiente, kes soovivad võib-olla hoopis ainult  sellist teenust, et et elust lahkuda. Kas Eesti inimene saab Šveitsi minna sellist teenust küsima? Eesti inimene Eesti poole pealt vaadates kindlasti saab. Kas nüüd Šveits ta aktsepteerib, et see on nagu Šveitsi  küsimus aga, aga eks kui nüüd mõelda, kas Eestis on vaja  seda regulatsiooni või mitte, siis siis ilmselt me võib-olla  tahaksime Eestis olla olla üle maailma ikkagi tuntud oma kas  e-lahenduste poolest või, või puutumata looduse poolest  mitte sellepärast, et meil on võib-olla väga  liberaliseeritud uimasti, poliitika või väga liberaiseeritud  eutanaasia kord. Selge aitäh, Hans meditsiiniõiguse õppejõud Tartu ülikoolist  ja loodetavasti sai see mõiste vähemalt natukene selgemaks  ja need regulatsioonid, mis erinevates riikides on aitäh  täna hommikul tulemast. Sugusama teemaga aga läheme edasi 2014 on ta  siis laulu ja tantsupeo aastaga selleks,  et tuli jõuaks siia Tallinnasse suurelt ja pidulikult on  välja kuulutatud ideekonkurss, kuidas see tuli,  võiks siia Tallinnasse jõuda ja telefonil on meil nüüd Sten  eid pau Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht,  tere hommikust. Tere hommikust. No kas tegelikult, kui me mõtleme nüüd natuke tagasi 2009,  selline veeteed pidi tulek oli väga suurejooneline  ja põnev. Sellest ma saan aru, ongi see hind? Tõusnud, et inimesed tegelikult pakuksid oma ideid,  et see tule toomine oleks ka omaette sündmus,  on mul õigus. Absoluutselt tõepoolest varasematel aastatel on ju seda tule  teekonda korraldanud Eesti meestelaulu selts  ja laulu ja tantsupeo sihtasutus 2009. aastal samamoodi  mõtles seda veeteed siis lähtuvalt siis tantsupeo nimest  Meri korraldada mööda merd Pärnust Tallinnasse,  aga tekkis Tartus meeskoolis akadeemiline Emajõgi,  selline algatus, et viia siis mööda ajaloolist veeteed tuli  Tartust Pärnusse ja vot see õhin, mis sealt  siis alguse sai, et, et selle õhina kaja ongi nüüd  tõepoolest see, see nii-öelda konkurss või,  või, või see üleskutse konkursiks, ma isegi ei tahaks teda  nii väga nimetada, pigem on see ikkagi üleskutse kõigile  kaasa mõtlema, et kuidas see tuli võiks seekord liikuda. Mil viisil ta võiks liikuda ja, ja, ja kuhu ta võiks jõuda,  et et kui me räägime konkursist, siis see tundub ikkagi selline,  et seal selged raamid ja võistlus ja nii edasi,  aga seda võistlusmomenti ei teki, vaid me kogume kokku  kõikvõimalikud head ideed. Ja siis Leiame ja sõelume nendest siis nagu selle kõige parema  lahenduse välja ja üheskoos siis nende ideede  väljapakkujatega korraldamegi siis nüüd uuesti 2014. aastal  juuni keskpaigast kuni juuli alguseni selle tule teekonna  Tartust Tallinnasse. Kus kohas täpselt see tuli süüdatakse ja kui pikk see  teekond tegelikult kilomeetrites on, mida see tuli  siis siia Tallinnasse jõudmiseni läbib? Laulupeotuli süüdatakse traditsiooniliselt Tartus esimese  laulupeo toimumispaigas, see on Tartus Narva mäel,  seal on selline mälestuskivi. Tantsupeotulega on nüüd olnud pisut erinev,  et küll on teda süüdatud halda talu õuel ja,  ja, ja, ja näiteks eelmisel korral siis Kihnu. Sellel korral on siis tantsijad ka ühel meelel meiega,  et, et nad on valmis teda kuskil Tartu kandis süütama,  et siis laulu ja tantsupeotuli saaksid kohe. Tartus ühineda nüüd kui sa küsid tule teekonna pikkuse kohta,  siis selle kohta mul tegelikult vastust täna ei ole,  sellepärast et teada on, et tuli peab liikuma hakkama  Tartust 15. juunil 2014. Ja Tallinnasse jõudma kolmandal juulil 2014. Mis see tuli seal vahepeal teeb või kus ta käib? See on nüüd absoluutselt iga ideekavandi väljapakkuja otsustada. Ma toon näitena, et siin varasematel aastatel on tule  teekonna pikkus olnud siin ainult võib-olla siin paarsada  kilomeetrit Tartust Tallinnasse, väikese jõnksuga. Aga 2009. aastal, siis oli neid kilomeetreid ju seal oioi  kui palju, sellepärast et, et mööda merd ja,  ja läbi mööda jõgesid, et lõpuks tuli neid seal,  vaata et 900 kilomeetri kanti kokku, nii et selles mõttes  tule teekonna pikkus ette määratud ei ole ainult päevade arv. Just igaüks, kes siis oma mõte välja käib,  võib nende käänakutega arvestada, peaasi,  et see tuli õigeks ajaks kohale jõuab, Tallinnasse jõuab. Millal on viimane tärmin, kui enam te neid ideid vastu ei võta,  mis ajaks peab olema idee saadetud sihtasutuse? Me ootaksime neid ideid kuni 11. juunini selleks et neid  siis vaadata, sõeluda ja meie lootus on,  et, et 30. juunil Tartus Raadil, kui me tutvustame nüüd sel  korral siis lähenevat laulu ja tantsupidu kultuuripärandi  aasta raames, et siis me äkki saame juba  ka rääkida natuke lähemalt, et kuidas see tuli liigub ja,  ja kuhu ta jõuab ja nii edasi, aga noh, ma rõhutan veelkord,  et oluline ei ole see, et kuidas ta liigub kas jalgratta või,  või, või lennukiga, vaid ikkagi, et see tuli kannaks kaasas  endaga seda läheneva peo mõtet. Et see tuli valgus valgustaks välja neid puudutusi,  mis on, mis on mis on siin Eestimaal leida,  mis on need päris asjad, et, et me selle laulu  ja tantsu peal räägimegi ju ajapuudutus ja puudutuse ajast ja,  ja mõte ongi ju selles, et, et me vaatame,  kus on peidus need päris asjad, miks me neid ei märka. Miks meil aeg kaob käest ära, et meil on ju olemas  kõikvõimalikud autod, kodumasinad, elekter  ja nii edasi ja ikka ma ütlen, et meil aega ei ole,  aga no kuidas siis kuidas siis varem, kui neid asju ei olnud,  kuidas siis elati? Selge aitäh, Sten ja tegelikult see minu žest tähendas seda,  et Kerli on juba uudistega valmis, tahab eetrisse jõuda  ja me talle kohe selle võimaluse anname,  sest kell saab paarikümne sekundi pärast kaheksa. Hommikune tervitus jälle kõigile, head televaatajad siit  Tallinna lahelt täna hommikul osa televisioonist tuleb  siitsamast nende lainete pealt, kus me täna hommikul oleme  korraga nii võrkusid välja võtmas kui ka natukene merejuttu puhumas,  aga seda, et on hommik, et me tõesti istume siinsamas,  otse eetris ja, ja nii-öelda lives ühtses annab tunnistust  seesama Pirita tee siin selja taga, Pirita tee tundub,  on klassikaliselt jälle autosid täis, nii nagu ta tavaliselt  on ja, ja, või siis on Hannose põhjus väga lihtne see,  et nad juba kuulsid meie mudilasaagist ja on tulnud seda  kõike tunnistama siia, seal on see sadam,  kus saab paadi vette lasta, nad kõik tulevad sealt. Ala osad on õngedega ja ei tea, millega ma arvan,  nad kõik tormavad täna hommikul kalale. Sest mul on ju maitsev kala ja seda tasub püüda. Kuule, aga seda mudilasaaki