Taks akti jakk püsikuu on kuum. Miks päike on päike naks naks. Ja küsi, mis suur on ja miks on ka päike. Maasmili. Naksik kasu naksid, kasu iga lapse teed. Iga laps. Pirnaksikus jah, küsimärk. Jakus elab särglaks tihti naksi. Jaküüsid, kus karukast aru, miks maru? Pute asuv naksik põhus maas või vees. Taktik asuv naksik, tasu, iga lapse iga lapsed, naksik, taksik, tasub iga lapsele ees. Iga lapsed. Tere, tere, lapsed, mina olen mõnus on. Ja minu kõrval on ka onu Aleks, tere. Tere. Ma pole onu Alexit juba nädal aega näinud, mida sina, onu Aleks tegid? Ma igatsesin sinu siis laste järele, ma pean ausalt ütlema, Adin väga igavat tööd, ma vaatasin mikroskoobiga kõiksuguklaase, kus oli ainult üks ja see sama pilt enam-vähem üks ja see on nagu telekas, mis on katki, näitab ainult ühte pilti. Vahest natukene muudab. Aga minul looduseduse ju lendas see nädal küll nii kiiresti. Ma käisin linde vaatamas ja iga päev jäi mõni lind vähemaks. No mina, kuhu nad kadusid? Oma täitsa usun, et nad võtsid nüüd tuult tiibade alla ja lendasid soojale maale, lendas ära ja soojadesse vaadesse ikka Joico lendasid äravool, loodan, et midagi halba. Aga mis nad sinna lendavad, ma tean, et kevadel nad tulevad, sügisel lendavad. Kas tüütavaks ei muutu mahu suudeid mitte? Vaata nende lindude jaoks, kes lendavad tõepoolest kaugele, see on ikka eluliselt tähtis. Need linnud on sellised, kes meie maal talvisel ajal, kui kõik kõik, kõik on ümberringi lumevaibakatte all ja endale toitu ei leia, aga Miksnemisel need linnud, et miks nad üldse ei jää sinna lõunasse, siis miks nad siis tulevad kevadel siia jälle meie juurde siis lõunas parajasti sel ajal, kui meil hakkab kevad ilusasti kõik roheliseks värvima, toredaid, rohelisi ja ka lillelisi asju kasvatama parajasti sel ajal seal lõuna pool läheb kõik kuivaks hoopis vastu särab juust just võib-olla mitte külmaks, seda küll mitte. Aga see ei olegi nii tähtis, tähtis on, et nad seal siis süüa ei saa. Siis tulevad nad siia siin parajasti on tõesti oodata, et ja areneb ilusti. Kevad läheb üle suveks. Suvel on palju söödavaid asju, vähemalt nende lindude jaoks, kes toituvad putukatest. Ahaa, nii et põhiline, miks linnud lendavad, on söömismured. Me võime praegu niiviisi öelda tegelikult seal teisi põhjusi ka ja nende seas väga tähtsateks põhjusteks muidugi on ka niisugused nagu lindude liikide kombestikus, mis kujunesid välja väga pika aja jooksul ja võib-olla kunagi Eestis ei olnudki nii hull. Siis, kui need linnud siin veel ei elanud, siis nad võib-olla tulid siia kui soojale maale ja see on ka võimalik, et neid võimalusi on palju. Kuid kui me võtame iga kindla linnutema isikliku elu vaatluse all, vaatame, kuidas lood praegu on siis me näeme, et ja need linnud, kes lendavad ära on sellised, kes talvel meil süüa Eli näiteks pääsukesel. Nad toituvad Joll lendavatest putukatest, ta lihtsalt ei jõua õigeaegselt sinna soojale maale, kui ta praegu ei oleks juba kadunud meie maalt, eks ole. See teekond võtabki aega, tuleb aegsasti teele minna, see on üks asi, teine asi, mis on ka väga-väga tähtis seal soojal maal pääsuketi, samuti pesa, tal tuleb Meie suveajal meie maal lapsed ja tal meie talve ajal seal lõunamaal, kui seal on suvi, tulevad lõunamaalapsed. Nii et ta tuleb kevadel siia tagasi koos oma lastega, kes pole veel meie Eestimaad näinud. Haa, mina olen nende siiani jäänud tihased ja varblased. Ravin nende häält. Vaat sellise häälega nad küll praegu ja otsivad süüa ja koputavad akna peale. Kop kop kappab, anna mulle peki, anna mulle saia ja tihane, tema ju toitub ka putukatest, aga tihane on tubli urgitse ja. Ta oskab nii tublisti urgitseda kuivanud lehtede sees ja