me jõuame pärast veel imetleda  ja imestada. Sa leidsid mulle ühe sellise kala siit võrkudest. Meil on ka üks selline iseenda tegelane. Mis kala see veel on? Merinõel selline see on ka selline harv kala suhteliselt Eestis,  aga Tallinna lahes on seda palju ja see jääb  selle kalavõrku vahest mässib ennast siia sisse,  et ega enamik inimesi ei teagi, et selline kala üldse Eestis olemas,  täiesti esimene nägemine, pean tunnistama,  selline pikk ja sirge ja, ja noh, ega siin ütleme niimoodi,  et operaator tundis sellest kohe ära, et see on tegelikult  üks väikene juhe lihtsalt tõenäoliselt nii nagu need juht  tavaliselt sellises olukorras on. No selge, igal juhul need jutud praegu siit Tallinnast otse  ummik on, kes Pirital tulema hakkab, eks,  need on sellega kursis ja peavad sellega siit arvestama. Aga mõne aja pärast räägime veel juttu sellest liikluses,  kus ummikuid peaaegu kunagi ette ei tule,  ehk siis liikluses merel. Aga praegu Kerli, ole hea sõna sulle, uudisteaeg. Ja. Tere hommikust. USAs Oklahomas möllanud võimas Tornado tappis vähemalt 51 inimest,  hukkunute seas on paarkümmend last. Kohalike haiglate teatel on neile toodud kokku ligi 230 vigastatud,  kellest umbes 40 on lapsed. Kõige rängemalt raputas Tornado Clajoma City eeslinnamoori,  kus elab umbes 55000 inimest. Oma 3,2 kilomeetri laiusel teekonnal tekitas keeristorm  hulgaliselt purustusi, hävitades mitu kooli,  ühe tervishoiukeskuse ja palju elumaju. Kohalike haiglate teatel on neile toodud kokku üle paarisaja vigastatu,  kellest umbes 40 on lapsed. Päästjate hinnangul kasvab ohvrite arv veelgi,  kuna paljud on siiani majade rusude all lõksus. Pääsenud aga kirjeldasid oma üleelamisi nii. Witwe. Ega laure no. See rech or el Bresari? Ta. Lõpetas. Tornado tekkis võimsa tormisüsteemi sees,  mis ohustab kokku kümmet osariiki. Ka pühapäeval möllas Oklahomas Tornado, selles hukkus kaks  ja sai vigastada ligi 40 inimest. Ametivõimude teatel võib piirkonnas tekkida uusi keeristorme. Peale Oklahoma on Tornadodest ohustatud Texase ase Ilini  ja missuguseriik. Põhja-Korea riigimeedia teatel leidis pealinnas veniangis  kinnitust linnugripipuhang. Võimude teatel tuvastati haigus ühes sealses pardifarmis. Ametivõimude teatel nakatusid kümned linnud haigusse  ning puhangu tõttu tapeti ligi 160 parti. Kasutusele on võetud kõik hädavajalikud meetmed,  et takistada haiguse levikut mujale. Loomaarstid ning epideemia kontrolli ametnikud viivad läbi  põhjalikke tervisekontrolle kõigis linnufarmides üle kogu riigi. Euroopa Liidu Euroopa asjade ministrid kohtuvad täna Brüsselis,  et arutada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi hetkeseisu. Välisminister Urmas Paeti sõnul on kiire kokkulepe Euroopa  Parlamendiga Euroopa Liidu järgmises eelarveraamistikus kogu  euroliidu huvides ning see on tarvilik selleks,  et 2014. aasta algusest mitmeaastaseid programme rakendama hakata. Ministrite kohtumisel valmistatakse ette  ka homme toimuvat energeetika ja maksundusteemadele  keskenduvat Euroopa ülemkogu ning käsitletakse juunikuise  ülemkogu päevakava. Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskus  ja Euroopa rändevõrgustik korraldavad rahvusvahelise  rändeteemalise foorumi, kus arutletakse viisavabaduse mõju  üle Euroopa liidule ja Eestile. Rändefoorum toob kokku välispoliitika, siseturvalisuse  ja majanduse eksperdid ning kaasamõtlejad  nii kodu kui välismaalt. Üheskoos püütakse kaardistada viisavabaduse plusse  ja miinuseid ning otsida võimalikku tasakaalu rännet  soodustavate ja kontrollivate tegurite vahel. Migratsiooniuuringute keskuse kinnitusel näitab praktika,  et viisavabadus toob kaasa erinevate rändeliikide kasvu. Kasvab turistide ränne, mis on nii majandusele kui riigile  tervikuna hea ja kasumlik. Samas aga kasvab ka ebaseadusliku rände osakaal,  mille kontrolli all hoidmine ja haldussuutlikkus on riigile  suur väljakutse. Jaa. Ruhnu oli nädalavahetusel täis rõõmsat elevust,  kui saarele saabus 50 šoti mägiveist. Veiste ülesanne on Saare rannaniidul rooja rohu söömine,  et sel moel kaasa aidata ajalooliselt Saare edelarannikul  laiunud rannaniitude taastumisele. Oma kunagise silduses. Juba läinud neljapäeva õhtus tegutsesid Ruhnus Eestimaa  looduse fondi ja rannaniitude ees seisva MTÜ seostalgulised,  kelle töö tulemusel olid laupäeva õhtuks valmis esimesed karjakoplid. Pikast Taani reisist väsinud mägilased saabusid oma uude  koju laupäeva õhtul ning nende saabumist olid tervitama  tulnud lisaks talgulistele ka paljud ruhnlased. Taastuvale rannaniidule võivad nüüd taas tee leida ohustatud  linnuliigid ja kõre. Rannaniitude taastamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Ja loomadest veel Austraalias Aronga loomaaias sündis  haruldane valge ninasarvik poeg. Seni veel nimetu ninasarviku beebi nägi ilmavalgust küll  juba nädala eest, ent uudis sellest avalikustati alles nüüd  koos videomaterjaliga väikesest loomast tegemas ema kõrval  oma esimesi samme. Iga ninasarviku sünd loomaaedades on väga oluline,  sest nende looduslike elupaikades Aafrikas on nende arvukus  salaküttide tegutsemise tõttu viimastel aastatel  drastiliselt vähenenud. Alates 2006.-st aastast on sealsete looduskaitsjate  hinnangul salakütid tapnud umbes paar 1000 ninasarvikut. Praegu uudistest kõik kohtume kell pool üheksa. Ja. Ma väga südamest loodan, et meie, Tallinna loomaaia kaks  toredat kolmeaastast ninasarvikut Kibibi  ja Kigoma on ikkagi juba rohkem kohanenud,  sest eelmisel nädalal, kui me loomaaias käisime,  siis olid nad veel väga harilikud, aga eks see võtab ki  natukene aega. Kell on nüüd juba seitse minutit kaheksa läbi  ja tere hommikust pisut hilisematele ärkajatele,  kes te saate endale seda lubada tund aega,  televisiooni on veel ees ootamas, millest me räägime? Ja. Uurime, millised on koerapidamisega kaasnevad riigi poolt  kehtestatud käsud ja kohustused. Ja Urmas Vaino juhib täna saadet hoopis merelt. Tõmbame välja võrgud ja räägime mereriigist Eestist. Ja kohe kuuleme, kas Kristel on tänase päeva kohta  ka midagi sellist öelda, et kui ta hommikul merele ei ole jõudnud,  siis te võite seda teha päeva peale või päris õhtustel tundidel. Ilmast, nüüd. Ja. Jah. Tere hommikust, ka täna ei pääse Eesti hoovihmast  ja äikesest südasuvise 28 kraadini. Õhutemperatuur täna Eestis ei küündi, kuid mõõdukas soojus  on ikka veel alles ja ka tänane hommik on suhteliselt soe,  kõige jahedam praegu ilm põhjarannikul, Tallinnas 12  soojakraadiga Rakveres Narvas on 14 kraadi sooja,  paides 15, Kärdlas, Haapsalus, Viljandis,  Tartus, Võrus, Valgas 16 kraadi ning Pärnus  ja Kuressaares praegu 17 kraadi sooja. Lääne pool on ilm udune, mujal pilvine, põhjarannikul on  ka rohkem päikest näha, kuid sadusid praegu kuskil Eestis ei ole. Tänane päev on meil aga muutliku pilvisusega  ja hoovihma, lubab ilmajaam paljudest kohtadesse Eestis  ja mõnel pool võib ka äikest olla. Tuul on täna suhteliselt mõõdukas, põhjarannikul on  ka tugevamaid tuulepuhanguid kuni 14 meetrit sekundis  ja äikese ajalool võib olla ka väga tugevaid tuuleiile. Õhutemperatuur tõuseb täna 18-st kuni 23 kraadini,  mõnel pool Eestis ja rannikul on veidi jahedam 17 16 17 kraadi. Aga kes igatseb tõelist kuumust, siis peab sõitma Türki kuur  linnas Atalias täna 34 kraadi sooja ja ilm on päikseline. Seevastu teisel pool Euroopat, Hispaania kuurortlinnadest  täna vaid 15 kraadi sooja, nii et seal ilm täiesti jahe,  aga Londonis ja Pariisis ilm jahe, Pariisis vaid 13 kraadi sooja. Ilm vihmane, täna Riias aga 21 kraadi ja meil kuni 23 kraadi,  siin-seal hoovihma aga on ka päikest näha. Kere hommikut. Aitäh Kristole, nüüd aga sellest, milliseid lugusid  kirjutatakse siis tänase 21. mai kuupäeva kandvates  ajalehtedes ja kaks toredat inimest, kes on teemadele pilgu  peale heitnud, Kadri Hindrikus siis Meie oma kolleeg siit  ERR-i majast ja Aldo Järvsoo moelooja tere hommikust. Aldo mul tegelikult tekkis, ma kõigepealt küsin ühe küsimuse  ära juhtuvalt sellest, et Urmas on täna merel,  on tal selline? No päästevestid, eks ju, ohutus peab olema eelkõige tal on  selline väike pääste sääste krae ja hommikul ma mõtlesin,  et huvitav, kas on mõni moelooja, kes tegelikult tegeleb  näiteks päästevestide mitte nüüd selle ohutuse poolega,  vaid et nad oleksid sellised trendikad ja toredad. Tegelikult ma arvan, et iga ese, mida me kunagi üldse kanname,  on disaineri poolt loodud Eestis tegelikult ma arvan,  et ei tegele keegi sellega praegu. Aga maailmas kindlasti keegi on selle disainid valmis  ja tegelikult neid on ka ju sadu erinevaid sorpe. Mina valiks ikkagi selle kõige suurema. Mina samamoodi, aga Urmasel oli väike krae,  ma ütlen, mul oligi väike mure. See väike krae ei aita midagi, see on nagu jah ikka suur päästevesti. Kui talvel on külm ilm, siis ikka suur sall,  mitte väike krae. Väga õige, aga millest tänastes lehtedes kirjutatakse,  Kadri, mis teemal sina valisid? No mina alustasin posti. Poimehest ja leidsin selle EST Cube 1 on toonud meile  positiivse sõnumi. Selles mõttes, et alati on ju tore, kui sa leiad midagi head lehest. Muidugi on muidugi elust üldse, kui midagi rõõmustavat  ja toredat on, on ikka parem kui kehvemad. Ja sellepärast mulle see ka silma jäi. Ma pean ütlema, et see kosmoseteema ei ole kindlasti see teema,  milles ma ennast väga kodus tunneks, aga see on põnev teema,  eks just nimelt, ja ma olin aktuaalses kaameras tollel õhtul tööl,  kui, kui see ESTCube üks õnnelikult teele saadeti  ja ma hakkasin kaasa elama. Ja, ja nüüd on nagu huvitav jälgida, et. Noh, see artikkel algab niimoodi, et foto punakalt kumavast  Sahara kõrbest on tõestus, et Eesti esimese satelliidi  pardakaamera on töökorras. Samal ajal teeb satelliidi meeskonnale muret tormlev päike,  mille võimuses on pisike tehiskaaslane täielikult rivist  välja lüüa. Et see on minu meelest väga huvitav maailm  ja mina siiralt rõõmustan sellega selle üle,  et, et Eesti targad inimesed on jõudnud välja kosmosesse ikkagi. Ja tegelikult veel ei ole ju tõestanud ennast  ja soomlase tehtud uhke päikesepuri, mis alles vist hakkab  ju ennast lahti kerima, et selle kohta alles sellised uued  ja värsked sõnumid hakkavad tulema. Taas üks põnev moment, kas ta hakkab tööle,  kuidas ta tööle hakkab ja nii edasi. No siin on kindlasti palju, mida jälgida. 100 jooksul just hoidke kosmosel silm peal,  võiks siitkohalt mainida. Nii, sinu teemad. Ei noh, mina leidsin siit tegelikult niisuguse,  kui see on üks niisugune kallim vidin. Sest ma arvan, kahjuks kardan, et väga ebapraktiline. Et siis tegelikult see Eesti disaineri pisike ID-kaardi  lugeja hakkas silma hoopis nagu tehnika nendest vastandile tehnikale,  et ma arvan, et see on üks siuke lõpuks ometi midagi,  midagi kasulikku, ühesõnaga tehnikameestelt  siis et ei pea seda õudset juhet igale poole kaasa tassima ja,  ja välismaal käima. No eks see tehti ka selles suunas ju tegelikult arenebki,  et ta oleks võimalik, mugav, väike. Väike 10 korda 10 väga pisikene karbike. Võrreldes siis selle Mirriga, mis alla kukkus paar aastat  tagasi ja oleme edasi arenenud, aga, aga iseenesest,  mis, mis meil mõlemal silma hakkas, on nüüd see tänane teema,  see koerte rünnakud No see ilmselt on väga paljudel inimestel meelel  ja keelel, sellest räägitakse. Just et ka kõik kõik ajalehed nüüd õnneks seda kajastavad,  et sellest võiks võib-olla iga iga kevad olla tegelikult juttu,  et inimesed ei kasvata oma koeri. Mina olen ka koeraomanik olnud ja, ja tunnen palju koeraomanikke,  kes kasvatavad oma koeri ja koer niisama,  tegelikult ei ründa inimesed. Et ikkagi tuleb otsa vaadata sellele inimesele,  sellele koera omanikule, kelle koer see on? No koerte kool peaks olema tegelikult kohustuslik ikkagi  enamus kindla kasvuga koertest siis alates et noh,  loomulikult mingit karva snautseriga ei tasu sinna minna,  kuigi nad on väga, väga vaenulikud koerad,  ma. Valetan. No mõned väikesed sellised on jah, jah, just nimelt kuskil  kannast niimoodi. Kannast kinni, aga, aga kui ikka tegelikult koer rannas last ründab,  et siis on juba asjalood nagu väga halvasti. Samas noh, ma arvan ka, et noh, see kõik on väga hirmus,  mis juhtus, aga aga nüüd kalduda nagu sinna teise äärmus sesse,  et panna kõik koerad võimalikult lühikese rihma otsa ja. Ma arvan, et, et see võib-olla ei ole ka nüüd päris õige noh,  paanikahoog. Et et. Eile oli aktuaalses kaameras, oli Kenne liidu esindajaks,  kes ütles, et tegelikult praegu tulebki selgitada inimestele  ja tuleb selgitada kogu aeg, et mõelge nüüd,  kui te selle koera võtate, siis milleks te  selle koera võtate, kui palju teil on aega temaga tegeleda,  sellest? Tegelt? Just nimelt ma samas mäletan omaenda kooliteed nõukogude ajal,  kui palju siis oli Tallinna peal näiteks hulkuvaid koeri ja,  ja noh, tõesti see oligi hirmus, et olukord muidugi on  märgatavalt palju paremaks läinud, et noh Koerad on ikka paasa enamat ja või aias kinni. Tagant ju koristatakse väga palju ikkagi enamalt jaolt. Võib-olla inimesed