puukoorepragudes ja igasugustest puu, Lõõnsustest ja kõiksugulaudade alustest ja laudade vahelistest ruumidest ta kindlasti leiab talve jooksul kogu talve jooksul ta kindlasti leiab endale süüa neidsamu putukaid, pääsuke tal on ju lühike, hästi-hästi lai ja kui pääsuke teeb suu pärani lahti suu on tal peaaegu pea suurune. See on nagu suur kahv, tead, millega püütakse kalu näiteks või liblikavõrk ja, ja selle suuga, kui seal ära nii lahti kiiresti-kiiresti õhus edasi-tagasi lennates ta püüab kokku nagu, nagu liblikavõrguga või nagu kahvaga hästi palju sääski ja. Aga puukoorepragudest näiteks mitte midagi, tal ei olegi mõtet otsida, sest temasuguse nokaga mitte kedagi ei saa sealt välja, tal on nõrk siis nokk või pehme, ta on suhteliselt pehme ka, mitte nii kõva, kui peaks olema nagu peitlike, eks ole, või naaskel lausa, aga tal on pehmem sinuga ja mis on kõige tähtsam, see oli nii pikk ja peenike nagu see on näiteks tihased, varblased, kelle nad söövad leiba ja putukaid ja ussikesi ja liblikaid ja raasukesi taimeosakesi ja muidugi teravilju igasuguseid ja, ja seemnekkisi natsi võtad, nad leiavad endale ikka neelad on tragid kõige parem siin elada üldse, nendel on igal olge hea elada, aga kui suur on näiteks üks linnu kõhu täis, palju ta peab ära sööma, et kõht täis oleks, ütleme, ööpäevas sõltub sellest, mis lind, kas tead, no võtame, aga no võtame näiteks tihase, võtame, võtame, lihastihane peab sööma umbes kaks kolmandikku oma kaalust. Kaks, kolmas on ühe ööpäeva jooksul ja paljude kaalub täpselt, ei oska sulle öelda. Aga ma usun, et puu oma 25 30 grammi ikka on ka võib-olla isegi natuke jah, ikka natukene rohkem rohkem. Ja ja umbes olmekikupaki suurune hulk putukaid Hassani päris palju on küll ta oskab nii lein aha ata, siis seedib tegelikult kiiresti ära, nii et kareda kiiresti. Lindude seedimine on tõepoolest väga-väga kiire, aga kas neile niimoodi siis mõnda seedib, siis kohe kakab välja, mida ei ole vaja. Aga kas neil niimoodi ei ole, et neil on lõunaaeg, õhtusöögi aeg, hommiku ooteaeg või neil on ükskõik, mis aeg on emal kogu aeg söövad, nad ikka söövad seni, kuni kõht saab kasvõi korraks täis, siis teevad nad muid asju, kõik linnud väga palju aega veedavad oma sulestiku puhastades ja puhates. Ta lendab edasi-tagasi siia-sinna, rinnalihased tugevad lihased, kogu aeg töötavad. Kulutab väga palju energiat selle pärast eriti väikesed linnud peavad suhteliselt väga palju sööma ja et seda energiakadu korvata, tasa teha, ta peabki väga palju sööma, aga need vahed, mis ta söömata, kui tal ei ole parajasti pesa ehitamist, jääb seal laste eest hoolitsemist. Vot selliseid asju, kui tal ei ole, ta siis puhastab sulestiku, ta puhastab oma nokka, ta puhastab varbad väga põhjalikult ja sellega ta tegeleb pidevalt mitusada korda päevas, ta puhastab, suled ja puhas ja korralik on üks liaalsest määrdunud sulgedega ei saa linnata, need lapsed peavad tegelikult hambaid pesema ja nägu pesema, enne sööki, käsi pesema, juukseid, kammi juukseid kammima varsti ja vaatame, et riided oleksid korras ja puhtad ja, ja kui must on, siis ema kätelas, ema peseb ära ja siis nullib ilusti ja ka selga panna. Ta on ju nagu linnupojad, linnupojad küll üritavad ennast puhastada, aga noh, nad ei oska veel nii hästi. Räägime sellest, et linnud tänavatel hästi palju süüa, kuid loomad vajavad ka süüa, nii et talv tuleb ja nad korjavad. Aga praegu vist ei jõua sellest rääkida. Kemini järgmine kord. Räägas, järgmine kord loomadest, kes varuvad endale talveks süüa ja, ja pärast talvel söövad ka seda ja, ja natukene veel lindudest, jaga ja kombel mänginud, lõpetuseks ka, mis linnupolkat mängime. Mängime lõokese põldlõokesepaiga.