on siis vaenulikumaks muutunud tänu  sellele ka koerad. Sellel asjal on muidugi veel teine pool ka siin mitmed koeraomanikud,  et miks, miks koerad kurjaks lähevad, on just nimelt  siis võõrad inimesed, kes tegelikult neid koeri natuke  siis aia vahelt või värava vahelt kiusavad  või häirivad ja see hakkab koeri ärritama  ja mingil hetkel ma tean päris mitut koera,  kes tegelikult sõna otseses mõttes lapsi ei salli,  sellepärast et lapsed ilmselt ongi. Olen ka ise näinud, kuidas vägisid kivikesi,  loobitakse aia vahelt, noh et, et las ta nüüd haugub,  vaatame, mis ta teeb. Ikkagi minu meelest kõik taandub selle koera omaniku. Nii et noh, koeraomanik ju tunneb oma looma  või vähemalt peaks tundma ehk et noh, kui ta teab,  et selle koeraga võivad mingisugused ohud kaasneda,  siis, siis tegelikult vastutab ju ikkagi omanik Ja muidugi ja muidugi peabki vastutama peabki. Ma lehest sain teada, et 800 euro piires 800 jah,  800 euro piires, ehk siis koer võis maksta 1600,  aga kui ta pureb last, siis see maksab 800 euri. Palju laps maksab, küsimus. Noh, jah jah, just just see lause, kui koeraomanik ütleb,  et oh, ärge kartke, ta ei ole kunagi kedagi hammustanud,  no ei veena mind, kui ikka väga suur koer tuleb  ja uriseb ja luriseb. Jah, absoluutselt. Mis veel siima hakkas? No päevalehest veel, me naersime just, et mind,  mind köitsid need, need teemad, et kuhu küll kõik eestlased  välja jõuavad, küll kosmosesse ja, ja teine asi,  et eestlased lähevad Vietnami sõja mürgimõju uurima. See on Just nimelt taas kord Eesti targad inimesed et Tartu  Ülikoolis valmib projekt, mis viib ülikooli teadlased Vietnami,  et uurida mürgise tootmisjäägi dioksiini mõju inimesele. Ja see on siis Vietnamis? Arvatakse Vietnami pinnases arvatakse olevat  nii palju seda dioksiini, et võiks tappa kõik maailma inimesed. Ja siin on nagu huvitav veel see, et, et Ameerika  Ühendriikide sõdurid Vietnami sõja ajal mürgitasid  dioksiiniga taimemürkidega just nimelt puulehti Et. Vietnamlased ei saaks end varjata puulehtede puu oleks raakus,  see mürgitatud ja nüüd sõidavad Vietnami viis Eesti teadlast  kuni viis, kes hakkavad vereprooma kuuma siis. Kohalikel vaadata, mis, mis mõju sellel kõigel on olnud. Et lihtsalt võib imestada, kuhu me kõik välja jõuame. Ega maailm ongi selline, eks ole ju, istu lennukisse  ja sõida, kuhu tahad, Pariisi, Londonisse. Nii on sul veel mõni teema. Mina leidsin vastandina, kuhu veel eest sõita. Te olete pannud endale sellise eesmärgi paika,  milliseid artikleid tena? Ei, tegelikult Peeter Laurit sõidab siis täiesti vastandliku kohta,  et paigasse kaheks nädalaks biosfääri kaitsealale fotosid tegema,  puutumatust loodusest see, kus ei ole siis mürke  ja asju pandud ja, ja peaks sealt tagasi tulema,  siis. Eesti Rahva muuseumisse tohutu saagiga mulle saagiga viis  200 meetri laiust fotopanod täitsa pööra pildistada. Pöörane tundub jah, aga tundub, et põnev ettevõtmine tundub põnev,  aga ma tunnen kaasa, seal on säästu palju. Teades, kui huvitavaid pilte Peeter Lauritse on teinud  siis ma kujutan ette, et see tulemus on väga-väga. Intrigeeriv. Ja saab näha sääskedest. Viis 200 meetrise pannood sääske. Väga tore, aga aitäh teile, täna tulemast selline teemavalik,  siis oli Aldol ja Kadril, täna hommikul vaatame  kultuurisündmuste ülevaate ära, siis suundume kööki. Magustoit tahab tegemist ja maitsmist. Jaa. Ja. Eesti kontsert ja Suure Jaani vallavalitsus teatavad Suvi  algab Suure Jaani muusikafestivalil 25 suvist kontserti  alati üllatavates kohtades. ERSO ja Neeme Järvi klaaspärlimäng sin fonieta,  Uspenski, munga kloostri koor, veilen ja palju muud põnevat. Kohtumiseni seitsmeteistkümnendast 23. juunini. Suure jaanis. Põhjamaade sümfooniaorkestri, 15. hooaja lõppkontserdid 29.  ja 30. mail Estonia kontserdisaalis 31. mail Vanemuise  kontserdimajas Clieri arv, Jovi kontsert,  Tšaikovski neljas sümfoonia, solist Zavier Demestr,  dirigent Anu Tali. Piletid pileti levist ja piletimaailmast. Ta. Muinasjutuline teekond läbi Aasia kultuuri Araabia kõrbetest  Hokaido saareni Tallinnas Rotermanni väljaku kontserttelgis  festival orient, pühamu basaaril 29.-st maist teise juunini. Ma lubasin küll, et magustoit tahab tegemist  ja maitsmist, aga tegelikult tuleb kõigepealt pasta lõpetada,  mis on küll nüüd väga lihtne. Rait on keedetud spaketid, soe. Keedetud ma panin, pani nüüd sooja ja oliivõli  siis alla kõigepealt ja kuumutame kergelt  ja lisame selle segu nüüd siin on mul need kõik. Natuke tomatit natuke peterselli ja pisut. Ja maitseks ma just kasutan peterselli seda alumist osa,  see on nagu tugeva maitsega. Ja siis lähevadki kuuma panni sisse kuumali sisse. Ja see õli on nüüd kõrvitsaseemne õli, see on praegu oliiviõli. Kuhu see kõrvitsa kõrvitsaseemneli segame pärast poole,  siis kuumutamisel, eks ole, need kaovad igasugused ained ära,  see on ka hästi oomega ja. Suure sisaldusega, et selge, väga tervislik  ja väga tervislik. Et, et ongi, laseme siin panni kergelt noh,  tulebki jälgida, et küüslauk kindlasti tumedaks ei lähe,  eks ole. Et kergelt röstime läbi ja viskame natukene  siis pärast. Lisame kuskil viis suppi, lusikatäit, vett,  et ei tekiks seda kõrbemise efekti. Selge, selge, umbes viis supilusika teid vett sinna juurde,  nii, aga samal ajal, kui sa seda valvad,  saad sa rääkida ka magustoidust või sa tahad,  et mina valvan, saad sa kahte asja korraga teha? Muidugi saan, ma teen ka viite asja korraga väga hea. Fondanti valmistamine on ka väga lihtne,  et vesivannil sulatada, siis šokolaad, ma võtsin,  tegin praegu kolmele inimesele. Et või sulatada koos šokolaadiga ja šokolaad. Mina võtsin tumeda tumeda pitter, eks ole,  mingi ja võib ka segada natuke lahjemapoolset sinna sekka. Nii. Ja lisan siia vee ära. Supilusikatäis minul teeb see silma järgi  nii ja siis kaks muna võtsin ja need kaks supilusikatäit  suhkurt ja ka segada kokku ja pärast hiljem need kaks  erinevat massi siis kokku segada. Ja selline ta siis näeb välja, kui on kõik kokku segatud  natuke juba ühe suhteliselt tugev võiks seista kuskil pool tundi,  et siis on see parem. Ja ahjus on ta juba seal väikse. Ahah, kui kaua ta ahjus peab olema? Praegu kraadi juures on 10 minutit, ma arvan ta nüüd siin 10  sekundi pärast tuleb välja meil selge ja läheb pastana  juurde ja ongi ja maitsestame ongi mul siin suhkurt natuke,  suhkur kindlasti, et seda ei tohiks ära unustada. Ja sool ja kõrvitsa see neli, ma lisan kindlasti hiljem. Kui kaua sa nüüd veel kummutab seda seal? Paar minutit ja kergelt väriseb väga hästi  ja pagetid, ma jätsin ka nagu Aldente astmesse,  et paar toimub kuumutamine, muidu nad lähevad liiga liiga pehmeks. Siuke lihtne, eks ole, no see on väga lihtne,  et mul on keele küsimus, et mis selles toidus hästi erilist  see küüslauk ja peterselli maitse, see on nagu väike taara,  kes ei taha lihatooteid, on minu arust väga super toit,  ma olen ise ka selle väga austaja. Ja siis jääb üle ainult serveerida ja peale tõmbame parmesaninii. Ma võtan ühe korra, maitsen seda. Ma olen su sahtli eest. Vaatame, mis ta teeb. Ja oi, kui ilusti see magustoit seal kerkib,  nagu popsakas ahjus. Küüslauku võiks natuke tele rohkem olla. Kas ma võin magustoit ahjust välja võtta? Ei või? Nii saad sa mulle kuskilt kinda poiss ju? Ma arvan, et äkki siin sahtlis on midagi? Ei, siin ei ole. Vaatame jah, ei, ei, juba leidsin seda. Kui ma kuule, meie tab ometi magustoidu ahjus. Võtan siis seda siit välja. Paistab päris kena olevat välisel vaatlusel küll  ja ma ise küpsetasin ta praegu vormi sisse,  tegelikult on hea silikoon vormi sisse küpsetada. Et siis on teda hea välja võtta ja serveerida. Kaua sa nüüd karbikooke ikka kodu ostad,  et külalistele üks mõnus šokolaadikook ongi  ja serveeriks? Jäätist ma ei jõuaks nagu teha, et. Väga super super hea jäätisega ja samamoodi on meil  ka see valmis, nii, annan sulle taldriku siiapoole  ja paned äkki lõike laua peale. Proovin ka siis voki pealt. Seda jõuterake sees. Sporti Otepääl palju teen, aga no vot siis võiks olla,  mis panntõsta siis on nii? Ma panen need siia. Natukene tegelikult muidugi. Kergelt. Läks üle. Pisut vähem oleks pidanud hoidma panni peal või. Jutud, et laenatud tööriist, nii, nii siis ma parmesan on  siin jah, ja parmesani tõmban ka peale. Ma laenan siit väikse tüki paberilt. Taldriku ära ilusti puhtaks. Tõmbama parmesani. Parmas annab ka ka väga head maitset siia juurde. Ja ongi, serveeri midagi rohelist peale. Ja ongi valmis? Selline roog sündis väga lihtne, täna hommikul terevisioonis  aga sellel nädalal 50-st väga heast ja toredast restoranis  Eestis oleme välja valinud siis viis uustulnukat  ja täna hommikul oli pühajärve restoran ja selline rohk,  aitäh sulle. Järgmine teema päris tõsine jutt tuleb Evelin Valtin Eesti  loomakaitse seltsist. Tere hommikust. Täna me juba ajalehtedes puudutasime seda,  seda teemat, millest me praegu rääkima hakkame. Ajalehed kirjutavad sellest erinevates portaalides  uudisteagentuurides juba mitu head päeva. Kuidas peremehed ei saa oma koertega hakkama. Mulle tundub, et nii võiks selle sõnastada küll  ja tegelikult ei teata neid reegleid ja nendest ei peeta kinni. Kas minu arusaamine on õige, et tegelikult neid reegleid  ongi väga keeruline täita, sest erinevates Eesti nurkades  omavalitsustes ongi need erinevad? No selline olukord on tekkinud küll, et ühest küljest kui  loomapidaja või siis inimene, kes plaanib looma võtta,  et ta peaks ennast kurssi ma loomakaitseseadusega  lemmikloomade pidamise määrusega, need mõlemad on  üleriigilised siis tegelikult on ka veel kohalike  omavalitsuste tasandil eeskirjad ja neid eeskirju  siis tegelikult ongi erinevaid. Kas need eeskirjad võivadki täitsa vasturääkivad olla,  nendele üldistele? Nad nad võivad olla tegelikult küll, et võib-olla kõige  sellistel esimestel tasandi tel nad ei ole,  et nad reguleerivad näiteks seda, et kas koer,  kuskohast koer peaks olema suukorviga, kus kohas üldse  koeraga võib käia või mitte. Aga on osasid selliseid nüansse küll, mis lähevad  ka isegi põhiseadusega vastu olla. Nii et võib juhtuda, et kui ma tean reegleid  ja määrusi, mis on Tallinnas kehtestatud,  lähen kuhugi naaber valda, võin saada tegelikult trahvi,  sellepärast et koer peab olema kuskil suukorviga,  aga Tallinnas sellises situatsioonis ta näiteks ei pea olema suukorv. Jah, sellist olukorda võib tulla küll ja. No üks konkreetne juhus, milles tegelikult meie  teemapüstitus ka juba paar nädalat tagasi kerkis,  oli see, et inimene sai mupo, kes trahvi siinsamas Tallinnas,  sellepärast et tal ei olnud pandud värava peale silti,  kus oleks olnud kirjas, et tal on koer. Kas see silt peab olema Tallinnas? Jah, vastavalt siis Tallinna linna eeskirjale kastide,  koerte pidamise eeskirjale, siis seal on jah välja toodud  see nõue, et see tõenäoliselt on ikkagi sellepärast,  et siis noh, inimesed, kes kas mööda lähevad  või jooksevad, et nende siis ehmatust vähendada  või kui kellelgi mingil põhjusel peaks tekkima vajadus  siis sinna inimese siis territooriumile minna,  et siis ta teaks arvestada, noh siis eeldatavasti  siis headel otstarbe noh, headel eesmärkidel ikka. Kus me võime mõelda või kus võib koeraomanikul õigus olla,  öelda, et ma ei peagi oma koerale suukorvi panema,  ma ei peagi teda rihma otsas hoidma, kus koer võib vabalt joosta. No päris lõpuni on seda raske öelda, sellepärast et inimene  peab ikkagi jälgima ka seda, et millise koeraga on tegu  ja kus ta liigub, et ka näiteks metsa minnes On teatud  tingimustel ju kindlam käia rihmaga, sellepärast et  ka metsloomad võivad sealt mööda joosta. Eriti, kui tegu on näiteks mõne sellise koeraga,  kes võib-olla ongi harjunud metsloomi taga ajama  jahieesmärgil siis et ta võib ka hakata valedel aegadel  siis sarnast käitumist tegema, et kui ta piisavalt  siis omanikku ei kuula. Aga nüüd need juhused, mis siin on praegu ajakirjanduses olnud,  kus kolm suurt koera ründasid last ja siis tema ema,  kes oma last püüdis kaitsta, kes olid ilma ilma rihmata Mis selle kohta öelda, nad oleks pidanud olema jah,  et siin näeb, tundub küll, et tegu on ikkagi  siis omanike, siis möödalaskmisega nii-öelda et kui on tegu  suure koeraga, siis inimene peab arvestama seda,  et kui keegi kannatab, siis ta annat kannatab väiksem koer,  inimene, laps või keegi teine, et kui vähegi on oht,  et on teised inimesed läheduses tasuks tegelikult käia  ikkagi rihmaga. Kui ei ole nüüd tõesti päris kindel, alati võib tulla ette ootamatuseid,  kunagi ei tea, kuidas koer võib lõpuni reageerida,  ehmatab ta millegi peale. Kas inimene ise reageerib teisiti kuidagi  ja koer võtab seda rünnakuna või hakkab oma omanikku  siis kaitsma? Millistes situatsioonides peab koeral olema suukorv  ja kas kõikidel koertel peab olema? Näiteks Tallinna linnas on öeldud niimoodi,  et suukorv peab olema kindlasti ühistranspordis,  välja arvatud juhul, kui siis koer on süles  või siis vastavas. Kandekastis või siis? Ja kindlasti sel juhul, kui koer on pandud näiteks poe kõrvale,  inimene läheb poodi, aga koer on siis seotud kuhugi puu  või vastava posti külge et siis peaks ka olema,  et siin on ette tulnud tegelikult ka olukordi,  kus ka Tallinna linnas just, et ongi koer on olnud seal kinni,  suukorvi pole, aga siis väike laps tuleb käsi nii-öelda ees  ja saab hammustada. See on muidugi vastastikune, et ka lapsevanem  siis oleks pidanud, et nii ei tohi teha ikkagi alati tuleb  omanikult küsida või kui koer on eraldi,  siis ei tohi teda näppima minna, igaks juhuks. Kuidas seda olukorda nüüd natukene lihtsamaks teha,  ehk et inimesed tegelikult saaksidki aru  ja kehtiksid, ühesugused reeglid igal pool üle Eesti. No meie oleme omalt poolt püüdnud teha nii palju,  et oleme pöördunud ka õiguskantsleri poole et paluda vaadata  üle see seadus, kohustus on pandud kohalikule omavalitsusele,  reaalsus on aga see, et kohalik omavalitsus ei ole alati  kasside koerte pidamise eeskirja sätestanud,  tegelikult see peaks olema, samas on need erinevad. Ehk siis meie ettepanek on luua üle-eestiline kasside koerte  pidamise eeskiri. Inimesel on tunduvalt lihtsam, ta läheb sinna kindlale ühele  lehele ja ta saab teada, kuidas ta peab käituma. Just ja asi on arusaadav ja üheselt mõistetav mõlemale poolele,  siis nii koeraomanikule kui ka sellele inimesele  kellel siis seda koera ei ole, aga kokkupuude koeraga täpselt. Aitäh Evelin. Nii selline teadmine siis ja siit on veel pikk samm astuda selleni,  et tõepoolest siis asi ka teoks saaks ja kõik oleks ühtselt  reguleeritud ja arusaadav meile kõigile. Viimased uudised, Kerli, palun. Ja. Ja. Ilusat hommikut. USA Soklahomas mölanud võimas Tornado tappis vähemalt 51 inimest,  hukkunute seas on paarkümmend last. Kohalike haiglate teatel on neile toodud kokku ligi 230 vigastatut. Kõige rängemalt raputas Tornado Clajoma City eeslinnamoori,  kus elab umbes 55000 inimest. Oma 3,2 kilomeetri laiusel teekonnal tekitas keeristorm  hulgaliselt purustusi, hävitades mitu kooli,  ühe tervishoiukeskuse ja palju elumaju. Kohalike haiglate teatel on neile toodud kokku üle paarisaja vigastatu,  kellest umbes 40 on lapsed. Päästjate hinnangul kasvab ohvrite arv veelgi,  kuna paljud on siiani majade rusude all lõksus. Pääsenud aga kirjeldasid oma üleelamisi nii. We. Ega laure no. Usech or sla? Bresari. Et. Lõpeta. Tornado tekkis võimsa tormisüsteemi sees,  mis ohustab kokku kümmet osariiki. Ka pühapäeval möllas Oklahomas Tornado, selles hukkus kaks  ja sai vigastada ligi 40 inimest. Ametivõimude teatel võib piirkonnas tekkida uusi keeristorme. Peale Oklahoma on Tornadodest ohustatud Texase ase Ilini  ja missuguseriik. Põhja-Korea vabastas täna varahommikul Hiina kalalaeva  ja selle 16 liikmelise meeskonna laevaomaniku kinnitusel lunaraha,  laeva vabaks laskmise eest ei makstud. Relvastatud põhjakorealased kaaperdasid Hiina kalalaeva kahe  nädala eest kahe riigi vahelistes vetes ning nõudsid  kalurite vabastamise eest 600000 jääni ehk ligi 75000 eurot. Laevaomaniku sõnul olid aluse kaaperdajad ilmselt  Põhja-Korea sõjaväelased. Vahejuhtum pingestab Hiina ja Põhja-Korea suhteid. Mõnede analüütikute hinnangul võib intsidendi taga näha  Põhja-Korea kättemaksu Hiinale veebruari kuise  tuumakatsetuse järel kehtestatud ÜRO sanktsioonide pärast. Ja Põhja-Koreast veel Põhja-Korea riigimeedia teatel leidis  pealinnas Veniangis kinnitust linnugripipuhang. Võimude teatel tuvastati haigus ühes sealses pardifarmis. Ametivõimude teatel nakatusid kümned linnud haigusse  ning puhangu tõttu tapeti ligi 160000 parti. Kasutusele on võetud kõik hädavajalikud meetmed,  et takistada haiguse levikut mujale. Loomaarstid ning epideemia kontrolli ametnikud viivad läbi  põhjalikke tervisekontrolle kõigis linnufarmides üle kogu riigi. Euroopa Liidu Euroopa asjade ministrid kohtuvad täna Brüsselis,  et arutada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi hetkeseisu. Välisminister Urmas Paeti sõnul on kiire kokkulepe Euroopa  parlamendiga Euroopa Liidu järgmises eelarveraamistikus kogu  euroliidu huvides ning see on tarvilik selleks,  et järgmise aasta algusest mitmeaastaseid programme  rakendama hakata. Ministrite kohtumisel valmistatakse ette  ka homme toimuvat energeetika ja maksundus teemadele  keskenduvat Euroopa ülemkogu ning käsitletakse juunikuise  ülemkogu päevakava. Tallinnas peetakse täna aktsiisikaupade salaturule keskenduv ümarlaud,  kus võetakse luubi alla võitlus salakaubavedajatega. Eesti maksumaksjate Liidu kinnitusel paistab Eesti võrdluses  enamiku Euroopa Liidu liikmesriikidega aktsiisikaupade  salaturu osakaalu poolest negatiivselt. Silma. Salakaubanduse tõttu jääb riik igal aastal ilma  miljonite eurode suurusest maksutulust. Samuti peavad maksumaksjad kandma kulu, mille maksuauk põhjustab. Salakaubanduse vähendamiseks peavad ettevõtjad maksumaksjate  Liidu kinnitusel suurendama senisest enam koostööd  ja infovahetust. Ümarlaua eesmärk on arutada aktsiisikaupadega seotud  problemaatika üle nii otsustajate kui ka nendega,  kelle tegevust regulatsioonid mõjutavad. Ja ongi täna hommikul teile uudised ära näidatud,  minul jääb üle soovida ilusat päeva, kuid saade läheb edasi  ja jääge meiega. Ja. Saade. Tõepoolest veel paarikümne minuti jagu ees ootamas muusikat,  kindlasti televisiooni lõpus, kui täna varahommikul juba  selline bänd nagu Blank Lips sellist raju rokki siinsamas  televisioonis tegi, siis ma arvan, need inimesed,  kes mõtlesid hommikul, et ma korraks vaatan,  mis bänd täna televisioonis on ja pärast seda magan edasi,  siis need inimesed jäid ülesse. Aga televisiooni lõpus nad näitavad pisut  ka oma sellist leebemat ja ja ballaadliku poolt,  aga teadmine, milline ilm tuleb, see kulub igal hommikul ära,  Kristo räägib nüüd. Jah. Jah. Tere hommikust, tänane päev algas meil ilusa ilmaga,  aga päeva peale on siiski mitmel pool ka vihmahooge  ja ka äikest oodata. 28 kraadise kuumuse ni enam õhutemperatuur ei küündi,  kuid mõnusalt soojaks jääb õhk küll ja hommik on alanud  suhteliselt soojalt, kõige jahedam praegu põhjarannikul,  Tallinnas ja Rakveres 14 kraadiga Kärdlas,  Paides, Narvas, Viljandis, Tartus, Võrus,  Valgas on 16 kraadi sooja ja Haapsalus, Pärnus,  Kuressaares juba 17 soojakraadi. Lääne-Eestis on ilm udune, mujal pilvine,  mõnel pool ka päikest näha. Vähest vihma tibutas pool tundi tagasi Võrus  ja ka näiteks Kihnu saarel. Tänane päev on meil aga muutliku pilvisusega  ja hoovihma, lubab ilmajaam paljudesse kohtadesse aga on  ka mõnel pool äikest oodata. Tuul on täna mõõduka kiirusega, põhjarannikul on tuul veidi  tugevam ja äikese ajal võib-olla ka tugevaid tuuleiile. Õhutemperatuur ulatub meil täna 18 10-st kraadist kuni 23 kraadini,  veidi jahedam on rannikul 16 seitsmeteistkümne kraadiga,  nii et tuleb üsnagi vahelduv päev vihmahoogude  ja äikesevõimalusega. Kuigi hommik on alanud ilusalt ja Urmasele,  siis hoiatuseks, et kui ta veel täna seal kaua kala püüab,  siis põhjarannikul tõuseb tuul kuni 14 meetrini sekundis  ja laine kõrgus on kuskil ühe kahe meetri juures,  nii et kui sa, Urmas, lähed avamerele ja  siis hoia paadist kinni, kina hommikul. Nii et minul oleks hea meel, kui Urmas oma väikese  päästekraega tegelikult on juba kuival maal,  aga me näeme seda kohe, sest kalasaak oli täna rikkalik,  küll üllatuslikult mitte nii väärtuslikud,  kui kalamehed ootasid, aga kas te olete juba kuival maal  või merel alles loksumas? No nagu sa Katrin pildis näed, siis me tegelikult oleme ju  endiselt merel küll tõsi, oleme vahetu, vahetanud pisut oma  positsiooni asendit ja tulnud siia lennusadamasse  meremuuseumi alla, vaikselt oma hommikuse jutu  ja lõpetama, aga no ma ei tea, kui Katrin praegu ütles,  et meie saak ei olnud väga väärtuslik, Hanno,  kuidas sa seda hinda, kas see oli väärtuslik  või tegelikult mitte. Muidugi oli lähetuslik saak, noh alati tuleb asju positiivse  külje pealt vaadata, seda saaki oli palju just. Teiseks oli see suhteliselt harukordne, sellepärast et ütleme,  selliseid kalu iga päev ei saada ja meie saagi on ju  ka sellised harukordsed, kalad nagu meri,  nõel võtame merinõela merinõel, see on tõesti täiesti uskumatu,  kes ei ole kunagi näinud Eesti vetes, elab selline pisikene  riba ja seda kutsutakse merinõelaks. No lõhnab mere ja kala järgi, ega siin midagi väga üllatada  ei ole, aga söögiks no mis seda ikka vist kuidagi. Kui proovi noh, jah, kui sõda ei ole, siis võibolla võib  poest tõsta. See on väga huvitav kala, see on emakala emakala see on  siis Eestis ainus elusalt poekivkala. Ja lätlastel on see peaaegu et rahvuskala äkki ongi nende rahvuskala,  sest et nemad seda söövad ja suitsutavad  ja nendel ei ole ühtegi pulma, see on, kus ei oleks seda  suitsutatud emakala ja. Maal ja jah, ja lätlaste pulmas. Seal peab, seal peab see alati olema laual,  et see on ka iseenesest väärtus, et me saime  ja kolmas väärtus on see, et ma sain ükskord elus palju kala,  kus mul olid ka tunnistajad, sest tavaliselt ma alati räägin  oma juttudes, et ma sain väga palju kala  ja anu jutud on alati legendaarsed. Kuule aga näitame seda seal nüüd ühe kala puhastasid  ka ära, kui me vaatame seda mudilat. Et ja tõesti kinnituseks ka selle osas, et siit on ka,  mida süüa. Võtame siit selle mudila, et seda on,  seda on hästi lihtne puhastada. Oot üks hetk, ma nüüd ütlen, kes ei taha näha,  kuidas kala puhastatakse, siis ärge palun seda,  vaadake, sest me tõesti puhastama nüüd värske kala merest  äsja püütud kala siiski ka ära. Nii lõikame. Pea maha pead lõpuni päris ei lõika. Nii ja siis see tuleb, soolikad jooksevad talle järgi ära. Viskame selle siit üle parda. Marja tõmbame ka seest välja. Nii ta läheb Ei, no võib olla on, ma ei tea, jaapanlased sööks kindlasti  sellega ära. Ja järgi jääb selline liharümp, et see on suhteliselt luuvaene. Seda võib siis nüüd suitsutada või teha,  mida iganes ja selle peal on soomus, et kes praadida tahab,  et ma näitan ka, et siit pealt saab kätte  ka soomuse, tuleb päris lihtsalt. Ja kui selline rümp teha ilma soomuseta,  uimed võib veel kääridega ära lõigata, selle võib jahus ära  paneerida ja ära praadida tuleb, tuleb väga-väga maitsev suutäis. Ma pean nüüd vahepeal nihutame metsas poist natuke eemale,  jah. Siia me oleme siin basseini või sadama juba alal,  et siin tõesti triivides vaikselt, aga. Räägime sadama jutust selles mõttes, et kui me eile läksime  seda võrku vette laskma, oli ka nagu päris suur juntimine,  et see paat vette saada siin Tallinna alal. Kas Tallinnas on endiselt sadama ja kai ja,  ja siis slipikohtadega nii keeruline nagu,  nagu, nagu ta tundus eile kaiga või selle slipikohaga on  tõesti keeruline, ütleme, et slipi ei ole mitte kuskilt  võtta seal linnahalli all, kus see on hea slipikoht,  kus meile paadi vette lasime. Seal on nagu pidev vastasseis, ma siis ei oskagi täpselt öelda,  kellega, et küll on sealt need paneelid eest ära tõstetud  ja küll tagasi, et eile eile me küll leidsime sellise tee,  kus ei olnud ühtegi paneeli ega märki ees,  et me saime seda teha. Aga noh, kummaline see tundub, et et geograafiliselt oleme  me mereriik, et see, et see poliitika võiks tulla  ka järgi, et on ikka meie arvates on parem,  kui inimesed ikkagi käiks merel, püüaks kala,  sõidaks paadiga, kui tegeleks muude rumalustega,  et ma olen täiesti nõus sinuga, et tõesti lippe peaks. Neid peaks olema just selliseid linnale kuuluvaid,  mida saaksid inimesed kasutada oma paadi vette laskmiseks. Eks no vaatamata sellele Eestis ikkagi tundub,  et, et see paadi elu läheb aktiivsemaks juba sellesama  paadiralli korraldamise juures Harri näeb ju seda,  et huvi vist ikkagi aastast Kasvab kasvab ja, ja noh, ütleme nüüd järjekorras,  on ta siis meil kolmas ja kui eelmistel aastatel oli siin  niisugune 30 paadi ümber, siis tänavu aasta ootame ikka  niisuke 50 vaatkonda ära ehk inimesi ka niisugune 150 äkki  200 gi, eks saab näha. Nende jaoks, kes ei tea ja ka tunnevad sõna paari paadiralli  kuuldes tõusevad, tõuseb erutus juba pisut  siis mis marsruudil sõidetakse ja ja, ja mismoodi nii-öelda  see on selle ralli reeglid. Sõidetakse siis Võrtsjärvest piki Emajõge. Peipsi järveni Peipsi järvest edasi. Tuleb kokku pea 400 kilomeetrit, seda maad. Vahepeal tuleb ilmselt abi ka kasutada kui Peipsi järv  ja sealt mereni vist päris ei saa. Ja päris ei saa, ühes kohas tuleb ka paadid üle tõsta,  seda on ka iga aasta tehtud, tehakse ka see aasta ja,  ja, ja mis reeglites siin ikka, ega see noh ralli,  ütleme võitja selgub, noh, ütleme niimoodi,  et noh, ralli ja ta päris ei ole kihutamisega seal siiski  pistmist ei ole. Et selline ta meil on ja. No no mis sinu arvad, sa oled ise sellel võistlusel  ka noh, nii-öelda korraldaja muidugi olnud ju kohal  ja sõitnud kogu aeg, et mis see, mis see põhilust seal on  tegelikult miks sellest võiks osa võtta? Põhilist on ka see, et me sõidame mööda Narva jõge kuhu. Paljud ei julge ise minna ja täiesti õieti teevad sellepärast,  et see on piiri jõgi ja kui seda jõge mitte tunda  ja mitte teada, kus on see piir, siis võib sattuda väga  lihtsalt Venemaa poolel ja endale sekeldused kaela saada. Aga siinkohal ma tänan Eesti Politsei ja Piirivalveametit,  kes on siis igal aastal olnud meile suureks abiks  ja meid sealt väga hästi läbi juhtinud ja meid väga hästi  ka turvanud. Teine põhjus, miks tulla, ongi see, et sellistel üritustel  me alati teavitame siis kõik päästesuutlike asutusi,  et mida me teeme, et kui me ka tõesti peaks midagi  siis juhtuma, tootma too ma pean vastu seda puuaeru koputama,  siis nad on valmis ja teavad meist ja on võimelised meid  päästma ja kolmas asi on see, et me katsume  siis käituda vee peal korralikult, kuna me oleme  selle eesmärgiks võtnud endale siis me ei saa keegi nagu  kihutada ja rumaluse teha. Me lähme läbi looduskaitsealade ja läbi Alamped  ja looduskaitseala, seal on sõidukiirus piiratud  ja me sõidame sealt hästi-hästi täpselt reguleeritud  kiirusega ja see on ka üks koht, kus me saame rallil punkte,  et kes suudab väga täpselt kiirust ületamata,  aga selle kiiruse piiri peal läbida selle looduskaitseala  söövad ka väiksed võitjad sellega võitjad,  anna anna selline praktiline, mingi selline soovitus ka. No me oleme täna juba siin terve kahe tunni jooksul terve  saate jooksul siin sellist merehõngu ja,  ja ilmselt ka mingit mereromantikat läbi ekraani vahenduse  suutnud edastada. Inimesed tegelikult tõenäoliselt tahavad,  aga millest alustada, kuskohast võtta nii-öelda see esimene  samm pihta? Kõik me oleme näinud meremessil ropult kallid maksvaid  kaatreid ja paate ja teame, et iga väikene varustuse ese  võib võtta praktiliselt hingehinna ja, ja vanema inimese  mitme kuu pensioni, aga ikkagi, millest alustada,  kui tahta tegelikult päästemere, alustada tuleb sellest,  et osta endale üks selline paat, kui on,  tähendab, eeldame, et see soov merele minna on olemas,  siis alustada tuleb sellest, et osta endale üks selline paat,  millest käib jõud üle, ütleme eestlastele ongi väga iseloomulik,  nagu sa ütlesid, et vaadata sellist äsja suurt  ja kallist paati ja kui raha ei ole, siis ostetakse see veel kasutatu. Aga ma julgen siinkohal välja öelda, kui me oleme  autoremondi hindadega harjunud, siis vana paadi remont on 10  korda kallim kui auto remont ja paadid võtavad  ka suured paadid, meeletus koguses kütust. Et kui sellega alustada üks asi, tehke selgeks,  mis see paat maksab, kui see soetada. Ja kindlasti mõelge, mis on selle ülalpidamiskulud,  palju ta tarbib kütust, asju ja mina soovitan alati,  et ostke endale väiksem paat, millest jõud üle käib,  millega sõita saab, ja tundke suvest rõõmu,  sest ka sellise pisikese kalapaadiga on võimalik sõita  enamik Eesti saared läbi Saaremaa, Hiiumaa pranglid,  aksid, koipsid mida iganes, et ja siis hiljem vastavalt soovidele,  võimalustele, tahtmistele võib osta suurema  ja ärge ostke kunagi paati kahe peale endale,  sest siis te saate kindlasti oma sõbrast lahti. Igal juhul tekivad mingid asjad, mis pärast tüli majja toovad. Jah, sest sõprus kestab niikaua, kui sõukruvi katki läheb  ja ei tea, kes selle tegi. Siis on sõprus läbi. Nii et see ei ole Harry paat, seekord praegu siin. No väga tore, kuule, mis sellest mudilast nüüd saab,  siin on siin on seda tõesti, no me proovisime kuidagi  hinnata seda silma järgi, no ma, ma näitan,  ma proovin seda tõesti, see ei ole lihtne,  seda on siin, ma ei tea, 50 kilo, seda tõenäoliselt on. Mis sa sellega teed? Me täna võtame selle siit võrgust välja ja me võtame ilmselt  samamoodi pead maha. Sest see nägu on juba hästi rumal, seda ei ole mõtet sinna  suitsukalale otsa jätta ja suitsutame siit mingisuguse  koguse ära. Ma garanteerin, et, et kui sa õhtul näiteks meile külla tuled,  et siis suitsumudil on väga maitsev kala  ja sa saad seda ise proovida, et ma oma sõnadele  ka tuge saaks. No väga tore, tuletame veel korra meelde,  mis kala praegu siis selline. No mudilat, me saime siin Tallinna lahest lihtsalt  ootamatult palju, aga, aga praegu, mille sellise hea  püüdmise aeg erinevates randades on meriforell siig,  haug, ahven. Need ongi Eesti põhikalad, Need kõige armastatumad  ja kõige põhilisemad. Hannu, suur aitäh ja Harry, täpselt samamoodi. Suur aitäh täna hommikul siin meiega koos toimetamas,  nagu te ise näete tõesti. Kala muidugi peab olema kalaõnne ja siin kohal lihtsalt olid  õiged kolm mees täna hommikul lihtsalt püüdmas seda võrku  välja võtmas. Aga tegelikult kala on ilusat ja kaunist päeva,  aitäh. Katrin muusikat nüüd. Hommik päev ilmselt ongi juba toredasti alanud,  sest kui saab ikkagi merele sellise ilusa päikeselise päevaga,  siis mis sa, hing veel tahad? Aga Kristo ütles, et päeva peale tuul läheb tugevamaks,  laine merel ka kõrgemaks, nii et kalamehed,  kes te tahate täna pärastlõunal võrke sisse viia,  siis valige seda hetk hetke, et laine väga kõrge ei oleks,  et teil ikkagi homme hommikul oleks siis võimalik  ka saa äkki välja võtta ja mitte ainult neid mudilaid,  vaid miskit muud ka soovitan ma terevisiooni veel loetud  minutid ja muusika mahub parasjagu just saadet siia ilusasti lõpetama. 23. mail neljapäeval on siis pedafolk juba 40 esimest korda  selline teeneline üritus ja koos teistega astub lavale  ka siis selline punt nagu Blank lips. Täna hommikul on ta televisioonis ja nüüd siit tuleb selline  pisut leebem ja ballaadlikum, väga ilus lugu. Kingiusi. No tore hinges. Sa oma. Plan ing eri. So. Samas. No. Ne. So. Läka. Sel. Ikka saama. Sa. Seal. Kasvamas. To. Tee. Leia. Ja. Ees. Isa. Läks lä ma. See on Sünni. Ni? Asi väga. Neljapäeval, siis pedafolk ja bänd, kes täna hommikul  terevisioonis üles astus, neljapäev on kraalis. Aga kõik, kellele meeldivad väga uhked ilusad autod,  siis olge lahked täna keskpäevast Tallinnas Raekoja platsil. Seda kõike võiks siis näha olla, sellepärast et laupäeval  alustas Kopenhaagenist ja 24. mail lõpetavad Monte Karlos  siis elustiiliralli umbes sadakond autot. Ja tõepoolest, esindatud on väga ilusad ja väga uhked autod,  Lamborginid, Bugatid, Mercedesed, Ferrarid,  Mclarenid ja nii edasi. 5000 kilomeetrit sõidetakse läbi ja 24. mail  siis juba tulemused, aga tõesti täna on võimalik  siis kombel 3000 elustiili ralli autosid vaadata Tallinnas. Selline oli tänahommikune televisioon 21. mai endiselt. Teisipäeva hommik veel kena ja ilusat päeva,  näeme homme, viis minutit enne kella seitset. Lõputu ja, ja meie. Hoia piilu, kas siis nii võiks minna veel üksikare päe? Kui ka siis neid võiks kesta. Sellise viga ja. See võiks kesta. Veel.
